"Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg eeposele "Ilias". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 24 110 värssi. „Ilias” ja „Odüsseia” haaravad tõelisust väga laialdaselt, seepärast on neid nimetatud „antiikaja entsüklopeediateks”. Homerose eeposte järgi õpiti lugemist ja kirjutamist alates 5. sajandist eKr. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt
5. Demeter maa-ja viljakusejumalanna 6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on kestnud üle 9 aasta · Apolloni preestri tütar on Agamemnoni valves. Preester palub tütart tagasi saada, kuid ei saa ning palub abi Apollonilt endalt
· jumalad eksperimenteerisid metallidega edasi (peale kulda võeti hõbe) · hõbedat tõugu inimesed olid halvad, nende hinged ei jäänud elama; olid halvad, võitlesid üksteisega · pronksi tõugu inimesed oid hirmuäratavad, tugevad, sõja ja vägivalla pooldajad · hävitasid üksteist · jumalasarnaste kangelaste hiilgav tõug: pidasid sõdu, seiklused · lõpuks asusid nad elama õndsate saarele · 5 tõug: raudne tõug: elavad kurjal ajal, loomuses on palju kurjust, mured, probleemid; mida rohkem aeg edasi, seda hullemaks läheb · juhul, kui asi väga hulluks läheb, hävitab Zeus raudse tõu · ------------------------------- · Need erinevad lood langevad kokku ühes punktis: pikka (kuldse tõu ajal) aega elasid maa peal ainult mehed · Zeus lõi naised hiljem kui ta vihastas Prometheusi peale, sest see oli varastanud
Vanakreeka luules on see 6-jalaline värss, mis põhineb pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisel. (Värsijalg on mitmest silbist koosnev üksus. Näiteks: Jutusta / mulle, oh / Muusa, sest / sangarist, /vaevades / vaprast! Riimluulet tol kaugel ajal ei tuntud, see tekkis alles keskajal prantsuse trubaduuride poeesias.) Kui esimene kreeklaste kangelaseepos Ilias vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis Odüsseia pajatab nupuka Odysseuse eksirännakutest koduteel Troojast. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200 aastal eKr, mil Väike-Aasia (praegu Türgi) looderannikul paiknes õitsev TROOJAMAA, mille pealinnal oli kaks nime Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose kangelaseepos nime Ilias - lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad.
,,Odüsseia" - lood Odysseusest. Koosneb rohkem kui 12 000 värsist. Odysseus oli kreeklaste parim vägilane, puuhobuse-idee autor. Ta on olnud juba 10 aastat kodust eemal. Tema kodus tahavad rikkamad mehed kosida tema naist Penelopet. Tal on poeg Telémachos. Odysseus on paar aastat merel ekselnud ja 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel. Zeus saadab Hermese sellele saarele käsuga Odysseus koju lasta. Ta ehitab parve, kuid merejumal Poseidoni saadetud torm hävitab selle ning Odysseus pääseb tundmatule saarele. Saare kuninga Alkinoose palvel jutustab Odysseus oma rännakutest. Jutustus sisaldab palju sündmusi: nt sattus Odysseus Poseidoni poja kükloop Polyphemose saarele. Sealt pääses ta kavalusega. Ta on käinud ka nõiatar Kirke saarel, kes muudab mehi sigadeks. Ta on mööda purjetanud sireenidest ning ta on läbi sõitnud kitast väinast, mida valvavad 2 koletist: Skylla ja Charybdis. Vastutuul on teda ka ühel saarel kinni pidanud. Tema
1. laul Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal Poseidon on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna Athena tema saatusest peajumal Zeusiga. Kümme aastat kestnud Trooja sõja lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Tema poeg Telemachos on 20-aastane ning elab isa majas Ithakal koos oma ema Penelopega, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. 2. laul Athena võtab Mentese kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult
ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope lesk. P, aga ei tahtnud edale uut meest ja lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale, Laertesele. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Prokrustese säng - Prokrustes oli julmade kalduvustega võõrustaja, kes kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi – pikkadele lühikest, lühikestele pikka
Hades(Pluto)-valitsemispiirkond-allilm, surnud.Iseloomulikku:Zeusi vend, sümboliks granaatõun. 3.Mütoloogilised olendid Saatür-deemonlik loodusvaim, inimkujuline, kuid hobuse saba ja hobuse või soku jalgadega ning sarvadega.Lõbustasid jumalaid oma jämedate naljadega. Kentaur-metsik ja himur hobuinimene, süngete mägede elanikud, Kentauruse pojad. Sireen-inimkehaga lind, kes imeväärse lauluga peibutas meresõitjaid oma saarele ja tappis nad seal. Sileen-hobuse saba ja hobuse kõrvad, aga inimese keha Muusa-lahutas pidutsevate jumalate meelt oma lauluga, Apollon saatis teda oma lüüral. Nümf-noor naine, pooljumalik olevus, kes elas mägedes, meres, puudes, allikates. Ta ilmus jumalate saatjaskonnas tantsivana, musitseerivana. Kükloop-,,sõõrsilm", ühe silmaga keskel, hiiglased, nad sepitsesid piksenooli ja välke Zeusi jaoks. Erinnüs e. Fuuria-kättemaksujumalanna
teda. Gigandid, neljandat tõugu koletised, kargasid välja Taeva verest. Samast verest sündisid ka erinnüsed, kelle ülesandeks oli patuseid jälitada ja karistada. Sellest ajast peale oli Kronos universumi isand koos oma õest kuninganna Rheaga. Viimaks tõstis üks nende poegadest Zeus isa vastu mässu. Kronos oli kuulnud, et üks tema lastest tõukab ta ühel päeval troonilt ja õgis oma järeltulijad ära kohe pärast nende sündi. Kui Rhea sünnitas Zeusi, toimetas ema ta salaja Kreeta saarele. Kronos neelas lapse asemel alla hoopis kivi. Kronose ja Zeusi vahel puhkes tohutu sõda, mis pidi peaaegu hävitama kogu maailma. Titaanid said lüüa. Zeus karistas vaenlasi hirmsal kombel. Isegi pärast titaanide võitmist ei saanud Zeus täielikku võidurõõmu nautida. Maa sünnitas oma viimase võsu, kes oli kõigist kõige hirmsam Typhon. Nüüd aga olid kõu ja välk Zeusi käsutuses ja ta lõi piksenoole Typhoni südamesse (Etna).
Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümpusel. Saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloopPolyphemose juures, tuultejumal Aiolose
meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased tagasi, kuid langeb ise. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori (Patroklose tapja) ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt ja ässitavad võitlejaid. Odüsseias kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse
laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" - milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute- aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Thesus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra
kestmiseks on oluline meessoost pärijate olemasolu. Eeposes ei puudu aga ka teine teema. Armastus oma perekonna, naiste ja laste vastu. Kõige paremini on see kirjeldatud stseenis kus Hektor käib lahingu vaheajal oma naist Andromachet ja nende pisipoega lohutamas. Kodulinna ja oma perede kaitsmine on troojalaste jaoks oluline võitlusmotiiv. 3. "Odüsseia" 3.1 Teose kirjeldus "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos kuulub läänemaade kirjanduse alustekstide hulka ning on üks selle vanimatest säilinud teostest. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr ning sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik, et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute poolt
langeb ise Hektori käe läbi. Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. *"Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta
rääkida oma lastele ja kasutada on pärit just Klassikalise kreeka ajastu eelnevast perioodist. Vana kreeka ajastust pida täna päeval tuntakse kui Kreeka -Mükeene kultuuri. Kreeka- Mükeene kultuuri ajastu oli väga rikkalik paljudes tegurites. Sellest ajastust on pärit Heraklese müüd mida on paljudes vormides tänapäeva inimeste ette toodud. Homeros kirjutas siis oma surematud eeposed ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" millest kirjeldatakse Trooja linna hävitamist ja Itaka kuninga Odysseuse eksirännakuid. Samal ajastul kujunes ka välja Kreeka usund, mille hiljem võttis üle suur ja uhke Rooma impeerium, mis kujundas selle oma keele ja põhimõtede järgi. Kreeka-Mükeene kultuur on paljuski Klassikalise kreeka kultuuri ja tänapäeva elu aluse panija, kuid me kippume seda alati unustama. Article I. Maa ja selle rahvastik Section I.1 Kreeka loodus Vana- Kreeka võttis oma alla Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike- Aasia ranniku
Augeias Elise kuningas. Aurora koidujumalanna Castor - Sparta kuninga Tyndareose ja Leda poeg. Polluxi vend. Nad tõsteti Kaksikute tähtkujuks taevasse. Cerberus(Kerberos) Kolmepealine koer, kaitses Hadese väravaid. Cupido armastusejumal. Teda kujutati tiivulisena ja sageli ka vibu ja nooltega. Tema nooled panid armuma kõik, keda need tabasid. Charon paadimees, viib surnud Hadeses üle Acheroni jõe. Daidalos kunstnik, ehitusmeister, käsitööline, leiutaja. Põgenes Kreeta saarele, kuhu ehotas labürindi, kus hoiti Minotaurust. Tahtis saarelt põgeneda ning ehitas tiivad. Lendasid koos pojaga nendega minema. Mete kohal aga poeg kukkus vette ja hukkus. Danae - Peloponnesosel asuva Argose kuninga Akrisiose tütar ja ainus laps. Ta sai Zeusilt poja Perseuse. Daphne nümf, neitsilik kütt. Jõejumal Peneuse tütar. Muutus loorberipuuks ja pärast seda hakati võitjaid pärjama loorberipärjadega. Delfi Vana-kreeka linn Phokises
Danaose 50 tütart pidid abielluma enda lellepoegadega, kuid ei soovinud. Siiski see nii läks ning pulmapäeval andis isa danaiitidele pistodad, et oma peigmehed öösel tappa. 49 tütart täitsid isa käsku, üks, Hypermestra, seda teha ei suutnud ning päästis oma peigmehe. Hypermestra pandi tõotuse murdmise eest vangi, kuid teised danaiidid pidid minema allmaailma. Seal hakkasid nad karistuseks vedama vett aukudega anumatesse. 3. Homerose „Odüsseia“ „Odüsseia“ on Odysseuse lugu teest Troojast koju. Kuna kreeklaste käitumine Troojas vihastas jumalad välja, saatsid nad kreeklastele tormi. Enamus Agamemnoni laevu hukkus, väejuht ise pääses koju, Menelaos ja Helena sattusid Egiptusesse, ja Odysseuse kodutee kestis 10 aastat. Eeposes on kolm liini: Olümpos, Odysseuse teekond ja kodune elu. Kodus arvab Penelope, et ta mees on kadunud ja tänu sellele on tal palju kosilasi, kes kõik tahavad saada kodusaare Ithaka valitsejaks. Odysseuse
Inimesed olid rikkad ja jumalad armastasid neid. Kui kuldne inimene suri, jäi temast järgi heategev hing, inimsoo ihukaitsja. Siis tuli hõbedane inimsugu, nad olid alguses halvad. Vähe arukust ja tegid üksteisel liiga. Ka nemad surid välja, aga hinged alles ei jäänud. Pronksinimesed olid tugevad, sõja ja vägivalla pooldajad, seega hävitasid oma tõu ise. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste tõug, kes pidasid kuulsusrikkaid sõdu jne. Asusid elama õndsate saarele, kuhu jäid igaveseks elama. Viies tõud ehk raudinimesed, elavad siiamaani. Nad elavad kurjal ajal, ja nende loomuses on palju kurjust, ei saa rahu murest ja vaevast. Põlvkondade viisi minnakse järjest kurjemaks. Lõpuks tuleb aeg, mil nad metsistuvad, ja kaob hea tahte austamine. Siis hävitab Z ka nemad. Pikka aega elasid maal ainult mehed. Z lõi naised siis, kui vihastas Promet peale. (tuli ja jumalate
Uranose verest ja sealt tulid ka fuuriad aka erinnüsed (neil olid maod juuste asemel & verest tilkuvad silmad. Nii kaua kui eksisteerib patt, ei saa neid maa pealt ära ajada). Kronos (roomlastele Saturnus) oli oma õe ja abikaasa Rheaga (Ops) universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed, kelle Rhea talle sünnitas, ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama (elusad lapsed olid), kivi pandi aga Delfisse. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde (Hera vist). Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100käelised koletised ja Prometheus (ühe titaani tark poeg) asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma
karistamine. Fuuriad olid kohutavad. Kuigi muud koletised aeti lõpuks maa pealt minema, ei saanud fuuriaid minema ajada, sest niikaua kuni eksisteerib patt, eksisteerivad ka nemad. Valitsema jäid Kronos ja tema õde ning abikaasa Rhea. Kronos teadis, et üks tema lastest tõukab ta troonilt ning seega neelas ta kõik sündinud lapesd alla. Rheal õnnestus päästa üks poeg, andes poja asemel Kronosele kivi. Poja viis ta aga Kreeta saarele. Selleks pojaks oli Zeus. Kui ta suureks sai, sundis ta oma isa viit allaneelatud venda ja õde ja ka kivi välja oksendama. Järgnes sõda Kronose ja titaanide ning Zeusi ja teiste jumalate vahel. Sõda ähvardas maa hävitada, kuid Zeus võitis tänu sajakäelistele koletistele ja titaan Prometheusile, kes asus Zeusi poole. Kõiki titaane karistati hirmsasti. Kõige suurema karistuse sai Atlas, Prometheuse vend, kes pidi turjal kandma taevavõlvi.
ANTIIKMÜTOLOOGIAST KERKINUD SENTENTSID, VÄLJENDID, KÕNEKÄÄNUD JA TERMINID SKYLLA (lad. Scylla) JA CHARYBDISE [harübdis] VAHEL OLEMA - kahe võrdselt halva asja vahel valima - Skylla oli 12jalgne koletis, kes elas pärimuse järgi Messiina väina (Sitsiiliat Itaalia saapaninast eraldav väin) äärses kaljukoopas Charybdise vastas ning haaras endale igalt mööduvalt laevalt oma kuue pika kaela otsas kõikuva röövloomakolbaga kuus meremeest. Ka Odysseus, kellel Charybdisest õnnestus mööda pääseda, pidi abitult pealt vaatama, kuidas Skylla oma rabelevad ja karjuvad ohvrid kõrgel õhus oma koletute hammaste vahel purustas. Vaid argonaudid, Kreeka kangelased, kes purjetasid laevaga "Argo" Kreekast varastatud kuldvillakut tagasi tooma, pääsesid tänu Hera poolsele jumalikule abile ilma kaotusteta läbi väinast, mis lausa kees ja kus pöörased lained kerkisid taevani. Ovidiuse järgi oli
Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odyssey“ 1997, Andrei Kontšalovski – järgib Homerose „Odüsseia“ lugu, mõned stseenid on võetud ka Homerose „Iliasest“ ja Vergiliuse „Aeneisest“. Trooja sõda; rännuepisoodid, millega seonduvad kükloop Polyphemos, Skylla ja loodusjõud, naasmine koju oma naise Penelope juurde. Perseus – muinasjutu elemendid Thermopylai lahing – Kreeka linnriigid Themistoklese juhtimisel vs Pärsia „The 300 Spartans“ 1962 Rudolph Mate „300“ 2006 Zack Snyder
Kust olid pärit rooma kirjanikud? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust. Langeb ajavahemikku u I aasatuhande algus e.m.a 5. saj m.a.j. Vanakreeeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas I aastatuhande alguses e.m.a ja oli tihedalt seotud II aastatuhande kreeka-mükeene kultuuri. Hiljem levis itta, Kesk-Aasiani ja Indiani välja. Rooma vallutuste üerioodil levis kreeka-rooma kultuur Lääne-Euroopasse ja Briti saarele. Rooma kirjanikud võisid olla pärit kust tahes, aga et saada kuulsaks, pidid nad käima Kreekas. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus tekkis iseseisvalt, see ei olnud mõjutatud teistest kirjandusvooludest. Rooma kirjanduses levisid juba vanakreekast alguse saanud zanrid nagu nt komöödia, tragöödia jne
nende sekka visanud õuna, mis pidi minema kõige ilusamale. Vahekohtunikuks kutsuti Paris, kes võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, nimelt lubaduse saada endale maailma ilusaima naise Helena, Menelaose naise. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja. Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Nende ülemjuhataja on Agamemnon, Menelaose vend. Teised tähtsad tegelased on Achilleus, Odysseus, Hektor, Priamos ja jumalad. Tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära
Nüüd asub Achilleus taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia": Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite
Maa oli pahane ja palus teistelt lastelt abi. Neljandad koletised, gigandid, sündisid Uranose verest ja sealt tulid ka fuuriad (neil olid maod juuste asemel & verest tilkuvad silmad. Nii kaua kui eksisteerib patt, ei saa neid maa pealt ära ajada). Kronos oli oma õe ja abikaasa Rheaga universumi isand. Kronos teadis, et üks tema poegadest saab tema hukuks ning sõi oma vastsündinud lapsed ära. Rheal õnnestus Zeus päästa, pannes lapse asemel kivi. Rhea toimetas Zeusi Kreeta saarele, kus too üles kasvas. Zeus sundis Kronose hiljem oma vennad välja oksendama. Järgnes Zeusi ja Kronose vaheline sõda. Kronose abilised oli titaanid ja Zeusi toetasid tema 5 venda ja õde. Titaanid said lüüa, sest Z vabastas 100-käelised koletised ja Prometheus asus Z poolele. Titaanid pandi Tartarosse kinni, Prometheuse vend Atlas pandi maailma oma turjal kandma. Kõige lõpuks sünnitas Maa oma hirmsaima lapse Typhoni (100 peaga tuldpurskav koletis)
Bäumeri ja Franz Kemmerichi emade kujudes korduvad kõikide emade kannatused, kes on pidanud oma pojad sõtta saatma 8. I Eepos. Homerose ,,Iliase" või ,,Odüsseia": ülevaade süzeest; peategelaste iseloomustus; II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses EEPOS- "Odüsseia" Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse nainePenelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas võtAlkinoosab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab
Agamemnon, jäta Briseis. Achilleus, austa oma juhti!" Nördinult lahkub Achilleus koosolekult ja läheb oma laagrisse. Mõne aja pärast ilmub sinna kaks Agamemnoni saadikut Briseist ära viima. Achilleus ei hakka vastupanu osutama. ,,Patroklos," käsib ta oma kõige kallimat ja truumat sõpra, ,,vii tüdruk välja." Ta on otsustanud kuuletuda. Kaamel ilmel vaatab ta nuttes eemalduvale Briseisele järele. Mõne päeva pärast ilmub Chrysa sadamasse kreeklaste laev. Sellelt astub maha Ithaka kuningas Odysseus, kes annab Chryseise suure pidulikkusega tema isale üle. ,,Siin on sinu tütar, Chryses," lausub ta. ,,Nüüd palu, et Apollon halastaks kreeklaste peale." ,,Ma teen seda, Odysseus!" vastab preester. ,,Tule nüüd - lähme lepitame teda ohvriandidega." Achilleus on aga raevust meeletu. Kaaslased pole veel kunagi näinud , et ta nii endast väljas oleks. Ta nuttis kaua, kuid nüüd uitab ta mööda kohiseva mere kallast. Ta kõnnib
Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja. Kreeklased teesklesid lahkumist ja ehitasid hiigelsuure puust hobuse, mille sees olid kreeklased. Hobune jäeti linnaväravate ette seisma. Troojalased viisid hobuse linna . Troojalased arvasid, et kreeklased on alla andnud ja koju sõitnud, kuid öösel ronisid hobuses olevad kreeklased hobusest välja ja lasid kogu sõjaväe linna sisse. Kreeklased panid linna põlema. Achilleus suri Parise vibunoole läbi kui Paris talle noole kanda lasi.
kahevõitluses Hektoriga kahevõitlust pidades. Achilleus läheb kättemaksma. Achilleus tapab Hektori kahevõitluses ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taga laagrisse. Achilleus jättis Hektori surnukeha alles. Seni kuni kreeklased puhkavad leppisid Agamemnon ja Achilleus omavahel ära. Esialgu toimusid Patroklose matused. Hektori isa, Trooja kuninga Priamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõda siiski jätkub. Laertese poeg Odysseus mõtles välja plaani kuidas vallutada Trooja. Kreeklased teesklesid lahkumist ja ehitasid hiigelsuure puust hobuse, mille sees olid kreeklased. Hobune jäeti linnaväravate ette seisma. Troojalased viisid hobuse linna . Troojalased arvasid, et kreeklased on alla andnud ja koju sõitnud, kuid öösel ronisid hobuses olevad kreeklased hobusest välja ja lasid kogu sõjaväe linna sisse. Kreeklased panid linna põlema. Achilleus suri Parise vibunoole läbi kui Paris talle noole kanda lasi.
Hera lubas, et kui tema võidab, siis saab Parisest Euroopa ja Aasia valitseja, Athena lubas, et aitab Parisel alistada kreeklased, Aphrodite lubas, et Paris saab omale maailma kõige ilusama naise, kelleks oli Helena. Paris valis Aphrodite. Helena mees oli Menelaos. Paris röövis Helena ning viis ta Troojasse. Helena endised kosilased moodustasid suure Kreeka väe, mille juhiks oli Agamemnon. Aga puudu oli 2 olulist sõjameest – Odysseus ja Achilleus. Odysseus oli Ithaka saare pea. Odysseus jättis endast hullumeelse mulje, kuna ta ei tahtnud sõtta minna. Ta kündis maad nagu hull ja külvas soola. Ühe lihtsa katsega (Odysseuse laps pandi adra ette) sai siiski selgeks, et ta ei olnud päriselt hull ja ta pidi ühinema Kreeka väega. Achilleus oli merenümfi poeg. Tänu sellele oli ta haavamatu, v.a. tema kand. (Ta ema kastis ta võluväega vette, aga kanna jättis välja). Ema ei tahtnud, et Achilleus läheks sõtta, sellepärast
Ilias koosneb 15700 värsist ja on jagatud 24 lauluks (vastavalt kreeks tähestikule). tegelasteks mitmed Kreeka heerosed ja jumalad, peategelaseks ahhaia kangelane Achilleus. Odüsseia koosneb 12000 värsist , mis on jaotatud 24 lauluks. Odüsseia on kompositsioonilt keerukam kui Ilias, kuna tegevus ei toimu lineaarselt. Seetõttu peetakse teda nooremaks. Kui Iliase ainestik on heroiline, siis Odüsseia ainestik on olustikulisem ja muinasjutulisem. Teemaks on Ithaka kuningas Odysseuse seiklused tagasiteel koju Trooja sõjast 10 aastat pärast selle lõppu. Homerose küsimused (spekulatsioonid, mis keerlevad eeposte loomeloo ja -aja ümber): enamik pakub tekkimisajaks 8. - 7. sajand eKr kreeklased usuvad, et autoriks on Homerose nimeline laulik -rauk, kelle sünni- ja surmaaega ega kohta pole teada. Saksa teadusmees Fr. A. Wolf väitis, et mõlemad eeposed on ühisloomingu produkt, mis lõplikult pandi kirja 6. saj eKr
12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? kreeklaste poolel troojalaste poolel Achilleus Hektor Agamemnon Aineias Menelaos Paris e Aleksandros Odysseus Sarpedon Aias Helenos Diomedes Deiphobos Patroklos Troilos Idomeneus Antenor Nestor Priamos Jumalad-kreeklaste poolel Jumalad- troojalaste poolel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
