Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ÕIGEKIRJUTUS - numbrite kirjutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tühik, sidekriips, mõttekriips, tuhat, sent, numbrite, kanal, lühendi, korrektne, jooks, tühikuga, käändes, käändelõpp, kaldkriips, aastaste, kääne, lauses, aastaarvu, saated, punktiga, koma, allahindlus, jaanuarist, punktine, näitus, maini, käänet, väiketäht, juubel, pirn, näidis, järgnevast, 3731, meeskond, maiks, numbrist, araabia2015 SEE TÜHINE TÜHIK AUTOR: HELIKA MÄEKIVI JA MAIRE RAADIK NR 1 SISSEJUHATUS Suur osa kirjalikke tekste valmib praegusel ajal arvutis. Käsitsi kirjutamise puhul võib kahe sõna või sõna ja mõne sümboli vaheline tühik olla üsna suvalise pikkusega, siis ervutikirjas tähistab seda vahet vastav märk. Kui tühik lüüa valesse kohta, torkab see kohe silma, vahel isegi muudab lause tähenduse. KIRJAVAHEMÄRGID- PUNKT Koma, punkti, kooloni semikooloni, küsimärgi ja hüüumärgi ette lauses tühikut ei panda, vaid need järgnevad vahetult sõnale, nende järel on alati tühik. Reegli järgi tuleb jätta tühik pärast kuupäevaarvu järel olevat punkti, kui kuu on kirjutatud sõnaga, samuti käib tühik aastaarvu järel oleva
Meie kooli direktori Rein Raja sõnul ... Tartu ülikooli audoktorit Ilse Lehistet ... MUUD nimed: Liköör Vana Tallinna > likööri Vana Tallinn, sõiduauto Fordist > sõiduautost Ford 3 Lisandi puudumisel käänatakse nime, nt Sõitis Fordiga, ,,Kalevipojast" on palju kirjutatud. H 16. Hulgasõna ühildumine. Mitu lauljat, enamik lauljaid, osa lauljaid, palju lauljaid Väldi ligikaudsuse topeltväljendust: ligi paar tuhat > paar tuhat või ligi 2000 H 17. Sidendid. * Ja, ning. Madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks kasuta sidesõna ja, kõrgema tasandi sidumiseks sidesõna ning. Vee JA pinnase kaitse NING puhketingimuste säilitamine. * Samuti = ka. Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti ka Eesti investeeringud Türki. > Türgi investeeringud Eesti majandusse on olnud väikesed, samuti Eesti investeeringud Türki. * Nii ... kui ka. See säte hõlmab nii hooneid kui parkimisalasid
Piimaliiter maksis 3 kr 10 s. Protsendi- ja paragrahvimärki kasutatakse koos numbriga: 9% (mitte üheksa %) protsendimäär (mitte %-määr) käesolevas paragrahvis (mitte selles §-s) § 5, §-d 6-9, §-des 16 ja 18 harvem 61. § Arvud 100, 1000, 1 000 000 sõnadega, kui ei rõhutata täpset arvu: Miitingule kogunes umbes sada inimest. Piltlikes väljendites: Olen sind sada aastat oodanud. Vii talle tuhat tervist. Arvus 100, 1000 jne numbriga, kui toonitatakse arvu täpsust: Ankeedile vastas 100 inimest. Sõitjat toetati 1000 krooniga. Õige on 7000, mitte 7 tuhat või 7 tuh. Suuremate arvude puhul on sõnad miljon, miljard ja nende lühendid sobivad: 5 mln ehk 5 miljonit ehk 5 000 000. Arv ja mõõtühik tuleks paigutada ühele reale. Numbrid ei tohiks sattuda tekstis kõrvuti: Kasum oli aastal 1993 65 000 krooni Põhi- ja järgarvude kirjutamine
Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu soovi korral ära jätta Nt ELi, USAsse, PÖFFil, ROKi, MMil, Asis Lühenditest tuletamine Suurtähtlühendid saavad olla tuletusaluseks. Liide liidetakse neile kas sidekriipsu abil või kokku kirjutades: ERSP-lane või ERSPlane, KGB-lane või KGBlane, ETV-lik või ETVlik Ladinakeelseid lühendeid tuleb käsitada tsitaatidena ja kirjutada nagu lähtekeeles. NUMBRITE KIRJUTAMINE Arvsõnad 1-10 kirjutatakse sõnadega. Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet. Erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja sekundi tähiste kokkukirjutamine (aga lahku: keskmine temperatuus -6 C). Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk Via klass. Käände näitamine üksinda seisva arvsõna puhul Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta. Väliskohakäänete tunnused le, -l, -lt tuleks alati kirjutada sidekriipsuga, sest l on kirjapildis
Sõna siseminister on väikese algustähega. Õige on kirjutada jaanilaat, mardilaat ja mihklilaat. Õige on kirjutada üldlaulupidu (väikese algustähega), samuti XXIV üldlaulupidu. 23. juunil on võidupüha (väikese algustähega). Õige on kirjutada president (väikese algustähega). Õige on Euroopa-sisene (suure algustähega). Õige on kirjutada Taani Kuninga aed. Õige on kirjutada Kiievi kotlet. Sõna number lühend on nr (mitte „Nr“). Selle lühendi peame suure algustähega kirjutama vaid lause algul. Kas järgmises lauses on algustähed õigesti: .. oskab eesti keelt, Skandinaavia keeli ja saksa keelt? – Jah, Skandinaavia on siin suure algustähega. Õige on kirjutada Saksa okupatsioon (täiend Saksa tähistab riiki). Õige on kirjutada valge kepi päev (mitte Valge kepi päev). Kõik sõnad on väikese algustähega. Õige on Eesti standard. Õige on kirjutada Tsaari-Venemaa.
Anne Meri Anne Meri POOLITAMINE Vigane Õige art-ikli ar-tik-li kauba-ndus kau-ban-dus arusaad-avad aru-saa-da-vad; parim: aru-saadavad elektr-oonikakaubad elekt-roo-ni-ka-kau-bad; parim: elektroonika- kaubad organis-eerida or-ga-ni-see-ri-da NUMBRITE KIRJUTAMINE Kümnest väiksemate numbrite puhul on soovitav kasutada sõnu. Vigane Õige Mul on 1 õde. Mul on üks õde. Tal on 2 koera. Tal on kaks koera. Võtsin 3 aastat mõtlemis aega. Võtsin kolm aastat mõtlemisaega. Põhiarvu järel ei ole punkti. Põhiarv vastab küsimusele `mitu?' (käänded kaasa arvatud). Kindlasti tuleb punkt panna järgarvu taha. Järgarv vastab küsimusele `mitmes?' NB
Õige on kirjutada jaanilaat, mardilaat ja mihklilaat. Õige on kirjutada üldlaulupidu (väikese algustähega), samuti XXIV üldlaulupidu. 23. juunil on võidupüha (väikese algustähega). Õige on kirjutada president (väikese algustähega). Õige on Euroopa-sisene (suure algustähega). Raskesti kasvatavad lapsed õpivad Tootsi klassis (Toots - suure algustähega). Õige on kirjutada Taani Kuninga aed. Õige on kirjutada Kiievi kotlet. Sõna number lühend on nr, mitte ,,Nr". Selle lühendi peame suure algustähega kirjutama vaid lause algul. Kas järgmises lauses on algustähed õigesti: .. oskab eesti keelt, Skandinaavia keeli ja saksa keelt? Jah, Skandinaavia on siin suure algustähega. Õige on kirjutada Saksa okupatsioon (täiend Saksa tähistab riiki). Õige on kirjutada valge kepi päev (kõik sõnad väikese algustähega), mitte Valge kepi päev. Õige on Eesti standard . Õige on kirjutada Tsaari-Venemaa.
täiend: suure maja kõrgune ne- ja //ne-lõpuline omadussõna liidetakse Mitmeosalisest nimest kirjutatakse ne-ja //ne- ühesõnalise nime, tähe või numbriga lõpuline omadussõna lahku: sidekriipsu abil: Kerese-nimeline Lydia Koidula nimeline KOKKU LAHKU -teist, -kümmend ja sada: kaksteist, kolmsada Ülejäänud arvsõnad: kolm tuhat,'kuus miljonit kaheksakümmend. seitse, kaheksa miljardit. 2.4 Arvsõna kokku-ja lahkukirjutamine 2.5 Muutumatute sõnade kokku-ja lahkukirjutamine Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse teistest sõnadest tavaliselt lahku: väga hea, kaugelt tulnud, maad ligi, pea kohal. Kui kaks kõrvuti olevat sõna moodustavad määrsõnalise väljendi, siis kirjutatakse nad kokku: tasapisi, kusjuures, seepärast, aegamööda.
des-in-fekt-si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no- gramm (mitte mo-nog-ramm). Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: sõnu onu, oli, saia, võie ei saa poolitada, põuane poolitub põua-ne või põu-ane. Juhul kui liitsõna sidekriips satub poolituskohta, siis võib teda täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik. 1 Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem-scheid, Pemb-roke- shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek
üüratu kauge jt. Kui omadussõna on täiendsõna, tavaliselt liitsõna ei teki ja kirjutatakse lahku, nt ilus ilm, suur linn jt. Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine Arvsõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglid on kokkuleppelised, st arvud kirjutatakse traditsiooniprintsiibil. Kokku kirjutatakse teist(kümned), kümned, sajad, aga lahku tuhanded, miljonid ja miljardid. Seega 2 837 521 492 - kaks miljardit kaheksasada kolmkümmend seitse tuhat, viissada kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks. Samal põhimõttel kirjutatakse järgneva arvsõnaga hulgasõnad mitu, paar, mõni, pool jms. Arvsõnade põhireegel kehtib ka järg- ja murdarvude kokku-ja lahkukirjutamisel, nt 1959. aasta - tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, 25/4738 - kakskümmend viis nelja tuhande seitsmesaja kolmekümne kaheksandikku. Sõnad pool, veerand, kolmveerand kirjutatakse sõltuvalt tähendusest.
· eesmärk; · ülevaade allikatest. Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Aine võib esineda järgmistes olekutes: 1) tahkes; 2) vedelas; 3) gaasilises. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms.), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga.
nipernaadi- sugune, woodoo-pärane, kond-liiteline, 15-aastane(15aastane on ka õige!) (nt.õrn-armas, pidulik- tõsine,füüsikalis-matemaatiline jne) *Sõna karva kirjutatakse kokku nimisõna om.käändega,kuid lahku os.käändest: Kokku Lahku verekarva riie punast karva riie, vere värvi huuled hiirekarva hobune halli karva hobune kullakarva sall kollast karva sall, parimat sorti kaup Arvsõnad: *Kokku: -teist(kümmend), -kümmend, -sada *Lahku: ühelised, tuhat, miljon, miljard jne. *Sama reegel kehtib ka järg- ja murdarvude kirjutamisel. Hulgasõnad paar,mitu,mõni,pool, veerand kirjut. samamoodi nagu arvud kokki sajaliste ja kümnelistega, lahku tuhandelistest ja suurematest arvudest. (nt. 6 005 321- kuus miljonit viis tuhat kolmsada kakskümmend üks, 11 146- üksteist tuhat ükssada nelikümmend üks, 5321. -viie tuhande kolmesaja kahekümne esimene) Tegusõnad: *Liittegusõnade osad kirjut. alati kokku, ühend- ja väljendtegusõnade osad lahku!
parandamiseks. Tööst peab olema selgesti nähtav ka töö teostaja isiklik panus antud probleemi käsitlemisel (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 7. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt.
parandamiseks. Tööst peab olema selgesti nähtav ka töö teostaja isiklik panus antud probleemi käsitlemisel (Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002). 7. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt.
eesmärk, ülevaade allikatest Sissejuhatus ei tohi täita töö peatüki ülesandeid ja ei tohi olla arvudega üle kuhjatud. Sissejuhatuse maht ei tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. Loetelud Loetelu punktid tähistatakse tavaliselt kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg,
7 4.2. Töö keel Selles punktis tuuakse juhendid eesti keeles kirjutatud töö kohta. Võõrkeelsed sõnad, fraa- sid ja nimetused kirjutatakse kursiivis. Vähetuntud termin defineeritakse ja/või lisatakse sulgudes vastav võõrkeelne termin kursiivis. 4.2.1. Lühendid tekstis Lühendi esmakordsel kasutamisel kirjutatakse kõigepealt välja eestikeelne täisnimi, siis sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa. Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“).
7 4.2. Töö keel Selles punktis tuuakse juhendid eesti keeles kirjutatud töö kohta. Võõrkeelsed sõnad, fraa- sid ja nimetused kirjutatakse kursiivis. Vähetuntud termin defineeritakse ja/või lisatakse sulgudes vastav võõrkeelne termin kursiivis. 4.2.1. Lühendid tekstis Lühendi esmakordsel kasutamisel kirjutatakse kõigepealt välja eestikeelne täisnimi, siis sulgudes suurtähtedest koosnev lühend (võõrkeelse lühendi korral pärast mõttekriipsu ka võõrkeelne täisnimi). Näiteks sisemajanduse koguprodukt (SKP), suhtekorraldus (PR – public relations). Hiljem kasutatakse ainult lühendit. Lühendi käändes lisatakse käändelõpp ilma sidekriipsuta. Võib koostada lühendite lisa. Tekstis ei kasutata sõnalühendeid („s.a“ asemel kirjutatakse „sel aastal“). Erandiks on „jne“. Viitamisel ja viitekirjetes kasutatakse sõnalühendeid (näiteks „vt joonist 3.2“).
Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna! Vale: Sina ole siin , aga sina jää sinna !
Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna! Vale: Sina ole siin , aga sina jää sinna !
11. Parallelism. Parallelism - regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Näiteks: Ma lään reiele rebane, odrareiele orava, kaerareiele kanane, rukkireiele räägukene, ahukselle ainekene. (Rahvalaul) 12. Koma ülesanded. Ö, nagu Ö Ö nagu ---- 1. , 2. X 3. ,X 4. X 13. Numbrite õigekiri.(õp lk 154) Kõige sagedamini läheb meil arve vaja kuupäeva, aasta ja kellaaja märkimiseks. Lähtuda tuleks järgmistest põhimõtetest: a) järgarvu tähistava araabia numbri järel käib punkt, põhiarvu tähistava araabia numbri järel punkti ei käi.(Ma sündisin 20.12.1903 sauniku seitsmenda pojana.) b) rooma numbritega tähistatakse järgarve ja sellisel juhul
Alapeatüki pealkiri paikneb eelneva teksti suhtes ühe tühja rea võrra allpool, pärast alapeatüki pealkirja jääb taas üks rida tühjaks. Uue lõigu esiletoomiseks võib kasutada taandrida või jätta lõikude vahele üks tühi rida. Kui peatüki sees soovitakse esile tõsta mingit olulist mõistet vms, millest järgneb pikem jutt, võib see mõiste olla paksus kirjas. Allajoonimist eriti ei soovitata. Lauseid eristavad tühikud, s.t pärast eelmise lause lõpupunkti on tühik. Üldjuhtudel ongi pärast punkti tühik, näit 1930. aastal. Erandid: v.a (väljaarvatud) jt lühendid, 5.-6. klass (esimesel juhul ei ole tühikut, teisel on) 27.-28. mai (sama) Lühendite lõppu punkti ei panda. (Aga kui töös on läbivalt lühendite lõpus punkti kasutatud, ei loeta seda veaks.) Tühikud esinevad ka pärast koma, semikoolonit, koolonit jne. Erandid: 5,6 ja 1,2 jms. Kriipsud: mõelge, kas on sidekriips (ei ole tühikuid, v.a
kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik; väldi slängi, ajakirjanduslike, populistlike, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist; mitte eksida keeleloogika vastu. Akadeemilisele tööle on iseloomulik ka terminite ja muude eriala keelendite sisaldumine
jne võib olla 1. Lõikude vahel on tühi ruum. - Väldi tühjade ridade tegemist. Selle asemel määra lõikudevaheline automaatne vahe (format > paragraph > spacing: after 10 v 12). - Punktidega/nummerdatud loetelude puhul ei ole iga punkti järel lõiguvahet. Teksti joondus: rööpjoondus mõlemad servad sirged. - Liiga suurte sõnavahede tekkimisel poolita pikemaid sõnu. Poolitamiseks vajuta korraga ctrl + sidekriips (poolitamine rakendub ja sidekriips ilmub vaid siis, kui sõna jääb vastavasse kohta rea lõpus). Lehe servad: ülal ja all 2,5; parem serv 2, vasak (köiteserv) vähemalt 3,5. Tekst trükitakse lehe ühele küljele. Lehekülje number on all paremas nurgas. - Tiitellehel numbrit ei näidata, järgmine lk on nr 2. Uus peatükk (iga esimese astme pealkiri) algab alati uuelt lehelt. Alapeatükid järgnevad samal lehel, kui ruumi on pealkirjale lisaks peab mahtuma vähemalt 2 rida teksti.
Suur, väike algustäht · Lausealgused kirjutatakse suure algustähega · Enamik nimesid koosneb nimest ja nimetusest, nimi kirjutatakse suure ja nimetus tavaliselt väikese tähega. · Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja Pearud,
väiketähtedega (v.a suur algustäht). Tuleb meeles pidada, et kõik, mis on trükitud Heading- stiilis, korjatakse hiljem sisukorda (Table of Contents). Ka pealkiri „Sisukord” on soovitav sisestada stiilis Normal, kuid sama kujuga kui Heading 1. Töös kasutatud fotod allkirjastatakse: kes või mis on fotol, kes on foto jäädvustanud, kelle omanduses on originaal jms. Ühikute märkimisel on numbri ja sõna vahel tühik. Erandiks on protsendi- ja kraaditähiste kokkukirjutamine eesoleva arvuga (näiteks majanduskasv 4,1%, kalle 8°). Ajavahemiku vms korral kirjutatakse ühik kas viimase arvu järele või esimese arvu ette (näiteks 16−75 aastat, aastatel 1990−2006). Uurimistöö esitatakse kas köidetult või kiirköitjas. Kõvade kaante vahele köidetud tööl peab nii ees kui taga olema puhas valge leht. Spiraalköitel pannakse valge leht ainult taha. 5.2
Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kirjutamisel kasutatakse kellegi teise poolt
(3) Kui paberkandjal allkirjastatud dokument sisestatakse dokumendihaldussüsteemi või kui dokumendihaldussüsteemis loodud dokument allkirjastatakse paberkandjal, vastutab dokumendi sisestaja või looja digitaalse teksti ja paberkandjal allkirjastatud dokumendi sisu samasuse eest. 2. peatükk DOKUMENTIDE VORMISTAMISE NÕUDED 1. jagu Üldnõuded dokumentidele ja dokumendiplankidele § 10. Üldnõuded dokumentidele (2) Dokumendi tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav ja võimalikult lühike. (3) Eestikeelne dokument peab vastama eesti kirjakeele normile. (4) Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda: 1) dokumendi liigist; 2) sarjast, kuhu dokument kuulub, ja säilitustähtajast; 3) nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul; 4) võimalusest dokument nõuetekohaselt arhiveerida. (7) Kui dokument vormistatakse nii paberkandjal kui ka digitaalselt, tagatakse nende sisu
Kodutöödel ei ole vaja vormistada tiitellehte. Töö päisesse ehk ülaossa kirjutatakse paremale üles töö autori nimi ja rühma tähis ning sellest allapoole keskele joondatult töö pealkiri. Mitmeleheküljelise töö leheküljed num- merdatakse ja lehed klammerdatakse kokku ülalt vasakult. Essee on lühike vabas vormis isikupärane kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või nähtust. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ning väidete korrektne tõestamine ei ole kohustusli- kud. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne põhjendatud arvamus. Töö mahu annab ette õpetaja (tavaliselt paar lehekülge). Vormistatakse kui kirjalik koduülesanne. Referaat on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel toetutakse eelkõige kirjanduse ja muude algallikate uurimisele. Referaat ei eelda uudsete seisukohtade väljatöötamist, aga esitada tuleb järeldused ja omapoolne arvamus. Referaadi mahu määrab õpetaja
valitsema range vastavus. Allikaloendisse märgitakse ainult see kirjandus, mida kirjutaja oma töös tegelikult kasutanud ja millele ta on oma töös viidanud. (2004: 313) Harwardi süsteem autori perekonnanimi (või autorite perekonnanimed) + publikatsiooni vms ilmumise aasta + võimaliku(ud) lehekülg/ leheküljed. Perekonnanime ja ilmumise aasta vahel ei ole koma; lehekülje number liidetakse aasta numbri juurde kas koma või kooloniga; kirjavahemärgi järele tuleb tühik. Kui autoreid on kaks, nimetatakse alti mõlemad. Kui nimed on jooksvas tekstis, ühendatakse need sidesõnaga ja. Kui autoreid on kolm või rohkem, siis esmakordsel mainimisel loetletakse kõik nimed. Kahe viimase nime vahel on ja- sõna või &- märk, sõltuvalt sellest kas autorid on märgitud tekstis endas või sulgudes; teiste nimede vahel on komad. Publikatsioonid pannakse ajalisse järjestusse ja kui leheküljenumbritele ei viidata, siis
Century-Crofts. (Tsit. Roper, N., Logan, W. W., Tierney, A. J. (1999). Õenduse alused. Tartu: Elmatar. 33 4. TEADUSTÖÖ KEEL 4.1. Üldnõuded Üliõpilastööd kirjutatakse eesti keeles. Diplomitööle lisatakse inglis- või saksakeelne kokkuvõte. Kõneviis ja -vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Tuleb vältida mina-vormi, selle asemel kasutada umbisikulist tegumoodi, näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse või töös on käsitletud, analüüsitud. Sõnastus peab olema korrektne ja loogiline ning vastama õigekeelsuse nõuetele. Kirjutamisel tuleb tähelepanu pöörata kompositsioonile (hõlmab sisu ja selle ülesehitust), ortograafiale ja õigele kirjavahemärgistusele ning läbimõeldud sõnavalikule ja lausestusele. Väljenduda tuleb selgelt ja täpselt, kasutades õigeid termineid. Töös avaldatavad seisukohad ei tohi olla mitmetähenduslikud. Kasutada tuleb ainult üldtunnustatud terminoloogiat (sh ka erialane terminoloogia).
Kõik töö lehed alates tiitellehest kuni kasutatud kirjanduse lõpuni nummerdatakse automaatselt, ka tabelid ja joonised; tiitellehele numbrit ei trükita. Leheküljenumbrid peavad olema ka lisadel. Töö iseseisvaid osi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse eraldi leheküljelt, peatükke ja alapeatükke jooksvalt leheküljelt. Seejuures leheküljele peab mahtuma vähemalt kaks rida teksti. Kirjavahemärk käib kohe pärast sõna lõppu, järgneb üks tühik. 10 Pealkirjad peavad olema korrektsed, sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirja lõppu ega järjekorra numbri järgi punkti ei panda; sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ees peatüki numbrit ei ole. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Pealkirjad: põhipealkiri Heading 1 (Times New Roman16, bold, suur algustäht); alapealkiri
väljend või nimi täielikult välja kirjutada: nt EE (Eesti Energia). See pole vajalik selliste üldkasutatavate lühendite puhul nagu näiteks jne, v.a, lk, õa, pKr, e.m.a. Keeleabi saab töö kirjutaja järgmistest allikatest: ÕS, eesti keele käsiraamat, e-keelenõu (lingid käesoleva juhendi lõpus, peatükis „Soovituslik abimaterjal“). 3.2.1. Tühiku kasutamine tekstis Et arvutis vormistatud töö korrektne välja näeks, tuleb jälgida, et tühikud sõnade, numbrite, sümbolite ja kirjavahemärkide vahel oleksid õiges kohas. Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad põhimõtteid koos näidetega, mida peaks arvutis kirjutades järgima. Põhjalikuma 15 ülevaate tühiku kasutamisest leiab Helika Mäekivi ja Maire Raadiku artiklist „See tühine tühik“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“).
pikkune Number või märk (või liidetakse sidekriipsu abil) Nt. Mitmesõnaline nimi või 25aastane ~ 25-aastane, 18kilomeetrine ~ 18- tsitaatväljend Nt. Friedrich kilomeetrine, 15kohaline ~ 15-kohaline, +märgiline ~ +- Reinhold Kreutzwaldi aegne, märgiline. Et l-täht on kirjapildilt lähedane numbriga 1, Esimese maailmasõja aegne, tuleks nende puhul loetavuse huvides sidekriips perpetuum mobile taoline, panna: 21-leheküljeline, 11-liitrine. persona non grata lähedane. Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line- omadussõnaga sidekriipsu abil Nt. Kreutzwaldi-aegne, Lurichi-vägevune, Tartu-lähedane, Doonau-äärne, Läänemere-äärsed riigid, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga- sisene, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, TPI-aegne, EKP-hõnguline, lik-liiteline, sse-lõpuline.
annaabi.ee 
