pakendijäätmed ja metallijäätmed, mis on eelnevalt kogutud liigiti ja toimetatud spetsiaalsetesse konteineritesse. Orgaanilised jäätmed - koduses majapidamises tekkivad biolagunevad jäätmed, mis toimetatakse spetsiaalsesse konteinerisse. Nende hulka kuuluvad põhiliselt toidujäätmed ja aiajäätmed (niidetud hein-muru, puuoksad, puulehed, puukoor, rohimise jäägid, jm.) Ehitusjäätmed, mis tekivad erinevat tüüpi ehitiste ja hoonete lammutamise ning ehitustööde ja remondi käigus. Ehitusjäätmed jagunevad: Segaehituspraht - igasugused ehitusjäätmed, mis on segunenud (puit, kips, klaas, kile, metall ja igasugused mineraalsed jäätmed). Liigiti kogutud ehitusjäätmed, näiteks betoon, tellised, metall, kumm, plastikkile, klaasvill, puit jne. Ohtlikud jäätmed - õlivärvid, lakid, lahustid, igasugused jäätmed, mis oma
välja näeb, ning milline võib olla ühe või teise materjalijäätme mõju inimese tervisele ja loodusele. Tööd koostades seadsime teema probleemiks selle, et kuidas vähendada ehitusmaterjalide jääkide halba mõju inimesele ja loodusele. Sellest tulenevalt seadsime hüpoteesi: Ehitusmaterjalide jäägid ja oskamatu käitlemine avaldab halba mõju inimestele, loomadele ja loodusele. Töö ülesanneteks on: saada ülevaade millised on ohtlikud ehitusjäätmed; milline on nende mõju loodusele ja inimese tervisele; kuidas käsitleda ja kuidas toimib jäätmekäitlus taoliste ainete puhul. 3 1. MIS ON OHTLIKUD EHITUSJÄÄTMED? Ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud
Säästva tehnoloogia õppetool EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISTEHNOLOOGIAD Aines Materjalide ringlus NTS1021 Üliõpilane: Karin Erimäe Juhendaja: Jaan Kers Tartu, 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aastal 2005 moodustasid ehitus- ja lammutusjäätmed maailma tahketest jäätmetest 35%. Enamus ehitus- ja lammutusjäätmeid jõuavad prügilasse. Samuti satuvad ehitusjäätmed sobimatutesse kohtadesse, näiteks metsa alla. Selline tegevus põhjustab aga keskkonnamõjusid, sealhulgas õhu, pinna- ja põhjavee saastumist ning loodusvarade vähenemist. Sellepärast on oluline suunata ehitamisel ja lammutamisel tekkivad jäätmed korduvkasutamisse või ümbertöötlemisse. Selline tegevusviis vähendaks prügilasse ladestatava jäätmete hulka oluliselt. Enamik ehitamisel ja lammutamisel tekkivast prahist on võimalik taaskasutada
JÄÄTMED: Jäätmeid tekib palju! Taaskasutatakse vähe! Jäätmete sorteerimine Ohtlikud jäätmed, Probleemjäätmed (elektri- ja elektroonikajäätmed,rehvid jt.), Pakendid:, Paber ja papp, Klaas Joogikartong, Klaas, Metall Plast, Biolagunevad, jäätmed, Olmejäätmete , konteiner , Ehitusjäätmed ja mööbel. Jäätmete taaskasutamine materjaliringluses Paber, Klaas, Metall, Plastik Segapakendid Pakendikonteinerisse sobivad: alumiiniumist jms metallist pudelid ja purgid ning konservikarbid; plastpudelid, -purgid, -topsid, -karbid, kilekotid: kartongist piima-, mahla- ja veinipakid. Klaastaara- uus klaas Metallpurgid- uute purkide vms metallesemete valmistamine Tetrapakendid- paberi ja papi tootmine Plastikpudelid- kile vms materjali tootmine Plastpudelid
bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad Lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt) Tselluloossed rohttaimed (vitshirss) Suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, suhkruhirss) Tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder) Õlikultuurid (raps, päevalill) Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed) Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik jne) Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa Reovete muda Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Kuidas kasutatakse? SOOJUSE TOOTMISEKS- Praegu saadakse biomassipõhist energiat peamiselt puidu põletamisest tekkiva soojusena. Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on meil sellele vaatamata
4.Jäätmekäitluse areng 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete - võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks. 5. Jäätmete liigitus Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed 6.Jäätmed 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2
anda plastiku ja paberi eraldamine muust prügist ei ole ju nii keeruline. Mõtle sellele. Sa võid ju öelda, et Eestis ei ole jäätmeid nii palju kui mujal. Jah, mujal, näiteks Ameerika Ühendriikides tarbitakse rohkem ja toodetakse rohkem jäätmeid. Aga sa ju ei ela seal. Ka Eestis tekib palju jäätmeid. Kõige suuremaks ülesandeks on põlevkivitööstuse jäätmekoguste vähendamine. Kogu jäätmetekkest moodustab 79% põlevkivi, 8% on muid tööstusjäätmed ja ehitusjäätmed, ning 4% moodustavad olmejäätmed ja muu.Jah, 4% ei ole ju nii palju, kuid see number võiks olla väiksem. Üheks suureks probleemiks on toidujäätmed. Eestis tekib aastas toidujäätmeid kokku ligikaudu 92,6 tuhat tonni. See kuulub sinna 4% sisse. Kui 92 tuhat tonni on vähem kui 4%, siis mõtle, palju seda prügi ikka tegelikult tekib. 75 protsenti toidujäätmetest tekib kodumajapidamistest, 14 protsenti toitlustusasutustes, 7 protsenti kaubandusettevõtetes ning 4
Prügi ja jäätmed paigaldatakse eelnevalt pakituna ja sorteerituna spetsiaalsetesse plastkonteinerisse. Prügikonteinerid asuvad hoone põhjal, teede juures. Radoonisisalduse täpsustamiseks teostada radooniuuring põhiprojekti staadiumil. Ehitustööde ajal korraldab ehitusplatsi hoolduse ehitaja, kooskõlades selle eelnevalt Tellija esindajatega. Pärast ehitustööde lõppu tuleb kõik ehituspraht krundilt koristada ning tagada selle esialgne heakord. Eeldatavad ehitusjäätmed ja nende käsitlemine: Ehitusjäätme nimetus Kogus Käsitlemine 1 Väljakaevatav pinnas ~1080 m3 50% veetakse prügilasse 35% kasutatakse tagasitäitel 15% kasutatakse haljastusel 2 Üldehitusjäätmed ~50,0 m3 Veetakse prügilasse
· Ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt; · Ei ole biolagundatavad; · Ei mõjuta ebasoodsalt nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid; · Ei põhjusta keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele; · Ei põhjusta vesikeskkonnas reostust (põhja- ja pinnavee reostust). Biolagunevad jäätmed · Anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, majapidamispaber, kiletamata papp). Ehitusjäätmed · Jäätmed, mis tekivad ehitus-, renoveerimis- ja remonttööde käigus ning mida peab käitlema vastavalt (Jäätmeseadus). Elaniku jäätmealane kohustus · Liitumine korraldatud jäätmeveoga; · (Elanik, kes tarbib on koheselt ka jäätmevaldaja;) · Kui omavalitsus piirkonnas jäätmevedu ei korralda, peab jäätmevaldaja ise korraldama jäätmetega käitlemise: 1. Viima oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama; 2. Kasutama prügiveoettevõtte teenust
RINGLISSE VÕTMINE MUU TAASKASUTAMINE KÕRVALDAMINE eraisik- otsused tootmise käigus, taaratinglus, kodukompost tootmisüksus- jäägid müüki, ökodisain, tooted jääkidest prügifirma- jäätmete sortimine/müük, energia saamine KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia, biojäätmed riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall Füüsikalise oleku järgi: vedelad, gaasilised, tahked Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad
Mööbel oli täispuidust ega sisaldanud tänapäevaseid kemikaale, ka poest ostetud tooted pakiti paberisse ja need ei olnud loodusele nii kahjulikud, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis väga palju. Prügi põletamine sageneb just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad kõik mitte vajalikud esemed - mööbel, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Samuti põletatakse tihti ka tavalisi segaolmejäätmeid, nagu mähkmed, vanad riided või plastist mänguasjad. Tihtipeale annavad suitsevatest ja tossavatest lõketest teada häiritud naabrid või lihtsalt möödasõitjad. Plastide keerulist ja muutlikku koostist arvestades tuleb nende kodus põletamist vältida. Lõkkes on põlemistemperatuur väga madal ja põlemine ei ole täielik. See tähendab, et tekib palju ohtlikke aineid.
Korraldvad jäätmete kogumist, sortimist, vedu, töötlemist ning ladestamist. Juriidilised isikud peavad rakudama võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud: · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka
maades. Prügila nõrgveed tekivad vihmavee tungimisel läbi prügila jäätmekihtide. Füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside tulemusena transporditakse saasteained jäätmetest nõrgvette. Jäätmete kokkusurumisel tekib anaeroobne keskkond, mis annab väga sarnaste omadustega nõrgvee erinevatest prügilatest. Keskendudes kõige tavalisemale prügila tüübile, milles on kokku segatud ehitusjäätmed, segaolme- ja tööstusjäätmed, kuid ei ole märkimisväärsetes kogustes kemikaalijäätmeid, võib prügila nõrgvett iseloomustada, kui nelja tüüpi saasteainete vesilahuseid (lahustunud orgaaniline aine, anorgaanilised makrokomponendid, raskemetallid ja muud orgaanilised ühendid. 4 Suurimad potentsiaalsed keskkonnamõjud, mis tulenevad nõrgveest on põhja- ja pinnavee saastumine
Kas asi on vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses (-) Keskkonnaohtlike ehitusjäätmetega kinnistut ei saa nimetada keskmise kvaliteediga kinnistuks. Järelikult ei vasta kinnistu lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 II poole ja § 77 lg 1 II poole kohaselt. 3. Kas lepingutingimustele mittevastavus eksisteeris asjal juba selle ostjale üleandmise ajal? Kaasuses on kirjas, et ostja avastas ehitusjäätmed alles kinnistule haljastust rajades. Need ehitusjäätmed olid järelikult seal kinnistul juba enne selle ostjale üleandmist. VÕS § 214 lg 1. 3. Vastutus 1. Vastutusstandard. Ei ole tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele ja vastav puudus esines asjal selle ostjale üleandmise ajal, siis VÕS § 218 lõike 1 kohaselt vastutab selle eest müüja
prügilagaasi, mis on kahjulik keskkonnale. Samuti mõjutab suur biojäätmete osakaal prügila stabiliseerumist, mida rohkem biojäätmeid, seda pikaajalisem on stabiliseerumisprotsess. definitsioon Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel, lammutamisel või remontimisel ning mida sellel ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Ehitusjäätmed on ka need ehitustööde jäägid, mida ei viida prügilasse, vaid kasutatakse tööde tegemiseks (näiteks maa täitmiseks) mõnel teisel objektil. See on jäätmete taaskasutamine. Iga omavalitsus kehtestab oma jäätmehoolduseeskirjaga nõuded ehitusjäätmete käitlemiseks. Tallinna Jäätmehoolduseeskirjaga seatakse jäätmevaldajatele konkreetsed kohustused. Eeskirja lisaga sätestatakse ehitusjäätmete käitlemise kord Tallinnas. Ehitamise (s.h. lammutamise, mis Planeerimis-
höövlilaastud). Pelleteid on võimalik toota ka koorest, energiakultuuridest ja põhust. Biomassi varude peamised allikad: · mets ja lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt); · õlikultuurid (raps, päevalill); · suhkrukultuurid (suhkruroog ja -peet, sorgo, suhkruhirss) · tärklist sisaldavad kultuurid (mais, nisu, rukis, oder); · puidujäätmed (raie-, puidutöötlemis- ja ehitusjäätmed); · põllumajandusliku tootmise jäägid ja jäätmed (õled, sõnnik, maisitõlvikute jäägid, kookospähkli koored jm); · tahkete olmejäätmete orgaaniline osa; · reovete muda; · tööstusjäätmed (näiteks toiduainetetööstusest). Eesti perspektiivseimad energiakultuurid on: · õlirikkad põllukultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep), mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · kiirekasvulised, lühikese, alla 15-aastase raieringiga puuliigid
soojuse tootmine: 25 EUR/MWh (umbes 390 kr/MWh) tahke biokütuse tootmiskulud (pelletid): 80 EUR/t (1 250 kr/t) elektri tootmine (tahkest, vedelast ja gaasilisest biokütusest): 40-50 EUR/MWh bioetanool: 250 EUR/t biovesinik: 1 500 EUR/t biometanool: 200-250 EUR/t. 1.2 Bioenergia võimalused biomassi toorainest lähtuvalt Biomassi varude peamised allikad on: · Energiakultuurid · Puidujäätmed (raie-, puidutöötlemisning ehitusjäätmed) · Põllumajandustootmise jäägid ja jäätmed (õled, loomasõnnik ) · Tahkete olmejäätmete orgaaniline osa · Reovete muda · Tööstusjäätmed (näit toiduainete- ja paberitööstusest) Energiakultuurid on need kultuurid, mille peamine kasutuseesmärk on transportkütuste, soojuse- ja/või elektrienergia tootmine. Eestis tuleks valida bioenergia tootmiseks välja eelkõige need energiakultuuride liigid
Siinkohal mainiks veel ära, et AS EcoPro korjas territooriumilt kokku kõik jäätmed ning puhastas pinnase. Otsiti läbi ka näiteks prügihunnikuid, kust leiti õppemiine, akusid, värve ja kemikaale. Kokkuvõtlikult esitaks ma Tondi kasarmute ja endise tankiploki reostuse, 350 reostuskoldes, tabelina: Reostus Maht (tonn) Reoveed 25 000 Nafta, kivisüsi ja põlevkivi 754 Betooni- ja ehitusjäätmed 93 Naftajäätmed (nt. masuut) 79 Puidujäätmed 66 Segaolmejäätmed 49 Katlamaja tuhk ja räbu 45 Raua ja terasejäätmed 40 Kummijäätmed 31 Kaltsud 29 Elektroonikamurd 7 Seasõnnik 6
võimaliku kannatanu transportimiseks ning esmaabivahendid ja abi andmiseks sobiv ruum. Ehitusplatsi asendiplaanil märgitakse ära esmaabivahendite ja telefoni asukoht. Puhtus Hoolitsetakse töökoha üldise korrasoleku eest, töökohalt viiakse ära üleliigsed ehitusmater- jalid ja tööriistad ning koristatakse ehitusjäätmed. Töötingimused Alati tuleb tähelepanu pöörata lumest ja jääst põhjustatud libedusele liikumisteedel, tellin- gutel ja redelitel. Võimaluse korral tuleb püüda libedus kõrvaldada. Töötsoonis organiseeri- takse piisav valgustus. Ergonoomia Püütakse töötada sirge seljaga ja hoida käed õlgadest allpool
ladestatavateks jäätmeteks o materjal, keemiline koostis orgaaniline mineraalne - Põhigrupid töötlemist või kasutamist silmas pidades o olmejäätmed, segamajandusjäätmed – KOV vastutab igapäevase elutegevuse käigus, segamajandus (koolid, söögikohad, majutusasutused, kauplused, büroo), ehitusjäätmed o tootmisjäätmed põllumajandus ja metsatööstus o ohtlikud jäätmed võivad füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda o erijäätmed heitvete puhastusseadmete muda
Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed
- tekkekoha alusel, nt olmejäätmed, tööstusjäätmed, Jäätmete liigitamine põllumajandusjäätmed, meditsiinijäätmed, kaevandusjäätmed, ehitusjäätmed, jne Jäätmete kategooriad - algotstarbe (kasutuse) alusel, nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt Jäätmete, sealhulgas ohtlike - materjali alusel, nt vanapaber, klaas, metall, jt
Emissioonid ja jäätmed: · Emissioonid vette Lämmastik (N), Fosfor (P), Biokeemiline hapnikutarve (BHT), Keemiline hapnikutarve (KHT), Hõljuvained (SS), Raskmetallid, Toksilised ained, Materjalide ladustamine merre (Dumping) · Emissioonid õhku: CO2, SO2, NOx (e.g. NO2), CH4, CO, N2O, NH3, CFC-s, Raskmetallid · Jäätmete ladustamine: Olmejäätmed, Tööstus- ja kommertsjäätmed, Reoveesette, Kaevandatud pinnas, Kaevandusjäätmed, Ehitusjäätmed jm. Materjali sisend · Omamaine kaevandamine: - Fossiilsed kütused (põlevkivi, gaas, õli) - Mineraalid (kruus, liiv, savi jt.) - Biomass (põllu- ja metsamajandusest · "Kaudne" omamaine kaevandamine: - Kaevandamise jäägid - Biomassi kasutamise jäägid - Pinnasejäägid · Import: - Tooraine
Marine. AS Green Marine võtab laevadelt tekkinud prügi vastu liigiti järgmiselt: Pakendi- ja taaskasutatavad jäätmed (nt paber ja kartong, klaas, plast) Ohtlikud jäätmed (nt õline kalts, uv-lambid, akud, vanad ravimid, õlifiltrid, värvid ja lahustid) Biojäätmed (nt toidujäätmed) Segaolmejäätmed ja sortimisjäägid (nt sortimisjäägid, keraamika ja portselan) Muud jäätmed (nt elektri- ja elektroonikaseadmed, ehitusjäätmed) Kui laeva poolt äraantavad sorteeritud ja taaskasutavate jäätmete kogus on väike, tuuakse jäätmekäitleja poolt majanduslikel ja logistilistel põhjustel kaile mitme erineva konteineri asemel ainult üks konteiner. Ohtlike jäätmete jaoks tuuakse kaile alati eraldi konteiner. Kas jäätmed suunatakse taaskasutusse või ladestatakse prügilas sõltub jäätme liigist. AS Green Marine teeb kõik selleks, et kõik taaskasutatavad jäätmed oleks suunatud prügilasse ladestamise
annaabi.ee 
