Mis resonants on? Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv, mille põhjustajaks on vabavõnkumise sageduse kokkulangemine välismõju sagedusega ehk siis lihtsamalt öeldes sageduste kokkulangemist nimetataksegi resonantsiks. Ka auto, mis on jäänud porri kinni või lumevanki, saab kerge vaevaga välja lükata. Sellest piisab vaid paari inimese jõust. Seda ei tehta küll ühe korraga vaid nõksutakse edasi-tagasi, kuni võnkumise amplituud kasvab niivõrd, et masin välja pääseb. Kui jõu mõjumise sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnkumise sagedusega, annab see jõud võnkuvale süsteemile pidevalt energiat juurde. Seejuures võib amplituud kasvada vägagi suureks. Amplituudiks nimetatakse maksimaalset hälvet ehk suurimat kaugust tasakaaluasendist. (Joonis 1) Kõige tavalisemateks näiteks on kiik. Kiigele istudes liigub see nõrgalt ja aeglaselt. Kui jalgadega hoogu anda või siis teine inimene annab hoogu, muutub kiige kiirus ning ka tõuseb kõrgem...
............................................................... 6 1.3 Radooni mõõtmine.......................................................................................................................... 7 1.3.1 Radooni mõõtmine pikaajalise meetodiga............................................................................... 7 1.3.2 Radooni mõõtmine lühiajalise meetodiga................................................................................8 2.RADOONI OHTLIKKUS ...................................................................................................................................................................9 3.RADOON HOONETES, VEES JA PINNASES................................................................................. 10 3.1 Radoon Eesti elamutes.................................................................................................................. 11 3.2 Radoon Eesti põhjavees....................................
ASBESTID 11. Klass Claudia Kittask 2015 Asbest • Asbest- kiuline mineraal • 6 erinevat mineraali, tähtsaim krüsotiil • Jagatakse struktuuri alusel kaheks: serpentiin ja amfibooliks. Omadused • Tulekindel • Halb soojus- ja elektrijuht • Ilmastikukindel • Suur tõmbetugevus • Vastupidav alustele ja hapetele • Mürakindel Kasutamine • Tööstuslikud kasutusalad • liimides, värvides, linoleumis jne • Asbesttsementtooted ja isolatsioonimaterjalid Asbesti kaevandus Ajalugu • Esimesena Soome aladel 2500 eKr savinõude tugevdamiseks • 17. saj Peeter I alustas asbestpaberi tootmise • 19. saj tootmine hoogustus Itaalias • 20. saj tõusis tootmine mitmete masinate tootmiseks • II MS tõstis veelgi sõjatehnika tootmiseks • 1960-70 avastati asbesti mõju tervisele Miks on ohtlik? • Asbesti töötlemisel tekib mikroskoopiline tolm, mis sissehingamisel...
elavhõbe Omadused Hõbevalge läikiv metall Vedel Halva elektrijuhtivusega Suure pindpinevusega Tihedus on 13,6 g/cm3 Kasutusalad: kehatemperatuuri mõõtmine, õhurõhu mõõtmine, päevavalguslampides, elektroodides Ohtlikkus ja saamine Aurud on mürgised Põhjustavad kahjustusi kopsudes ja ajus Surmav doos 150300 mg Looduses on haruldane Saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad leiukohad Hispaanias http://www.youtube.com/watch?v=Z7IlxsuJlY Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm
olemisega tappa. Heeliumit kasutatakse ka inertse soojust juhtiva keskkonna metallide töötlemisel tuumaenergeetikas ja keemilises süsteemis kasuliku õhu koostisena kessoontõve vältimiseks, vedelat heeliumi madalate temperatuuride saamiseks. Heelium jahutab ka tuumareaktoreid. Heeliumi kasutatakse ka pooljuhtide jahutamiseks ning see gaas aitab kaasa sulamisprotsessidele, suurendades sulami voolavust. Heeliumi ohtlikkus Vedel heelium tekitab nahale põletushaavu. Vältida tuleks veeldatud heeliumi kontakti madalat temperatuuri halvasti taluvate materjalidega, kuna need võivad muutuda hapraksg. Heeliumit sisse hingates muutub hääl kõrgemaks, kuid see on tingitud selles, et heeliumi kõrisse sattumine muudab häälepaelte võnkesagedust. Sissehingatud heelium surub kopsudest välja hapniku ning see võib viia teadvuse kaotuse, lämbumise ja sealt edasi juba äkksurmani. Lämbumine toimub ilma igasuguste
VESINIK JA HAPNIK Vesinik on keemiline element järjekorranumbriga 1. Ta on lihtsaima ehitusega ning väikseima aatommassiga element. Tema aatomis on vaid üks prooton ning üks elektron. Vesiniku aatommass on 1,008. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub vesinik 1. perioodis ning IA rühmas. Vahel paigutatakse teda ka VIIA rühma. Vesinik on levinuim element Universumis ning moodustab 90% selle massist. Teda esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Vesinik on hea soojusjuht ning lahustub vees halvasti. Ta on kergesti süttiv aine, kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Vesinikku kasutatakse väga mitmel alal: kütuseelementides elektri ja soojuse tootmiseks, raketikütusena, metanooli ja mootorikütuste tootmisel, metallide keevitamisel, keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmi...
Tallinna Polütehnikum Kemikaalide käsitlemine ja ettevõtte ohtlikkus Referaat Kert Taimla KEE-17 Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Ettevõtte ohtlikkus 1.1 Miks tuleb kemikaalidele tähelepanu pöörata lk 4 1.2 Ettevõtte ohtlikkuse määratlemine lk 5 2. Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele lk 6 2.1 Teabeleht lk 6 2.2 Riskianalüüs lk 7 2.3 Ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus lk 9 2.4 Ohutusaruanne lk 11 2.5 Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan lk 13 3. Kemikaalide käsitlemise nõuded lk 14
surmaga lõppevaid mürgistusi. 1960ndate lõpuks metüülelavhõbeda kasutamine keelustati ja asendati vähem mürgise teisendiga alkoksüülalküülelavhõbedaga. Maalilmatoodangust annab suurima osa Hispaania, põhilised tarbijad on USA, Jaapan, Saksamaa jt. Peamised kasutusalad on järgmised: Hg-katoodid (leeliste ja kloori tootmisel), difusioon- vaakumpumbad jm aparatuur, ventiilid, alaldid jm seadmed. 8 6. Elavhõbeda ja ta ühendite ohtlikkus ja saaste Elavhõbeda mürgisus sõltub sellest keemilisest ühendist, millena ta esineb. Metalliline vedel elavhõbe mõjub inimesele vähe, kuid elavhõbeda aur, samuti orgaanilised elavhõbedaühendid põhjustavad aju ja kopsude kahjustusi. Alati peab meeles pidama, et elavhõbeda orgaanilised ühendid on palju mürgisemad kui kui metalliline elavhõbe või selle anorgaanilised ühendid. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe kahjustab
Mis on vesipiip? Vesipiip on ühe või mitme haruga suitsetamisseade (piip), milles suitsu jahutatakse vees. Vesipiibu suits sisaldab... Vingugaasi Tõrva Nikotiini Raskemetalle Mitmesuguseid vähki tekitavaid aineid Miks vesipiipu suitsetatakse? Gruppi kuulumise tunne Populaarsusejanu Teiste eeskuju Arvamine, et see pole tervisele kahjulik See on uus ja näiliselt huvitav Vesipiibu ohtlikkus Vesipiibus kasutatakse tubakat, milles sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. Vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski haigestuda mõnda raskesse nakkushaigusesse, nagu näiteks C-hepatiit, herpes (ohatis), hingamisteede viirused, tuberkuloos, maksapõletik. Vesipiibu suitsetamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski. Vesipiibu suitsetamine tõstab riski haigestuda rasketesse
Rein Kalle M. Sc. Räpina 2016 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1VANAD RAVIMID......................................................................................................5 1.1Jäätmetest üldiselt..................................................................................................5 1.2Ravimite ohtlikkus keskkonnale............................................................................8 1.3Ravimite tagastamine...........................................................................................12 1.4Ravimite nõuetekohane käitlus............................................................................13 2RAVIMITE TAGASTAMINE PRAKTIKAS.............................................................14 2.1Apteegid.............................................................
Kus on vaja võimalikult perfektset ESD kaitset, EPA (electrostatic protection area) ala, seal kasutatakse täiendavaid vahendeid laengute neutraliseerimiseks, hoiustamisel võimalik elektroonikat kaitsta antistaatiliste kottide ja pakenditega. 14) Millised tuntumad kehad-materjalid on laetud positiivselt ja millised negatiivselt positiivselt laetud: õhk, nahk, vill, siid, klaas negatiivselt laetud: polüeteen, silikoon, tefloon, polüpropeen, silikoonkumm 15) Staatilise elektri ohtlikkus Elektroonikatööstuses ESD põhjustab praaki elektroonikakomponentide veol, ladustamisel, tootmisprotsessis, seadme häälestamise ja hooldusremondi ajal Puisteainete, vilja või kütuse transpordil võib ESD põhjustada plahvatust ja tulekahju Näiteks ühel arvutifirma kliendil viis staatiline elekter rivist välja kolm laserprinterit. Arvutikasutaja laadis endasse vaibal käies staatilist elektrit, läks printeris paberit
Hällisurm (SIDS) ja difteeria/teetanus/läkaköha (DTL) vaktsiin. Esimesed andmed, et läkaköha komponent vaktsiinis põhjustab ajuturset ja kroonilisi ajukahjustusi ning võib põhjustada surma, ilmusid juba 1930ndatel aastatel. 1933.a ilmus Taani arsti Madseni artikkel, kus ta kirjeldas kaht beebit, kes kohe pärast DTL süsti surid. Aastate jooksul ilmus uusi samalaadseid uurimusi, kuid kogu see aeg jätkus ka miljonite laste vaktsineerimine DTLga. Austraalia arst ja teadlane Viera Scheibner oli esimene, kes leidis põhjaliku ja tõestatud seose DTL vaktsiini ja hällisurma vahel. Uurides hällisurma põhjuseid (kahtlustamata tollal üldse vaktsiine), konstrueeris Scheibner koos abikaasaga spetsiaalse aparatuuri, mis registreeris beebide hingamisrütmi muutused. Oma suureks üllatuseks avastasid teadlased seaduspära, kuidas pärast vaktsineerimist hakkasid beebidel rasked hingamishäired ja seisakud, mis kulmineerusid 16l päeval suure kriis...
kiiritusohu, mürgisuse, sööbivuse või muude omaduste kaudu. Mõned kemikaalid võivad olla väga mürgised ning põhjustada allergiaid või ärritada nahka. Teised võivad tekitada pöördumatuid terviseprobleeme, näiteks soodustada vähi tekkimist või põhjustada viljatuse probleeme. Kuna kõigi ohtlike ainete jaoks on välja töötatud kasutamise ja hoidmise juhised, siis seni, kuni vastavad ained on suletud nõuetekohasesse pakendisse, nad ohutud. 1.2 Milles seisneb ainete ohtlikkus? Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Aine võib olla tuleohtlik, mürgine, sööbiv, kergesti reageeriv, plahvatusohtlik, radioaktiivne, termiliselt ebapüsiv ja keskkonnaohtlik. Nii kaua kuni ohtliku ainega käiakse ümber nõuetekohaselt, ei kujuta ta ohtu inimesele ega keskkonnale. Kui inimene puutub kokku ohtlike kemikaalidega, näiteks sissehingamisel õhust,
Kuidas nendega toime tuldi ? Saksamaale pandi peale liiga suured reparatsioonid, mida ei suudetud maksta. Töötus oli suur, eriti sõjast naasnud meeste seas. Lisaks okupeeris Prantsusmaa Saksamaa ühe tähtsaima tööstus piirkonna Ruhri, sest Saksamaa ei suutnud reparatsioone maksta. Probleeme tekitas ka see, et Saksamaa pidi loovutama suuri sakslastega asustatud alasid. 2. Millised äärmusliikumised olid populaarsed, miks? Milles seisnes äärmusliikumiste ohtlikkus ? Kommunism, sest rahvas ei saanud ise hakkama ja paljud arvasid, et riik peab appi tulema ja neid aitama. Kuna demokraatlikul teel võimuletulek kommuniste ei huvitanud, siis tegid relvastatud mässe. Rahvas aga ei liitunud kusagil ning mässukatsed suruti kiiresti maha. Äärmuslik natsionalistlik liikumine rõhutasid klassihuvide asemel rahvuse kui terviku huve, olles aga orienteeritud diktatuuri kehtestamisele ning vägivaldsele võimuhaaramisele
puudusel? 3. Missugusest toiduainest on raud paremini omastatav? 4. Missugused terviseprobleemid võivad kaasneda keedusoola liigsel tarbimisel? Kuidas vähendada soola tarbimist? 5. Millal on lisavitamiinide tarbimine näidustatud(nimeta kolm)? 6. Milleni võib viia vitamiinide puudus (selgita näite põhjal)? 7. Selgitage, missuguseid ühendeid tähistatakse pakendil tähega E (mida see tähendab), mida näitavad numbrid selle taga? 8. Miks kasutatakse lisaaineid? 9. Milles seisneb lisaainete ohtlikkus? Mil viisil on võimalik lisaainete hulka oma toidus vähendada? 10. Missugust toitu nimetatakse funktsionaalseks toiduks? Too 3 näidet. II osa 1. Missugused terviseprobleemid kaasnevad alkoholi kuritarvitamisel (liigsel tarvitamisel)? 2. Milles seisneb tubaka suitsetamise kahjulik toime? (Nimeta kolm terviseprobleemi)? 3. Kanep ja tervis. Milles seisneb kanepi ohtlikkus nii üksikindiviidile kui ühiskonnale tervikuna? 4. Amfetamiin ja tervis. Milles seisneb amfetamiini ohtlikkus? 5
Sarnasused: 1) Tekivad uued elemendid 2) Vabaneb suur energia (võrreldes keemiliste reaktsioonidega) 11. Võrdle tuumareaktorit tuumapommiga. Tuumareaktor Hoitakse kontrolli all. Kasutatakse energia tootmisel. Tuumapomm Tekib tuumareaktsiooni käigus ning tuumapomm väljub kontrolli alt välja ja plahvatab. Kasutatakse sõjalisel alal, tuumapomm. Sarnasused: 1)Ahelreaktsiooni kasutus. 2) Kasutatakse uraani ja plutaani. 12. Milles väljendub radioaktiivse kiirguse ohtlikkus? · Suure läbitungimisvõimega kiirgus rikub DNAd ja sellest tulenevad kõik muud probleemid (vähk, väärarenguga järglased, silma kae teke, organite funktsioonihäired) · Väga suur kiirgus tekitab põletusi. Võib lõppeda surmaga
kehatemeratuur langeb, tundlikkus väheneb, tekivad püsivad mälulüngad, hingamisteede halvatus ja isegi surm. Krooniline alkoholism: Selle tunnusteks on jäsemete, keele, silmalaugude värisemine, närvipõletikud, veresoonte laienemine, maokatarr (ehk gastriit), südame rasvumine ja südamelihase haigused, sagedased on ka maksakahjustused ja mälu nõrgenemine. 7) Metanool (valem, rahvapärane nimetus, saamine, füüsikalised omadused, kahjulikkus ja ohtlikkus organismile, metanooli ja etanooli eristamine laboris, kasutusalad) CH3OH, metanool e. Puupiiritus Füüsikalised omadused: Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab 97 C ja keeb 65 C juures. Saamine: Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli
Referaat Resonants TALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................2 Mis on resonants ja kuidas ta tekib? ..............................................3 Millised on selle rakendused? ..................................................... 3 Milles seisneb selle ohtlikkus? ......................................................3 Kasutatud kirjandus........................................................................................4 2 Mis on resonants ja kuidas ta tekib? Et lapsele, kellel kiigel jalad maha ei ulata hoogu teha on
Tallinna Tehnikaülikool Aniliin nitrobenseenist, taandamine Sn-ga Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2014/Tallinn Sisukord: 1.1 Kirjanduslik osa 1.2 Sissejuhatus ja sünteesiskeem 1.3 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel 1.5 Töö käik 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused 2.4 Märkused töö käigus 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa Sissejuhatus ja sünteesiskeem Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida aniliini lähtudes nitrobenseenist ja taandates Sn-ga. Kaheetapiline töö toimus etteantud eeskirjade alusel
taimeraku enda vajadusteks. Mikroorganismid: 5. Kas transgeenne inimene on vajalik?Põhjenda Kui mõni tark proffessor geneetiliselt muudatakse, poleks kindlasti kellelgi selle vastu midagi, kuid arvatavasti pole see siiski vajalik, sest maailmas on inimesi piisavalt. Samuti on transgeensel inimesel nii teaduslikust kui ka eetiliselt küljest vastunäidustatud, vähemalt geenitehnoloogia tänapäevase taseme juures. 6. Milline on GM- taimede kasulikkus/ohtlikkus? Kasulikkus: *saagikuse parandamine, *toiteväärtuse suurendamiseks, *taimede kahjurite suhtes vastupidavam, *vähendab taimekaitse vahendite kasutamist, *kiire,tõhus, *parandab ühiskonna kvaliteeti, *põldudel kasutatakse VÄHEM keskkonna mürke. Ohtlikkus: *terviseriskiks toiduallergia, *võib kahjustada nii inimese kui ka loomade tervist, *CMO-de käitumist pole võimalik pika aja peale ennustada, *CMO sisaldab antibiootikumide geene.
meetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes: näiteks õhurõhku mõõdeti elavhõbeda sammastes ( seda kasutatakse isegi veel tänapäeval ), ka elektritakistusühikuna on elavhõbe hästi tuntud. Teada on ka, et on olemas elavhõbedabaromeeter ja et elavhõbedat kasutati ka vererõhu mõõtmise seadmes. Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses ( päevavalguslampides ). Ohtlikkus Elavhõbedaaurud on mürgised. Elavhõbeda mürgisus oleneb suuresti sellest, mis kujul ta organismi siseneb. Kas metallilise, vedela elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna. Metalliline vedel elavhõbe ei ole organismile nii ohtlik kui seda on elavhõbeda aur. Samuti mõjuvad organismile mürgiselt ka elavhõbeda ühendid, mis võivad põhjustada suuri kahjustusi kopsudes ja ajus. Oluline on meeles pidada, et elavhõbe-orgaanilised ühendid on palju
DDT kasutamine taimekaitsevahendina. Tänapäeval on DDT keelatud ka arenenud maades. Pärast DDT keelustamist hakkasid inimesed uuesti haigestuma malaariasse. Seetõttu on osad Aasia ja Aafrika riigid taas kasutusele võtnud sääskede tõrjeks DDT, kuna leiti et sääskede kaudu leviva malaaria tõttu kannatab ja sureb rohkem inimesi, kui DDT kasutamisega kaasnevate vähijuhtude tulemusena. 3) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele Omadused: väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained, madala molekulmassiga. Kasutusalad: külmikutes mürgise ammoniaagi asemel soojust neelava ainena, vahtpolümeeride, vahtplastide tootmisel, aerosoolballoonides laialipihustuva vahendina parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Lagundab osoonikihti, tekitab kasvuhooneefekti.
paksemaid pliiplaate o Röntgenkiirgus · tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale · suure läbimisvõimega o Neutronkiirgus · moodustavad neutronid, mis eralduvad ebastabiilsetest tuumadest,eriti aatomi lagunemise ja tuumade liitumise ajal · väga suure läbimisvõimega 4. Radioaktiivsete jäätmete ohtlikkus, lahendused o Ohtlikkus jäätmetega kokkupuutel vereloome- ja seedeelundite kahjustused, kesknärvisüsteemi kahjustused, vähkkasvajate teke, loote kahjustused, pärilikud kahjustused o Lahendused (jäätmete parem ladustamine, hoiustamine) · "kuiva tünni" ladustamine kasutatud tuumkütus suletakse terassilindrisse, mis on täidetud inertse gaasiga ja on omakorda suletud betoonsilindrisse
Mustus Pinnale Ohtlikkus Keemiline koostis Vees kinnitavus lahustuvus Hallitus kinnitunud vahel keemiline lahustub ohtlik Tolm ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Toidujäätmed vahel on vahel on keemiline lahustub Bakterid kinnitunud ohtlikud keemiline lahustub Liiv ei ole kinni ei ole keemiline lahustub ohtlik Karvad ei ole kinni ei ole ei ole lahustub ohtlik Rasv kinnitunud ei ole keemiline lahustub ohtlik Katlakivi kinnitunud ei ole keemiline ei lahustu ohtlik Rooste kinnitunud ei ol...
C6H5-CH=CH2, meeldiva lõhnaga veest kergem vedelik, mis keeb 145 ºC juures. Ta sobib suurepäraselt polümeeride tootmiseks, kuna ta polümeriseerub väga kergesti juba toatemperatuuril valguse toimel klaasjaks polümeeriks. Kasutatakse isoleermaterjalina. Polüstüreeni kasutatakse näiteks nööpide, mänguasjade, lauanõude ja teistetarbeesemete valmistamiseks. 6) Dioksiinid: kasutusalad, kuidas ja mis protsesside tagajärjel nad võivad sattuda loodusesse ja atmosfääri, nende mõju ja ohtlikkus keskkonnale, dioksiinide sisalduse ainetes tõestamise kirjeldus (Beilsteini proov) Dioksiinid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud, mida heade dielektriliste omaduste tõttu kasutatakse kondensaatorite ja kõrgepingetrafode isoleervedelikes, aga ka soojuskandjatena kõrgtemperatuurseadmetes. mõjutavad inimese ja loomade organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-iga sarnaseid nähtuseid. Sel põhjusel võivad sündida lapsed sünnidefektidega,
(EMOTSIONAALSED) SELTSIMINE ENESEALALHOID KASUIHA UUDISHIMU MUGAVUS RAHULDAMATA VAJADUSED (MIDA PÜÜTAKSE VÄLTIDA) nälg, janu ohtlikkus kriitika läbikukkumin igavus ebamugavus muretsemin mittemõistmine e sõltuvus tülikus e piinlikkus küündimatus kasutus haigus ahistamine mittetunnusta- ignoreerimine keelatus hirm mine süülisus kahjum
Füüsikalised omadused · Madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ja nad on väga lenduvad. · Lahustuvad vees vähe või üldsegi mitte. · Heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. · Omapärase lõhnaga vedelikud. Keemilised omadused On keemiliselt püsivad ja alkoholidest vähem aktiivsemad, kuna süsiniku ja hapniku vahelisi sidemeid on raske lõhkuda. Oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juures, mille tagajärjel tekivad peroksiidid. Ohtlikkus: Peroksiidid on äärmiselt plahvatusohtikud ained. Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel plahvatada. Kasutusalad Eetrid on heaks lahustiks orgaanilistele ühenditele. Neid kasutatakse ka viimaste sünteesis, parfümeerias ja meditsiinis. Eetreid kasutatakse veel lõhna- ja soojuskandjatena ning bensiinkatalüsaatori lisandina
atsetoonist Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2012/Tallinn Sisukord: 1. Kirjanduslik osa.................................................................................................lk 3 1.1 Sissejuhatus ja sünteesiskeem...............................................................................lk 3 1.2 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus...........................................lk 3 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel..............................................................................lk 7 1.4 Töö käik...............................................................................................................lk 7 2. Praktiline osa.......................................................................................................lk 9 2.1 Reaktsioonivõrrandid..............................
asp 3.Ethyl acetoacetate-C6H10O3 M(C6H10O3)=180,8 g/mol'' (C6H12N4)=1,021 g/ml St= -45,4 0 C Kt=880,8 0 C CAS: 141-97-9 Lahustuvus:2,68 g/100 ml vees (20 0 C) Ohutus:vältida kontakti nahaga-ärritava toimega,värvitu vedelik 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Ethyl_acetoacetate 2. http://chemfinder.cambridgesoft.com/result.asp 5 4. Etanool-ethanol Valem: CH3CH2OH Kt = 78,3 0 C St= -114,1 0 C = 0,789 g/cm3 M(CH3CH2OH) = 46,06 g/mol Ohtlikkus: tuleohtlik, kergesti lenduv Kasutatud kirjandus: 1.http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol 2.http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=ethanol&Units=SI 3..http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=10023&term=etanool 5. Heksaan-hexane Valem: C6H14 M (C6H14) = 86, 18 g/mol =0,6548 g/ cm3 St = -95 0 C Kt= 69 0 C Ohtliikus: süttimisohtlik Kasutatud kirjandus: 1. http://mt.legaltext.ee/esterm/ 2. http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=hexane&Units=SI 3. http://en
2001 GM põllukultuuride kasvupind ületab 50 miljoni ha piiri Levik 5 % kogu maailma haritavast maast on GM- taimede all kasvatatakse 21 riigis Miks loodi Parandada saaduste tarbekvaliteeti Suurendada vastupidavust haiguste ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust Miks peaks hoiduma? Taimemürkide jääkide ohtlikkus Ei ole majanduslikult kasulik Levik kontrollimatu Pole piisavalt uuritud Nende argumentide tõttu ütleme ka meie GMO taimedele kindla EI Eesti seisukohad Eestis on lubatud müüa GMO toitu turustamise loa alusel Eestis on lubatud loa alusel kasvatada GM taimi (kuid pole veel luba antud) Eestis peavad olema GMO tootet märgistatud Olukord Eestis Eesti riik ei ole andnud GMO taimede kasvatamise luba (veel)
- Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad Õhu saastamise peamisteks allikateks on transpordi heitgaasid, linnades enamasti autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20-30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks. Mida saaks inimene ise ära teha, et Eestis õhu saastamist ära hoida? Kindlasti on soovitatav kasutada ühistransporti, väiksemaid vahemaid võimalusel läbida jalgsi või jalgrattaga.
oksüdeerijad.Ühineb hapnikuga kõrgemal,väävli ja halogeenidega tavalisel temperatuuril.Reageerib lämmastik- ja kuuma kontsentreeritud väävelhappega.Õhus on elavhõbe püsiv.Kui elavhõbedat õhus kuumutada, siis ta ühineb hapnikuga ning annab kollakaspunase värvusega elavhõbeoksiidi, mis omakorda veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks. 4) Elavhõbe ja tema ühendid on väga mürgised.Elavhõbe on mürgine nii inimese,kala kui ka looma närvisüsteemile.Elavhõbeda ohtlikkus ja toime inimesele sõltub suuresti sellest,millise ühendina see inimorganismi sattub,kuidas inimene on selle ainega kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud.Samuti mängivad rolli inimese vanus, üldine tervislik seisund ja ka sugu.Elavhõbe tekitab taimedes stressi ning see pole taimedele hea,aga kuna looduses on elavhõbe haruldane siis ei puutu elavhõbe ja taimed väga kokku.
Plahvatusohtlikkus · Lõhkeaine koostises on palju hapnikku, mis kuumutamisel kergesti vabaneb. · Selle tulemusena hakkab lõhkeaine väga ruttu põlema ja plahvatab. · Kui näiteks saepuru immutada vedela hapnikuga, siis muutub see tugevajõuliseks lõhkeaineks. Kasutamine · Püssirohtu kasutatakse vähe. (jahimehed,laskesportlased jt) · Maavarade kaevandamisel kasutatakse lõhkeaineid. · Peaaegu kõik lõhkeained plahvatavad elektrisädeme toimel. Ohtlikkus · On aineid, millega ükskord kokku puutudes ei tunne inimene mürgistusnähte, kuid see võib tekitada kasvaja.(Nt kantserogeen) · On ka aineid mille vastu on inimene tundlik. Sellist ülitundlikkust nimetatakse allergiaks.( Nt taime õietolm,E-ained,)
Looduses väga haruldane Kuulub mitmekümne mineraali koostisse Ainus elavhõbeda saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias. Kasutamine Kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks. Kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes (elavhõbeda sambad) Kasutati ka vererõhu mõõtmise seadmes Elavhõbedat kasutatakse ka valgustuses Ohtlikkus ja mõju inimorganismile Elavhõbedaaurud on mürgised Metalliline vedel elavhõbe ei ole nii ohtlik kui elavhõbeda aur. Kahjustused kopsudes ja ajus (elavhõbeda ühendid) Metallilise allaneelamine ei oma väga suurt ohtu Kahjustab närvisüsteemi, võib katkestada neerude töö, põhjustab depressiooni ja ärrituvust. 0,4mg elavhõbedat = elavhõbedamürgitus Surmav doos 150 mg kuni 300 mg Täname kuulamast/vaatamast!
Lihasööjabakter Nimed Streptococcus pyogenes lihasööjabakter lihasööja streptokokk mädatekitajabakter Ohtlikkus Muutus ohtlikkuks 80ndatel geenide muteerumise tagajärel Lähim puhang oli 2013 Rootsis Olemas 30% inimestel, aga on soodsate tingimuste puudumisel ohutu Tunnused Turse Nahapunetus Valu Palavik Kehapiirkond krudiseb Toime Keha hakkab nahka ja nahaalust kudet lagundama Haigus ründab kudesid ja naha sügavamaid kihte, võib olla äkiline Peiteaeg 1-3 päeva Võib tappa kuni 48h tunni jooksul Tekkivad haigused Nahapõletik Kõripõletik Angiin
töökohustusi ellu viia, ei teki inimesel hädakaitseseisundit, sest ta oleks pidanud kuuletuma verbaalsetele käsklustele. Inimlik eksimus Kui isik arvab ekslikult, et hädakaitseseisundit moodustavad asjaolud on olemas, aga ei ole, võidakse tema üle kohut mõistes seda arvestada kergendava asjaoluna. Rünne Rünne tähendab õigushüve ohustamist inimese poolt. Rünne on inimese tegu, mis on vastuolus õiguskorraga. Ründe kõige olulisem komponent on ründaja ohtlikkus ehk ründest tulenev oht. Õigushüved Rünne peab ohustama õigushüve. (Reeglina: elu, tervis, omand, vabadus jms.) Küll aga on eraisikul õigus kaitsta riigiomandit ja teiste isikute rahu avalikus kohas või muud rikkumist avaliku korra vastu. Hädaabi. Kui rünnak on suunatud kellegi teise vastu ja rünnataval on kaitsetahe ning ta soovib abi siis ka sellisel puhul lubab §28 karistusseadustikust sekkuda kolmandal isikul. Õiguspärasus
........5 1.1 Reaktsioonide iseloomustus ja mehhanism........................................................5 1.1.1 Atsetaniliid...................................................................................................5 1.1.2 p-Bromoatsetaniliid......................................................................................6 1.2 Kasutatud materjalide tabel.................................................................................7 1.3 Reagentide ohtlikkus...........................................................................................7 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel.............................................................................8 1.5. Töö käik.............................................................................................................9 1.5.1 Atsetaniliid...................................................................................................9 1.5
Õpperühm: YAGB-22 Töö teostaja: Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2011 Sisukord: 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus.Sünteesiskeem. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus.Reagendide ohtlikkus. 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel. 1.4 Töö käik. 2.Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid. 2.2 Aparatuuride skeemid. 2.3 Arvutused. 2.4 Märkused töö käigus. 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4.Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest on kaheetappiline süntees.
2. Allotroopia mõiste. 3. Teemandi ja grafiidi kui süsiniku allotroopsete teisendite struktuuri erinevus. Vastus: Teemantil on ruumiline struktuur, grafiidil tasapinnaline. 4. Mitme naabersüsinikuga on iga süsiniku aatom kovalentselt seotud? · Teemantis V: 4 · Grafiidis V: 3 5. Teemandi tähtsamad füüsikalised omadused. 6. Grafiidi tähtsamad füüsikalised omadused. 7. Teemandi ja grafiidi kasutamine. 8. CO ja CO2 süstemaatiline ja rahvapärane nimetus. 9. CO ohtlikkus ja esmaabi CO mürgituse korral. Õ lk 39 (vt pealuu kõrval olev lõik) 11. CO ja CO2 kasutamine. Miks CO2ei põle ega toeta põlemist? 12. CO ja CO2 füüsikaliste omaduste võrdlev iseloomustus. Sarnasused ja erinevused. (TV lk 18 /A) 13. C, CO, CO2 ja CH4 keemilised omadused. · Süsinik + hapnik (2 võimalust) · Süsinikoksiid + hapnik · Süsinikdioksiid + vesi · Süsinikdioksiid + lubjavesi (süsinikdioksiidi tõestamine) · Metaani põlemine 14
laseritüübile kohaldatud kaitseprillid. Kuigi laserit kasutatakse laialt silmaravis, oskavad seda teha vaid vastava väljaõppega meedikud. Laseriga, isegi näiliselt süütu laserosutajaga loenguruumis ei tohi naljatada, see võib kurvalt lõppeda. Laseraparatuuril, samuti kõigi ruumise ustel, kus töötavad laserid, peavad olema kindlasti hoiatusmärgid. ( joon. 6-8 ) [Füüsika õpik lk.83; 5 EE lk.414; google.ee/laseri ohtlikkus ] joon.6 joon.7 joon.8 Ettevaatust laserkiirgus! Ettevaatust laserkiirgus! Ettevaatust! Nähtav ja/või nähtamatu laserkiirgus. Väldi otsese või haju- kiirguse sattumist nahale
(C11H15NO)= andmed puuduvad Kt= andmed puuduvad St= andmed puuduvad Lahustuvus: andmed puuduvad CAS:5894655 5 IP spekter- leitud andmebaasist Kasuatatud kirjandus: 1. http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=N-tert-Butylbenzamide&Units=SI 2. http://riodb01.ibase.aist.go.jp/sdbs/cgi-bin/direct_frame_top.cgi 4. Etanool-ethanol Valem: CH3CH2OH Kt = 78,3 0 C St= -114,1 0 C = 0,789 g/cm3 M(CH3CH2OH) = 46,06 g/mol Ohtlikkus: tuleohtlik, kergesti lenduv Kasutatud kirjandus: 1.http://en.wikipedia.org/wiki/Ethanol 2.http://webbook.nist.gov/cgi/cbook.cgi?Name=ethanol&Units=SI 3..http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=10023&term=etanool 5. Heksaan-hexane Valem: C6H14 M (C6H14) = 86, 18 g/mol 6 =0,6548 g/ cm3 St = -95 0 C Kt= 69 0 C Ohtliikus: süttimisohtlik Kasutatud kirjandus: 1. http://mt.legaltext.ee/esterm/ 2. http://webbook.nist.gov/cgi/cbook
säilitusainena või kunstlikes maitseainetes. Keemilise koostise poolest on etüülbensoaat ester, mis saadakse bensoehappe ja etanooli kondensatsioonireaktsioonil. Bensoehappest lähtuv etüülbensoaadi süntees on kaheetapiline kõigepealt sünteesitakse bromobenseenist, magneesiumist ning dietüüleetrist bensoehape ning seejärel bensoehappest etüülbensoaat. Sünteesiskeem: Bromobenseen Bensoehape Etüülbensoaat 1.2 Reaktsioonide iseloomustus. Reagentide ohtlikkus. Sünteesi esimeses etapis toimub Grignardi reaktiivi saamine. Kõigepealt bromobenseen reageerib magneesiumiga kõigepealt moodustub side magneesiumi ja kloori vahel, katkeb side kloori ja süsiniku vahel ning tekib alküülradikaal. Seejärel reageerib magneesiumkloriid tekkinud alküülradikaaliga, kusjuures uus side moodustub magneesiumi ja alküülradikaali vahel. Moodustub Grignardi reaktiiv tugev nukleofiil ja alus, mille reageerimisel tahke
etaanhape- äädikhape *Valemid: metanool- CH3OH etanool- C2H5OH metaanhape- HCOOH etaanhape- CH3COOH *Lahustuvus vees: kõik lahustuvad vees *Põlevus: kõik põlevad *Keskkond: kõik happelised *Kasutamine: metanool- kütusena etanool- maopuhastus metaanhape- säilitusaine loomatoidus etaanhape- toiduvalmistamine *Ohtlikkus: metanool- surmavalt mürgine etanool- mürgine suurtes kogustes metaanhape- mõnevõrra mürgine etaanhape- pole mürgine 2) Milleks kasutatakse etaandiooli ja glütserooli *etaandiool- jahutusvedelikes *glütserool- kosmeetikas 3) Too kaks näidet igapäevaelust leiduvatest karboksüülhapetest *sidrunhape (sidrunites) *oblikhape (rabarberis) 4) Alkaanid *metaan- CH4 *etaan- C2H6 *propaan- C3H8
Piirkonna üldiseloomustus · Vesuuv asub vahemerelises alas ning lähistroopilises kliimavöötmes. · Selle ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. · Ohtlikkus seisneb selles, et se võib matta külad ja linnad enda alla ning kõik elanikud saaksid surma. Vulkaanipursked · Vesuuv on aktiivne vulkaan. · Viimati purskas 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud.
Ohutus keevitustöödel Ohutegurid keevitamisel Tuleoht Elektrilöögi oht UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel.
...............................................5 -Hambaravis.........................................................................................................................................6 -Termomeetrites/kraadiklaasides..........................................................................................................7 -Baromeetrites......................................................................................................................................8 Elavhõbeda ohtlikkus...........................................................................................................................9 Elavhõbeda mõju inimorganismile................................................................................................10-11 Elavhõbeda keskkonda sattumine.......................................................................................................12 Elavhõbeda kokkukorjamine.............................................................................
nagu elavhõbeda fenüüldimetüülditiokarbamaat, mida kasutatakse paberivabrikutes, ja elavhõbeda alküülühendid, nagu näiteks etüülelavhõbekloriid C2H5HgCl, mida kasutatakse seemnevilja puhtimiseks (mikroobide ja seente hävitamiseks). Samuti on kasutatud selleks otstarbeks ka metüülelavhõbedat. Elavhõbeda alküülühendid on püsivad, ei lagune ning üldiselt peetakse neid keskkonnaohtlikumateks kui arüül- või anorgaanilisi ühendeid. Elavhõbeda ohtlikkus: Elavhõbedaaurud on mürgised. Elavhõbeda mürgisus oleneb suuresti sellest, mis kujul ta organismi siseneb. Kas metallilise, vedela elavhõbedana või siis elavhõbeda auruna. Metalliline vedel elavhõbe ei ole organismile nii ohtlik kui seda on elavhõbeda aur. Samuti mõjuvad organismile mürgiselt ka elavhõbeda ühendid, mis võivad põhjustada suuri kahjustusi kopsudes ja ajus. Oluline on meeles pidada, et elavhõbe-orgaanilised ühendid on palju
Jõhvi Gümnaasium Kärbseseened Referaat Koostaja: Reelika Lõhmus 11B Juhendaja: Tiina Gaskov Savala 2009 Sisukord: Kärbseseened ja nende ohtlikkus.............................................................................lk 3 Roheline kärbseseen................................................................................................lk 4 Valge kärbseseen.....................................................................................................lk 4 Punane kärbseseen..................................................................................................lk 4 Roosa kärbseseen................................
Esimene tuumareaktor Fermi USA-s 1942. aastal -kiirgus 238 92 U + 01n 23992U23993Np + -10 e 239 93 Np23994 Pu + -10 e -kiirgus Tuumaenergia · Süsinikuvaba · Ei ole taastuv energia · Uraani varud ammenduvad saja aasta jooksul · 1 kg kohta 3,38*1014 J · Looduslikus uraanis 0,7% lõhustuvat isotoopi 235 U Tuumaenergia ohtlikkus · Tuumajaamade töökindlus · Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine · Tuumapommi valmistamise võimalus tuumaelektrijaamade baasil Tuumareaktor · Kiirguskaitse (betoon) · Peegeldi vähendab soojuskadu · Tuumkütus (uraan 235 ja 238 segu) · Neutronite aeglusti (vesi, grafiit) · Reguleerimisvardad, k=1 (kaadmium) · Soojuskandja (vesi) · soojusvaheti Tuumareaktori ehitus Tuumaenergia 235U lõhustamisel
Leiukohad kruusamaardlad: - Määvli - Kõpu - Tehumardi · Hiiu · Pärnu · Viljandi · Lääne Savi Savi ehk sau on purdsetenditest kõige peeneteralisem osa Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse Savi tarbe- ja reservvarud on 3768 tuhat m3 Leiukohad Kasutamine Savi kasutatakse põhiliselt keraamikas, kus sellest valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud Ohtlikkus keskkonnale Ainult moreensavi on piiratud levikuga ja sisaldab enamasti palju kahjulikke lisandeid ja on seetõttu kasutamiseks vähesobiv. Ainus otsene kahju tekib savi kaevandamisel, mille tulemusena maastik muutub ja sellega mõjutab tihti negatiivselt seal leiduvaid koosluseid. Savi on viimastel aastatel rohkem kasutusele võetud kuna on pigem keskkonda säästva loomuga, teiste ehitusmaterialidega võrreldes. Aitäh kuulamast!
annaabi.ee 
