valab seitse hõbekuuli, mis kõik peavad märki tabama. Max ei aima aga, et üks neist kuulidest on mõeldud Agathele. Võistluspäeval läheb Maxil väga hästi, jäänud on veel viimane katse, kõlab lask.. ja Agathe minestab. Hõbekuul tabas hoopis Kasparit, sest tegevusse sekkusid headuse haldjad. Max tunnisab süüd ning teda ähvardab maalt väljasaatimine. Kuid külarahvas kostab Maxi eest ning palub talle andestada. Ooper lõpeb Maxi ja Agathe pulmapeoga. Ainestik ja muusika: ,,Nõidkütt" saavutas juba esietendusel tohutu menu ning sai teistele saksakeelsetele ooperitele eeskujuks. Ooperi ainestiku leidis Weber saksa rahvajuttude kogumikust nimega ,,Tondijutud". Weberi ooperil on palju sarnast Hoffmanni ooperiga: ka ,,Nõidkütis" on tähtis roll loodusel ja üleloomulikel tegelastel, põhiteemaks on võitlus hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike (nt Samieli partiis)
Saksa rahvuslik ooper Anu-Mai Lillo [email protected] · Saksa ooperi keskuseks sai 19. saj. alguses Dresden. · Saksamaa ooperielu oli mõnevõrra kiratsevas seisundis. · Olukord paranes, kui ooperitruppi hakkas 1817.a. juhtima silmapaistev helilooja, dirigent ja lavastaja Carl Maria von Weber. Carl Maria von Weber (1786-1826) Uuendusena viis sisse dirigeerimise dirigendikepikesega. Ooper ,,Nõidkütt" · Esietendus toimus Berliinis 1821. a. · Ooperile sai osaks erakordne triumf. · Etenduse järel sai Weberist saksa rahvuskangelane. · Avamängu tuli korrata ja 14 muusikakatkendile aplodeeriti tormiliselt (üldse on ooperis neid 17). https://www.youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www.youtube
romantilises ooperis (peab veel tingimata nimetama Ernst Hoffmanni, romantilist kirjanikku ja muusikut, kelle tähtsaimaks ooperiks oli "Undine"). Weber aga tõstis saksa rahvusliku ooperi nii kõrgele tasemele, et see oli väärikaks võistlejaks itaalia ooperile. Oma teoste sisuks valis Weber ainestiku saksa elust ja rahvaloomingust - muinasjutust, luues sinna juurde suurepärase meloodilise muusika, andes haarava dramaatilise pinge. Tema ooper "Nõidkütt" vastas ülimal määral saksa patriotismitunde tõusule. Suur vene helilooja ja kriitik Serov on öelnud, et just Weberi ooperiga "Nõidkütt" algab saksa ooperi tähtis etapp. Elust Carl Maria von Weber sündis 1786. a. Lübecki lähedal. Oma lapsepõlve veetis ta näitelava õhkkonnas (isa oli teatridirektoriks ja ettevõtjaks, rännates mitmesuguste truppidega risti ja põiki kõikjal Saksamaal). Noor Carl oli haiglane laps (alles
· talupoegadele õpetati pillimängu ning moodustati neist orkestreid o levis üha enam muusikaõpetus · Esimene asjaarmastajate teater moodustati 1784 a · 1795 a kõlasid Tallinnas esimesed ooperid · 1804 a asutati esimene professionaalne teatritrupp · 1860 a esitati esimene ooper spetsiaalselt eestlastele - Saksa ooper. Weberi "Nõidkütt" · Võeti kasutusele palju uusi pille o torupilli asemel sai populaarseks viiul
klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele žanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi
Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer Pariisis tegutses ka Koomiline Ooper, kuulsaim lavastatud ooper oli Georges Bizet’ “Carmen” Saksa ooperi keskuseks oli Dresden Silmapaistvaim helilooja oli Carl Maria von Weber – “Nõidkütt” Gioacchino Rossini Itaalia ooperi suurkuju Tema looming ühendab nii klassikalise ooper tunnusjooni, kui ka romantismi suuri ideaale Tema meloodiaannet iseloomustab klassikaline selgus ning romantiliselt emotsionaalne väljenduslaad Ta oli produktiivne looja: 38 muusikalist lavateost Viljakaks valdkonnaks kujunes koomiline ooper – “Sevilla habemeajaja” Giuseppe Verdi
Laval maaliline ja astmelised ülesehitus.5 vaatust.Koori- ja balletistseenide rohkus. Ühiskondlike tegevuste ja isiklike tunnete vastandamine. 1837 raudtee avamine ->teatris veel suurem menu. 19.saj keskel uus zanr- Operett.NT: Offenbach.Püütakse uuendada tõsist ooperit, põhitegelaseks Richard Wagner- saal pimedaks,orkester auku jne. Saksamaa Vähe oli oma rahvusest häid repertuaare ja lauljaid. Ooperi trupi juhiks kutsuti C.M von Weber- ,,Nõidkütt''.Sajandi keskel tuleb Richard Wagner.Ta kirjutas librettod ise(skandinaavia,germaani teemalised sisud,müüdid)Põhiteos tetraloogia,,Nibelungi sõrmus''.Idee ja soov ehitada Bayreuthi teater. Saksamaal kirjutati ka koomilisi oopereid. Kasutati loodusteemat. Teatritüübid: 1) Õukonnateater 2) Linnateater seotud keskklassiga, linnatrupid, segatrupid, laulvad näitlejad. Truppide eristumine->ooperi taseme tõus. Venemaa 19
1863. Aastal toimus Ansekülas Sõrve laulupäev. Hiiumaa esimene laulupüha (Gustav Rinne). 5. Muusika elu 18. Sajand – muutub kohalikke sakslaste kultuurielu väga aktiivseks – baltisakslus. 1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri, kirjutas ise ka näidendeid. 1795 külastas Tallinnat Tilly ooperiseltskond. 1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi „Nõidkütt“. Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632. Aastal avati Tartu Ülikool, kus õpetati ka muusikat. Esimene läbinisti eestikeelne ja lauldavalt tõlgitud tekstidega raamat ilmus 1656. 1684 astutas kirikuõpetaja Forselius rahvakooli õpetajate seminari, mis andis hariduse ligikaudu 160nele köstrile. Johann Valetin Meder on 17. Sajandil Eestis tegutsenud helilooja ja laulja, kes
Areneb avalik muusikaelu Sümfooniline poeem Üheosaline sümfooniline zanr, mille ainestik kujutab isiklikke elamusi,filosoofilisi teemasid või on inspireeritud kirjandusest ja kujutavast kunstist. Programmiline muusika Kujutab muusikaliselt pealkirjas antud või teosele lisatud programmi sündmuste kulgu,poeetilist teemat või filosoofilist ideed. Romantiline ooper Itaalia-Rossini ,,Sevilla habemeajaja" Donizetti ,,Don Parquale" Saksamaa- Weber ,,Nõidkütt" Prantsusmaa- Meyerbeer ,,Hugenotid" Gounod ,,Faust" Teemad- inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris,süü ja lunastus Verdi Viisid meeldejäävad ja rahvalikud Wagner Ilus laul- bel canto Harmoonia pingestatud Meloodiarikkus,jõuline rütmika Sümfoonilised draamad Libretodel suur rühk Kõnelaul on retsitatiivi asemel
psühholoogiline ooper, milles peatähelepanu keskendub Deemoni ja lihtsureliku neiu Tamara armastusdraamale. Carl Maria Friedrich Ernst von Weber 1786- 1826 üks esimesi tähtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka saksa romantilise ooperi isaks. Ta kirjutas kokku 10 ooperit millest üks on kaduma läind. Ta nõbu oli Mozardi naine. Ta oli sakslane aga ta suri londonis, sest seal pakuti head palka. Carl maria Fredrich aerns von weber. "Nõidkütt" on Carl Maria von Weberi 1817. aastal valminud ooper. Ooperi tegevus toimub Böömimaal vahetult pärast 30- aastast sõda. Aleksandr Sergejevits Puskin 6. juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi oli vene romantiline luuletaja, üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. A. Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil. Ta kirjutas korduvalt oma emapoolsest vanavanaisast, aafriklasest Abram Petrovits Hannibalist, hr puskin
Pille Lill on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis (Mozart – Krahvinna “Figaro pulm”, Donna Anna "Don Giovanni", Pamina "Võluflööt"; Puccini – Mimi “Boheem”, Cio-cio-san “Madama Butterfly”, Tosca “Tosca”; Verdi – Elisabeth “Don Carlos”, Desdemona “Othello”, Violetta “Traviata”, Elvira “Ernani”, Amelia “Maskiball”, Lady Macbeth “Macbeth”, Aida "Aida"; Weber – Agathe "Nõidkütt"; Wagner – Venus “Tannhäuser”, Tšaikovski – Liisa "Padaemand", Mascagni – Santuzza "Talupoja au", Tubin – Barbara "Barbara von Tisenhusen", Prokofjev – Fata Morgana "Armastus kolme apelsini vastu" jpt). Tema repertuaari kuuluvad mitmed sopranipartiid suurvormidest (Mozart – Missa c-moll; Mahler – 4. ja 8. Sümfoonia; Dvorák, Mozart, Brahms ja Verdi – Reekviem; Beethoven – 9. Sümfoonia; Tobias – “Joonase lähetamine”; Soštakovitš – 14. sümfoonia,
● Tempod – suured äärmused, palju agoogikat ● Harmoonia – pingestatud ja kirevamad kooskõlad ● Dünaamika – nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise Romantismiajastu muusika periodiseering : 1. Vararomantism (1815-1830) 2. Kõrgromantism (1830-1890) 3. Hilisromantism (1890-1925) Vararomantism (1815-1830) ● Olulisim žanr oli ooper, kirjutati muinasjutulisi, fantastilisolustikulisi (Carl Maria von Weberi „Nõidkütt“), koomilisi (Gioacchino Rossini „Sevilla habemeajaja“) ja rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid oopereid ● Franz Schuberti (Austra helilooja, romantiline kammerlaul) looming Kõrgromantism (1830-1890) ● Muutused ooperis ja programmilises muusikas – ● psühholoogilised teemad ● suurenes orkestri osatähtsus dramaturgia edasiandmisel ● juhtmotiivid ● Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks
peegeldab helitöö pealkiri 9. Ühenda ooperite autorid õigete ooperite pealkirjadega! Carl Maria von Weber Rigoletto Giuseppe Verdi Lendav Hollandlane Georges Bizet Sevilla habemeajaja Richard Wagner Traviata G. Rossini Nibelungide laul Richard Wagner Nõidkütt Giuseppe Verdi Carmen 10. Tema ooperite muusika on kaunilt meloodiline (bel canto still), suur tähelepanu on ansamblitel ja kooristseenidel, ooperis jagunevad lõpetatud numbriteks. Kes on see muusik, kelle kohta on nii kirjutatud? Giuseppe Verdi 11. Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused! Opereti erinevus ooperist: kergesti meeldejäävad meloodiad, sõnal suurem osatähtsus, tantsunumbritel tähtis roll 12
Romantism kujutavas kunstis Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtusisse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. Romantism muusikas Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis-olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis-romantilisi ("Norma"), lüürilis- psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi.
ooperites. Nendest olulisemad on Maria (Bernsteini ,,West Side Story"), Loe Lane/Bianca (Porteri ,,Suudle mind, Kate"), Pipi (Vinteri/Raudmäe ,,Pipi Pikksukk"), Aldonza/Dulcinea (Leigh' ,,Mees La Manchast"), Zerlina (Mozarti ,,Don Giovanni"), Musetta (Puccini ,,Boheem"), Irina Nikitina/Veera Satrova (,,Kaks kevadpäeva", Dunajevski muusikale), Fran Kubelik (Bacharachi ,,Tõotused, tõotused..."), Ännchen (Weberi ,,Nõidkütt"), proua Pfeil ja proua Krone (Mozarti ,,Teatridirektor"), Maenka (Smetana ,,Müüdud mõrsja"), Sally ja preili Schneider (Kanderi ,,Cabaret"), Mary Poppins (Shermani ,,Mary Poppins"), Golde (Bocki ,,Viiuldaja katusel"), Mariza (Kálmáni ,,Krahvinna Mariza"), Papagena (Mozarti ,,Võluflööt"), Hanna Glavary (Lehári ,,Lõbus lesk"), Dolly (Hermani ,,Hallo, Dolly!"), Sweet Sue (Styne'i ,,Sugar"), Maria Tschöll (Shuberti/Berte ,,Kolme neitsi maja").
rahvalooming (muistendid, legendid) 2 · Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. · Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. · Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. · Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tel l"), heroilis romantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", " Tristan ja Isolde "). · Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. · Tekkisid vokaal ja instrumentaaltsükkel. · Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi
laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi kohalikku, fantastikat ja midagi sündsusetut, balletinumbreid, publik armastas päästmisoopereid. Carl Maria von Weber Lavastaja, pianist, dirigent ja helilooja; Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi alusepanija; Isa oli rändteatri trupi direktor. [,,Nõidkütt" (ooper), ,,Euryanthe" (ooper), ,,Oberon" (ooper)] Richard Wagner Kõige vastuolulisem isik muusikaajaloos, eeskujudeks Beethoven, Shakespeare ning Homeros, viis Saksamaal läbi ooperireformi (sõna ja muusika võrdõiguslikuks, terviklikkus, helilooja libreto autor; uued lauljad, lavastajad, dirigendid), kirjutab mütoloogia, ajaloo, vanade legendide põhjal, esimese ooperi 42 tegelast hukkuvad lõpuks.
Eksisteerisid orjade orkestrid. Linnades suurenes rändteatrite osakaal. Peame olema tänulikud, et meil on olnud baltisaksa kultuuri, mis kandus edasi ka Eesti rahvale. 1784 asutati asjaarmastajate teatritrupp Tallinnas. August Kotzebue oli selle juht. 1795 andis väga edukaid etendusi Madame Tilly ooperiseltskond. 1795 esitati "Don Giovanni" ja "Võluflööt". 19 sajand 1804 Tallinnas asutati professionaalne teatritrupp. 1860 toimus Eesti publikule mõeldud etendus, Weber "Nõidkütt". Carl Friedrich Korell, pärit Hagerist, Eesti esimene kutseline muusik viiuldaja, organist/orelimängija, ooperilaulja, kapellmeiste/orkestrijuht, muusikaõpetaja. Töötas Peterburis, tema käe all õppis Tsaikovski. Tema vend oli Philipp Jakob Korell, oli 30 aastat tsaari ihuarst. Mitmehäälse koorilaulu tulek Esimene teadaolev kool kus 19 sajandi teisel aastakümnel neljahäälseid laule lauldi oli Kanepi kihelkonnas
ees orkestriaugus. Dirigent, kes on orkestriaugust nähtav nii lauljatele, koorile kui ka orkestrile, juhatab kogu etendust. Muusikalised numbrid 1) Aaria 2) Duett 3) Koor 4) Avamäng 5) Intermezzo 6) Retsitatiiv Tuntud heliloojad ja teosed G. F. Händel „Julius Caesar″, „Xerxes″ W. A. Mozart „Figaro pulm″, „Don Giovanni″, „Võluflööt″ G. Rossini „Sevilla habemeajaja″ C. M. von Weber „Nõidkütt″ R. Wagner „Lendav hollandlane″, „Tannhäuser″ G. Bizet „Carmen″ P. Tśaikovski „Jevgeni Onegin″, „Padaemand″ G. Puccini „Boheem″, „Tosca″, „Madame Butterfly″ G. Verdi „Aida″, „La Traviata″, „Rigoletto″ Ajalugu Ooper oli varaseim muusikateatri alaliik, mis kujunes välja 17. sajandi Itaalias. Ooperi vanimaid eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud
sajandi esimesse veerandisse, mil üheaegselt tegutsesid klassik Beethoven ning esimesed romantikud Weber ja Schubert. Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsioni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilisolustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilisromantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Suurt tähelepanu osutati programmilisel muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks.
Koor etendab rahvahulka. Orkester saadab lauljaid, annab edasi emotsioone, aitab lahti mõtestada lavategevust. Kõrge naishääl sopran Kõrge meeshääl tenor Väga kõrge sopran koloratuursopran Väga kõrge meeshääl kontratenor Keskmine naishääl metsosopran Keskmine meeshääl bariton Madal naishääl alt (kontraalt) Madal meeshääl bass Esimene romantiline ooper Carl Maria von Weberi ,,Nõidkütt" (müstilise sisuga). ROSSINI Itaalia helilooja Pärit vaesest muusikute perekonnast Oli muusikute laps, seega sattus lavale üsna varakult Väga ilusa lauluhäälega Õppis Bologna muusikalütseumis Tal on 40 ooperit ,,Tuhkatriinu" ,,Wilhelm Tell" ,,Sevilla habemeajaja" ,,Othello" ,,Tancredi" BIZET Prantsuse helilooja Lapsena oli erakordsete muusikaliste võimetega
'Talupoja au' (verismi tähtteos) Ruggiero Leoncavallo – ooperid 'Pagliacci', 'Der Ronald' Giacomo Puccini – ooperid 'Boheem', 'Madame Butterfly' Giacomo Meyerbeer (prantsusmaa) – ühendas saksa orkestri itaalia vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid' Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene) Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik helilooja. Kirjutas veel 2 missat. 2 sümfooniat, instrumentaalkontserte. Richard Wagner - 19. saj suurim ooperireformaator (veristlik ooper oli numbriooper e kõik numbrid olid lõpetatud kujul, aga alates Wagnerist hakati looma läbi komponeeritud teoseid), ooperid olid pideva arenduse ja katkematu tegevusega, mis põhinesid müütidel. 'Nibelungi sõrmus', Ĺohengrin' Mihhail Glinka – Looming avaldas mõju kõigile 19. saj vene heliloojatele. Lõi
Algul hakkasid seda finantseerima teatrihuvilised hiljem ka linn Teatrihuvilised panid rahad kokku ja rajasid teatri seltsi ning kutsusid direktori Direktor koostas teatri truppi Algul olid sega trupid Sajandi jooksul trupid eristusid ja see tõi kaasa ooperi etendute taseme tõusu Mitmezanriline (sõnateater, ooper, operett ja ballett) Carl Maria von Weber (1786- 1826) Oli saksa helilooja, dirigent, pianist Saksa muusikateatri ja romantilise ooperi rajajaid. Ooperid ,,Nõidkütt", ,,Euryanthe ja Oberon" Orkestri- ja kammerteosed. Richard Wagner (1813-1883) Sündis Leipzigis Saksa helilooja, dirigent, ooperiautor ja ooperiuuendaja Tema õpingud algasid Dresdeni Kreuzschules Juba varakult avaldus temas huvi kirjanduse ja teatri vastu 1830 asus õppima Leipzigi ülikooli 1841. aastal valmis tema esimene pusima jäänud ooper ,,Lendav Hollandlane´´ 1849. aastal võttis osa Dresteni ülestõusust, mille tagajärjel asus 10. a elama Zürichisse 1861
Giacomo Puccini ooperid "Il Tabarro" ja "Gianni Schicchi" Giuseppe Verdi ooper "La Traviata" Giacomo Puccini ooper "Õde Angelica" Aleksandr Dargomõzski ooper "Näkineid" Wolfgang Amadeus Mozarti ooper "Don Giovanni ehk Karistatud patune" Jacques Offenbachi operett "Ilus Helena" Raimo Kangro ooper "Süda" Marguerite Monnot' muusikal "Irma" Jule Styne'i muusikal "Sugar" Giuseppe Verdi ooper "Don Carlos" Modest Mussorgski ooper "Boriss Godunov" Carl Maria von Weberi ooper "Nõidkütt" Tõnu Raadiku muusikal "Vargamäe tõde ja õigus" Tõnis Kaumanni ooper "Mina Napoleon!" (2) 8 KOKKUVÕTE Antud referaat on koostatud näitleja Helgi Sallo elust ja tööst näitleja, laulja ning näitejuhina. Tööd kirjutades sain teada palju uut Helgi Sallo elust ja tööst. Sain teada, et ta on väga huvitava karakteriga inimene, kes ütleb alati välja kõik, mis meelel. Samuti sain teada, et ta
äärmiselt nõrga sisemise seosega. Sündmustikku, mis hargneb kord maa peal, kord Uku riigis, kord inimeste keskel, kord jumalate vahel, on raske järjestada mingiks loogiliseks tervikuks. Esimeseks Eesti rahvuslikuks ooperiks peetakse 1928 Evald Aav "Vikerlased". TUNTUMAD OOPERILOOJAD JA OOPERID Monteverdi "Orpheus" Mozart "Võluflööt", "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Figaro pulm" G. Rossini "Sevilla habemeajaja" Weber "Nõidkütt" -esimene rahvuslik ooper muusikaloos, kus kasutati saksa rahvameloodiaid Wagner "Lendav hollandlane","Lohengrin", "Tannhäuser", M. Glinka ( vene rahvusliku koolkonna rajaj) "Ivan Sussanin", "Ruslan ja Ludmilla" Mussorgski "Boriss Godunov" Bizet "Carmen" G. Verdi "Traviata", "Aida","Rigoletto", "Trubaduur", "Nabucco" Puccini "Madame Butterfly", "Tosca","Boheem" NB! ESMALT LOE KONSPEKT LÄBI NING VASTA SEEJÄREL KÜSIMUSTELE! 1. Koosta ooperi definitsioon! 2
liikumise perioodil läbi Koidula loomingu (1860.-1880.). Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi
Uskusid vürstide heatahtlikku valitsemisse Uskusid demokraatiasse (Prantsuse revolutsioon ja Napoleon olid vabaduse inspriratsiooni allikaks) MUUSIKAS: Formaalse struktuuri Kindla helitöö emotsionaalne vajadus distsiplineeritus on kasutoov dikteerib muusika vormi 1.1. AJASTU JAOTUS MUUSIKAS 1800-1830 vararomantism Weberi "Nõidkütt" I rahvusromantiline ooper; Schuberti laulud; 1830 1850 kõrgromantism Juulirevolutsioon Prantsusmaal, Viini asemel keskuseks Pariis: kirjanikud:Hugo, Balzac, Dumas; heliloojad Paganini, Liszt, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Wagner, Verdi... 1850 1890 hilisromantism Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut: Liszti sümfoonilised poeemid; Wagneri muusikalised draamad; Mahleri ulatuslikud sümfooniad; 1.2. ROMANTISM MUUSIKAS Tõenäoliselt on 1789. a
liikumise perioodil läbi Koidula loomingu (1860.-1880.). Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi
ballade.Romantiline ooper on küllastunud kirglikust dramatismist, energiast, eredatest muusikalistest kontrastidest ja vastandamistest, mis nõudsid lauljalt kõrget meisterlikkust. Carl Maria von Weberit peetakse romantismi teerajajaks ja saksa rahvusliku ooperi loojaks.Tema tähtsamad ooperid, mis põhinevad suures osas rahvajuttudel on `'Nõidkütt'' , `'Oberon'' ja `'Euryanthe''.Saksa ooperi eripära seisnes orkestri erilises tähtsustamises. Pjotr Taikovski(18201893) on kõige kuulsam vene muusikaklassik.Looming on ta stiilil romantiline.Tema meloodiad mõjutasid tundeid. Paljud Tsaikovski teosed põhinevad õnneunistuste
Teatrikõrgkoolis ja Hamburgi Ülikoolis Götz Friedrichi juures. 1996-1999 töötas lavastaja ja lavastaja assistendina Kasseli Riigiteatris. Alates 1999 on ta vabakutselise lavastajana välja toonud üle 40 ooperi, opereti ja muusikali Saksamaal, Austrias, Tsehhis ja Brasiilias. Ta on teinud koostööd paljude ooperimajadega: Praha (,,La Bohéme", ,,Padaemand"), Essen (,,Manon Lescaut"), Dortmund (,,Müüdud mõrsja"), Hamburg (,,Nõidkütt"), Kassel (,,Norma") jt. 2009 lavastas Roman Hovenbitzer Vanemuise teatris muusikali ,,Ämbliknaise suudlus" ning 2011 Donizetti ooperi ,,Maria Stuarda". Tema viimased lavastused on ,,Rigoletto" Bielefeldis ja ,,Susannah" Hagenis. 9 Arvamused ajakirjanduse maailmast Väljavõte Postimehest: Kabaree trallib tumedasse tulevikku Avaldatud: 23. oktoober 2012 Kell 22:27
o. noorikut vaatama. Vaatamise eest nõuti maksu. Esimene vaatleja oli peigmees, siis peiupoisid, siis teised pulmalised. Hiljem hakkas tanutamist asendama nn. pruudipärja mahamängimine.See uuem tava on nüüdseks tuntud juba üle maa. Vallalised tüdrukud kogunevad ringmänguks. Ringi keskel on seotud silmadega pruut. Lauldakse tuttavat ,,Pruudipärja laulu" (laenatud saksa folkloorist, tuntud C. M. v. Weberi ooperi ,,Nõidkütt" vahendusel): Me pruudipärga punume sul kaunil roosilillil ja tantsule sind saadame nüüd kenal pulmapillil. Ref.: ilus haljas, ilus haljas, Ilus haljas pruudipärg! Mul aias kasvas kaunisti
Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Tema oli see, kes andis poisile kätte pintsli ja lõuendi, võttis teda kaasa teatriproovidele, jutustas kaasakiskuvaid lugusid näidenditest ja ooperitest, ja kes tahtis poisist teha midagi suurt, midagi erakorralist. Ka Wagneri õed ja vennad pühendasid end teatrile. Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks. Sellele järgnes sügav kiindumus Homerose, Sophoklese ja Shakespeare'i kirjandusteostesse. Nii kirjutada, nii luua- see mõte vaimustas ja haaras. Loetu mõjul valmis draama "Leobold ja Adelaide", kus tegevustik oli niivõrd dramaatiline, et nelikümmend kaks inimest kaotas elu. Muusikuist ilmus peagi Weberi kõrvale Beethoven. Vaimustas nii helilooja isiksus kui ka looming, eriti aga tema 9. sümfoonia.
siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. 1.1. Romantism muusikas Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi ("Undine"), fantastilis- olustikulisi ("Nõidkütt"), rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tell"), heroilis- 4 romantilisi ("Norma"), lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust", "Tristan ja Isolde"). Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkis vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt
Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Loodi muinasjutulisi, fantastilis-olustikulisi, rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid, heroilis-romantilisi, lüürilis-psühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid. Näiteks ,,Undine", ,,Nõidkütt", ,,Willhelm Tell", ,,Norma", ,,Faust", ,,Tristan ja Isolde" jne. Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus. Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. ROMANTISM TEARTIKUNSTIS
Teema 9. Rahvuslikkuse küsimus. Ooper ja rahvuslikkus Mis teeb ühest 19. sajandi muusikateosest rahvusliku? Mitte niivõrd see, kas ja kuipalju on seal kasutatud rahvaviise, kuivõrd just see, kuidas tollane publik teda mõistis ja vastu võttis: a) pidi olema vajadus rahvusliku muusika järele, identiteedi otsimine muusikas; b) andekas, väljapaistev helilooja, kelle individuaalstiili hakkab publik vastu võtma rahvuslikuna (Weberi romantiline ooper ,,Nõidkütt" (1821); Glinka ,,Elu....", Smetana koomiline ooper ,,Müüdud mõrsja" (1866); jt.); c) üldiselt pidi teos saavutama ka kohe üksmeelse edu. 8 Ooper ja rahvuslikkus. Nagu teame, oli 19. sajandil muusikaelu kandvaks jõuks kodanlus e keskklass ning et otseselt seda iseloomustavaks institutsiooniks oli avalik kontsert ning muusikazanritest tõusis esikohale sümfoonia.
Et Wagnerist sai just ooperikomponist, libretist ja muusikakirjanik, selles etendas teatud rolli ka tema vanemad. Juba noormehe isa Friederich oli suur teatrientusiast. Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed. Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks. 1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu. Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks. Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit "Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836). Teos põhineb Itaalia eeskujudel.
dubleerinud teksti animafilmides ,,Haikala lugu","Shrek 3" jne. Henry Higgins, foneetikaprofessor-Rene Soom Rene Soom on bariton. Rene Soom on õppinud klassikalist laulmist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias. Rahvusooper Estonias on Rene Soom töötanud alates 1997. aastast, solistina aga alates 2005. aastast. Estonias on ta mänginud rolle nagu näiteks Onegin(Tsaikovski ,,Jevgeni Onegin"), Dandini (Rossini ,,Tuhkatriinu"), Ottokar(Webberi ,,Nõidkütt") ja palju teisi rolle. Rene Soom on tegutsenud aktiivselt ka väljaspool koduteatrit, esinenud külalisena Vanemuise teatris, samuti on koostööd teinud Pärnu Linnaorkestri ja Ooper- kvartetiga ning osalenud KaivConsorti projektlavastustes (Orffi ,,Kuu" ja Bizet' ,,Carmen"), samuti osaleb juba aastaid sõnateatri ,,Varius" tegemistes ning on koos trupiga andnud etendusi ka Rootsis, USA-s ja Kanadas. Samuti on R.Soom edukalt esinenud kammerlauljana.
edasi meeleolumuutusi. Lauljate hääleliigid: Naishääled: · Sopran (kõrge naishääl), väga kõrge sopran koloratuursopran. · Mezzosopran (keskmine naishääl). · Kontra(alt) madal naishääl. Meeshääled: · Tenor (kõrge meeshääl) väga kõrge meeshääl kontratenor. · Bariton (keskmine meeshääl). · Bass (madal meeshääl). Kõige esimene romantiline ooper loodud Carl Maria von Weberi (1786 1826) poolt ,,Nõidkütt". Gioacchino Rossini (1792 1868) Itaalia ooperihelilooja. 40 ooperit, tuntumad ,,Sevilla habemeajaja", ,,Tuhkatriinu", ,,Wilhelm Tell", ,,Othello", ,,Varastaja harakas". Kuulsaim ,,Sevilla habemeajaja", valminud 1816. Itaalia koomilise ooperi tippsaavutus. Figaro kavantiin (aaria). Kavala toapoisi Figaro muusikaline portree, kus ennast imetleb. Giuseppe Verdi (1813 1901) 19. sajandi suurim ooperihelilooja. Kirjutanud 26 ooperit. Nendest 8 on säilitanud kuulsuse tänaseni:
9 Põgenemine loodusesse, eksootilistesse maadesse, fantaasiamaailma. Keskaja idealiseerimine (gooti stiil). Vastuseis mõistuse kummardamisele. Looduse hingestamine. Subjektivism (isikust lähtuv, enda autobiograafilisus) Romantismi periodiseering: Vararomantism 1800(15)-1830. Tähtsaimad heliloojad: Carl Maria von Weber (1786-1826) ooper ,,Nõidkütt", kirjutas ka laule ja laulis ise, end klaveril saates. Gioacchino Rossini (1792-1868) ooperid ,,Sevilla habemeajaja", ,,Wilhelm Tell" Franz Schubert (1797-1830) Viinis, geniaalne meloodia meister, oli olemas meelelahutus muusika. Soololaul, kunstide sünteesi poole püüdlemine, ühendati lauluga. Kirjutati sageli vokaaltsüklitena. 1815-,,Nõmmeroos", "Metshaldjas", 1824-tsükkel"Ilus möldrineiu", 1827- ,,Talvine teekond", 1828-,,Luige laul"
kollektiivi, neist 59 linnades, ja puhkpillimuusikaga oli aktiivselt hõivatud ligi 3500 mängijat (Kasemaa 1983: 50, 55, 64). Orkestrimuusikat vajati riigi- ja kirikupühadel, mitmesugustel avamistseremooniatel, paraadidel, tantsupidudel, leinamuusika esitajana jne. Parematel orkestritel lisandusid ka kontsertesinemised, kusjuures kavades oli küllaltki nõudlikke teoseid, nagu Fr. V. Suppé avamäng “Luuletaja ja talupoeg”, popurrii C. M. von Weberi ooperi “Nõidkütt” teemadel, France “Concert Ouverture” (ibid., 38). Seega oli puhkpilliorkestrite ampluaa üsnagi lai ning nende osa rahva, eriti maarahva muusikalise maitse arendamisel, aga ka pillimänguoskuse ja seeläbi nooditundmise õpetamisel märkimisväärselt suur. 20. sajandi teisel kümnendil ilmusid igihalja valsi ja polka kõrvale uued moetantsud: cake walk, boston, one step ja two step, tango. Eestis liikus ka ajakiri Musik für Alle, mis tutvustas uut muusikat ja uudistantse koos
annaabi.ee 
