ОБЪЕКТЫ КРИМИНАЛИСТИЧЕСКОГО ИССЛЕДОВАНИЯ 1. Человек Скелет человека а- Вид спереди:1 — череп; 2 — левая ключица; 3 — рукоятка грудины; 4 — тело грудины: 5 — плечевая кость; 6 — локтевая кость; 7 — лучевая кость; 8 — пястные кости. 9 — фаланги; 10 — бедренная кость; 11 — большая берцовая кость; 12 — малая берцовая кость; 13 — фаланги; 14 — плюсневые кости; 15 — надколенник (надколенная чашечка); 16 — седалищная кость; 17 — крестец; 18 — тазовые кости; 19 — позвоночный столб; 20 — ребра. б. Вид сзади: 1 — череп; 2 — шейные позвонки; 3 — левая ключица; 4 — лопатка; 5— плечевая кость; 6 — локтевая кость: 7 — лучевая кость; 8 — пястные кости; 9 фаланги; 10 — бедренная кость; 11 — большая берцовая кость; 12 — малая берцовая кость; 13 — фаланги; 14 — плюсневые кости; 15 — надколенник; 16 — седалищная кость: 17 — крестец; 18 — тазовые кости; 19 — поясничные позвонки: 20 — грудные позвонки Ча...
Places Answers 1. Art gallery 2. Castle 3. Clothes shop 4. Club 5. Department store 6. Old building 7. Palace 8. Ski resort 9. Ski slope 10. Sports centre 11. Swimming pool
Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid.....................................
LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku
kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega,) Kaizen- teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi. 20 võtme meetod- 1) Puhastamine ehk korrastamine- mida puhtam ja korralikum on töökoht, seda efektiivsem on töö tegemine 2) Süsteemi mõtestamine, eesmärkide ühitamine 3) Rühmatöö Tõhususe, efektiivsuse kontroll KULUOBJEKT Selle määrab ettevõte ise. Läbi kuluarvestuse on võimalik kontrollida. Objektid loome, et läbi selle objekti kontrolli teha, selle objekti lõikes analüüs. Kõik on ettevõtte sisesed. Ükskõik mis situatsioon, mis on oluline. Osakond- osakonna kulud võivad olla ühe teenuse kesksed, siis võib teenuse/osakonna valida objektiks. Kindlate kulude kogumine toote jaoks, saab teada omahinna. Kuluobjekti valimine Tuleb valida mis seisukohast valida, kas piiritlemisest või tootmisprotsessi kohalt.
Reis läbi Ameerika Alustades matka Ameerika Ühendriikide kirdetipust, see tähendab Atlandi ookeani äärest Maine osariigist ja minnes edasi edela suunas, tuleb vastu Hudsoni jõgi (507 km) New Yorgi osariigis. Kohe peale seda on Niagara juga (mille alla kuulub tegelikult kolm juga, nende kõrgus on enamvähem sarnane (53-57 m), kokku voolab üle jugade ligi 3000 m3 sekundis). Loode suunda jäävad Ontario järv (pindala 19 477 km² ja suurim sügavus 237 m), Huroni järv (59 596 km² ja suurim sügavus 229 m), Michigani järv (pindala 58 016 km² ja suurim sügavus 281 m) ja Ülemjärv (pindala 82 414 km² ja suurim sügavus 406 m), mis jäävad osaliselt Kanada alla, kagusse aga Apalatsid (kõrgeim tipp Mount Mitchell, 2037 m), millest voolab alla Tennessee jõgi (1049 km). Tennessee jõgi ja ka Ohio jõgi (2102 km) suubuvad mõlemad Mississippi jõkke (algab Itsasca järvest), mis voolab põhjast lõunasse üle USA, mis suubub Mehh...
Ma ei olnud sellest varem midagi kuulnud ning mulle tuli kerge üllatusena, et Roomas on niivõrd huvitav objekt, mis on justkui turistide silma alt ära peidetud. Ruut-Colosseumiga on seotud väga huvitav ajalugu, ning kuigi Roomale ning Itaaliale võib olla see häbiplekiks, siis minu arvates on tegu ikkagi väga huvitava ajaloomälestisega. Tegelikult oli veel hulgaliselt objekte, mida mõtlesin oma töös kasutada, näiteks La Maddalena kirik ning paljud objektid Vatikanist, kuid piisava info puudumisel ning ka selle tõttu, et kõiki Rooma ehitisi ei saanud ma ju töösse lisada, otsustasin just eelnevate kasuks.
75 000 inimest eelistavad trahvi maksmisele arestimaja Rahvas hoidub trahvide maksmisest nagu surmast palju enam eelistavad inimesed trahvi asemel istuda arestimajas. Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Toomas Vareki arvates hakkavadki maainimesed tegema selleks kõik, et trahvi asendada arestimajas olekuga, vahendas Reporter.ee. Tänavu prognoositi eelarvesse koguda trahvide näol 505 miljonit krooni. Sellest rahast on aga tänaseks kätte saadud vaid 100 miljonit krooni. 75 000 inimest hoiab maksmisest eemale. Arestimajades olid aga aastapikkused järjekorrad, et trahvisummast pääseda. Viru vangla avamisega õnneks järjekorda enam pole. Vareki sõnul jääbki õhku küsimus, et kuidas kavatseb riik kätte saada tuleva aasta eelarvesse prognoositud topeltsumma 770 miljonit krooni. Siseministeerium prognoosib järgmise aasta riigieelarvesse 53 protsendi suurust trahvisummade kasvu ja seda peamiselt liiklustrahvide arvelt. Se...
PÄIKESESÜSTEEMI KAUGEIMAD OBJEKTID SEDNA JA ERIS Väited planeetide kohta: · 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. · 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. · 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. · 4. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. · 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. · 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. · 7. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis kolm suurt, väikese tihedusega planeeti. · Eris (varasem tähistus 2003 UB313, varasem mitteametlik nimi Xena) on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost suurem Neptuuni-tagune objekt. · Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005 21. o...
MASS JA ENERGIA Mass ja energia kui mateeria hulga mõõdud • Varasemast teame, et füüsika poolt uuritavad objektid võivad olla ainelised ja väljalised. Ainelised ja väljalised objektid kokku moodustavad reaalse mateeria, mis ei sõltu inimeste teadvusest. Mass on ainelise mateeria hulga mõõduks. • Väljalised objektid on seotud vastastikmõju ning energia. Me teame, et valgus on väljaline ning ka seda, et valgus kannab endaga energiat. Valgus soojendab kehi, milles ta neeldub ning valguse energiat saab kasutada näiteks päikesepatereisid kasutades. Mida rohkem on valgust, seda rohkem on ka valguse energiat. Energia on väljalise mateeria hulga mõõduks Massi ja energia • samaväärsus
, . , . 20 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . , XIX . XIV , XVI 1852 ( ) 20 . . . , , , . 1491 . , . 25 . - . 6 14 . 200 . 1733 1735 . 1737 . ( 11,5 ). - . 1586 . 40 . 5.34 . , . .
Tallinna Tehnikaülikool Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Termomeetrite võrdlus Protokoll 2013 1. Teist järku püsiva objekti siirdekarakteristikute määramine Teist järku objektid. Niisugustes objektides aine või soojus on suletud kahte mahtu, mis on eraldatud takistusega. Nende näiteks on soojusvaheti, kus läbi fluidumeid eraldava vaheseina antakse soojust ühelt fluidumilt teisele; kaks ühendatud anumat vedelikuga jne. Vaatleme süsteemi, mis koosneb kahest aparaadist, mis on omavahel ühendatud torustikuga, millele on paigaldatud ventiil. Joonis Vedeliku mahuti skeem (teist järku objekt)
Mustad augud Mustad augud on kõige salapärasemad nähtused meie universumis. Nende gravitatsioon on absoluutne. Miski ei saa põgeneda, isegi valgus mitte. Nad võivad enda sisse imeda terveid galaktikaid. Must auk on põhimõtteliselt kõige lõpp punkt. See on tähe, mateeria, energia, gravitatsiooni lõpp. Mustade aukude jõud tuleb ühest esmasest jõust looduses: gravitatsioonist. Gravitatsioon on eluks vajalik. See hoiab meie jalgu maal, ja meie planeeti päikese orbiidil. Kuid mustas augus on gravitatsioon kontrolli alt väljas, teiste kehade õrna mõjutamise asemel imeb see kõik, mis satuvad ta gravitatsioonivälja sisse endasse. Must auk mõjutab aegruumi nii, et see võib isegi kaugete tähtede valgust väänata, ja aega ennastki enda läheduses moonutada. Muda lähemal mustale augule seda suurem on selle gravitatsioon, ja seda tugevamini tõmbab see objekti enda poole. Mustad augud on nii tugeva gravitatsiooniga...
Tabelid I Valemite kasutamine tabelites Aadresside ja nimede kasutamine tabelites Table-objekti loomine ja kasutamine Diagrammid ja graafikud Mitme, omavahel seotud, tabeliga rakendused utamine tabelites sutamine abeliga rakendused Tabelite loomise ja kasutamise üldpõhimõtted Aadresside kasutamine Harjutus "Lagede värvimine I". Aadressid Tabel Värvid Ühemuutuja funktsiooni tabuleerimine ja graafikud. Aadressid Kahemuutuja funktsioon. Aadressid Kaubad Nimede määramine ja kasutamine tabelites Harjutus "Lagede värvimine II". Nimed. Diagrammid Table-objektid. Tabeli muutmine Table-objektiks Tabeli loomine otse Table-objektina. Valemites nimed Tabeli loomine otse Table-objektina. Valemites päisete tekstid Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 1 Funktsioonide tabuleerimine ja graafikud. Variant 2. Table-objekt Kahemuutuja funktsioon. Nimed Harjutus "Lagede värvimine III". Ülesande püstitus Tabel Ruumid Tabel Värvimin...
Teoreetiline lähenemine Biheiviorism Küberneetiline Struktuurfunktsionalistlik lähenemine Tasude ja tarvete lähenemine Strukturalistlik Kriitiline lähenemine Tehnoloogiakeskne Konstruktivistlik lähenemine Kultuuriuuringud Põhiesindajad 1) Paul Lazarsfeld (arvamusuuringute instituut); 2)sotsioloog W.I. Thomas (Chicago koolkond)- kvalitatiivne teks 3)Harold Lasswell - üks esimesi töid kommunikatsiooniuuringute valdkonnas, mis kirjutatud positivistlikus-biheiv võtmes 1) Shannon ja Weaver 2) Norbert Wiener 1) Lasswell (1948) sõnastas enda artiklis massikommunikatsiooni 3 funktsiooni (seirefunktsioon, koostegevuse eh sotsiaalsuse funktsioon, kultuuri ülekande funktsioon). 2) Lazarsfeld ja Merton lisasid meelelahutuse funktsiooni. McQuail lisas mobilisatsiooni funktsiooni. 4) Erinevaid funktsioonide loetelusid veelgi: Burkart (sotsiaalsed, poli mahanduslikud funktsioonid); Vihalemm ja Lauristin (informeeri...
Väga mahukas konspekt Molekulaarbioloogia võeti kasutusele, et tähistada molekulide struktuuride uurimist (bioloogiliselt oluliste makromolekulide uurimine), 50ndatest aastatest alates Objektid, mida käsitleme on samad, mis biokeemias ja geneetikas Geneetiline teave e pärilik info säilitatakse DNAs nukleotiidse järjestuse kujul.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä11 KÕ Annes Täht TOOTMISE PLANEERIMISE ARVESTUSTÖÖ Kodutöö Juhendaja: Pertti Pärna, MA Mõdriku 2013 Tootmise planeerimise arvestustöö. 1. Millised tegevused on vajalikud tootmise planeerimisele eelnevalt läbida. (Kirjeldage neid tegevusi läbi vabalt valitud toote)? Tootmise planeerimisele eelnevalt on vajalik läbida järgmised tegevused: · Uuringud uute toodete väljatöötamiseks- näiteks saab tuua erinevate kosmeetika väljatöötamisel. · Toote disain, mõõtmed ja muud parameetrid- näiteks televiisor. · Toote projekteerimine- uue automudeli väljatöötlemine. · Prototüübi valmistamine ja katsetamine- tarkvara prototüüp. · Toote par...
Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest. Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kättesaadavad objektid. Ankeet koosnes 13 küsimusest ning hõlmas endas erinevaid tunnusetüüpe. 1. METOODIKA Ainetöö jaoks läbiviidud küsitlus oli ankeedipõhine ning vastajateks olid suuremalt jaolt tuttavad ja nende tuttavad või inimesed, kes olid parasjagu kättesaadavad ehk uuring viidi läbi mugavusvalimi kasutamisel. Mugavusvalimi kasutamisel kaasatakse objektid
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
liiguvad ühtemoodi ehk ühesuguseid jooni mööda, siis jääb keha asend ruumis samaks. Kulgeval liikumisel muutub keha asukoht.), pöörlemine (ehk rotatsioon, liikumine, mille korral muutub keha asend), kuju muutumine (ehk deformatsioon, liikumine, mille korral muutuvad keha punktide omavahelised kaugused), mahu muutumine (muutuvad keha punktide vahekaugused), võnkumine (perioodilised ehk kindla ajavahemiku tagant korduvad liikumised) ja laine (võnkumise edasikandumine ruumis). Ainelised objektid - võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu teisi samalaadseid objekte asetada ei saa. Aine tõrjub teist ainet. Väli - kehade vastastikmõju vahendaja, jõu tekkimise võimalikkus. Mis tähtsus on väljadel meie elus - gravitatsiooniväli hoiab esemeid ja inimesi maapinnal, elektriväli ümbritseb iga laetud keha ja magnetväli mõjutab elektrivoolu ja magnetilisi materjale.
milles avaldub käsitletav eriline teadvuse seisund. Holograafia sisaldab pildimaterjale kaunist ja säravast Universumist. Tegemist ei ole käsitletava üldise teose illustratsiooniga, vaid antud valdkond omab kindlat ülesannet ja mõtet. Esitletavad fotod annavad Universumist visuaalset informatsiooni. Näiteks kui füüsika annab meile informatsiooni Universumist läbi loodusseaduste, siis antud valdkond näitab seda, et millisena Universum üldse välja näeb. Millised objektid Universumis eksisteerivad. Sellised paigad, mida fotodelt näha on, peaks iga inimene oma enda silmadega reaalselt näha saama. Selles see Holograafia mõte seisnebki. See on ka Maailmataju üheks keskseimaks olemuseks näha oma enda silmadega Universumit, mitte vahendatult. Esitatud fotod ( õigemini fotode teemad ) on hierarhilises järjekorras. See tähendab seda, et fotodel esitatud Universumi objektid on alustatud kõige suurematest ja lõpeb väikseimate astronoomiliste objektidega
Gnomooniline projektsioon ja asimuudiline stereograafiline projektsioon. 16. Geograafilised koordinaadid jaotuvad Laius: nurk referentselliproidi normaali ja ekvaatori vahel. Pikkus: algmeridiaani tasandi ja asukohameridiaanitasandi vaheline nurk. Võta kuidas tahad. Sferoidilised koordinaadid(Fii ja Lambda) Geodeetilised koordinaadid (B ja L) geotsentrilised ristkoordinaadid XYZ. Kõik need hõlmavad moonutusi. 17. Objektid ja andmed, mis kantakse merekaartidele: Rannajoon, Põhjaprofiil, Objektid, mis on abiks navigeerimisele nii maal kui merel, sügavused. 18. Põhilised hürdograafilised tööd: Tööde piirk geod ettevalmistus. Nullsügavuse määramine ja kõrgusliku aluse rajamine. Merepõhja mõõtmine ja mõõtmiste taandamine nullsügavusele. Hüdrograafiline traalimine. Ranniku topograafiline kaardistamine, andmete kogumine lootsinduse tarvis. 19
· Võrkmudel · Relatsiooniline mudel · Objektorienteeritud mudel · Objekt-relatsiooniline mudel · Mitmemõõteline mudel · XML mudel Lameandmebaas · Ehk lihtsal kujul tabel · Näiteks tööaegade tabel Hierarhiline e. puustruktuur · Omaniku ja alluva suhted- ükski alluv ei saa olla jagatud mitme ülemuse vahel. · Näiteks kataloogid arvutites Võrkmudel · Alluval võib olla mitu omanikku ja mitu alluvat. Relatsiooniline mudel · Objektid andmebaasis ja nendevahelised seosed on esitatud tabelite kujul. Need võivad koosneda enamast kui ühest tabelist, mis on omavahel seotud. · Kasutatakse võtmeid info leidmiseks. Objektorienteeritud andmebaas · Andmed salvestatakse objektidena ja neid saab interpreteerida ainult vastava klassi meetodit kasutades. · Sarnaste objektide vahelised suhted säilitatakse, samuti objektide vahelised viited. Tänan kuulamast!
Exceli exami materjal Exceli töövihik - Exceli faile nimetakse töövihikuteks. Exceli tööleht - Tööleheks nimetataksegi seda suurt tabelit, mis "laiutab" suuremal osal ekraanil. Aktiivne lahter Lahter, mis on aktiivseks tehtud. Lahter või pesa rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.). Lahtri aadress A1 jne Lahtriplokk Märgistatud lahtrid Aktiivne lahter kus sa praegu asetsed Valem - on Exceli eriline moodus teha arvutusi, kasutades seejuures teistes lahtrites asuvaid andmeid. Funktsioon Funktsioon on lühidalt öeldes eeldefineeritud valem teatud kindlat tüüpi tegevuse (enamasti arvutuste) sooritamiseks. Liigendtabel risttabel. Risttabelite abil saad teha algandmete alusel mitmesuguseid koondeid, analüüse ja aruandeid Makro - makro on käskude järjend, makro käivitamisel täidetakse ükshaaval makrosse kitjutatud käsud Iseloomusta ...
uskumused absoluutsed ehk tingimusteta. Kui need on tõesed, kannavad nad kas definitsioonide või põhimõtete nime. On kas põhimõte või definitsioon, et üks pluss üks on kaks ja et kaks pluss üks on kolm ja nii edasi; et valge erineb hallist vähem kui mustast; et kui põhjus käivitub, saab alguse ka tagajärg. Sellised propositsioonid kehtivad kõigi võimalike "ühtede", kõigi mõeldavate "valgete" ja "hallide" ja "põhjuste" kohta. Need objektid on mentaalsed objektid. Nende suhted on esmapilgul tajumuslikult ilmsed ning meelte abil verifitseerimine ei ole vajalik. Veel kehtib nendesamade mentaalsete objektide kohta: üks kord tõene, alati tõene. Tõel on siin "igavene" iseloom. Kui te leiate ükskõik kus mõne konkreetse asja, mis on "üks" või "valge" või "ball" või "tagajärg", siis kehtivad teie põhimõtted selle kohta igavesti. Tuleb vaid liik kindlaks teha ning siis rakendada selle konkreetse objekti puhul tema liigi seadust
1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis 2.2.2 Teine ümbermaailmareis 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen 3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3.5.1 Bellingshauseni meri 3.5.2 Bellingshauseni saar 2 Sissejuhatus Tänapäevase maailmapildi kujunemisel on väga palju kaasa aidanud maadeuurijad. Geograafia arengus on suur teene ka Eestis pärit teadlastel. Käesoleva töö eemärgiks on anda ülevaade Eestimaa pinnalt võrsunud baltisaksa päritolu Vene parun, meresõitja ja arktikauurija Ferdinand von Wrangelli, kolmekordse
Horisontaalide lõikevahe on paralleelsete nivoopindade vahekaugus. Mis on leppemärgid? Kaardi leppemärgid ehk tingmärgid on märkidest, tähtedest või graafilistest kujutistest koosnev süsteem, mida kasutatakse kaardistamisel, et luua kõigile lugejaile üheselt mõistetav ruumiline pilt. Mis on kõlvik? Kõlvik on maatükk, mis erineb temaga piirnevast alast looduslike tingimuste või kasutamisotstarbe poolest. Millised leppemärgid on mõõtkavalased ning millised mõõtkavatud? Kui objektid või nähtused on kaardil piiritletud oma tegelikus geograafilises asukohas ja ulatuses vastavalt kaardi mõõtkava täpsusele, siis on tegemist mõõtkavalise kujutusviisiga ja vastavalt mõõtkavaliste leppemärkidega. Selliste objektide või nähtuste kujutamiseks kaardil, mida oma õigetes mõõtmetes näidata pole võimalik, kuid ära jätta ka ei tohi, tuleb kasutada mittemõõtkavalisi leppemärke. Mis on horisontaalnurk ; vertikaalnurk?
1.Mis on füüsika üldmudelid? Too näiteid. (veebiõpik 3.1.1); (76) Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. (Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. Rääkides füüsikalistest kehadest, peame silmas ükskõik mida, millel on kindlad piirjooned, mõõtmed ja mass. Füüsikaline keha võib olla õun, auto, inimkeha või terve planeet Maa.) 2.Füüsikalised objektid. Näited. (3.1.2); (77) Füüsikaline objekt on kas keha, väli või loodusnähtus, mis eksisteerib looduses sõltumatult vaatlejast ja tema teadmistest objekti kohta. 3. Üldmudelid: keha, punktmass, rõhk, pindala. objektid: vastastikmõju, väli. suurused: liikumisolek (?), jõud, pikkus, kiirus, liikumisoleku muutumine, kiirendus. 4.Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Nimeta neid. (3.1.3); (80)
reflekteerib. Põhiargumendid: 1. Locke ütleb, et kõik ideed tulevad aistmisest ja reflektsioonist. Ta samastab vaimu valge paberiga, millel pole ainsatki kriipsu ehk teisisõnu sellel vaimul puuduvad ideed. Locke esitab küsimuse, et kuidas paber täidetakse, kust ta saab arutluse ja teadmise kogu materjali? Locke vastus sellele on, et kogu meie teadmine põhineb ning tuleneb kogemusest. 2. Aistmise objektid on üks ideede allikas. Aistmiseks nimetab Locke allikat, millest on pärit enamik ideid, mis meil on, ja mis sõltub ainult meie meeltest, ja mis meie meelte poolt arusse viiakse. Ta seletab seda nii, et kui meie meeled puutuvad kokku üksikute meeleliste objektidega, siis vastavalt sellele, kuidas objektid meie meeli mõjutavad, toimetavad meeled mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi meie arusse
jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist Ta on kindel kolmes asjas: Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus Meelte abil tunnetatavate asjade suhtes võime end petta. Meeltemuljed on suhtelised selles mõttes, et näiteks otsustus kuuma või külma kohta sõltub teatud määral meeleelundite seisundist. Meeltega tajutavad objektid ei ole inimmõistusele kohased objektid. Kehalised objektid on vaid lähtekoht hinge tõusule Jumala poole, kuid hing ise on kohasem lähtekoht. Tuleb tagasi tulla iseendasse, kus tõde elab, ja kasutada hinge, Jumala kuju, jalatoena Jumala juurde jõudmisel. Ent kuigi meelte objektid, kehalised asjad, on olemuslikult muutlikud ning palju vähem adekvaatsed Jumala ilmingud kui hing ning kõige kahjulikumad vead tulenevad keskendumisest meelelistele asjadele.
lähedal Napoli provintsis Sorrentost edelas Natukene saarest... Saare pindala on 10,4 km². Saar on mägine, kuni 578 meetrit kõrge. Reljeef Elanikkond Mägine 31. detsembri 2004 Ta kaldad koosnevad seisuga elas saarel järskudest 7278 elanikku lubjakivikaljudest Capri saare turismipiirkond Tähtsaim linn saarel on Capri. Tema juurde külgnevad kaks sadamad Marina- Piccola ja Marina-Grande Looduslikud objektid Grotto Azzura sissepääs on nii kitsas, et saate selle sisestada ainult väike sõudepaat, ja teie ekskursioonilaevade peatub poolt grott, kus mitmed elanikele sõudepaate oodanud väljaspool. Looduslikud objektid 2. osa Monte Colaro kõige kõrgeim Capri saare tipp, mille kõrgus on 589 m. Kultuurilised objektid Villa Malaparte kõige tähtsaim ausammas punaste seintega, mis asub Punta Massullo kalju peal.
Enamik inimesi enne kui nad alustavad mõtlemist filosoofiliselt ehk siis hakkavad asjade üle filosoofilisemalt mõtlema, on naiivsed realistid. Teooria on tuntud ka kui otsene realism või terve mõistuse realism. Kõike mida me oma silmaga näeme ning meeletega tunnetame tuleks võtta puhta kullana. Näiteks kui ma näen suurt õunapuud siis ma näen seda sellepärast, et minu ees seisab suur õunapuu ja kui õunad sellel on punased siis see on sellepärast, et seal on mingid objektid mis on omavad punast värvust. Naiivne realism on tihedalt seotud viie erineva uskumusega. Esiteks eksisteerib materjaalsete objektide maailm. Teiseks avalduvad objektid läbi meelte kogemuste. Kolmandaks need objektid eksisteerivad mitte ainult siis kui nad on tajutud vaid ka siis kui nad ei ole tajutud. Ning objektide tajumine on suures osas tajusõltumatud. Neljandaks need objektid on ka võimelised säilitama omaduste tüüpi mida me tajume e.
Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm kaülikool nstituut A Kodutöö Õppemärkmik Õpperühm ringe aeg_1 aeg_2 aeg_3 paku võitja võitja 2 9,140625 9,296875 9,2539063 loom_1 loom_1 START PEATU MÄNGU PÕHIMÕTE U PÕHIMÕTE Objektid Protseduurid *Loomad (loom_1, loom_2, loom_3) * Peaprotseduur jookse ja alamprots *Päike jookse- seob objektid (loomad) muut *Tüdruk muutujad, kustutab lahtrid, fikseerib *Pilv kontrollib loomade jooksmist, kasuta *Piksenool protseduuri Tee_samm. *Lahtrid (loom_1,loom_2, loom_3, *Tee_samm- selle igal täitmisel fikse ringe, paku_võitja, võitja) muudetakse ühe looma asukohta sa ületab etteantud kauguse, viiakse loo
Topograafiline kaart maastiku üldistatud kujutis, kus on erinevad objektid ja nähtused märgitud leppermärkidega. Kaardi mõõtkava 2 nulli vähemaks siis saad teada mitu m vastab 1 cm-le. Joonleppemärgid joonekujulised objektid nt teed, elektriliinid jne, mille pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Mõõtkavatud leppermärgid niisugused objektid, mida ei ole võimalik väljendada kaardi mõõtkavas väikeste mõõtude tõttu. Pindleppermärgid kontuuride ja mõõtkavade leppemärgid, mis näitavad kaardi mõõtkava objektide pinda. Valge või kollane lagendik. Pruun pinnamood, teed. Must ja punane inimtegevusega seotud objektid. Maastikupunkti absoluutkõrgus punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus kõrgus künka jalamilt. Põhihorisontaalid samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele
kuuma ahju ning seejärel panna mõlemad käed külma vette, tunnevad mõlemad käed seda sama kuumust erinevalt. Berkeley aga läks oma teooriates kaugemale ja leidis et subjektiivseid omadusi on palju rohkem, kui Locke seda leidnud oli. Näiteks Berkeley väitis et suurus kui omadus, mille Locke nimetas primaarseks, väitis Berkeley olevat subjektiivse omadusena. Selle tõestuseks väitis Berkeley, et lähedalt paistavad objektid suuremana kui kaugelt ning objekti suurus sõltub ka vaatleja suurusest. Seda tõestas ta Kuu - illusiooniga. Kuu tundub horisondil suurem olevat kui üleval taevalaotusel. Sellele oli ka füüsikaline järeldus toodud, kuid Berkeley lükkas need teooriad ümber väitega, et horisondil ei ole kuu alati samasuur ja see varieerub, olles vahel isegi tohutult suur. Berkeley ei usu, et sekundaarseid ja primaarseid kvaliteete saab niimoodi lahterdada nagu Locke seda tegi
Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika üldmudelid Füüsikalised objektid ja suurused • Füüsika üldmudelid: • - keha (kindlad piirjooned, mõõtmed, mass) • -- punktmass (keha mass koondununa ühte punkti) • - füüsikalised suurused (kirjeldab mingi loodusobjekti ühte kindlat omadust) • Füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, st sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. • Füüsikalised suurused on vaatlejate ühised kujutlused, üldmudelid, mille abil on mugav füüsikalisi objekte kirjeldada. Füüsikalised objektid ja suurused • Väljad – mitteainelised objektid, mõjutavad kehi ja omavad energiat, ei saa kasutada ruumi ja aja mõistet. • Kehad – ainelised objektid, saab uurida nende kuju,
1. Mis on füüsika üldmudelid? Üldmudelid on objektid, nähtused, suurused. Üldmudelid keha, mida saab arvestada ning punktmass keha mille mõõtmed võib jätta arvestamata. 2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Objektid jagunevad=Väljad-mitteainelised objektid, mõjutavad teisi kehasi. 3. 4. Väljad omavad energiat/soojust/heli./ Kehad=saame uurida nende ehtiust, koostist, omadusi vastastikmõjusid. Saab kasutada aja/ruumi mõisteid. Näited: DNA,Lepatriinu,Galaktika. Füüsikalised nähtused-objektidega muutub asukoht, nt keha liigub, valguspeegeldus. Kirjeldamise viisisd=Sõltuvuse valem/Tabel/Graafik. Skalaarsed suurused neil on arvväärtus, aga pole suunda=pikkus/mass. Vektoriaalstel On suund ka, jõud, kiirendus, kiirus
tunnuse alusel. 2.-3. eluaastal Mis on rühmitamine? Käelis-sõnaline tegevus, kus objektidele osutades öeldakse Piaget' on öelnud, et üldjuhul muutuvad tegevused mõtteliseks: nende ühine tunnus ning selle tunnusega objektid eraldatakse teistest 11.-12. eluaastal Kuidas moodustatakse samaväärseid hulki? Hulga samaväärsuse säilitamine on Mõõtmise aluseks on: asendamine mõtteline otsustus, millega antakse hinnang hulga püsimisele Kuidas võrreldakse osa tervikuga? Klassifitseerimisega- ühe ja sama objektide jaotamine
Füüsika üldprintsiibid" Mudeli mõiste, milleks mudeleid kasutatakse? Kuidas mudeleid liigitatakse. Too näiteid. Loodusteadustes nimetatakse üldiselt mudeliks loodusobjekti jäljendust, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks . Liigitatakse tavaliselt ainelisteks ja abstraktseteks mudeliteks. Füüsikalise objekti mõiste. Too näiteid väljade ja kehade kohta. Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Too näiteid füüsikaliste nähtuste kohta. Kuidas saab nähtusi kirjeldada? Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevatel viisidel:
SISSEJUHATUS METAFÜÜSIKASSE Kodutöö küsimused (tähtaeg 18. november 2014) 1. Quine ütleb, et nii fenomeniline kui füüsikaline mõisteskeem on omamoodi lihtsad. Selgitage, milles seisneb kummagi skeemi lihtsus. McX mõisteskeemi kohaselt, sellised asjad nagu „punane“ eksisteerivad. Quine’i kohaselt eksisteeriad objektid üldiselt ja „punased objektid“, aga mitte „punasus“ ise. Ontoloogia on siin eeldatud kui mõisteskeemi osa, sest inimene tõlgendab oma kogemusi selle kaudu, isegi ka kõige tavalisemaid. Keel teadvustab mõisteskeeme, me saame mõista ainult nende struktuuri ja tingimustel, kuidas need on lingvistiliselt väljendatud. Mõisteskeemid, mis on seotud keelega, on tuletatud kogemustest. Kõik keeled peavad olema üle kantud sisemistele mõistetele
Sellele leiab Descartes erinevaid võimalikke vastuseid, uurides, kuidas tema tajub ümbritsetavat ja kuidas on vaim ja keha omavahel seotud, kui üldse on. 2. Millised on põhilised argumendid selle väite kinnituseks? Esiteks, ta esitas võimaliku väite, et eksisteerivad ainult matemaatiliselt tõestatavad kehad. Siis ta järeldas, et need kehad eksisteerivad tänu mõistmisele ja kujutlemisele. Ta hakkas mõtisklema, kas ka teised kujutletavad objektid olemas on. Ta mõistis, et objektid, mida otseselt ei näe, vaid tajutakse, on ka olemas aga nende täpsus ei ole kõigil ühesugune. Ta väitis, et kehad, mida ta näeb selgelt on Jumala loodud selleks, et kõik näeksid ja tajuksid neid ühesugusena. Aga kõik ülejäänu, mida mida nähakse udusena või hajusalt, nagu aistingute poolt tajutavad kehad, jäävad nähtamatuteks, kui ma ei mõtleks. Kõik jääks materjaalseks ja siis oleks kõik toimingud automaatsed. 3. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata
temp. 4.keskaju-edastab infot suurajust lühike jätke, mis võtab vastu närviimpulsse kaugelenägevus-nägemishäire, kus lähedal seljaajju, vastutab keskaju lihaste pingeseisundi neuriit:närviraku pikk jätke, mille kaudu liiguvad asuvad objektid on hägused, kujutis tekib e. toonuse säilimise eest, 5.-piklikaju-ühendab närviimpulsid rakust välja info liigub- ühest võrkkesta taha, tuleb kanda +prille e. kumerläätsi peaaju seljaajuga, reg. elundite tegevust nt närvirakust teise nõrkade elektriliste lühinägevus-nägemishäire, kus kaugel asuvad
....................... 3 Keelestruktuurid ................................................................................................................................... 5 Objektide omadused ............................................................................................................................. 6 4. Sündmused.......................................................................................................................................... 7 5. Süsteemsed objektid........................................................................................................................... 8 6. Menüüd ............................................................................................................................................... 8 7. Dialoog programmi kasutajaga........................................................................................................ 9 8. Failid...................................................................
Harjutus Jalgpall. Ülesande püstitus Kasutajaliides VBA projekt. Moodulid Objektid ja klassid. Klassimudelid Omadused ja meetodid Graafikaobjektid. Klass Shape Lahtriplokk. Klass Range Valikud. If-lause Kordused. Do ... Loop-lause Muutujad ja Omistamine Makrode käivitamine ja täitmine Parameetrid For-lause Funktsioonid Sissejuhatus VBAsse J Makrod ja Sub-protseduurid Laused VBA-projekt. Moodulid Objektid ja klassid Omadused ja meetodid Klasside Shape ja Range objektid Juhtimislaused: If-lause ja Do ... Loop Muutujad bjektid Do ... Loop-lause Harjutus Jalka. Ülesande püstitus Koostada programm, mis imiteerib jalgpallimängu mõningaid elemente Juku teeb etteantud arvu lööke. Programm loeb kokku mööda ja sisse löödud löökide arvu ja tabamusprotsendi. loe n
katsuda. Ainelisi mudeleid valmistatakse siis, kui uuritav objekt on vatlemiseks liiga suur või väike. 3. Abstraktne mudel- objekti või nähtuse mõtteline visioon. Juhul, kui füüsikalist objekti või nähtust uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga. 4. Füüsikaline objekt-Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid : Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt, et tajume valgust.
Objektorienteeritud modelleerimine. Objektmudel: Klassid, Objektid ja nende seosed Esmärk: Ülevaade objektmodelleerimise põhimõistetest Klassidiagrammides kasutatavate põhikonstruktsioonide tutvustamine Sisu Objektid ja klassid Klassidiagramm Kuidas leida klasse ? Atribuudid Operatsioonid Seosed Piirangud Mudeli kvaliteet Objektorienteeritud modelleerimises on põhilisteks elementideks klassid, objektid ning nendevahelised seosed . Kui modelleerimise eesmärgiks on tarkvarasüsteemide ehitamine, minnakse objektorienteeritud mudelitelt sujuvalt üle objektorienteeritud programmeerimise mõistetele /
Register - olemasolev andmebaas mingi üldkogumi kohta. · piiratud andmed; · sobilik alusmaterjaliks uuritavate objektide hulga kitsendamisel. Freim (frame), loend üldkogumi nimekiri, mis võimaldab pääsemist üldkogumi elementide juurde Valik · Kui kõiki üldkogumi objekte üle mõõta pole võimalik (või siis otstarbekas), tuleb mõõta nii palju elemente, kui palju on võimalik ja vajalik. Mõõtmiseks valitud objektid moodustavad valimi. · Kuna valim on ainult osa üldkogumist, siis tehtud järeldused ei saa olla absoluutselt õiged. · Eelkõige matemaatiline statistika abil töötatakse välja meetodid kõige ohutumate järelduste tegemiseks, st risk eksida otsuse tegemisel muudetakse võimalikult väikeseks ja seda riski on reeglina võimalik hinnata. Valikuuringud: matemaatilised alused 1897 Kiaer: valim peab peegeldama üldkogumit, valik kas juhuslik või eesmärgipärane
Puhas valdkond – Ülemised kaks rida. Kõik muu on IT infrastruktuur. Just in case kui ta küsib – CIM – Computing Indepedent Model – ülalt teine rida PIM – Platform independent Model – kolmas rida PSM – Platform Specific Model – neljas rida Kood – Viies rida 2. Objektide modelleerimine ja klassidiagrammid Objektorienteeritud progemises on põhilisteks elementideks klassid, objektid ja nendevahelised seosed. Klasse ja seoseid saab tõlgendada programmikoodiks. Objekt – Element, nähtus, asi, millest me räägime ja/või tegutseme nt tellimus, toode, arve, su ema Objektsüsteem – Modelleeritab osa maailmast, ka probleemvaldkond(nagu tuharad), domeen. Selleks võib olla suvaline süsteem, ka masin, organisatsioon, ärisüsteem jne. Klass vs Objekt Klass kirjeldab objekti tüüpi. Kirjeldab ühe objektitüübi omadusi ning käitumist. Moodustub
*Selge jätkuvuse printsiip *Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri) SÜGAVUSTAJU - monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused - monokulaarsed tunnused - kattuvuse mõtestamine – meil on arusaam sellest, kui üks objekt jääb teise taha, mida lähemal objekt on meile, seda suurem see tundub - tuttav suurus – lähemalt tunduvalt suurem, kaugemalt väiksem, kuid teame ikka, kui suured nad tegelikult on - liikumisparallaks – kui kuskile sõidame, on mõned objektid nägemisväljas suuremad, mõned väiksemad, mõned objektid sõidavad kaasa, lähedal asuvad objektid sõidavad vastu - perspektiiv – kaugemal olevad objektid lähevad järjest väiksemaks, lähemal asuvad stiimulid on hõredamalt kui kaugemal - tekstuurgradient LIIKUMISTAJU - näiline liikumine - raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine) VÄÄRTAJU - illusioon (tundub olevat esmapilgul võimalik, aga mingil hetkel võimatu - hallutsinatsioon
sisu sõltuvust eelnevalt kogetust nimetatakse apertseptsiooniks. See jaguneb omakorda kaheks: püsivaks ja ajutiseks apertseptsiooniks (mõjutatud meeleolust, aktiviseeritusest, ootustest). Taju konstantsus ehk taju püsivus tähendab tajutavate objektide omaduste- näiteks suuruse, kuju, vormi-, tajumist püsivatena; mis väljendub selles, et et kui tajumistingimused (kaugus, valgustus, värv jne) muutuvad, ei teki meil senitundmatuid või moonutatuid esemete pilte, vaid me tunneme need objektid siiski ära. Öösel hämar tajume valget paberit ikka valge paberina, vahe seisneb ainult selles, et valgushulk on erinev, kuid see ei pane meid arvama, et tegemist on mingisuguse teise objektiga. Siiski võib teatud tingimustes tekkida moondunud taju ehk illusioon: objektid paistavad teistsugustena, kuid mitte sellisena nagu nad reaalselt on. Illusioone on erinevaid liike, eristatakse nägemis-, kuulmis- ja kompimisillusioone. Taju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
