Risikifaktoriks võib ka osutuda keskkonnategurid. Töö- ja elukeskkonnas võib leida sellised aineid nagu arseen, radoon, asbest ning nikli ja kroomi ühendid ja ka saastatud õhk. Areng Inimese organism koosneb kudedest ja koed omakorda rakkudest. Elutegevuse jooksul rakud jagunevad. Tervetes rakkudes on raku jagunemine väga täpne. Nii suitsetamise kui ka teiste riskifaktorite tõttu võib rakkudes toimuda muutusi, mille tõttu võivad need aastate jooksul muutuda vähirakkudeks. Kopsuvähk saab alguse üksiku kopsuraku muutumisest vähirakuks, sest organism ei suuda takistada vähirakkude jagunemist. Jagunemisest areneb vähehaaval välja kopsuvähk. Kasvaja hakkab tavaliselt arenema ühes kopsupooles ja tihtipeale levib edasi lümfisõlmedesse või kopsu ümbritsevasse kudedesse. Sümptomid Kopsuvähi sümptomid võivad olla põhjustatud kasvajast, selle levikust rindkeres või ka kaugsiiretest. Tihtipeale ei pruugi sümptomid avalduda ja kopsuvähk avastatakse mõnel
Ülevaade Kopsuvähk on pahaloomulistest kasvajatest niis uremuse kui haigestumuse osas meeste seas esimesel kohal. . Üldiselt on kopsuvähk väga tõsise prognoosiga haigus. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Kopsuvähi peamine tekkepõhjus on suitsetamine - 9 juhul 10 on tekkepõhjuseks olnud suitsetamine. Kopsuvähki haigestumise riski tõstab ka nn. passiivne suitsetaminee. suitsetajaga ühes ruumis viibimine. On leitud et sigarettide suitsetamise ja vähi tekke vahel on küllaltki tugev doosist sõluv suhe, st. mida rohkem suitsetada, seda tõenäolisemalt tekib vähk. Neil, kes näiteks
vähki, ent on sõltuvuse põhjustaja · Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne Astma · Astma on hingamisteede krooniline põletikuline haigus, mis kulgeb periooditi esineva hingamisraskusega · Astma korral tekib bronhides: bronhiseina silelihaste kokkutõmubmine, limaskesta turse, limaerituse suurenemine Kopsuvähk · Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus · Vähk tekib mitme aasta või aastkümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu · Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas · Kopsuvähk on meeste hulgas kõige sagedasem ning naiste hulgas sageduselt neljas vähisurma põhjustaja Köha · Köha on loomulik kaitserefleks, mille abil organism püüab hingamisteedes olevaid
pahaloomulised kasvajad (v.a. melanoom), moodustades 14% kõigist kasvajatest. Levinumad vähivormid naistel on ka käär- ja pärasoolevähk (12%) ning maovähk, mida esineb 6% kõigist vähijuhtudest.(Grün-Ots 2010) 4 KOPSUVÄHK Kopsuvähk on oma käitumiselt väga heterogeenne ning teda jagatakse vastavalt rakkudele, millest kasvaja areneb, väikeserakuliseks ja mitteväikeserakuliseks kopsuvähiks. Mitteväikeserakuline kopsuvähk moodustab üle 70% kõikidest kopsuvähkidest. Neile on iseloomulik suhteliselt aeglane kasv ja ettearvatav metastaseerumine. Kasvaja ei reageeri enamasti kemoteraapiale ning on ravitav kirurgilise ja kiiritusraviga või nende kahe kombinatsiooniga. Kui kopsuvähk areneb kopsutorude ehk bronhide ja väiksemate bronhioolide seina katvast epiteelist, nimetatakse seda tsentraalseks vähiks. Kui kasvaja on alguse saanud kopsualveoolide epiteelist, nimetatakse seda kasvajat perifeerseks vähiks.
· kas nahk on sile ja ühtlane · kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi · kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist · kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud. (Rinnavähk.) 5 KOPSUVÄHK (CARCINOMA PULMONIS) Mis on kopsuvähk? Kui organirakud hakkavad kontrollimatult paljunema ning selle tulemusel kujuneb välja pahaloomuline kasvaja. Tavaliselt vähil on palju vorme ja alaliike ning pikka aega see ei tekita olulisi vaevusi ja kui tekitabki, siis inimene ei pruugi kohe märgata. Rakkude vohamist ei põhjusta ainult üks tegur neid on alati mitu. Peab teadma ka seda, et kasvaja ei teki terves koes (Esko 2008). Kopsuvähk on üks Eesti sagedasemaid kasvajaid ning ka surmapõhjustajaid eriti meeste hulgas
Happevihmad Happevihmad - lämmastiku- ja väävliühendid lahustuvad veepiiskades ja muudavad sademed happeliseks. Tekkepõhjused: · Fossiilsete kütuste põletamine · Metallisulatamine · Metsatulekahjud · Vulkaanipursked · Äike Tagajärjed: · Okaspuude kahjustumine (okastelt kaob vahakiht), vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine (ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad). · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks, mille tõttu ei saa taimed kasvada. · Inimestel sagenevad hingasmisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Lahendused: · Õhusaaste vähendamine. · Alternatiivse energia kasutamine.
6. pärilikke haigusi-*kombinatiivne muutlikkus:* pärilik kurtus, lühinägelikkus, I tüüpi suhkruhaigus, hemofiilia, daltonism *mutatsioonid:geenmut-sirprakuline aneemia, kromosoommut-kassikisasündroom,Martin Belli tõbi, genoommut- Downi südndroom, Patau, Edwardsi sündoom, 7. päriliku eelsoodumusega haigusi-rasvtõbi, alkoholism, II Tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk 8. mittepärilikke haigusi-bakterid-salmoneloos, parrelioos, süügilis*viirused-nohu, HIV-nakkus, ensefaliit, hepatiit *parasiitussid,algloomad-solge, laiusstõbi, malaaria, 9. mittepärilikke haigusi,mis võivad viia loote väärarenguteni-teratogeenidest tingitud IV SELGITA,ISELOOMUSTA 1. Mida nimetatakse geneetiliseks muutlikkuseks?- muutused on toimunud päriklikkuseainega, mitmel tasandi-DNA, kromosoomilõigud, kogu genoom. 2
pruugi haigust põdeda, vaid võib VIIRUSED nohu [-> sinusiid], Pärilik rasvtõbi, olla haiguskandja. Sellist tüüpi entsefaliit ABC hepatiit, HIV-nakkus. alkoholism, haigus avaldub alati. PARASIITUSSID solge, laiuss, kõrgvererõhktõbi ehk paeluss. hüpertoonia, II tüüpi Näiteks daltonism, hemofiilia, ALGLOOMAD toksoplasmoos, suhkruhaigus, kopsuvähk. pärilik kurtus, albinism, lühi- malaaria. nägelikkus. 3) Loote väärarengud TERATOGEENID(tubakas, alkohol, narkootikumid, ravimid) PUNETISED (toksoplasmoos) III NIMETA 1) Kombinatiivse muutlikkuse põhjused - vanemate alleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks, mis toimub meioosi ja viljastumise käigus.
Nikotiini ja suitsetamise mõju närvisüsteemile ja elunditele Annette Kirotar Marti Jäger GAG 2012 Süda ja vereringeelundid Ahendab veresoone pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb. Suurendab südamelihaste infarkti ohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites. Hingamisteed ja kopsud Hingamisteede ärritus; köha; kopsutoru ja hingamisteede põletikud; kopsuvähk. Seedeorganid Mao talitlushäired; kõhulahtisus; meestel tavalisest sagedamini maohaavad; suu ja söögitoru vähk; aeglustab seedimist; kahjustab suu limaskesta. Kesknärvisüsteem Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise tunnet suitsetamise ajal. Nikotiin tekitab sõltuvust. Suguelundid Põhjustab impotentsust; arvatavalt vähendab viljastumisvõimet; naistel häirub emaka vereringe, kahjust...
• 17. saj Peeter I alustas asbestpaberi tootmise • 19. saj tootmine hoogustus Itaalias • 20. saj tõusis tootmine mitmete masinate tootmiseks • II MS tõstis veelgi sõjatehnika tootmiseks • 1960-70 avastati asbesti mõju tervisele Miks on ohtlik? • Asbesti töötlemisel tekib mikroskoopiline tolm, mis sissehingamisel satub organismi. • Asbestist põhjustatud haigused on: pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk. • Haiguse kulg on pikaajaline. Kaitse • Hingamisteede kaitsemask, ohutusriietus • Ohutu transport jäätmekohta • Loobuda suitsetamisest • Maha matta Tootmine Kasutatud kirjandus • http://www.bbc.co.uk/news/world-10 623725 • http://www.tooelu.ee/et/Tookeskkond/ ohutegurid/asbest • http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ eterniidi-kaitlemise-teeb-kalliks-ved u?id=51147058 • http://www.cbc.ca/news2/interactives /asbestos/ • http://maaleht
Kodune ülesanne 1 Kasutada 2x2 tabelit Loeng 1 slaid 26 ülesande lahendamiseks SLAID 26: Kompuutertomograafia (CT) kasutamine kopsuvähi avastamisel. (1) Suur haiguse levimus (haiguse osakaal) Oletame, et kontrollitakse 100 kopsuvähikahtlusega patsienti ja hiljem selgub, et 40 neist põeb tõepoolest kopsuvähki. CT tundlikkus 70%: selle abil diagnoositi kopsuvähk 28-l patsiendil 40-st ja 12 haiget said valenegatiivse tulemuse. CT spetsiifilisus 75% : 60st tervest uuritud patsiendist tunnistati terveks (negatiivne testitulemus) 45 ja ekslikult haigeks (positiivne testitulemus) 15 patsienti. Seega kokku said positiivse testitulemuse 28 + 15 = 43 patsienti, kelledest tegelikult haigeid oli 28 ehk 65%. Negatiivse testitulemuse sai, ehk tunnistati terveks 45 + 12 = 57
Summer'i esimene esinemine suurema publiku ees oli kümne aastaselt kirikus, kui esialgne vokalist ei ilmunud kohale. Pastor oli teda peale prooviesinemist talle öelnud, et on liiga vaikne ja häbelik, kuid peale seda esimenist ei arvanud enam keegi nii. Tal on olnud 13 tuuri, neist viimane aastal 2008. Ta on välja andnud 18 plaati. Osalenud ühes filmis ja neljas seriaalis. Summer suri 17 mai aastal 2012 enda kodus Floridas 63 aasta vanuselt. Tal diagnoositi kopsuvähk, millel polnud seost suitsetamisega. Summer uskus, et kasvaja arenes välja 9/11 New Yorkis kaksiktornide rünnakul tekkinud mürgiste osakeste sissehingamisel. Summerist jäid maha tema abikaasa Bruce Sudano, tütred Mimi,Brooklyn ja Amanda. Tal oli ka kaks lapselast. Vienna(1997) ja Savanna(2000)
Suitsetamine suurendab südamehaiguste, kopsuvähi ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. • Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib- olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju. • Suits ja nikotiin värvivad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist. • Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. • Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. Võhma on võrreldes eakaaslastega vähem ning kergemini hakatakse füüsilist tehes hingeldama. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii saavutuste kui ka vastupidamise suhtes – isegi...
kuumutamine ravi: antibiootikumid Viirushaigused Bakterhaigused Päriliku eelsoodumusega Rõuged, leetrid, Salmonelloos, Kõrgvererõhutõbi, punetised, mumps, tuberkuloos, lühinägevus, gripp, marutõbi, puukborrelioos, difteeria, suhkruhaigus, puukentsefaliit, A-B düsenteeria, teetanus, alkoholism, rasvtõbi, hepatiit, AIDS, herpes, gonorröa kopsuvähk, reuma, lastehalvatus, skisofreenia soolepõletik
......................................................................8 1.5.3. Pleura paksenemine..............................................................................................8 1.5.4. Asbestoos..............................................................................................................9 1.5.5. Mesotelioom..........................................................................................................9 1.5.6. Asbestist põhjustatud kopsuvähk.........................................................................10 3.VANAÕLI........................................................................................................................... 11 3.1. Mis on vanaõli?.......................................................................................................... 11 3.2. Jäätmekäitlus............................................................................................................. 11 3.2.1
Sada aastat suitsuvines 1. Selgita, kuidas on suhtumine suitsetamissse viimase sajandi jooksul muutunud. Too esile vähemalt kolm erinevat arengujärku. Viimase sajandi jooksul on suhtumine suitsetamisse muutunud halvemaks, inimesed on teada saanud, mis haiguseid ja muid probleeme suitsetamine endaga kaasa võib tuua, näiteks kopsuvähk, suitsetajatel on tihti need näpud, millega nad suitsu hoiavad, kollased ja hambad tumedad. Erinevalt praegusest ajast oli 20. sajandi alguses suitsetamine moodsa naise sümbol, see muutis naised moodsamaks ja intllektuaalsemaks, aga kui kätte jõudsid 90ndad, siis hakkas USA valitsus olukorda karmistama ja ähvardas lausa tubakatootjatel raha viimise filmitööstusesse ära keelata, kuid mälestamisväärseid stseene jõudis teleekraanidele ka sellelgi ajal. 21
Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted · Sigaretid · Paberossid · Sigarid, sigarillod · Piibutubakas, vesipiibutubakas · Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus
Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted · Sigaretid · Paberossid · Sigarid, sigarillod · Piibutubakas, vesipiibutubakas · Bidi · Kretek Suitsuvabad tubakatooted · Närimistubakas (beetel, nass, pan masala, gutkha) · Nuusktubakas (snuff, snus, nuuska) · Põsktubakas e. närimistubakas · Mokatubakas · Suutubakas · Huuletubakas Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi kiirenemine, veresoonte ahenemine (oblitereeruv endarteriit, infarkt) · Seedeorganid mao talitlushäired, maohaavand · Suuõõs paradontoos, suuõõne vähk · Nahk kiire vananemine, jumetus · Suguorganid viljatus, impotentsus · Inimloode enneaegsus, alakaalulisus, vilets tervis · Psüühika sõltuvus
jooksul. 16.Kaksikud: ühemunakaksikud:üks seemnerakk viljastab ühe munaraku, nad on alati samast soost, nad on geneetiliselt identsed. kahemunakaksikud:kaks seemnerakku viljastavad kaks munarakku, nad on ühest või erinevast soost, nad on geneetiliselt sarnased nagu kõik ühe pere lapsed. 18.Pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused. Pärilikud haigused: Downi sündroom, daltonism, albinism, kurtus. Päriliku eelsoodumusega: suhkrutõbi, alkoholism, kopsuvähk. Mittepärilikud haigused: gripp, allergia, herpes, kasvajad. 19.Pärilike haiguste ennetamine. suguvõsa uurimine, DNA-analüüsi abil, kromosoomide arvu ja struktuuri järgi. 20.Pärilike haiguste ravi. Asendusravi, diietravi, kirurgiline ravi, eriõpetus või -treening.
mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Tubakasuits võib põhimõtteliselt põhjustada nii hea kui pahaloomulisi kasvajaid. Seejuures võib vähktõbi tekkida kõikjal, kuhu ulatub tubakasuitsus olevate ainete mõju: võib tekkida huulevähk, keelevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk, hingetoruvähk, kopsuvähk. Kuna osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus.
Materjalide kasutamisel, kulumisel ja käitlemisel, mis sisaldavad asbesti, satub õhku asbestitolmu, mis ei sadestu, ning on seepärast ohtlik. Asbesti sisalduvate materjalide lammutamisel võib õhku sattuda vastavat tolmu väga palju. Lammutustööde kohta on kehtestatud ranged reeglid. Lisaks asbestiga kooselamisele, võib ka temast lahtisaamine olla probleemne. Asbestist tulenevad haigused on pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos,mesotelioom ja kopsuvähk. Pleuranaastud on piiritletud tihenenud või armistunud piirkonnad välimisel kopsukelme lestmel. Pleuranaastud kujunevad umbes 20 aasta jooksul. Kui asbestikiud satuvad kopsu, siis võib tekkida kopsukelme põletik, mille tulemusena moodustub kopsukelmel armkude. Pleura paksenemine kujuneb välja umbes 10-20 aastat peale kokkupuudet asbestiga. Haigestumise tunnuseks on õhupuudus, valu hingamisel ja hingeldus. Pleura paksenemisest võib välja kujuneda asbestoos, mesotelioom või kopsuvähk
muutub venoosseks. 3) Rakuhingamine Glükoos + O2 = CO2 + H2O + eneriga O2 CO2 Glükoos vabaneb energia H2O 5. Hingamisteede haigused: Tuberkuloos – bakteriaalne Nohu Bronhiit Kopsupõletik – viiruslik/bakteriaalne Difteeria – bakteriaalne Gripp Kopsuvähk 6. Kuidas suitsetaja kahjustab oma tervist? 1) Hävib ripsepiteel hinge- ja kopsutorus –> kaasnevad hingamisteede haigused 2) Suurem risk haigestuda kopsuvähki (jt vähktõbedesse) 3) Kopsudesse koguneb pigi –> kopsumaht väike 7. Lihased sisse- ja väljahingamisel Sissehingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma tõmbuvad kokku –> rinnakorv suureneb ja kopsud täituvad õhuga Väljahingamine
KODUNE ÜLESANNE SEMINARIKS 1. Mõju tervisele a) Palun mine Tubakainfo leheküljele: http://www.tubakainfo.ee/mis-on- sigaretis/testi-oma-teadmisi/ ja testi seal oma teadmisi tubakatoodete mõjust tervisele. NB! Kasutades internetis sobivaid otsingusõnu leia vastused järgmistele küsimustele: b) Millised on kolm peamist haigust, mida põhjustab sigarettide suitsetamine? Kopsuvähk, Kopsupõletik, Emfüseem, bronhiit c) Kuidas mõjutab nikotiin inimese organismi: Kas tubakas sisalduv nikotiin põhjustab vähki? Otseselt mitte, kuid nikotiin, vähendab keharakkude võimet alla suruda kasvajate arengut. Tagajärjeks on suurem tõenäosus vähi tekkeks. Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Stimuleerib ja rahustab Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Tõuseb...................................
tsirkuleerivad veres, seljaajus või esinevad rinnapiimas. [5] RNAl põhinevad vähi biomarkerid[muuda | redigeeri lähteteksti] RNA biomarkerite hulka kuuluvad mRNAd, regulatoorsed RNAd (näiteks miRNA), mille ekspressioon on vähi korral muutunud.[10] MiRNAd on väikesed mittekodeeritavad RNAd. Nende ekspressioonitaseme muutusi on leitud väga paljude vähitüüpide korral (näiteks leukeemia, rinnavähk, eesnäärmevähk, soolevähk, maksavähk, kopsuvähk ja kõhunäärmeväh k). RNA biomarkerite roll vähkkasvajate uurimisel laieneb kiiresti, eriti olulised on metastaaside tekkega seotud RNA biomarkerid. On juba küllalt uuritud ja tõestatud seda, et miRNAde ekspressiooniprofiilide kaudu võib edukalt vähki klassifitseerida ja ennustada vastust kliinilise ravile. Praegu kasutuselolevaid RNA biomarkereid kasutatakse kliinilises diagnostikas mitte ühekaupa, vaid mitmekaupa (paneelidena), näiteks Oncotype DX ja MammaPrint. Sellise meetodi
Tsöliaakia gluteenitalumatus Pimesoolepõletik Haavandiline koliit krooniline põletikuline soolehaigus HINGAMISELUNDKOND Hingamine on protsess, mille käigus organism omandab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamisteede haigused: nohu, sinusiit (antibiootikumid), bronhiit (sineplaastrid, mädase röga korral antibiootikumid), bronhhiaalastma (põletikuvastased ravimid, bronhilõõgastid, hapniravi) , kopsupõletik (antibiootikumid), kopsuvähk (operatiivne, keemiaravi), kopsutuberkuloos (kemoteraapia, kirurgiline ravi, sümptomaatiline ravi). Kopsupõletikku ravitakse antibiootikumidega. Kõri ülesanne. Takistab võõrkehade sisenemist. Sisaldab häälepaelu, hääle tekitamine Hingetoru algab kõrist 6. - 7. kaelalüli kõrguselt. Kopsu osad on: peabronh, mis jaguneb puuoksataoliselt sagara- ja segmendibronhideks. Parem kops jaguneb kolmeks, vasak kaheks kopsusagaraks. Bronhioolid jagunevad sombujuhadeks ja
Reaktsiooninorm 1. Lai (keha mass, kasv, lehmadel piimaand) 2.Kitsas (silma vikerkesta värvus, silmade suurus juuste läbimõõt, lehmadel piima rasvasus) Ei muutu üldse: silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad Haigused Põhjustatud: 1. Muutustest genotüübis (pärilikud haigused) 2. Muutustest genotüübis + keskkond (päriliku eelsoodumusega haigused , näiteks suhkrutõbi, kopsuvähk, lühinägelikkus) (Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket) 3. Keskkonnast (mittepärilikud haigused, näiteks nakkushaigused, traumad) Vähkkasvajad Vähkkasvajate teke on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest
Muutlikkus -Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse:pärilik muutlikkus ehk geneetiline ja mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline. Pärilik muttlikkus: pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosiimides. Jaotatakse: kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus. Kombinatiivne muut. (1)vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks. (2)Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu(3)Tekib meioosi protsessis, ristsiirde käigus ja viljastumisel. Mutatsiooniline muut. (1)Olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid.(2) Muutuvad genoomi, kromosoomi ja geenide struktuur.(3)Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul. Mutatsioonid- muutus pärilikus materjalis(Dna-s). Tekib: keskkonna mõjul, Eristatakase: Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid: On geenisisesed Dna nukleotiidse järjestuse muutused.(...
1. Mõju tervisele a. Palun mine Tubakainfo leheküljele: http://www.tubakainfo.ee/mis-on-sigaretis/testi- oma-teadmisi/ ja testi seal oma teadmisi tubakatoodete mõjust tervisele. NB! Kasutades internetis sobivaid otsingusõnu leia vastused järgmistele küsimustele: b. Millised on kolm peamist haigust, mida põhjustab sigarettide suitsetamine? vähk, südame-veresoonkonna haigused (infarkt, insult), kopsuhaigused (bronhiit, kopsuvähk) c. Kuidas mõjutab nikotiin inimese organismi: Kas tubakas sisalduv nikotiin põhjustab vähki?ei Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Väikestes kogustes mõjub nikotiin ergutavalt, aga suured kogused tekitavad rahustava mõju. Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Nikotiini mõjul tõmbuvad veresooned kokku, seetõttu tõuseb pulsisagedus ja vererõhk. Kuidas mõjutab nikotiin artereid? Põhjustab (koos vingugaasiga) lubjastumist arterites ja veretrombide ...
a) Asendusravi b) Dieetravi c) Kirurgiline ravi d) Geeniteraapia 13. Liigita antud haigused 3 rühma vastavalt nende tekkele: Koosta tabel! gripp, borrelioos, mumps, botulism, tuulerõuged, kõrgvererõhutõbi, lastehalvatus ehk poliomüeliit, salmonelloos, koolera, süüfilis, alkoholism, punetis, ohatis, leetrid, soolatüükad, konnasilmad, herpes, hepatiit, düsenteeria , AIDS, marutaud, entsefaliit, lühinägelikkus, rasvtõbi, Downi sündroom, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus, kopsuvähk, diabeet ehk suhkruhaigus Bakterhaigused Viirushaigused Pärilikud või päriliku eelsoodumusega haigused Borrelioos, botulism, Gripp, mumps, tuulerõuged, Kõrgvererõhutõbi, salmonelloos, alkoholism, Koolera, süüfilis, Lastehalvatus, punetis, Lühinägelikkus, rasvtõbi, soolatüükad,
CLAUDE MONET (1840-1926) Monet sündis Pariisis.Tema isa oli vürtspoodnik ja pere elas poe kohal paiknevas korteris. Kui Monet oli kuue aastane kolis pere Põhja-Prantsusmaale Normandiasse. Monet käis kohalikus koolis kuid õppimine tüütas teda ja ta joonistas õpetajates ning kaasõpilastest karikatuure. Kunstiõpetaja ergutas poissi igati joonistama ja nii käis Monet tihti sadamas laevu ja kalureid visandamas. Peagi suutis ta kohalikus poes oma pilte müüa. Kui Monet oli 16-aastane suri tema ema ja perekond kolis tädi juurde elama. Tädi oli maalikunstnik, kes igati soosis õepoja kunstiga tegelemist. 18-aastaselt asus ta õppima Pariisi kunstikoolis, milles valitses vabameelne õpetus. Peagi tuli Monetil astuda sõjaväkke ja asuda teenima Alzeerias, kus haigestus ohtlikku kõhutüüfusesse ja saadeti tagasi koju. Ta jätkas kunstiõpinguid ja käis vabas looduses maalimas.Monet huvitus suurtest vabaõhustseenidest, hindas päikesevalgust ja püüdis seda ...
MIKS ON SUITSETAMINE KAHJULIK? Suitsetaja vananeb kiiremini Tekib „suitsetaja köha“ Suurendab raseduse katkemise ja enneaegse sünnitamise ohtu SÜDA JA VERERINGEELUNDID Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb Hapnikusisaldus veres väheneb Veresooned ahenevad Suureneb südamelihase infarkti oht HINGAMISTEED JA KOPSUD Hingamisteede ärritus Köha Kopsutoru ja hingamisteede põletikud Kopsuvähk Peamine kopsu obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja SEEDEORGANID Mao talitlushäired Kõhulahtisus Maohaavandid Suu ja söögitoru vähk Kahjustab suu limaskesta – halb hingeõhk Hambad kollased KESKNÄRVISÜSTEEM Mingil määral stimuleeriva toimega VILJAKUS Põhjustab impotentsust MÕJUD LOOTELE Suitsetajatel rohkem raseduse katkemisi Enneaegseid sünnitusi Alakaalulisena sündinud lapsi
Kirurgiline ravi kõrvaldatakse pärilikud väärarengud Geeniteraapia organismis asendatakse defektne geen tervega Haigusi, mis kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes nim päriliku eelsoodumusega haigusteks. Nende teke eeldab vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustav tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes. Pärilku eelsoodumusega haigused on suhkrutõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk. Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamiseks tuleks esmalt välja selgitada vastavad haiguse esinemine suguvõsa teistel liikmetel. Olulisel kohal päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamisel on tervislikud eluviisid. Enamik haigusi ei ole seotud pärilikkusega või on pärilikkuse osa haigestumisel ainult kaudne, olmetraumad, nakkushaigused.
Hingamine ainevahetus protsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia, ül tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel, rakuhingamine toimub rakus, O2 ja CO2 transport verega, gaasivahetus kudede ja vere vahel, toimub toitainete lõhustamine O2 abil ja mille käigus eraldub energia (glükoos + O2 CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2 kopsutoruks, sees karvakesed mis e...
Suitsetamise tagajärjed · Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga noorel areneval inimesel kopsumahu kasvu pidurdumist. · Hingeõhk muutub haisvaks, nõrgeneb lõhnataju. · Suitsetamine on ka seotud kuulmislangusega, nägemishäiretega ja sagenenud peavaludega. · Krooniline köha ja köhatamine. · Hambad muutuvad kollasemaks ja nahk vananeb kiiremini, kui mittesuitsetajal. · Südame ja veresoondkonna haigused. · Kopsuvähk. · Igemete põletik, hammaste väljalangemine. Tubakasõltuvus · Tubakasõltuvus on mürgituse vorm. · Seda võrreldakse sageli narkomaaniaga. Kokkuvõte · Saime selle teema kohta palju uut informatsiooni teada. · Enne me ei teadnud, mis on sigarett, mida ta sisaldab, millised on tagajärjed ja mida täpsemalt suitsetamine organismiga teeb. · Küsitlusest saime teada, kuidas suhtuvad 7a
vaid ema ja isa on need pärinud oma vanematelt ning ema ja isa on seega vaid alleelide kandjaks. (lühinägevus, kurtus, hemofiilia ja daltonism. Downi sündroom.) Päriliku eelsoodumusega haigused haigused, mis kujunevad pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimes. Tingimuseks on genotüübi olemasolu, mis põhj tundlikkust mõne keskonnateguri suhtes. Nt kõrgvererõhutõbi, lühinägevus, suhkurtõbi, alkoholism, rasvtõbi, kopsuvähk. Neid haiguseid saab ennetada selgitades välja selle esinemise suguvõsa teistel liikmetel ning elada tervislikult A. Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja alleelide kogum. B. Generatiivsed mutatsioonid hulkrakse organismi sugurakkudes tekkinud mutatsioonid, mis kanduvad järgmistele põlvedele. C. Indutseeritud mutatsioon kuntslikult esile kutsutud mutatsioon,.mutageenide poolt esile kutsutud G
Skriiningu ehk sõeluuringu kaugem eesmärk on ennetada emakakaelavähki haigestumist ja suremist. 3. KOPSUVÄHK Kopsuvähi all mõeldakse kasvajarakkude kontrollimatut kasvamist ühes või mõlemas kopsus. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate muutuste tõttu. Tihti on tekkepõhjused kombineeritud, osadel juhtudel võib olla tegemist geneetilise eelsoodumusega, millele lisanduvad muud tervist kahjustavad tegurid. Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevaid vähihaigusi kogu maailmas. Naiste haigestumine kopsuvähki on tõusnud., meeste seas on haigestumine ja suremus kopsuvähki viimastel aastatel hakanud langema. Nagu teistegi vähihaiguste puhul, parandab haiguse varane avastamine kopsuvähist jagusaamise väljavaateid tunduvalt. Varakult avastatud haiguse korral saavad arstid kasutada ravivõimalusi oluliselt tõhusamalt kui kaugelearenenud haiguse korral
füüsikal- kiirgused (uv, röntgen, radioaktiivne kiirgus) 4. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 5. Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 6. Pärilikke haigusi lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia, aneemia, Martin Belli tõbi, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni sündroom. 7. Päriliku eelsoodumusega haigusi rasvtõbi, alkoholism, kõrgvererõhutõbi, II tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk. 8. Mittepärilikke haigusi luumurrud, viirused (HIV, köha, nohu, puuk..), malaaria, toksoplasmoos, trihhomoos. 9. Mittepärilikke haigusi, mis võivad viia loote väärarenguni alkoholism, narkootikumid, tubakas, ravimid, immuunsus. IV SELGITA, ISELOOMUSTA 1. Geneetiline muutlikkus pärilikke tunnuste erinevust, organismide genotüüpide erinevus mutatsiooniline (muutus DNA-s) ja kombinatiivne (DNA ei muutu aga toimub alleelide
Kohtla-Järve Ühisgumnaasium Noored ja suitsetamine Uurimustöö Õpilane:Darja krivodonova Klass: 8.b Juhendaja: Asta Hiiesalu Kuupäev:07.03.2011 Kohtla-Järve Sisukord 1.Tiitelleht 2.Sisukord 3.Sissejuhatus 4.Noored ja suitsetamine 5.Kokkuvõtte 6.Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Suitsetamine on üha enam suurenev probleem nii täiskasvanute kui ka kooliõpilaste seas. Paljud tänapäeva noored alustavad suitsetamist juba väga varakult, umbes 12.-15. aastaselt. Suitsetamise põhjuseks nii nooreseas on halb eeskuju sõprade, tuttavate kui ka koduse eeskuju näol. Peamiseks põhjuseks on soov teada saad selle tervisele kahjuliku meelemürgi maitsest j...
Suitsetavatel meestel esineb jalavalusid ja krampe reie-ja sääreosas, mille põhjuseks on arterite ahenemisest tingitud halb verevarustus jalgades. Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Tekitab impotentsust Langeb sperma kvaliteet südame- ja veresoonkonnahaigustele ning pahaloomulised kasvajad Raili Tiits 5 Tubaka tarbimise mõjud · Hingamisteed bronhiit, kopsuvähk · Vereringeelundid vererõhu tõus, pulsi Click to edit Master text styles kiirenemine, Second level Third level · Seedeorganid mao Fourth level talitlushäired, Fifth level maohaavand · Suuõõs paradontoos,
Seega on väga ohtlik mürkidega suurel alal taimede pritsimine. Sest seal olevaid mürke saame süües ja ka aastaid hiljem põhjaveest. Meelemürke tarbitakse sellepärast, et need annavad hea enesetunde näiteks alkohol rahustab ja tekitab rõõmsama tunde, kohv teeb erksaks. Kuid tegelikult on neist rohkem kahju kui kasu, sest nende tarbimine võib kaasa tuua pöördumatuid kahjustusi näiteks suitsetamise tagajärjel tekib kopsuvähk. Samuti kahjustab suitsetamine ka liskas meie ümber olevaid inimesi ja nende tervist. Mina arvan, et inimesed peaksid alustama iseendast, et mürgid ei satuks meie organismi. Kõigepealt peaksidki inimesed hoiduma meelemürkide tarvitamisest nii palju kui võimalik ja hoopis tegema midagi head oma tervise heaks. Eriti ohtlikud on need mürgid mis on lõhnatud, maitsetud ja ka värvitud. Sest siis inimesed ei tea kui nad viibivad mürkide keskel ja hingavad mürke sisse.
Pärilik e geneetiline muutl. - konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Jag: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Toimub meioosi käigus, kus toimub ristsiire, aga ka viljastumisel. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Sug palj organismidel moodustab komb muutl põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutused toimuvad raku geneetilises materjalis. Jag: geen-, kromosoom ja genoommut. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. See on nähtav mitoosi või meioosi krom mikrosk uurimisel. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asu...
kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Kombinatiivne muutlikus mõjutab pärilike haiguste teket: selle tulemusena võivad lapse genotüüpi sattuda retsessiivsed alleelid. Mutatsiooniline muutlikus on muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus. Päriliku eelsoodumustega haigused on näiteks: - Kõrgvererõhutõbi - Suhkruhaigus - Rasvtõbi - Lühinägelikkus - Alkoholism - Kopsuvähk Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamine: - Saab välja selgitada vastava haiguse esinemise suguvõsas teistel liikmetel - Kui inimesel on tõenäosus haigestuda nendesse haigustesse, on võimalik teha täiendavaid biokeemilisi ja molekulaarseid uuringuid. - Olulisel kohal on ka iga inimese aluviiside ja harjumuste muutmine (tervislik eluviis). 2. Pärilike haiguste sünnieelne diagnostika (loote uuringud, kellele, milleks).
Kõige ohtlikum on abest rabedal kujul, mil on ta käeda murtav (nt isolatsiooniks kasutatav asbest). (Tööinspektsioon, 2000). TERVISEKAHJUSTUSED Asbestikiudude sattumisega keskkonda seostatakse 3 esmast tervisekahjustust: · Asbestoos (raske, krooniline mittekantserogeenne hingamisteede haigestumine, mille tulemuseks on kopsukoe armistumine ning selle tagajärjel hingamisest osavõtva kopsupinna vähenemine ning hingamispuudulikkus) · Kopsuvähk ( soodumus tekkeks on suur inimestel, kes on otseselt seotud asbesti tootmise, kaevandamise ning asbesti sisaldavate materjalide pideva kasutamisega; esimesed haigusnähud ilmnevad 5-10 aastat pärast kontakti asbestiga) · Mesotelioon ( e kopsukelme vähk) Sattudes süljega seedeorganitesse võib tekkida kõri-, mao-, peen- või jämesoolevähk. 3 põhilist tegurit, mis soodustavad asbestiga seotud tervisekahjustuse tekkimist: asbesti kogus
Täis: imetajad, loomad, lonnud 25.Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem 26.Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil Sünaps on koht kus toimub impulsside kandumine ühe närvirakud nendriidilt teise närviraku dendriidile, medriaanide abil 27.Mälu liigid 28.Mis on homöostaas? varusüsivesik 29.Maksa roll homöostaasis? Veresuhkru reguleerija, sapi tootmine, 30.Mis on glükogeen? 31.Suitsetamise kahjulikukkus, 6 aspekti Vererõu tõus, Kopsuvähk Infarct,trombid, insult Keskendumis võime vähenemine Sportliku aktiivsuse vähenemine Impotentsuse langus 32.Energiabilanss inimesel, kust ja millises järjekorras? 33.Kust saavad lihased energiat? glükoosist 34.Lihaskoe ül Liikumist võimaldav funktsioon 35.Rasvkoe ül Annab kuju, kaitseb 36.Epiteel koe ül Kaitseb ja kattab, kaitseb uv kiirguse, veekaotuse, põrkumise ja põrutuste eest 37.Luukoe ül 38.Mitu liitrit verd on inimese kehas? 5-7l Neuron
kohvitassitäis pigi. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tubakasuits võib põhjustada nii hea- kui pahaloomulisi kasvajaid. Vähktõbi võib tekkida kõikjal, kuhu ulatub tubakasuitsus olevate ainete mõju: huulevähk, keelevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk, hingetoruvähk, kopsuvähk. Osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu
Osa ninast, veene. Haigused ja muud häired, halb näiteks vahesein, võib sisse tervisehädad, mille põhjuseks keskendumisvõime, vajuda. Korrapäratu pulss, on halvasti steriliseeritud latergia ja apaatia, suguiha vähenemine, süstalde korduv kasutamine hingamisteede hädad, psühhoos ja vaimse tervise (ummistunud veenid, kopsuvähk häired veremürgitus, hepatiit, aids jne). Kehaline sõltuvus. Harjumusest tingitud pidevad rahalised, sotsiaalsed ja tervisemured. Korduvad
Magna 15,0 1,0 Trend (sinine) 7,0 0,6 Marlboro (Menthol) 14,0 1,0 Winston 15,0 1,1 Vähitekitaja Tubakasuits võib põhimõtteliselt põhjustada nii hea- kui pahaloomulisi kasvajaid. Seejuures võib vähktõbi tekkida kõikjal, kuhu ulatub tubakasuitsus olevate ainete mõju: võib tekkida huulevähk, keelevähk, suuõõnevähk, neeluvähk, kõrivähk, hingetoruvähk, kopsuvähk. Kuna osa tubakasuitsust lahustub süljes, siis soodustab suitsetamine ka söögitoru ja maovähi teket, vähemal määral kaksteistsõrmiksoole vähi teket. Kuna suurem osa tubakasuitsus olevatest kahjulikest ainetest satub kopsudesse, siis tõuseb kõige enam risk haigestuda kopsuvähki. Kroonilistel suitsetajatel on kopsuvähki haigestumise risk umbes 40 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Lisaks tubakasuitsus olevatele mürkidele soodustab vähi teket ka tubakasuitsu kuumus.
Geneetiliselt muundatud toiduainete eelised ja probleemid? + suur saak, vastupidavam, vähem kemikaale tänu millele keskkonna saastatus väheneb, meditsiinilised uuringud. võib osutuda in org kahjulikult, eetikaprobleemid, looduslik mitmekesisus, maitseomaduste halvenemine Selgita, mis on eugeenika. ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Pärilikud haigused ja nende diagnostika ja ravi? Lühinägelikus, suhkrutõbi, kopsuvähk, kurtus. Päriliku eelsoodumusega haigused ja nende profülaktika? Rasvatõbi, melanoom, rinnavähk, alkoholism. Mittepärilikud haigused? Nakkushaigus, trauma, parsiidid, lootel tekkinud haigused (punetised, emal alkoholism)
tugevani) tsüanootiline nahkja limaskestad. Jälgida: kas oli midagi mis astmahoo vallandas ja mis see sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele. sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele. Mis on kopsuvähk ja millised on kopsuvähi sümptomid? Kopsuvähk on pahaloomuline kasvaja, mis on alguse saanud kopsukoest. Esineb primaarne ja sekundaarne( siire mõnest teisest organist).Sümptomid: köha, vere esinemine rögas, hingeldus ja õhupuudus, korduvad ja ravile mittealluvad kopsupõletikud. Kasvaja levikul võib tekkida rindkerevalu, õla ja käe valu, hääle kähisemine, veenide esile tulemine kaelal ja kätel, neelamisraskused, nõrkus, isutus, uimasus ja kehakaalu langus
Wörter 1. Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -äure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - biosüntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -väljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
