Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim Amphion Teeba kuingas, Niobe mees.
ODYSSEIA Koostas: Allar Kadai I osa Moodustavad Odysseia poja Telemachose juhtumused.Penelopet ründavad kosilaste hulgad, kes priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Telemachos sõidab isa kohta teateid hankima. Külastab Nestorit, Menelaost ja Helenat. Odysseus on elus ja peaks koju pöörduma. II osa Külastame koos Hermesega, jumalate käskjalaga, Odysseust Kalypso saarel. Odysseus asub koduteele. Poseidon purustab parve. Odysseus jõuab faiaakide maale. III osa Eksirännakud viivad ta lootosesööjate saarele, kuid sealne toit sunnib unustama kodumaa. Siis satub ta kükloobi Polyphemose küüsi. Satub Posidoni suure viha alla. Inimsööjate laistrügoonide juures kaotab ta oma laevastiku. Jõuab Kirke saarele, sealt varjude riiki Hadessesse, kus kohtub oma emaga ja Achilleusega. IV osa Satub truu seakarjuse
Teda solvatakse ja pillutakse asjadega.Penelopeia kutsub Odysseuse enda jutule.See lubab tulla alles õhtul. Odysseuse ja kerjus Irose rusikavõitlus.Tüli kosilastega. Kerjus Iros norib Odysseusega tüli ja Odysseus lööb ta rusikavõitluses uimaseks.Odysseus hoiatab Amphinomost.Penelopeia ehib end ja,tulnud meestesaali uksele,noomib Telemachost külalise solvata laskimise pärast.Penelopeia soovil toovad kosilased talle kingitusi.Õhtul pilkavad orjapiigad ja kosilased jälle Odysseust.Eurymachos viskab teda pingiga.Telemachos hurjutab kosilasi. Odysseuse ja Penelopeia kõnelus.Jalgade pesemine. Odysseus ja Telemachos viivad sõjariistad saalist ära hoiuruumi.Orjatarid pilkavad Odysseust,Penelopeia kaitseb teda ja jutustab talle oma häda.Odysseus jutustab temalegi luiskeloo.Penelopeia kontrollib ta teateid Odysseusest.Ta käsib Eurykleial külalise jalgu pesta.see aga tunneb oma endise peremehe ära jalal oleva armi järgi.Odysseus vaigistab ta rõõmiavaldusi
Ranet Nüüd 10.R Odüssei a Odüsseia » Vanakreeka eepos » Homeros » Odysseus » 650 aastat eKr. » Ilias Odüsseus » Odüsseus – Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa Sisu » Koosolek » Sõnumitooja Hermes » Penelope Ithaka saarel » Odysseust peetakse hukkunuks » Telemachos isa otsingutel » Faiaagid » Faiaakide saar » Odysseuse naasemine Ithakale » Pojaga kohtumine » Telemachose habe » Vibulaskmisvõistlus » Kättemaks Tänan kuulamast!
tegelaste iseloomust, mitte saatusest. Päikesejumal Heliost ei nimetata poeemi esimestes ridades asjata. Just tema vihastas Odysseuse kaaslaste peale, kes said hakkama pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios kaebas Zeusile. Laev purustati, inimesed hukkusid. Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Odysseust mitu aastat enda juures ega lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega poeem algabki. Odysseusel on jumalate seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka kaitsja- Athena. Just tema astub välja kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt loa lubada Odysseusel lahkuda Kalypso juurest ning jätkata teekonda kodukohta Ithaka saarele. ,,Iliase" maailm asub võitlevate sangarite maa ja jumalate taeva vahel, ,,Odüsseia" maailm aga paikneb igapäevaelu ja muinasjutu piirimail.
saates kreeklaste leeri katku. Laev purustati, inimesed hukkusid. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, kuid võttis selle asemel Achilleuse hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus keeldus sõjas osalemast. valitses nümf Kalypso. Nümf hoidis Kättemaksuks solvatud poja eest Odysseust mitu aastat enda juures ega mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lubanud tal edasi purjetada. Selle teatega lahinguõnne troojalaste kasuks. On poeem algabki. Odysseusel on jumalate iseloomulik, et igal suurel heerosel on seas leppimatuid vaenlasi, kuid on ka oma soosija jumalate seas. kaitsja- Athena. Just tema astub välja Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb kangelase kaitseks ja saavutab Zeusilt
Odysseus jõudis jälle koju Ithakale oma armastatud perekonna juure! Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel,
mäestik. Päästab Andromeda merekoletise käest. Odysseus Sisyphose või Ithaka kuninga Kõige kavalam Trooja hobuse Laertese (ja Antikleia) poeg. kangelane, sõnaosav, väljamõtleja, eksles Odysseust kutsutakse ka vapper, nupukas, pärast sõda 20 aastat. laertiidiks. seiklushimuline Torkas kükloobi Polyphemese silma välja, käis allilmas, võttis osa argonautide retkest,
takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia Kokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal,
· Odysseusel vedas, sest ta jäi ellu, kuid ka tal läks halvasti; tema kannatused kestsid teistest kreeklastest kõige kauem · kui Ody. kodunt lahkus oli tal väike poeg · möödus veel 10 aastat(koos Trooja sõjaga 20 a) enne kui Ody. koju Ithaka saarele jõudis Eepos · Ody. saatuse pärast oli mures eriti Athena, rääkis jumalatele Ody. kurvast saatusest · Ody. elas nümf Kalypso saarel, nümf armastas Odysseust, ta päästis kunagi Ody. elu · nümf hoidis Odysseust enda juures vangis 7 aastat, Odysseusel oli seal hea elu, kuid elu oli siiski nagu vangil · Athena rääkis lisaks Ody. olukorrale ka sellest, mis toimub Ithaka saarel Ody. kodus · Ody. kodus elas tema naine Penelope ja tema poeg Telemachos(suureks kasvanud) · Athena arvates oli olukord Ody. kodus väga halb, sest Ody. kodu oli täis kosilasi, kes
· Räägib Odysseuse eksi rännakutest pärast Trooja sõda · sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel Ülevaade Odüsseia sisust · Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel · Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus · Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes · 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks · Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse · Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele · Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest · Järgmisel päeval toimetavad faiaagid
Jumalad saadavad Hermese, kes oli vanakreeka mütoloogias jumalate sõnumitoojate inimestele ning paljude teiste asjade jumal, (rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste) nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Faiaagid olid muinasjutuliselt õnnelik rahvas, kes elas Scheria saarel. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab Odysseus oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud
võimu ja pagendas ta Tartarosse. Zeus Kõrgeim Kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa. Ilmajumal, pilvede koguja, kes lasi sadadavihmalja käsutas välku ning kõue. Õigluse jagaja. Sümboliks välgunool ja kotkas. Poseidon Zeusi vend, kes oli merejumal, kuid keda peeti ka maapõue isandaks. Üks 12-st olümposlasest Elas meresügavuses ja tekitas oma kolmehargiga maavärinaid ja torme Jälitas raevunult Odysseust, kes tema pojal oli silma välja torganud. Sümboliks kolmnurk Hades Zeusi vend, allmaailma sünge valitseja Tema hüüdnimeks on Maa-alune Zeus Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest tema riigist polnud mingit lootust naasta. Hadese nimi tähistas hiljem ka kogu surnuriiki, allmaailma. Hestia Zeusi õde, kodukolde jumalanna ja perekonna kaitsja Hestia ei lahkunud kunagi Olümposelt, see tõttu on temast ka vähe lugusid.
troojalaste kasuks. Kui Patroklos Achilleuse hea sõber saab surma tänu Hektorile siis läheb ka Achilleus sõtta. Achilleus tapab Hektori. · ,, Odüsseia ,, Jumalad saadavad Hermese Kalypso juurde, et vabastada Odysseus. Odysseuse naiselt Penelopelt palutakse kätt arvatakse et Odysseus on surnud. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub lotofaagide juurde ning edasi kükloopide maale, kes tahvad teda ära süüa. Poseidon hakkab Odysseust jälitama, sest ta torkas ta pojal silma välja. Siis sattus ta Aioola saare valitseja Aiolose juurde, kes andis talle pauna, mis hoidis ära tuuli. Odysseus keeldus Kirke joogist. Veel käis ta surnuteriigis ja Sireeni saarel. Odysseus ujus kahe merekoletise vahelt läbi ning sattus Kalypso saarele.Lõpuks jõudis ta koju Ithakale. Võitleb kosilastega, sai tagasi naise ja poja. 3. Kes on Thespis? Kes on Dionysos? Iseloomulikku Kreeka ja Rooma teatrile
Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Juba Vergilius toetus ,,Aeneises" Odysseuse teemale. Keskajal sai Odysseuse rännakust kristlik allegooria. Dante kasutas Odysseuse enda kuju, ent mitte tema rännakuid. 19.sajandil leidis Odysseuse Alfred Tennysson, 20ndal sajandil James Joyce, Jean Giono, Nikos Kazantzakis. 13. Kuidas erineb Dante Odysseusekujutus Homerose omast? Mis võivad olla erinevuse põhjused? Dante esitas Odysseust petturina, mitte kangelasena. See erinevus võis tulla sellest, et Danteni oli müüt jõudnud ,,Aeneise" vahendusel, mitte ei olnud ta tuttav Homerose enda loominguga. 14. Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis (sh arhitektuuris)? Tooge näiteid. Nii kujutav kunst kui skulptuur võtsid ainestiku otse antiigist, kohati ka vormi (skulptuur). Arhitektuuris võeti kasutusele kuplid ja sammastikud. 15. Kuidas on meieni jõudnud enamik tänaseni säilinud antiikautorite teoseid
· Nende viies elupaik asus hüperborealaste juures Muusad sündisid ja elasid algselt Pierias, Olümpose lähedal asuvas maakohas, kus Zeus nad Mnemosynega oli sigitanud. Sealsete elanike esiisa Pierose tütred olid muusade kunstidega tuttavad ning söandasid nad seetõttu võistlema kutsuda. Võistluse võitsid muidugi muusad. Karistuseks ülbuse eest muutsid nad Pierose tütred kädistavateks harakateks. Paremini ei käinud käsi ka sireenide linnu kehaga lauluneidudel, kes hiljem Odysseust ja tema kaaslasi nii ägedalt ründasid. Ka nemad väitsid, et laulavad muusadest paremini. Nad olid muusa Melpomene tütred, ent ometi jäid nad muusadele alla. Karistuseks upsakuse eest jäid nad tiibadest ilma. Poeet Thamyrise, kes samuti muusadele väljakutse esitas, jätsid nad ilma mälust seega oma toetusest ning seega luuletajavõimest; laulja Demodokose aga tegid nad pimedaks, nii, et temast sai veel parem luuletaja, sest pimedal on kergem mälule keskenduda.
Helena Sparta kuningas Menelaose käest. Viimane kuulutaski Troojale seetõttu sõja. Homeros valis eepose sündmustikuks Trooja linna vallutamise, kuna tolleaegseid sündmusi teadsid kõik kreeklased ning nõnda ei pidanud kirjutaja pikemalt seletama miks, kes ja kuidas, vaid sai kohe asja kallale asuda. Spartalased saavutavad sõjas võidu tänu Trooja hobusele, milles salaja peitunud mehed öösel linna põlema süütasid. Tagasiteel koju keerutas Poseidon Odysseust merelainetest ning meeskond sattus nõiatar Kirka saarele, kus viimane kangelase kaaslased sigadeks muutis, edasi purjetas Odüsseus mööda sireenidest ning läbi kitsa väina, mida valvasid kaks koletist. Vägilane sattus veel kükloop Polyphemosega pahuksisse ning torkas tal silma peast välja. Seejärel veetis Odysseus 7 aastast nümf Kalypso saarel vangistuses peale mida tal lõpuks õnnestus koju jõuda. 4. Draamakirjandus: tragöödia, komöödia ja draama 5
Antiik-Kreeka aiad Kreeka aiad • Pole nii kesksel positsioonil nagu arhitektuur. • Infot vähe ja pisteliselt: arvatavasti pole see lihtsalt säilinud. • Teated pühadest hiitest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja- ja viinapuuaedadest. • 4. saj. pärineb üldkasutatavate aedade ja linnade haljasalade kirjeldusi. Homerose maastikukirjeldused 8. saj eKr • „Odüsseia“ viiendas laulus on nümf Kalypso koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti, metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust
taptappis oma isa Kronose. Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes, tema abikaasaks oli Amphritite, kellega nad meresügavuses elasid. Kimbutas Odysseust. Hades Pluto Valitses allilma olles karm, järeleandmatu ning halastamatu, õiglane kuid mitte õel. Ta oli surma jumal kuid mitte surm ise. Oma naiseks röövis ta Persephone. Pallas Minerva Kargas täisrelvastuses Zeusi peast, taltsutas inimestele hobuse, teda kutsuti ka Athena tarkuse, arukuse lahingu ja puhtuse jumalannaks, leitas palju käsitööalasid (kudumine, laeva ehitus), kangelaste kaitseja
Mõlematest sortidest on juttu ka Piiblis. Nii purskub oma Jumalas kahtlev Hiiob: ,,Kas sa mitte ei kallanud piima maha ega lasknud juustuks kälgenduda?" Piiblist saab lugeda, kuidas Taavet, Jesaja poeg, oma vendade pealikule kümme värsket juustu kingiks toob ja millistel asjaoludel ta surmab Koljati. Juust kuulus ka kreeklaste igapäevase toidu hulka, millest annab tunnistust ka Homerose Odüsseia. Kõige suuremaks juustuvalmistajaks selles ürikus on hiiglane Polyphemos, kes Odysseust ja tema kaaslasi pimedas koopas kinni hoidis. Nii kirjutab Homeros: "poole valgest piimast lasi ta pakseneda... et tal oleks õhtu-ooteks". Juustu hoidmiseks kasutasid kreeklased kõrkjatest valmistatud korve. Roomlased tundsid juba keisririigi aegadel tublit tosinat juustusorti ning teadsid, kuidas vadaku väljapressimise, soolamise ja suitsutamise teel juustu säilivust pikendada. Rooma gurmaanid ei rahuldunud aga ainult omamaiste sortidega, nad ihaldasid bitüünia juustu Väike-
Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetadaPylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate
Kronose ja Rhea poeg. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust. Raevunult jälitas Odysseust, kes tema pojal Polyphemosel oli silma välja torganud. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega, teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks. Tema naine oli merenümf Amphitrite. Poseidonil oli palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega.
järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal,
6 · Kõrgeim kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa · Ilmajumal, pilvede koguja, kes lasi sadada vihmal ja käsutas välku ning kõue · Õigluse jagaja · Sümboliteks välgunool ja kotkas Poseidon · Zeusi vend, kes oli merejumal, kuid keda peeti ka maapõue isandaks · Üks 12 olümposlasest · Elas meresügavuses ja tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme · Jälitas raevunult Odysseust, kes tema pojal oli silma välja torganud · Sümboliks kolmhark Hades · Zeusi vend , allmaailma sünge valitseja · Tema hüüdnimeks oli Maa-alune Zeus · Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest tema riigist polnud mingit lootust naasta · Hadese nimi tähistas hiljem ka kogu surnuteriiki, allmaailma Styks Okeanosest allilma voolav jõgi Hestia
Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Poseidon (Neptunus) oli kreeka mere- jm. Veekogude jumal, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Hadese vend; valitses nendega koos maailma. Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks, maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Lamedonile ehitas ta Trooja müürid. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust. Raevunult jälitas Odysseust, kes tema pojal Polyphemosel oli silma välja torganud. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks. Kunstis on teda kujutatud enamasti alasti, käes kolmhark.
tapab. „Penelopeia“ Margaret Atwood - vaatenurk: oma meest 20 aastat koju ootav naine. 13. Kuidas erineb Dante Odysseuse-kujutus Homerose omast? Mis võivad olla erinevuse põhjused? Dante Odysseus läks erinevalt Homerose omast pärast kojujõudmist uuesti seiklema, jõudis Atlandi ookeani, nägi meres suurt mäge, mis oli sissepääsuks purgatooriumi, selle mäe juures uppus ta laev. Erinevuste põhjuseks võib olla see, et Dante ei tundnud Homerose töid, Odysseust tundis ta vaid läbi ladinakeelsete autorite. 14. Kuidas kajastus antiikkunst renessansi kunstis (sh arhitektuuris)? Tooge näiteid. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Õpiti hoolega loodust jälgima, uuriti inimeste ja loomade anatoomiat, arendati täiuseni perspektiiviõpetus.
kümneaastast eemalolekut Troojast juba pikemat aega Ogygia saarel nümf Kalypso juures, kes soovib teda jätta igavesti enda juurde, kuna Odysseuse truu naine Penelope oma poja Telemachos'ega ootab Ithakal meeleheitliku igatsusega armastatud mehe kojutulekut. Odysseuse senised seiklused pärast Troojast lahkumist esitatakse pärastpoole kangelase enda poolt jutustatult minaisiku vormis, mis toob kirjeldusse suurema vahelduse ja mitmekesisuse. Kodus ootas Odysseust truult abikaasa Penelope, kes kosilaste peletamiseks lubas abielule mõelda pärast pooliku kanga valmimist. Öösiti aga harutas ta salaja päevase töö üles, et kangas kunagi valmis ei saaks. Viimaks lubas ta abielluda sellega, kes suudab Odysseuse vibu pingule tõmmata. Seda suutis aga vaid kerjuseks maskeerunud Odysseus ja läkitas omavolitsevate kosilaste pihta ühe noole teise järel. Athena abiga tappis Odysseus nad halastamatult ja hakkas uuesti Ithakal valitsema.
Herakles, Thesus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskijalanna nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate
Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümpusel. Saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloopPolyphemose juures, tuultejumal Aiolose
Odysseus varastab hobused. Diomedes tungib traaklaste juurde ja tapab 12 traaklast ja Rhesose. Kreeklased pidutsevad. XI laul Kreeklased alustavad vasturünnakut. Agamemnoni ette ilmub Antenori poeg Koon ja haavab teda. Ta tapab Kooni. Agamemnon põgeneb. Hektor näeb seda ja Trooja Ründab vastu. Odysseus ja Diomedes otsustavad võidelda, teised põgenevad. Hektor saab haavata ja taandub. Paris haavab diomedest. Odysseus kaitseb Diomedest troojalaste rünnaku eest. Sokos lööb odysseust, Athena kaitseb teda. O hüab appi ja Aias ning Menelaos lähevad appi. Nad päsevad minema. Troojalste rünnak jätkub. Kreeklaste arst Machooni saab haavata. Achilleus vaatab pealt. Nestor tahab et Patroklos veenaks Achilleust võitelma. XII laul Kreeklased tõmbuvad valli taha. Troojalased jätavad vankrid ja liiguvad jala edasi. Valli pealt tuleb noolte ja kivide sadu. Trooja liigub edasi. Lahinguvälja kohale taevasse ilmub kotkas, kellel küüniste vahel madu
Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. See eepos on järg “Iliase” eeposele. “Odüsseia” sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate
Athena oli suur jumalanna Ateena linnas. Kuigi Athenat peeti tarkusejumalannaks, pidasid koolid ja palestrad siiski oma jumalaks tarka Hermest. Athenal oli ka teine nimi Phallas, mis tõlkes tähendab ''neiu''. Athena emaks on Zeusi esimene abikaasa Metis. Vanakreeka autorite kirjeldustest võiks järeldada, et Athena tegeles sõjaasjandustega sama palju kui sõjajumal Ares. Athena eriliseks soosikuks oli Odysseus, kes poleks kunagi saatusliku Trooja hobuse ehitamise peale tulnud. Kui Odysseust hakkas kojuminekul takistama Poseidon, päästis ikka Athena oma lemmiku surma küüsist. Ka Heraklest aitas Athena ning vaevalt oleks Perseus suutnud Medusal pea ära raiuda, kui Athena poleks talle soovitanud peeglit kasutada. Zeusil ja Heral oli kolm last Ares, Hephaistos ja Hebe, mõned allikad väidavad ka, et Eris ja Eilethiya olid nende tütred. Hephaistos, kelle Rooma mütoloogia vasteks on Vulcanus, oli tehnoloogia, skulptorite, metallurgia, vulkaanide ja tule jumal
kelle ema ei olnud Hera. Zeusi poeg oli näiteks kangelane Herakles. Tema sümboliteks olid välgunool ja kotkas. Poseidon (Neptunus) Zeusi vend. Ta oli mere ja kõikide veekogude, maapõu ja tormide jumal. Poseidoni tunnuseks oli kolmhark. Ta elas meresügavuses ja tekitas oma kolmhargiga maamärinaid ja torme. Poseidon oli mõnikord kõvasüdameline ja metsik, teinekord jälle õrn ja heatahtlik. Ta oli väga äkiline. Ta jälitas raevunult Odysseust, kes tema pojal silma oli välja torganud. Tema sümbolik oli kolmhark. Hades (Pluto) Zeusi vend. Tema hüüdnimeks oli Maa-alune Zeus. Ta oli allmaailma ja surnute jumal. Oma abikaasa Persephone'i röövis ta maa pealt. Kuna Persephone oli Dementeri tütar, siis tegi Zeus nii, et ta pidi kuus kuud allmaailmas olema ja siis jälle maa peale minna ning nii kogu aeg. Iga kord kui Persephone maa peale tuli, oli Dementer väga rõõmus ja maa peal oli suvi
sõi ära. Tasuks selle heateo eest saab Oidipus Teebai kuningatrooni ja lesestunud Iokaste käe "Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal,
Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. 3.2 Lühike sisukokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist.
Demoklese mõõk- mõõk mis riputati Demoklese peakohale pidusöögi ajal, mis õpetas talle, et rikkus ei kaitse ohtude eest. Fööniks- Fööniks on mütoloogiline ja püha tulilind, kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumist, ülestõusmist ning surematust. Hapud viinamarjad- See lause näitas seda, et miski pole vähem väärtuslik. Kalypso- Kalypso on vanakreeka mütoloogias nümf, kes elas Ogygia saarel ning hoidis seal mitmeid aastas vangistuses Odysseust. Teda peetakse üldiselt titaan Atlase tütreks. Kirke- oli väidetavalt Aietese õde (Rohkem infot ma ei saanud ) Labürint- Kreeka mütoloogia kohaselt on labürint Kreeta kuningas Minosele ehitatud suur palee. Nartsissism Nartsissism tähendab enesearmastuse, -imetlemise ja enda veetlusjõu suunamist iseendale. Pandora laegas Pandora oli vanakreeka mütoloogias esimene naine, õnnetuste tooja inimkonnale
toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. *"Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid
· Paganluse idealiseerimine 1 Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Vastus: 300, Meet the Spartans, Ulixes jt Mõõga ja sandaali filmid, üsna sisutud teised, olid moes 60datel, arvatakse kohe, et kui filmis on hõlst ümber, siis järelikult on antiik, filmides kajastatakse väga palju Odysseust, ülimalt popp viimasel ajal on olnud Termopüülide lahing, näide vastupidavusest on spartiaatide faalanksi marssimine. 2.Mõõga ja sandaalifilmid spagettiwesternid, tänapäevased. Herakles, Odysseus. (multikas, pärisfilm, teleseriaal). Termopüülide lahing 300. (algul graphic novel 1998 frank miller); travestia meet the spartans. Funktsioonid: teadvustamine, harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb)
· Paganluse idealiseerimine · Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Vastus: 300, Meet the Spartans, Ulixes jt Mõõga ja sandaali filmid, üsna sisutud teised, olid moes 60datel, arvatakse kohe, et kui filmis on hõlst ümber, siis järelikult on antiik, filmides kajastatakse väga palju Odysseust, ülimalt popp viimasel ajal on olnud Termopüülide lahing, näide vastupidavusest on spartiaatide faalanksi marssimine. 2.Mõõga ja sandaalifilmid spagettiwesternid, tänapäevased. Herakles, Odysseus. (multikas, pärisfilm, teleseriaal). Termopüülide lahing 300. (algul graphic novel 1998 frank miller); travestia meet the spartans. Funktsioonid: teadvustamine, harimine, edasiarendamine, ajaloo mäletamine, loominguline aspekt (tänapäeval filmikultuur järjest suureneb).
Lk. 54- Ma töötan hea meelega kiiresti ja asi on, nii nagu ta on, aga tema saab hakkama sellega, et annab mulle kirjatöö tagasi ja tähendab: ,, See on hea, aga vaadake see siiski uuesti läbi, alati leidub mõni tabavam sõna, mõni täpsem abisõna." Mul kipub kops üle maksa minema. Lk. 61 ... ja sõitsin M-i , sealselt mäekingult päikeseloojangut vaatama ja ühtlasi oma Homerosest suurepärast laulu lugema sellest, kuidas tubli seakarjus Odysseust kostitab. See kõik oli hea. Lk. 66- ... mis ei lase tema südant tuksuda küllalt osavõtlikult oh! mõne armastatud raamatu lugemisel, mille mõned leheküljed panevad minul ja Lottel põue põksuma ühises rütmis, või sajal muul juhul, kui avaldame oma tundeid kellegi kolmanda tegevuse kohta. Kokkuvõtteks: Werther luges selles teoses pidevalt ,,Homerost". Muidu luges ta palju, talle pakkusid raamatud huvi. Luges ka Lottele nii mõndagi ette. Werther ja religioon: Lk. 31- ..
Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal Poseidon on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna Athena tema saatusest peajumal Zeusiga. Kümme aastat kestnud Trooja sõja lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Tema poeg Telemachos on 20-aastane ning elab isa majas Ithakal koos oma ema Penelopega, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. 2. laul Athena võtab Mentese kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult harutas ta öösel üles kõik, mis ta päeval oli kudunud, et lina ei saaks kunagi valmis. Samal ajal nähakse taevas kaht kisklevat kotkast. Ennustaja Alitherses loeb selle endeks, et Odysseus naaseb peagi ning tapab kõik kosilased
2 oraakel 1) ennustuskoht, enamasti pühamu, kus ennustusjumal Apollonilt paluti vastust mingile küsimusele 2) ennustuskohast sibüllilt saadud vastus 3) siin: ennustaja, ettekuulutaja; kreeklaste kõige kuulsam oraaklikoht oli Delfi; naisennustaja (nõid), kes oraaklikohas ekstaasi seisundis ennustas oli SIBÜLL; tema segaseid ennustusi seletas lahti vastav tarkade nõukogu 3 Kalypso kreeka mütoloogias nümf, Atlase tütar, kes elas muinasjutulisel Ogygia saarel; ta pidas kinni Odysseust seitse aastat; Zeusi käsul pidi ta koju igatseva Odysseuse vabastama; ta aitas Odysseusel ka parve ehitada MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Achilleuse ema tegi kõik selleks, et tema poega ei saaks haavata. Kuidas kreeklaste võimsaim sangar hukkus? Kes oli tema surmaja? 2. Kuidas hukkus troojalane, kes surmas Achilleuse? 3. Kes oli Laokoon ja mis temaga juhtus? 4. Kuidas karistas Menelaos ilusat Helenat ebatruuduse eest? 5. Miks vihkas Agamemnoni abikaasa Klytaimestra oma meest? 6
Odysseus mõtlen plaani Trooja linna vallutamiseks suur puuhobune, kus sees kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linna viisid, tulid öösel sõdalased hobuse seest välja ja vallutasid linna. 6. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Odüsseia" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Sündmused peale Trooja vallutamist, kui Odysseus peale 10 aastat koju jõuab. Tegelased: merejumal Poseidon, nõid Kirke, päikesejumal Helios, nõid Kalypso, Odysseuse naine Penelope. Poseidon karistab Odysseust, kes tema pojal silma välja torkas. Teda kiusavad jumalad, sireenid ja koletised, kuid lõpuks jõuab Odysseus koju. Samal ajal nõutakse tema naiselt Penelopelt omale mees ja kuningas valida. Eepos lõpeb kosilaste tapmisega. 7. Miks nimetatakse ,,Kuningas Oidipust" saatusetragöödiaks? Inimesele on tema saatus ette määratud tehku ta mida tahes, oma saatusest ta ei pääse. 8. Kuidas tekkisid teatrikunsti kolm haru: draama, tragöödia ja komöödia?
ühte kui teist poolt ja ässitavad võitlejaid. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut saarele. Saare kuningas võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab ta oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke
toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Poseidon (Neptunus) oli kreeka mere- jm. Veekogude jumal, Kronose ja Rhea poeg, Zeusi ja Hadese vend; valitses nendega koos maailma. Poseidonit peeti ühtlasi maapõue isandaks, maa hoidjaks, kes tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme. Lamedonile ehitas ta Trooja müürid. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust. Raevunult jälitas Odysseust, kes tema pojal Polyphemosel oli silma välja torganud. Poseidonit seostati sageli härja või hobusega; teda peeti ka kalapüügi kaitsjaks. Kunstis on teda kujutatud enamasti alasti, käes kolmhark. 8 Kokkuvõte Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, te Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli
kaotasid hiljem tiivad, kuna jäid Hera korraldatud lauluvõistlusel muusadele alla. Orpheus päästis Argonaudid sireenide käest, hakates kaunilt mängima lüürat, summutades saatuslikuks osutuva laulu. Terava kuulmisega Butes aga kuulis Orpheusest hoolimata sireenide laulu ning hüppas üle parda. Aphrodite suutis viimase siiski päästa. Mõningate lugude järgi hakkasid sireenid pärast Orpheusele alla jäämist sooritama enesetappe, ent siiski - põlvkond hiljem kimbutasid nad ka Odysseust. Sireenid võinuks lõpetada ka Odysseuse rännaku, ent tema laeva meeskonna kõrvad täideti tänu Kirke nõuandele vaiguga ning mees ise seoti kätt- ja jalgupidi masti külge, pääsemaks surmast vetevoos või sireenide laulu kuulates surnuks nälgimisest. Tänapäeval tähendab väljend ,,sireenide laul" kiusatusele, millele on raske vastu panna, ent sellele järeleandmine viib paratamatult hävinguni. Muusad
võrdväärselt sõjajumal Aresega. Ta võttis aktiivselt osa Trooja sõjast. Loomulikult oli ta ahhailaste (kreeklaste) poolel, sest Trooja prints Paris andis ju ihaldatud Erise õuna Aphroditele. Polnud harv juhus, kui Athena lahingustseeni pealt vaadates ei suutnud end vaos hoida ja ise suure tuhinaga lahinguväljale tormas. Athena eriline soosik oli Odysseus, kes ilma tema abita poleks eales saatusliku Trooja hobuse ehitamise idee peale tulnud. Kui Odysseust koduteel Poseidon kimbutama hakkas, päästis Athena ikka oma lemmiku viimsel hetkel surma küüsist. NB! Suurenda pilte! a) Athena ja Herakles. Vanakreeka vaasimaal b) Pallas Athena. Vanakreeka vaasimaali koopia c) Medusa pea Athena aigisel (rinnakilbil). Vanakreeka vaasimaal Ka Heraklesele oli just see jumalanna vägitegude sooritamisel suureks toeks. Ja ega Perseuski poleks Medusal pead otsast raiuda saanud, kui Athena poleks talle soovitanud
Lahkumisel andis Aiolos Odysseusele koti, millesse olid seotud kõik tormised ja ebasoodsad tuuled. Odysseus sõitis Aiolose juurest minema, kui meri oli vaikne. Kuid juhtus nõnda, et Odysseus uinus lähenemisel oma kodumaale Itakale, ja ta kaaslased, kes arvasid, et selles kotis peituvad varandused, päästsid selle valla. Vabanenud tuuled tormasid vilistades vabadusse ja Odysseuse laev aeti uuesti Aiolose saarele. Kuid sel korral keeldus Aiolos Odysseust aitamast ja ta pidi tormisel merel edasi sõitma. Odysseuse järgmiseka huvitavaks seikluseks oli ta kohtumine sireenidega. Sireenid olid pool- naised, pool- linnud. Nende laul oli nõnda kütkestav, et igaüks, kes sõitis mööda saarest, kus nad elasid, randus sellel saarel ega pöördunudki enam tagasi. Ent mitte Joonis 5 Odyseus ja Sireenid alistuda sireenide võlule, toppis Odysseus nende saarele lähenedes kõigil oma kaaslasil kõrvad vahaga kinni
liikmeks – kas allasurumine on loomulik tegevus? Adorno arust kohanemine ühiskonnaga = ühiskond surub ihad maha – inimesed ei ole vabad selle tõttu. Valgustusaeg on kaasa toonud inimese vabanemise religioonist. Odysseus – Trooja sõda Teel koju kohtub Odysseus sireenidega – sireenid lauluhäälega hukutavad kuulajaid. Odysseus tahab laulu kuulda, laseb end siduda masti külge, et ei saaks liikuda. Laevaliikmetel kõrvad vaha täis. Ei kuule laulu, ei kuule Odysseust. Kuidas interpreteerida? Odysseuse vabadus seisneb selles, et ta on kinni seotud. Vaba inimene, kuid ei saa käituda nii nagu tahab. Adorno järgi vaba inimene see, kes suretab oma instinktid. Odysseus on valgustatud inimene – jääb ellu tänu sellele, et on kinni seotud. A: „Me elame ajastul, mil Ego valitseb Id’i üle.“ – instinktide maailm on alla surutud. Ta näeb, kuidas 20ndal saj tõusevad esile pragmaatilised ühiskonnamudelid.
Penelope on saanud ka truu ja targa abielunaise sümboliks. MENTOR - Odysseuse sõber, kelle hoolde usaldas kangelane Troojasse sõites oma kodu ja oma poja Telemachose. Mentori kujul andis Athena noormehele nõu pühenduda isa otsinguile, selle asemel et pidevalt oodata ning kosilaste väljakutsuva käitumise puhul vaikides raevu tagasi hoida. Samuti pidi kasvama inimeste hulgas lugupidamine poja vastu, kes kõikjalt oma isa kohta teateid pärib. Mentori kujul aitas Athena ka Odysseust võitluses Penelope kosilastega. Tänapäeval kasutatakse mõistet "mentor" kogenud nõuandja või õpetaja tähenduses. KÜLLUSESARV - (lad. coron sopiae) Õieti Amaltheia äramurtud sarv. Amaltheia oli nümf, kes hoolitses ühes Kreeta saare koopas imikuealise Zeusi eest, kelle tema ema oli sinna peitnud ta isa, hirmuäratava Kronose eest. Ta jootis Zeusi kitsepiimaga või oli ise kits, kes last imetas. Nii nümfina kui kitsena oli Amaltheial imepärane
annaabi.ee 
