Füüsika kordamisküsimused lk. 38-88 (0)

Füüsika kordamisküsimused lk. 38-88
1. Selgita mõisted:
1) Sulamissoojus - Näitab kui suur soojushulk tuleb anda 1kg ainele tema täielikuks sulamiseks sulamistemperatuuril .
2) Aurustumissoojus- Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedela aine täielikuks aurustumiseks keemistemperatuuril.
3) Keemine- Vedeliku aurustumine kogus ulatuses.
4) Isotoop - Keemiline element, kus prootonite arv on sama, kuid neutronite arv erinev.
5) Looduslik radioaktiivsus - Ebapüsivate tuumade iseeneselik sisemine ümberkorraldumine, mille käigus tuum paiskab välja alfaosakesi, beetaosakesi või gammakiirgust.
6) Ahelreaktsioon-Protsess, kus protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi.
2. Kirjelda ja võrdle: Thomsoni aatomimudel , planetaarne aatomimudel, Bohri aatomimudel.
Thomsoni aatomimudel:

• Negatiivselt laetud osakesed, positiivsed osakesed tiirlevad nende ümber.
  
• Tuum puudub.
  
• Selle mudeli järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivse ja negatiivse laenguga elektronidest, mis selles liiguvad.
  

Planetaarne aatomimudel:

• Elektronkihiga kaetud aatom, kus tiirlevad elektronid.
  
• Tuum olemas. Laetud positiivselt
  
• Aatomi sisemus on ebaühtlane
  
• Elektronid liiguvad tuumale järjest lähemale
  

Bohri aatomimudel:

• Elektron liigub aatomis mööda kindlat teed.
  
• Tuum olemas
  
• Tuum modustab põhilise osa aatomi kogumassist.
  

Kõigi sarnasused:

• Aatom on ümmargune.
  
• Sisaldavad positiivselt ja negatiivselt laetud osakesi.
  

3. Sõnasta Bohri postulaadid
1) Elektron liigub aatomis ainult kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel elektron ei kiirga.
2) Elektroni üleminekult ühelt lubatud orbiidilt teisele ta kas kiirgab või neelab valgust kindlate kvandite kaupa.
4. Millal aatom kiirgab ja millal neelab energiakvandi?

• Aatom kiirgab energiakvandi, kui elektron läheneb tuumale.
  

• Aatom neelab energiakvandi, kui elektron kaugeneb tuumast.
  

5. Võrdle aatomi põhiolekut ergastatud olekuga.
Põhiolek-Tuumale võimalikult lähedal energiatasemetel. Kiirata ei saa.
Ergastatud olek- Elektronid tuumast kaugematel energiatasemetel. Kiirgab.
Sarnasus- Elektroni asukoht määrab oleku.
6. Millest koosneb aatom?
Aatom koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest.
7. Mis määrab keemilise elemendi?
Keemilise elemendi määrab prootonite arv aatomituumas .
8. Mis määrab keemilise elemendi keemilised omadused?
Keemilise elemendi keemilised omadused määrab elektronide arv väliskihil.
9. Kirjelda alfa, beeta ja gamma lagunemist
α- lagunemine
Aatomituumast eraldub heeliumituum (kaks prootonit ja kaks neutronit)
Alfaosakesed - Heeliumi aatomi tuumad
β-lagunemine
Neutron muutub prootoniks ja aatomituumast eraldub elektron
Beetaosakesed- Elektronid
γ-lagunemine
Eraldub suure läbitungimisvõimega kiirgus ehk γ-kiirgus
Gammakiirgus - Suure energiaga footonivoog
10. Võrdle tuumareaktsiooni termotuumareaktsiooniga.
Tuumareaktsioon -Toimub raskete tuumade lõhustumine, mis toimub iseeneselikult. Vabanev energia hulk on väiksem.
Termotuumareaktsioon- Toimub kergete tuumade ühinemine ja saab toimuda vaid väga kõrgel temperatuuril. Vabanev energia hulk on suurem.
Sarnasused:
1) Tekivad uued elemendid
2) Vabaneb suur energia (võrreldes keemiliste reaktsioonidega)
11. Võrdle tuumareaktorit tuumapommiga.
Tuumareaktor - Hoitakse kontrolli all. Kasutatakse energia tootmisel.
Tuumapomm - Tekib tuumareaktsiooni käigus ning tuumapomm väljub kontrolli alt välja ja plahvatab. Kasutatakse sõjalisel alal, tuumapomm.
Sarnasused:
1)Ahelreaktsiooni kasutus.
2) Kasutatakse uraani ja plutaani.
12. Milles väljendub radioaktiivse kiirguse ohtlikkus?

• Suure läbitungimisvõimega kiirgus rikub DNA-d ja sellest tulenevad kõik muud probleemid (vähk, väärarenguga järglased, silma kae teke, organite funktsioonihäired)
  

• Väga suur kiirgus tekitab põletusi. Võib lõppeda surmaga