Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Resonants (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus rakendatakse resonantsi?
  • Miks võib resonants olla ohtlik?

Mis resonants on?

Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv, mille põhjustajaks on vabavõnkumise sageduse kokkulangemine välismõju sagedusega ehk siis lihtsamalt öeldes sageduste kokkulangemist nimetataksegi resonantsiks.
Ka auto, mis on jäänud porri kinni või lumevanki, saab kerge vaevaga välja lükata. Sellest piisab vaid paari inimese jõust. Seda ei tehta küll ühe korraga vaid nõksutakse edasi-tagasi, kuni võnkumise amplituud kasvab niivõrd, et masin välja pääseb.
Kui jõu mõjumise sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnkumise sagedusega, annab see jõud võnkuvale süsteemile pidevalt energiat juurde. Seejuures võib amplituud kasvada vägagi suureks. Amplituudiks nimetatakse maksimaalset hälvet ehk suurimat kaugust tasakaaluasendist. (Joonis 1)
Kõige tavalisemateks näiteks on kiik . Kiigele istudes liigub see nõrgalt ja aeglaselt. Kui jalgadega hoogu anda või siis teine inimene annab hoogu, muutub kiige kiirus ning ka tõuseb kõrgemale, seejuures pole aga vaja suurt jõudu rakendada. Nii võid isegi vedamise korral kiige üle võlli saada.
Kus rakendatakse resonantsi?

On aga väga palju akustilisi ja raadiotehnilisi seadmeid, mis konstrueeritakse just selliselt , et tekiks resonants. Et viiuli heli suuremdamiseks kasutatakse helikasti, mis võimendab keelte häält, mis on just tänu resonantsile. Nii ongi näiteks puhkpillitorud ja oreliviled akustilised resonaatorid. Neis on resoneerivaks torus või viles olev õhksammas.
Akustiline resonants tähendab keha omasageduse võrdumist helilainete sagedusega.
Miks võib resonants olla ohtlik?

Soovimatu resonants võib olla masinate, hoonete, sildade purunemise põhjus, kui omavõnkesagedus langeb kokku välise jõu mõjumise sagedusega. On väga tähtis teada masinate, sildade, hoonete omavõnkesagedusi ja konstrueerida nad selliselt, et välise jõu mõjumise sageduse ja omavõnkesaageduse kokku langemise võimalus oleks minimaalne.
Kui silla oma võnkumine ja tuule tekitatud õhu võnkumine langeksid kokku, siis see vüib põhjustada silla õõtsumise ning halvemal juhul isegi silla kokku kukkumise. Seepärast peavad arhitektid suurte ehitiste projekteerimisel arvestama võimalike välismõjudega nagu tuulekeerised, maapinna kõikumine, auto võnkumisel tekitatud mõju.
Aga kui helikopteri ja tema propellerite võnkumine langeksid kokku ja pluss veel tuule tekitatud jõud, siis tagajärjeks on kopteri lagunemine ja sõidukõlbatuks muutumine.
Üks hullemaid silla kokkulangemist on Tacoma Narrow sild Washingtonis , mis oli 0,8 km pikk j 11 m lai ning oli sel ajal maailma kolmas pikim sild. Tacoma püsis tervena 4 kuud, enne kui see kokku kukkus. Tacoma Narrows varises kokku 7. novembril 1940, kui tuulepuhangud olid kuni 70 km/h See on näide, mis juhtub siis kui arhitekti ei arvesta või ei oska arvestada looduse mõjusid.Tacoma sild ehitati ümber ja avati uuesti 1950. aastal. Teine Tacoma sild on oma eelkäijast 60 korda jäigem.
Lisa : Joonis
Joonis 1.
Aplituut on maksimaalne hälve
Võnkeamplituut - Xo
Lisa : Koomiks resonantsi kohta
Kasutatud kirjandus:

Resonants #1 Resonants #2 Resonants #3 Resonants #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jessica Õppematerjali autor
Resonants, rakendus, ohtlikkus

Sarnased õppematerjalid

Referaat-Resonants
4
doc

Referaat: Resonants

Referaat Resonants TALLINN 2008 Sisukord Sisukord ..............................................................................2 Mis on resonants ja kuidas ta tekib? ..............................................3 Millised on selle rakendused? ..................................................... 3 Milles seisneb selle ohtlikkus? ......................................................3 Kasutatud kirjandus........................................................................................4 2

Füüsika
Mehaanika ll
108
pptx

Mehaanika ll

Mehaanika: dünaamika, perioodilised liikumised Dünaamika • Dr John Stapp, New Mexicos asuva Hollomani õhujõudude baasi kolonel, kinnitati 1954. aasta detsembris rihmadega üheksa raketiga rakettkelgu istmele. Kui raketid süüdati, kiirendas see teda viie sekundi jooksul kiiruseni 632 miili ehk 1018 kilomeetrit tunnis. Tõsisem katsumus kolonel Stappi jaoks oli siiski pidurdamine vesipiduritega, milleks kulus vaid 1,4 sekundit. 1958. aasta mais saavutas Eli L. Beeding jr sarnase kelguga kiiruse 72,5 miili (117 kilomeetrit) tunnis. Tema kiirus polnud küll märkimisväärne – see on maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloo

Mehaanika
FÜÜSIKA 1 eksami vastused
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Üldmõisted 1 Vektor ­ suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid ­ suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega ­vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead

Füüsika
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
TTÜ üldfüüsika konspekt
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

6.6 Steineri lause 6.7 Mõningate lihtsamate kehade inertsimomentide arvutamine 6.7a Homogeense varda inertsimoment varda keskpunkti suhtes. 6.7b Ketta inertsimoment tema sümmeetriatelje suhtes 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. 7. VÕNKUMISED 7.1 Tasakaalu liigid 7.2 Sumbuvvõnkumine 7.2 Harmooniline võnkumine. 7.2a Matemaatiline pendel 7.2b Füüsikaline pendel 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. 7.4 Sundvõnkumine. Resonants 8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine 8.3 Lainete interferents 8.4 Lainete difraktsioon 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas 8.6. Doppleri efekt 9. MOLEKULAARFÜÜSIKA 9.2 Ideaalse gaasi mõiste 9.3 Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 9.4 Aine siseenergia. Ideaalse gaasi siseenergia. Temperatuur ja selle seos ideaalse gaasi siseenergiaga. 9.5 Avogadro seadus. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Mendelejev-Clapeyroni võrrand.

Füüsika
Füüsikaline maailmapilt
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun