Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Diana Savostkina ASBEST Referaat Tartu 2010 SISUKORD Asbest Asbesti kasutamine Asbest ja inimene Tervisekahjustused Kasutatud kirjandus ASBEST Asbestiks nimetatakse looduses esinevat kiulist silikaatmineraali, mida põhiliselt leidub aluselistes kivimites asbestilademetena ja ka paekivis (Tööinspektsioon, 2000). Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, kulumis- ja hõõrdumiskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide ja bakterite toimele. Need omadused võimaldavad kasutada seda materjali paljudes valdkondades (Tööinspektsioon, 2000; Tervise Arengu Instituut, 2007). Eestis asbestimineraale ei leidu. Seda on kaevandatud Kanadas, Lõuna-Aafrikas, endises Nõukogude Liidus ning mida senini kaevandatakse Brasiilias. (Tööinspektsioon, 2000)
Tänu nendeleerilistele omadustele ongi asbesti kasutatud aastakümneid ja see on olnud pikka aega asendamatu mitmes majandusharus. Enim on kasutatud krüsotiilasbesti, amosiiti ja krokidoliiti. Antofüllidi kaevandamine lõpetati 1975. a. Alates 1. jaanuarist 2005 on asbesti kasutamine Euroopa Liidu riikides keelatud. MIDA LOETAKSE ASBESTI SISALDAVAKS MATERJALIKS? Asbest on looduses esinevate kiuliste silikaatmineraalide üldnimetus. Asbestikiud on tugevad, elastsed, kuumus- ja niiskuskindlad, vastupidavad paljude kemikaalide toimele ning seetõttu on neid laialdaselt kasutatud juba peaaegu terve sajand. Asbesti võivad sisaldada näiteks vanad eterniitkatused, soojus-, elektri- ja hüdroisolatsioonimaterjalid ning mitmesugused tuletõkke-, hõõrde- ja tihendusmaterjalid. Asbesti sisaldavate materjalide käsitsemisel võib eralduda õhku peenikesi asbestikiude, mis sissehingatuna võivad
Keemilised ohutegurid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Asbest- Oht asbestiga kokku puutuda on kõigil ehitus-, hooldus- ja koristustöötajail. Praegu on asbesti kasutamine Euroopa Liidus praktiliselt keelatud, kuid asbesti leidub endiselt, mistõttu võidakse sellega jätkuvalt kokku puutuda. Asbestikiud kujutavad sissehingamisel tõsist ohtu tervisele, põhjustades näiteks asbestoosi, kopsuvähki ja muid terviseprobleeme. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kutsekokkupuutejuhtum- Kokkupuutejuhtum on nahkaläbiv vigastus (nõelatorge või
väiksemaks tegemist, need tuleb pakkida kahekordsesse kilesse või muusse sobivasse materjali. Asbeti sisaldavaid jäätmeid tuleb transportida kaetult, kinnises transpordivahendis või kotis. Jäätmed tuleb matta võimalikult kiiresti selleks vastavat litsentsi omavasse ohtlike jäätmete matmispaika keskkonnaministri 21.04.2004 a määruse nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded" kohaselt. [2] 1.5. Ohud tervisele 1.5.1. Asbestist põhjustatud haigused Asbestikiud on väga väikesed ja asbesti käitlemisel võib moodustuda mikroskoopiline tolm, mis hingamisteede kaudu satub organismi. Asbestist põhjustatud haigused on: pleuranaastud, pleura difuusne paksenemine, asbestoos, mesotelioom ja kopsuvähk. [3] 1.5.2. Pleuranaastud Rindkereõõnes asuvaid kopse katab kahe lestmena õhuke läbipaistev kopsukelme ehk pleura. Pleuranaastud on selgelt piiritletud, röntgenoloogiliselt kergesti märgatavad tihenenud või
Formaldehüüd on tugev allergeen. Asbest on kiuliste silikaatide hulka kuuluv mineraal. Kuna asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, elastne, vastupidav materjal on seda peetud asendamatuks mitmes majandusharus. Probleemid tekivad asbesti sisaldavate materjalide purunemisel, lagunemisel kulumisel, taaskasutamisel ja töötlemisel, kui asbestikiud võivad sattuda õhku. Mõju tervisele. asbestikiud on üliväikesed, tungivad nad sügavale inimese hingamisteedesse, põhjustades seal pikaajalise toime korral põletikku ja kasvajalisi protsesse. Otsene äge asbesti toime põhjustab nahaärritust, kuid palju tõsisemad on pikaajalised tagajärjed, nagu kopsuvähk ja asbestoos. Asbestile lisab ohtlikkust aine kumuleerumine. Haigus areneb ka pärast seda, kui kokkupuude asbestitolmuga on lõppenud.
mööbel. Happe mõjul kõvenevad lakid, värvid, tekstiilid, kust eraldub siseõhku. Pärineb ka tubakasuitsust, põletamise gaasidest. Kahjulik tervisele, siis kui aine auru sissehingata või temaga olla otseses kokkupuutes. Põhjustasb allergilist nohu, hingamisteede haigusi. - Asbest- kiuliste silikaatide hulka kuuluv mineraal. Probleemid tekivad asbesti sisaldavate materjalide purunemisel, lagunemisel kui asbestikiud võivad sattuda õhku. Kuna asbesti kiud on üliväikesed, tungivad nad sügavale inimese hingamisteedesse, põhjustades seal pikaajalise toime korral põletikku ja kasvajalisi protsesse. · Välisallikatest ruumiõhku sattuvad saasteaine: - Radoon- lõhnatu, maitsetu, värvusetu radioaktiivne väärisgaas, mida tekib pidevalt maakoores ja kõigis kivimites. Siseõhku tungib radioon enamasti
kopsuvähki või mesotelioomi (kopsukelme vähk) ja teisi kopsukelme haigusi. Käesoleval ajal on EL riikides asbesti kasutamine keelatud, kuid selle mineraaliga võidakse jätkuvalt kokku puutuda ja seda peamiselt vanade hoonete hooldamise, renoveerimise või lammutamise käigus. Asbestil on mitu vormi ja nimetust: krüsotiil, krokidoliit, amosiit, amfibool, antofüliit ja tremoliit. Asbesti sisaldab materjal on ohutu, kuni sellest ei eraldu kiude. Tavaliselt satuvad asbestikiud organismi hingamisteede kaudu. Mitu kiudu aastas või elu jooksul moodustab kriitilise künnise, ei ole teada. Tõestatud on, et mida pikem ja intensiivsem on asbestiga kokkupuute periood, seda suurem on haigestumise oht. Asbestikiudude sisaldus õhus sõltub kasutatava materjali koostisest ja selle asbestisisaldusest ning kasutusviisist. Kõige ohtlikumad on kõrge asbestisisaldusega ja rabedad materjalid (nt isolatsioonimaterjal) 45. Lahustite mõju inimorganismile
2) Disperssuse järgi - nähtav, mikroskoopiline (udu), ultra-mikroskoopiline (suits) 3) Toksilisuse järgi (mürgine või inertne) 4) Tule ja plahvatusohu järgi (ohtlik või mitteohtlik). Tööstuslik tolm kahjustab inimorganismi mõjudes hingamisteedele ja tekitades pneumokonioose. Kahjustab nahka, takistades ekseeme, dermatiite ja dermatokonioose. Kahjustab silmi ja limaskesti. Asbest on looduslik mineraalkiud, mis on vastupidav paljudele kemikaalidele. Asbestikiud on tugevad ja peened. Asbestitolm mis tungib kopsudesse, kahjustab kopsukudet. Haigust nimetatakse asbestoosiks. Normaalsete töötingimuste tagamiseks rakendatakse järgmisi abinõusid: 1) Mitte või vähetolmavate ainete kasutamine. 2) Tolmavate ainete kasutamine märjalt või pastadena 3) Niisutuse kasutamine lihvimesel ja puurimisel 4) Seadmete hermiteesirimine. 5) Tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine 6) Töökohtade perioodiline puhastamine ja niisutamine
Kehvemalt kaunistatud. Mõned eristavad Pyheensilla keraamikat (24002000 eKr). Kammkeraamika sees veel kultuurirühmi: nt Säräisniemi keraamika. Samaaegne varase kammkeraamikaga, levis Põhja-Soomes. Iseloomulik vahelduvamatest templijäljenditest 14 ornament, nõu pinnal lohud rühmadena, moodustavad mingeid ornamente. Sageli mustad v punased. Kammkeraamikaga suhteliselt samaaegselt Ida-Soomes asbestkeraamika (u 30001500 eKr). Savis asbestikiud. Õhukeseservalised vastupidavad nõud. Kultuur kestis Ida- Soomes pronksiaja alguseni. Nõusid kaunistati väga lihtsalt. Püüti suuri metsloomi, hülgeid. Kaubasidemed praeguse Venemaa aladega, Lõuna- Skandinaaviaga. Mh toodi sisse tulekivi ja merevaiku. Asulakohtadeks rannad, päikesepoolne külg. Kultuurkiht õhuke. Hoonepõhjad. Mitmeid eri tüüpi hooned. Palju matmispaiku. Ookriga ja ilma. Enamikus siiski ookrit. V panusterohkeid matuseid.
annaabi.ee 
