TARKVARAUURING Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 1. Microsoft Office .................................................................................................................. 3 2. OpenOffice.org.................................................................................................................... 7 3. Google Veebipõhised rakendused...................................................................................... 8 4. Google grupid.....................................................................................................
2 Kliendihaldus programmid..........................................................................................................................17 4.3. Palgaarvestus programmid.........................................................................................................................17 4.4 Personalihaldus............................................................................................................................................18 4.5 Raamatupidamis tarkvara............................................................................................................................18 4.5 Vertikaalsed rakendused ehk eriprogrammid .............................................................................................19 Hotsoft on windowsi põhine tarkvara hotellikettide juhtimise tõhustamiseks. See koosneb põhisüsteemist ja moodulitest, seega tarkvara komplekteerides tuleb teha valikuid alustades põhisüsteemi valikust. Olenevalt
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM]
MS SQL Organisatsioonid peavad tänapäeval lahendama arvukaid andmetöötlusega seotud probleeme: otsuseid on vaja langetada kiiremini ja senisest rohkem andmejuhitavalt, tootearendustöötajate tööviljakust ja paindlikkust on vaja parandada, kuid hakkama peab saama väiksema IT-eelarvega, kohandades samas infrastruktuuri sel määral, et see rahuldaks aina kasvavaid nõudmisi. Microsoft SQL Serveri uue väljaande eesmärk on ettevõtteid nende probleemide lahendamisel abistada. Microsoft SQL Server 2005 on uue põlvkonna andmehaldus- ja analüüsilahendus, mis pakub ettevõtete andme- ja analüüsirakenduste kasutamisel senisest paremat turvalisust, skaleeritavust ning käideldavust, lihtsustades samas nende rakenduste loomist, juurutamist ja haldamist. Kasutades oskuslikult ära SQL Server 2000 tugevaid külgi, pakub SQL Server 2005 integreeritud andmehaldus- ja analüüsilahendust, mis aitab igasuguse suurusega organisatsioonides täita järgmisi ülesandeid.
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView®,
working on an update of OpenDocument change-tracking that will not only enhance the existing change-tracking feature set, but also lay the foundation for the standardization of real-time collaboration by making change tracking compatible with real-time collaboration. (OpenDocument 2014) - mõisted, kasutusala ja näitajad, mis vastavat infovaldkonda iseloomustavad Open Document Format (ODF) on standardite rahvusvahelises perekonnas, ODF on standardiseeritud Oasisis. ODF ei ole tarkvara, kuid ta on informatsiooni hoidmise ja töötlemise universaalne meetod. ODF ei ole mitte ainult kiirem ja tõhusam kui tema eelkäijad, vaid ka tuleviku kindel. Avalik sektori, äri- ja kultuuriline sisu ei tohi kaduma minna, kui tarnija otsustab enam mitte toeta vanu failivorminguid, sest et teised tarkvarad ei saa käsitleda neid faile. ODF sa väldid sellist ohtu: see on rahvusvaheline standard aktiivselt toetab seda mitmed
GSM GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. Lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900). 1994.a. algul oli maailmas 1,3 miljonit GSM abonenti ja 1997.a. juba 55 miljonit. Kuigi Põhja-Ameerikas GSM kasutuselevõtt viibis, eksisteerivad GSM võrgud praegu kõigil mandritel
LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l........................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.ANDMEBAASI MÕISTE TUTVUSTUS..................................................................4 2.ANDMEBAASISÜSTEEMI ACCESS KÄIVITAMINE JA ANDMEBAASI LOOMINE..................................................................................................................... 6 3.ANDMEBAASI TABELID........................................................................................8 4.EBASOBIVATE ANDMETE BLOKEERIMINE....................................................13 4.1.Vormingud......................................................................................................... 13 4.2.Sisestuseeskiri..
........................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus...........................
Töö põhieesmärk on tutvuda lähemalt Google Docsi omaduste ja rakendamise võimalustega ning anda sellest lugejale võimalikult head tagasisidet. Eesmärgi täitmiseks on seatud järgmised ülesanded: · Google Docsiga tutvumine; · Google Docsiga seotud elektrooniliste materjalidega tutvumine; · Tagasiside andmine. Referaadi käsitlemiseks on kasutatud teooriat käsitlevaid elektroonilisi allikaid. Töö koosneb põhiliselt kahest osast. Esimeses osas tutvustatakse tarkvara omadusi: sisu ja kasutamisvõimalusi. Töö teises osas tutvustatakse tarkvara rakendamise võimalusi: sarnaseid tarkvarasid ja kasutusvõimalusi/lihtsust. 1.TARKVARA OMADUSED Google Docs pärineb kahest eraldi tootest: Writelyst ja Google arvutustabelitest. 6. juunil 2006 tehti Google Docs kättesaadavaks vaid piiratud arv kasutajatele, kuid beeta versiooni kättesaadavusega veebruaris 2007, sai Google Docs kõigile Google konto omanikele kättesaadavaks. (GoogleDocs 2009)
Selleks esitas ta mängijale küsimusi. Programm kätkes endas iseõppimisvõimet ning kui arvuti ei suutnud looma ära arvata tegi ta ettepaneku enda täiendamiseks ja suunavate küsimuste lisamiseks. Täiendatud mäng kirjutas üle vana versiooni ning kopeeris end lisaks sellele veel teistessegi kaustadesse, mistõttu peagi kogu ketas mängu koopiatega täitus. Probleemi püüti lahendada varem tuntud Creeper-Reaper meetodiga. Loodi programmi uus versioon, mis otsis ja hävitas kõik oma eelkäija koopiad. Lihtsamaks lahenduseks osutus aga operatsioonisüsteemi Exec 8 uus muudetud failisüsteemiga versioon, kus mäng kaotas oma paljunemis võime. 2.5 1981. aasta Sellel aastal hakkasid laialdaselt levima arvutid Apple II, mis äratasid ka viirusekirjutajates huvi. Nii juhtuski, et ajaloo esimene tõeliselt massiline arvutiviiruste epideemia toimus just Apple II arvutitel.
Howard Aiken, 750.000 komponenti, 5 tonni KRÜPTOMASINAD: Enigma 1930 (Portatiivne sifreerimismasin), toodetud 100 000 masinat Turing Bombe 1940 (Desifreerimise masin) Lorenzi masin 1940 (Murdmatu kood) Colossus 1943 (Esimene programmeeritav arvuti maailmas)- Kasutati Lorenzi masinal kodeeritud kirjade desifreerimiseks. KÜBERKAITSE TERMINID: turvateater-illusoorne turve: näilise, mitte tegeliku turbe meetmed malware-Pahavaraks, ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. cookie-on tekstikujuline andmeplokk kliendi veebibrauseris, mida saadetakse määratud domeenile iga kord, kui klient teeb sinna päringu. phishing-on internetipettus, kus kasutajatelt püütakse välja petta isiklikke või tundlikke andmeid. Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista
NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1
Tõepoolest, kui A oleks tõestatav, siis oleks A sisu ("A ei ole tõestatav") vale, see on aga, nagu näidatud, võimatu. Kokkuvõtteks, A on õige, aga ei A ega A eitus pole tõestatavad. 1935-1937: artikkel Turingi masinast: universaalsus, mittelahenduvus 1936: Churchi lambda-arvutus, Churchi tees. universaalsus, mittelahenduvus Vannevar Bush MIT: 1930-1935-1937: Differential Analyzer dif. võrrandite lahendamiseks Viimane versioon: kaalus 100 tonni 2000 elektronlampi 150 mootorit tuhanded releed Ludwig Wittgenstein 1889-1951 Analüütilise filosoofia juhtkuju Innustas loogilise positivismi ja Viini ringi teket: Mõtestatud tekst koosneb kas (a) loogika ja matemaatika formaalsetest väidetest või (b) konkreetsete teadusharude fakte esitavatest lausetest.
või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi, kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest.
......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
tulemus e juhe. 7 Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss /mi inus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Mosaic st arenes netscape 1987 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine funktsionaalne programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[3,2,0]) arvutamise tulemus eks? 10 Millist tarkvara soovitab Joel Spolsky projekti plaani koostami seks tarvitada? Sissejuhatus informaatikasse ITK arvestus: 16. detsember 2003 ülesanded ja kontroll: T.Tammet ja A.Andreimann Täida ära oma nime, kursuse ja koodi lahtrid Need täidab õppejõud: Nimi: Arvestatud / ei: Kursus / rühm: Punkte: Kood: Lisainfo: Iga allpool olev küsimus annab kokku 10 punkti. Poolikud/ v e idi vigased vastused annavad samuti punkte, kuid vähem. Küsimuse alla suurde lahtrisse kirjuta vastus
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile
Windows 95 1995 ofc Pixari Toy Story 1995, esimene täispikk 3D anime Borland Delphi keel 1995 , Borland International Java 1995 , SUN AltaVista 1995 , esimene edukas ja võimas otsingumootor Palm Pilot 1995, U.S. Robotics Eesti internetipangad 1996 Deep Blue võidab Garri Kasparovit males 1997 GOOGLE 1998 Mozilla sünd 1998 Microsoft kõige väärtuslikum firma 1998 Blackberry 1999 Napster 1999, Torrenti eelkäija praktiliselt C# - 2000, Microsoft USB Flash drive-ide müümine 2000 Wikipedia, BitTorrent, XBOX, iPod 2001 Interneti mulli lõhkemine 2002 Steam, Skype, iTunes pood 2003 Myspace, Orkut, Facebook, Flickr 2004 Ubuntu 2004, Linuxi distro Gmail 2004, Google Google maps, YouTube, Xbox 360 2005 Skype ostetakse eBay poolt 2005 FORTRAN 1957, IBM COBOL 1960, Common Business Oriented Language LISP 1960, Esimene AI programiseks mõeldud keel
Õppides peamisi erinevusi Linnuxi ja Windowsi operatsiooni süsteemide vahel Lektor Hadeel Tariq Al-Rayes Võrdlus Microsoft Windowsi ja Linuxi operatsioonisüsteemide vahel on juba väga kauaaegne vestlusteema personaalarvutite tootjate hulgas. Läbi kogu Windowsi võidukäigu perioodi alates win 9X kuni win7 tutvustamiseni, on Windowsil olnud kõrgeimad müüginumbrid ja säilitanud absoluutse turu liidrikoha lauaarvutitele operatsioonisüsteemi pakkujate osas. Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga
Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on kõige olulisem osa tarkvarast arvutis. Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda
FSF(Free Software Foundation) GCC(algselt GNU C Compiler) on GNU Compiler Collection, Kompileerib: ;C+ +;Objective C; Fortran; Java; Ada;Pascal 1988 Jobs asutab NeXT-i ;Pixari ,,Tin Toy" esimene arvutipõhine multifilm; Pixar on Jobsi poolt asutatud; Robert Morris ussitas viirusega ARPANET-i 1989 Intel 80486 prose koos i860 RISC coprosega ;Motorola 68040; Maxis SimCity uus mängude valdkond(simulatsioon); AOL American Online network Apple II-le ja Macintoshile, hiljem 93 Microsoft, Commodore 64-le pakkus mängude, uudiste, chattimise, e- maili võimalusi läbi sissehelistava modemi(WWW ja HTML PUUDUVAD!!) 1989 progemise keel Python Guido van Rossum; 1989- 1990 FIDONET EESTIS; Andres Suitsu ja Tarmo Soodla 89 detsembri lõpus OPUS nimeline P.O.Box-;. 1990 WORLD WIDE WEB SÜNNIB HyperText Markup Language Tim Berners-Lee; URL Uniform Resource Locator; HTTP HyperText Transfer Protocol; 1990 Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V
e-mail POP3, SMTP, IMAP4 elektronpost usenet nntp uudised www http „ülemaailmne ämblikuvõrk“ Kaugpöördus Teenus lubab töötada eemal asuval arvutil ning kasutada selle arvuti kõike ressursse, k.a. perifeeriaseadmeid. Tööd korraldab tarkvara, mis imiteerib eemal asuva arvuti terminali. Tööks kasutatakse protokolli telnet (andmed krüpteerimata) või ssh (andmete krüpteerimisega). Failitransport Teenus on ettenähtud ühest arvutist teise andmete ülekandmiseks ja failiarhiividele ligipääsemiseks. Faile võib kanda üle kahes režiimis: binaarses (bitthaaval, sisu ei mängi rolli) või tekstirežiimis 3
de kogumina, mis on kujutatud eespool oleval joonisel (Jokk, V:8). Dokumendi füüsiline struktuur, mis on mõeldud trükkimiseks või elektroonselt esitamiseks, koosneb fai- list. Fail omakorda koosneb dokumendist, millel on lehekülg ning leheküljel on tekstiala, veerised, päis või jalus. (Jokk, V:12). Wordi dokument baseerub mallil (vaikimisi Blank Document, salvestatuna Default.dotx, varasem versioon Normal.dot). Mall on dokument, mis sisaldab põhilisi määranguid loodavale dokumendile (lehe seaded, kasutatavad fondid, vormindusmäärangud ja laadid). On olemas globaalmallid (Blank Document), mis on kättesaadavad kõikidele dokumentidele ja dokumendimallidele. Sektsioon (Section) on dokumendi osa, millel on ühesugused (teistest osadest erinevad) vormindusmääran- gud (lehekülje orientatsioon, veerised, päis ja jalus jne). Dokument võib koosneda ka ühest sektsioonist.
andmeid kas ajutiselt (RAM), alaliselt (ROM, PROM) või kuni neid muudetakse (EPROM, EEPROM, välkmälu). Välismälu protsessorile ainult sisend-väljundkanali kaudu kättesaadav põhimälust aeglasem ja suurem mälu, näiteks kõvaketas. Lisaks sise- ja välismälule on kasutusel veel virtuaalmälu, mis kujutab endast sisemälu laiendust kõvakettale. Personaalarvutites kasutatakse virtuaalmälu siis, kui sisemälu mahust ei piisa programmide täitmiseks. RAM (Random Access Memory) muutmälu, suvapöördusmälu. Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik muutmälusid pole säilmälud, s.t. toite väljalülitamisel mälus olevad andmed hävivad. ROM (Read Olny Memory) püsimälu. Mälukiip, kuhu salvestatud andmed säilivad alaliselt. Need
Acessi andmebaas on konteinerfail,mis võib sisaldada järgmist tüüpi objekte: tabelid, päringud,vormid aruanded, makrod ja programmimoodulid. Tabelid (tables) on igasuguse andmebaasi vundament, kõik ülejäänu on ainult pealisehitus- Tabeleid "teenindavad organid", et nendesse võimalikult mugavalt andmeid sisestada ja neist kätte saada. Päringud(queries) on eeskiri,mis määrab, millistest tabelitest missuguseid (näiteks teatud tingimustele vastavaid) andmeid on vaja esitada. Seega, päringu väljund on omakorda tabel, kuid
2. programmeerijale valmistehtud standardtükid, 3. harjumuspärane arvuti kasutamisviis sõltumata installitud programmidest, 4. OS tegeleb programmide lugemise, käivitamise, seismapanemisega, 5. OS tegeleb mälu jagamisega programmidel, 6. OS oskab suhelda võrguga, tegeleda mälu ja cachega, graafikakaardiga distro Eksam– EksamLinuxi distributsioon ehk Linuxi kernelit kasutav OS Linux Eksam– EksamTasuta versioon UNIXist, jookseb Intel/AMD/ARM, etc-l, 70% serveritest Linux mac EksamOS EksamX Eksam– EksamApple’ OS, põhineb erinevatel UNIXitel ja Mach’il Android Eksam– Eksamtasuta Linuxi arendus puutetundlikele seadetele by google protsessid Eksam– Eksam 1. jooksvad programmid, kasutavad mälu, olek(registrid, jms), 2. processes can create other processes, child processes multitasking Eksam– EksamMitu programmi jookseb samaaegselt
Kapseldamine tähendab objektide ja atribuutide grupeerimist objektiks, kusjuures atribuutide väärtusi saab kasutada ja muuta vaid läbi operatsioonide. Operatsiooni polümorfism tähendab, et erinevates klassides saab defineerida sama nimega kuid erineva käitumisega operatsiooni. Muutuja polümorfism tähendab, et klassi muutuja võib viidata erinevatel aegadel erinevate klasside objektidele. Pole ühtset standardit selle kohta, milline peaks olema objekt-orienteeritud andmemudel ja andmebaas. 1997 oli objektiandmebaaside käes 3% andmebaasi turust. Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed Relatsioonilise mudeli väljamõtlejaks võib pidada dr. Edgar. F. Codd'i, kes esitas esimesena relatsioonilise andmebaasi põhimõisted 1970 a. ilmunud artiklis: "A relational model of large shared data banks". Pakkus esimesena välja ka normaliseerimise protsessi. Olemi-suhte diagramm töötati Peter Cheni poolt välja 1970-ndate keskel.
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
