In my opinion, having children while young is a bad thing, but there are some good thing also. It's a bad thing, because you can't finish school on time. Another point is that you don't have enough money to support the baby. Diapers are very expensive. You are not as experienced in the world, less wise so not only less wisdom to pass on to the kids, but less wisdom on effectively raising your children. You can't enjoy your young and single life, because you have do nurture your child. On the plus side you are much more energetic than some older parents. You will be younger when they grow up and move out, giving you more freedom earlier on. You will see more of their lives before you pass on. For example, many of my friend got a child when they were still in school and they are happy about the baby but also they are so sad because they dropped put of school to raise their kid. Last of all, having children while young has it's pros and cons. In conclusion,
and academic abilities. Students, who take less challenging classes or are satisfied with less work, often will have the result of average academic success. As much as teachers, classes and schools are factors in student academic success, parents hold an equally important role. This includes having adult figures, who are positive role models, who value the importance of education as well as providing an appropriate environment to nurture student academic success. While there are many factors in academic success, the most important factor is the student. A positive and academically challenging attitude toward education takes students a long ways toward their journey to success.
They become a part of everything...they become the Soul of the World." ,,If good things are coming, they will be a pleasant surprise," said the seer. ,,If bad things are, and you know in advance, you will suffer greatly before they even occur." ,,The darkest hour of the night came just before the dawn." ,,Every search begins with beginner`s luck. And every search ends with the victor`s being severely tested." 1) Disinter välja kaevama, uuesti päevavalgele tooma 2) Nurture üles kasvatama, toitma 3) Grasp haare, arusaam 4) Contemplate mõtisklema, kaaluma 5) Sycamore mägivaher 6) Herd kari 7) Flock kari 8) Crook - kõvera otsaga karjasekepp 9) To mutter pomisema 10) To prod torkama 11) Proprietor omanik 12) Vaguely ähmaselt, ebaselgelt 13) Conqueror vallutaja 14) Slaughter tapma, veristama 15) Thereby seeläbi, sealjuures, järelikult 16) Emerald smaragd 17) Omen enne 18) Tapestry seinavaip, mööbliriie
But what’s the result of all this? We end up leading anxious and unhappy lives. No one can define what’s meaningful for us. Culture doesn’t get to dictate if it’s working outside the home, raising children, lawyering, teaching, or painting. Like our gifts and talents, meaning is unique to each one of us. Throughout human history, we’ve relied on laughter, song, and dance to express ourselves, to communicate our stories and emotions, to celebrate and mourn, and to nurture community. While most people would tell you that a life without laughter, music, and dance would be unbearable, it’s easy to take these experiences for granted. Marge Veskemaa This book show us another way. These research participants highlight the need for us to embrace our own uniqueness, our own little imperfections and quirks – the things that make us who we are.
inimesed Euroopalikus mõttes loogiliselt mõelda. Sellest võib järeldada, et loogiline mõtlemine on omane vaid lääne kultuuridele, kuna seal on sellist mõtlemist vaja (eelkõige koolis). Traditsionaalses kultuuris pole inimestel vaja abstraktset loogilist mõtlemist. Seega erinevates kultuurides toimub mõtlemine ja selle areng erinevalt. Loodus, kultuur ja inimese areng Nature ja nurture probleem kumb on inimese arengu määramisel olulisem, kaasasündinud omadused (nature) või elu jooksul õpitu (nurture)? Kaks äärmuslikku vastust sellel küsimusele: Bioloogiline determinism olulisemad omadused on inimesele geenide poolt kaasa antud Keskkondlik determinism inimese omadused sõltuvad peaegu täielikult keskkonnast Instinktiteooria William McDougall (1871 1938) Inimkäitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt. Inimestele omaste
[email protected]* 1. search-engine otsingumootor 2. flop läbikukkumine 3. scene stseen 4. consent nõusolek 5. inconvenience ebamugavus 6. stack up kestma 7. perennially aastaringselt 8. concise kokkuvõtlik 9. simultaneously üheaegselt 10. depreciate alahindama 11. restrict piirama 12. interface liides 13. refinement täpsustus 14. overlay ülekate 15. bullying kiusamine 16. nurture hoolitsus 17. novelty uudsus 18. clutter korralagedus 19. monetize raha ringlusse laskma 20. thriving product edukas toode 21. flank tiib 22. slick õlilaik 23. hassle nägelus 24. skew viltune 25. devote pühendama 26. sheen sädelus, heledus 27. instantaneous hetkeline 28. augmented suurendatud 29. Opaque läbipaistmatu 30. Trackball juhtkuul 31
300. Merge- liituma 301. Merger- firmade liitumine 302. Middleman- vahendaja 303. Militate huvid 304. Minnow- karpkala 305. Minor- vähemtähtis, väiksem 306. Misbehavior halb käitumine 307. Miserably- viletsalt 308. Modern society moderne ühiskond 309. Momentum- impulss 310. Monitor- jälgima 311. Moral incentive moraalne ajend 312. Motion- liikumine N 313. Negotiate- Läbi rääkima, läbirääkimisi tegema 314. Network- võrgustik 315. Nurture- kasvatus, hoolitsemine 316. Nurture the hope- lootust hellitama O 317. Objectively-objektiivselt, erapooletult 318. Observe- vaatlema 319. Observed- täheldatud 320. Obtains- saab, omandab 321. Occasionally - mõnikord 322. Occur- toimuma 323. Odds- koenfitsendid 324. Offensive- ründav, solvav 325. Opportunities - võimalused 326. Option- valikuvõimalus 327. Outlet- kaubandusettevõte 328. Overall kokkuvõttes 329. Oversimplification- ülelihtsustamine
*Stanford-Binet test *Ch. Spearman (1904) üldintelligentsus - g-faktor - üksikvõime > erivõime > üldvõime *R. B. Cattell - liikuv intelligentsus - kristalliseerunud intelligentsus INTELLIGENTSUST MÕJUTAB - vaimne kiirus - töömälu ja tähelepanu - täidesaatev kontroll INTELLIGENTSUSKOEFITSENT (IQ) - W. Stern 20. sajandi alguses - IQ = (vaimne vanus/kronoloogiline vanus)*100 *Flynni efekt (1987/2007) - intelligentsuse skoor kasvab ajas - 1 SD 50 aata jooksul NATURE OR NURTURE - tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: *genotüüp (pärilikkuse alus) *keskkonna mõjud PEREKONNASTATISTILINE MEETOD - SUGULUS x IQ korrelatsioon *adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 *mittesugulased, koos kasvanud .23 *lapsed, vanemad .49 *mittesugulased, lahus kasvanud .00 KAKSIKUTE MEETOD * ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja erimunakaksikud (50%) *ühemunakaksikud koos kasvanud .86 *erimunakaksikus koos kasvanud .60 *õed-vennad koos kasvanud .47
her. He asked her how she would have felt if she was in a new, strange place. He suggested that maybe the boy did not know the rules of their community, and did not know he was breaking them. Lily said that she understood, and said that she was no longer angry with the boy. 5. What is Father's job in the community? Nurturer who works with infants. He enjoys his job and takes it very seriously, constantly trying to nurture children who will stay alive until the Ceremony of Names. However, even if he is attached to a child, he will release it if that seems to be the best decision. 6. Why is father worried about one baby? Jonas's father speaks of a weak infant at the nursery whom he is going to temporarily bring home in order to provide better care, since if the baby cannot recover he will have to be released. 7. Why is Jonas apprehensive about the Ceremony of Twelve?
Tegevusteoreetiline lähenemine inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab mida ta teeb ja juhib ise enda tegevust Strukturaalne lähenemine inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 2 Sissejuhatus sotsioloogiasse 5. Milline on inimloomus? Geenid vs kasvatus (nature vs nurture) Geneetiline lähenemine inimese olulisemad omadused on talle kaasa sündinud, kasvatus neid omadusi ei muuda Kultuuriline lähenemine inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused on kasvatuse käigus omandatud 6. Milline on inimloomus 2? Mõistus vs tunded Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus inimene
olla abiks näitlejate valimisel esinemisproovi videote järgi või aidata teenindajatel meelde jätta kliente keda nad tõenäoliselt unustaksid. Me peaksime kehtestama ka mäletamisega manipuleerimise limiidid - millisel juhul võime enda välimust muuta tehes end mäletatavaks esindusisikuks või unustatavaks spiooniks? Antud artikkel seostub ehk kõige rohkem (samas väga vähe) „Inimese arengu ja sotsiaalse keskkonna“ teemaga loengutest. Nature ja nurture probleemi osas – kumb on inimese arengus olulisem? Antud juhul kui teatud inimtüübid on meeldejäävamad, siis see on pigem kaasasündinud omadus. Kuid kui järgnevad uuringud tõestavad mingite omaduste muutmisel mäletatavuse muutmist, siis on võimalik seda nö keskkonna mõjul muuta. William McDougali arvates on inimkäitumine määratud kaasasündinud instinktide poolt ja mõneks nendest instinktidest on näiteks vastumeelsus ja sümpaatia. Erinevad uuringud on näidanud, et
Motiiv- Vajadustest kasvavad välja motiivid. Kui motiiv on tekkinud, siis saan aru, et onmingis vajaduses puudujääke. Eesmärk- Milline eesmärk on ja kuidas hakkame sinna välja jõudma. Näiteks: saada baka diplom, väiksem eesmärk: läbida aine ülevaade psühholoogiast. Kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer)- Teooria, mille järgi emotsionaalne kogemus tekib olukorrale vastavate kehaliste reaktsioonide tõlgendamise tulemusena. Nature or nurture-Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit:Genotüüp (pärilikkuse alus), Keskkonna mõjud. Isiksus-käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine)- Uurib kuivõrd on meil isikuomadused kaasa sündinud ja kuivõrd me üldse ise saame midagi mõjutada. Sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine)- Toetajad väidavad, et
kriminaalse käitumise ’peatamiseks’ nähakse peamiselt ebavõrdsuse kaotamist, suuremaid karistusi, surmanuhtlust, sundtööd ning ravi. Autorile oli töö kirjutamine huvitav väljakutse, töö mahukuse tõttu kerkis esile ohtralt küsimuse, probleeme ning ideid, millega sooviks autor edasi tegeleda. 92 CRIMINAL BEHAVIOR NATURE VS NURTURE Research work Johanna Randmets Kuressaare Gymnasium Grade X Supervisor: Sirje Kereme
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse
esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas suudavad nad seda teha kiiresti? · Kuidas suudetakse luua erinevaid teateid, saavutada mõistmist? Kõne produtseerimine, samas saavutame selle, et teised meist aru · Kuidas omandab laps keele? Miks nii kiiresti? · Keele omandamise teooriad: nature-nurture vaidlus Keele omadused · Konstruktiivne, loov (creative) Igas keeles saab lõputul hulgal erinevalt koostatud lauseid. Kuidas käsi käib vms :D. Saab kasutada vaid selliseid sõnu, mis koosnevad foneemidest vms. Kuivõrd on erinevad keeled loovad- uurimus. Kõik asjad mida me saame öelda ühes keeles, saame seda öelda ka teistes keeltes. Loovuse potentsiaal on samasugune · Struktureeritud (structured), reeglid-piirangud (strukturaalsed ja ettekirjutavad) Reeglid ja piirangud,
· Maktro-sotsioloogia tuleb uurida suuremastaabilisi nähtusi-gruppe. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on reaalselt olemas? · Individualism sellised nähtused nagu riigid, organisatsioonid, grupid jne on abstaktsioonid. Reaalselt on olemas ainult inimesed. · Holism riigid, irganisatsioonid, grupid jms on enamat kui inimeste summad. Milline on inimloomus? · Nature (loodus) inimese põhiloomus on kaasa sündinud, geenides · Nurture (kasvatus) inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus. Kaasa sündinud Sotsioloogiline kujutlusvõime. Kuulus sotsioloog Charles Wright Mills ütles, et sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Oluline on näha erinevaid variante. 10.09.13 Sotsioloogilise uurimise meetodid Teaduse komponendid · Epmiiria 1. Uute andmete kogumine ja nende analüüs 2. Mis tegelikult maailmas toimub? 3
Sissejuhatus sotsioloogiasse Tegevusteoreetiline lähenemine – inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab mida ta teeb ja juhib ise enda tegevust Strukturaalne lähenemine – inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). 5. Milline on inimloomus? Geenid vs kasvatus (nature vs nurture) Geneetiline lähenemine – inimese olulisemad omadused on talle kaasa sündinud, kasvatus neid omadusi ei muuda Kultuuriline lähenemine – inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused on kasvatuse käigus omandatud 6. Milline on inimloomus 2? Mõistus vs tunded Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus – inimene on mõistuspärane
Üritas välja selgitada, ja reeglite õppimine. Sotsialiseerumise agendid: inimesed et kas nendel harimata rahvastel on ka loogiline ja organisatsioonid, kes juhivad sotsialiseerumise mõtlemine, nagu on lääne inimestel. Selgus, et nad ei protsessid. Vanglas võib toimuda nt desotsialiseerumine. mõista abstraktseid küsimusi, mis nõuavad eeldamist. Mis määrab inimese arengu? Nature vs Nurture. Mõtlemine toimub eri kultuurides erinevalt. Loogiline Bioloogiline determinism inimese olemus sõltub sellest, mõtlemine tekib eelkõige koolihariduse mõjul, ent milline on tema kaasasündinud potensiaal. praktilises elus pole sellist mõtlemist vaja. Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub Sotsiobioloogia käsitleb samuti inimese arengut ja keskkonnast, kus ta üles kasvab (nurture). mõtlemist. Edward O
Mis on DNA metülatsiooni ja hüdroksümetülatsiooni erinevused? DNA metülatsioon – tsütosiini kovalentne modifikatsioon, kus vesinik H5 vahetatakse metüülgrupi vastu. Seotud valkude sidumisega DNAle. DNA hüdroksümetülatsioon – tsütosiini H5 vahetatakse hüdroksümetüülgrupi vastu. Hüdroksümetülatsioon on seotud tüvirakkude pluripotentsusega. 9. Why is the classic twin study the perfect natural experiment to distinguish nature (shared genes) from nurture (shared environment)? Similarity for continuous traits in twin pairs can be expressed as twin correlations. How can similarity in dichotomous traits (eg diseases) be expressed in twins? Kuna monosügootsed kaksikud jagavad 100% oma geenidest. Disügootsed kaksikud jagavad keskmiselt 50% oma geenidest. Kui neid võrreldes selgub, et mingi tunnuse osas on monosügootsed kaksikud omavahel sarnasemad kui disügootsed, siis võib järeldada
- Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline - Kehalis-kineetiline - Intrapersonaalne - Interpersonaalne - Naturalistlik - Alternatiivsed intelligentsuse vormid - Sotsiaalne intelligentsus – thorndike - Praktiline intelligentsus – sternberg - Emotsionaalne intelligentsus – coleman - Kust intelligentsus tuleb? - Natuure vs nurture – geenid vs keskkond - Intelligentsuse päritavuskoefitsent on u 0,5, 50% IQ testide varieeruvusest tuleb geenide varieeruvusest - III loeng – Intelligentsus: rakendused - Intelligentsuse mõõtmine - Standadiseeruitud IQ skaala lähtub eeldustest: populatsiooni keskmine(100), standardhävle (15), IQ jaotunud normaaljaotuse alusel - Iga uus IQ test normeeritakse normgrupi alusel - Ig testi tulemuse võib ümber arvutada IQ skaalale
Biheivioristid ei olnud hariduselt loodusteadlased, ei juhindunud evolutsiooniteooriast kontsentreerusid vähestele katseliikidele (peamiselt rottidele ja tuvidele) otsisid üldisi seaduspärasusi, mis kehtiksid kõigi liikide puhul tegid eksperimente kontrollitud laboritingimustes. Etoloogide ja biheivioristide kõige teravam vaidlusküsimus oli see, kas käitumine on kaasasündinud või kujuneb välja kasvukeskonna mõjul. --- Nature or nurture? (Sünnipära või kasvukeskkond?) Biheivioristide vastus: nurture, kasvukeskkond ignoreerisid küsimust pärilikkuse rollist käitumise kujunemises ületähtsustasid loomade õppimisvõimet ja sellest tulenevat käitumise plastilisust. Etoloogide vastus: nature, sünnipära ületähtsustasid liigiomaste stereotüüpsete käitumismustrite osakaalu käitumises, pidasid enamikku käitumisest kaasasündinuks
Saksamaa. 4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine. John Watson. USA. 5. Psühhoanalüüs – fookus alateadvusel; uuriti vaimseid häireid tulenevalt konfliktidest. Sigmund Freud. Tänapäevased koolkonnad 1. Bioloogiline suund. Käitumise alused pärilikkuses, närvisüsteemis ja hormoonides. Evolutsiooniline psühholoogia kuulub samuti selle suuna alla. 2. Arengu suund. Geenid vs kasvatus (nature vs nurture theory). Inimese areng toimub geneetika ja keskkonna koosmõjul. 3. Kognitiivne suund. Kuidas inimesed töötlevad väljaspoolt tulenevat infot. Uuritakse kõiki vaimseid protsesse. 4. Kliiniline suund. Vaimne tervis ja vaimsed häired. Psühhodünaamiline (alateadvuse energiad) ja humanistlik (A.Maslow, Carl Rogers) lähenemine. 5. Käitumuslik suund. Vämimiste stiimulite mõjutused. Premeerimine/karistamine. Sotsiaalne õppimine (A. Bandura)
Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme
III PLOKK 5. Käitumise juhtimine – kuidas psüühika suhestub keskkonnaga keha ja tegevuse kaudu, mille esindused ajus on üks töödeldava info liik. I JA III PLOKK 6. Eesmärgipärasus – kuidas käitumise kasulikkuse tagamiseks (motivatsioon) tõlgendab psüühika infot organismi eesmärkidest lähtuvalt (emotsioonid). I JA III PLOKK 7. Organismi eluliste funktsioonide kontroll –infotöötlusrežiimid. I PLOKK MEELED JA TAJU John Locke 17.saj. Empirism Nurture. Tabula rasa! Immanuel Kant 18.saj. Nativism Nature. [Sisemine kaasasündinud loomus vs väline keskkond ja kasvatus) Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias: 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel ---
kogemuse mitteolulisust. Nt. kajakapojal kasvab oma toitja noka nasaralaigu tabamise täpsus vanusega isegi siis, kui tal ei lasta seda harjutada. Väide: kogemusest õppimine ei ole ainus keskkonnategur, mis mingi käitumise väljakujunemist mõjutab. Väide: käitumismustrid ei jagune üksnes 100% sünnipärasteks või 100% omandatuteks. 8. Psühholoogide ja etoloogide vastuolu lahendus. Nii etoloogid kui ka psühholoogid on jõudnud äratundmisele, et vastandamine "nature or nurture" ei ole üldse õigustatud. Siiski, käitumise mõned aspektid on keskkonna poolt rohkem mõjutatavad kui teised, st. - mõned käitumismustrid on stabiilsemad, teised labiilsemad. 9. Õppimisvõime piiratus. Õppimisvõime piirangud tagavad selle, et üldjuhul suudab noorlind omandada üksnes oma liigi laulu. Õppimisvõime piirangud on liigiti väga erinevad. 10. Näiteid käitumise arengust loomadel.
Intelligentsustestid • Lewis M. Terman (1877–1956) tõlkis aastail 1910– 1916 A. Binet testid inglise keelde ning kohandas neid Ameerika oludele • Stanford - Binet test Mis intelligentsust mõjutab? • Vaimne kiirus • Töömälu ja tähelepanu • Täidesaatev kontroll Intelligentsuskoefitsent (IQ) • W. Stern 20 . saj alguses • IQ=(vaimne vanus/kronoloogiline vanus)* 100 Flynni efekt (1987 / 2007) • Intelligentsuse skoor kasvab ajas • 1 SD 50 aasta jooksul Nature or nurture • Tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: • Genotüüp (pärilikkuse alus) • Keskkonna mõjud Perekonnastatistiline meetod • Sugulus x IQ korrelatsioon • adoptiivlapsed, pärisvanemad .36 • mittesugulased, kooskasvanud .23 • lapsed, vanemad .49 • mittesugulased, lahuskasvanud .00 Kaksikute meetod 51 52
http://www.psych.uiuc.edu/~broberts/cumulative%20continuity%20chapter.pdf Roberts, B.W., & Mroczek, D. (2008). Personality trait change in adulthood. Current Directions in Psychological Science, 17, 31-35. Caspi, A. (2000). The child is the father of the man: Personality continues from childhood to adulthood. Journal of Personality and Social Psychology, 78, 158-172. McCrae, R. R. et al. (2000). Nature over nurture : temperament, personality, and life span development. Journal of Personality and Social Psychology. 78, 173-186 9. KULTUUR JA ISIKSUS. MINAKONTSEPTSIOON JA ENESETEADVUS K: Allik, J., & Realo, A. (2013). Kultuur ja isiksus. Tuna: Ajalookultuuri Ajakiri, 16(4), 2-25. S: Church, A. T. (2009). Current perspectives in the study of personality across cultures. Perspectives on Psychological Science, 5(4) 441449. S: Realo, A. (2003). Individualism-kollektivism ja isiksus. - J. Allik, A
6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks: Küpsemine bioloogial põhinev protsess, mis kirjeldab seda, kuidas arengulised muutused kehas aset leiavad Õppimine suhteliselt püsiv muutus käitumises; on selgelt kohemuse tagajärg, ei tule geneetikast Arengupsühh. põhiküs: 1. Keskkond vs pärilikkus mis on arenguliste muutuste peamiseks põhjuseks? How do nature and nurture interact? Tugevate geneetiliste omadustega on kasv, silmavärv, käepigistuse tugevus, hääletoon, vererõhk, sportlik võimekus, intellektuaalsed omadused (mälu, ärevus, häbelikkus). 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus - kvantitatiivne ja kvalitatiivne areng (mõtlemise, loomuse muutus), kas ja kuidas on varasem ja hilisem areng... 3. Inimese sünnipärane põhiolemus (hea, halb või naturaalne või mõlemad) kas seda saab määratleda?
Seitse grupifaktorit (üldisemad Thurstone’st) Pärilikkus ja keskkond - kõige üldisemad põhjused erinevustele vaimsetes võimetes. Aktiivne koosmõju: geenid suunavad arendavatele tegevustele Passiivne koosmõju: vanemate geenid suunavad keskkonna rikastamisele Reaktiivne koosmõju: geenidest mõjutatud käitumine põhjustab reaktsiooni keskkonnalt, mis mõjutab käitumist. Alates Galtonist lõputu nature vs. nurture debatt. Algul nature (Mendeli tööd), siis nurture (beiheiviorism), siis jälle nature (geneetika) jne. Hetkel nature? Siiski – intelligentsuse geeni pole leitud ja ilmselt ka ei leita. Järelikult ei saa omistada “olulisemat” mõju keskkonnale või pärilikkusele hoolimata nature domineerimisest eriti hilisemas eas. Grupierinevused.. Rassi mõiste on problemaatiline
Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp pärilikkuse alus indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid sooritustestid
Stanford-Binet test (L.Terman) kaks versioon, üks neile kes oskasid lugeda ja kirjutada, teine rassilistele/keelelistele vähemustele, mitteverbaalne, et ka nemad saaksid selle ära täita Normaaljaotus – keskmine tulemus on teadlaste vahel kokku lepitud – 100, sellest oleneb, millise tasemel oled, kas kõrgemal või madalamal Flynni efekt (1987/2007) Intelligentsuse skoor kasvab ajas 1standarthälve 50 aasta jooksul Nature or nurture Inimliigi tunnuste varieeruvuse ja arengu määravad ära kaks faktorit: Genotüüp – pärilikkuse alus – indiviidi kogu geneetiline info; perekonnasisene uuring – ühemunakaksikud (genotüübi kattuvus 100%) ja kahemunakaksikud(genotüübi kattuvus 50%) Keskkonna mõjud Intelligentsuse mõõtmine: Üldine vaimne võimekus – akadeemilise võimekuse testid, kliinilised testid Spetsiifiliste võimekuste testid – sooritustestid
avastamine (Mendel: vormiloovad elemendid; hiljem nim. geenideks). * Geenide pärandumise ja kombineerumise peamiste seaduspärasuste avastamine (Mendeli seadused). * Need avastused said hiljem korpuskulaarse pärilikkuseteooria e. geeniteooria tuumaks. 1.5. Francis Galton (1822 - 1911) Ta lõi inimgeneetika alused. Eugeenika rajaja. On kvantitatiivsete (pideva muutlikusega) tunnuste päritavuse ("nature and nurture" vahekorra) uurimise meetodite ja biomeetrilise geneetika looja. Esimesi psühhogeneetikuid. Kvantitatiivse statistika edasiarendaja ja kaksikute meetodi looja. Propageeris kunstliku valikut inimpopulatsioonides pärilike väärtuste säilitamise ja parandamise eesmärgil. 1.6. Geneetika sünd 1870-90ndatel aastatel arenes mikroskoopia ja histotehnika täiustamise tõttu suurte hüpetega tsütoloogia. Avastati kromosoomid, kirjeldati rakujagunemise
Mis on see, mis teeb valitsejast hea valitseja? Mis on tema spetsiifiline voorus? Valitsejal on veel muud valitsemiseks vajalikud omadused kui tavalisel vooruslikul inimesel. Esmalt tuleb see voorus ära tunda ja seejärel teda vastavalt vooruse ideaalile kasvatada. 14.15. saj. (renessansi) Itaalia poliitiline humanism Arvati, et inimestes on potensiaal saada ükskõik kelleks, saada nii halvaks kui heaks, kuid inimene sünnib ,,puhtalt lehelt". Nature vs nurture tänapäeva debatid. · Renessanss poliitilises teoorias: klassikalise hariduse võidukäik. Rooma autorid: filosoofid Cicero ja Seneca, ajaloolased Livius, Sallustius, Tacitus · 2 võtmedistsipliini: filosoofia ja retoorika (teadmine, mis on vooruslik tegu + motivatsioon neid tegusid teha). Tollal oli retoorika põhimõte see, et õigesti kõnelemine paneb ka võrdväärselt käituma. Nt mineviku kritiseerimine paneb õigesti käituma kaasajas
protsendini elu teises pooles. Veel leidis Tork oma tulemuste alusel sõltu- vuse sünnijärjekorra ja vaimsete võimete vahel: esimesena ja teisena sün- dinud laste IQ on kõrgem kui hilisema sünnijärjekorraga lastel ja laste IQ sõltub vanemate haridustasemest rohkem kui näiteks nende varandusli- kust seisust. Nii pärilikkus kui ka hoolitsus ja eeskätt aktiivne tegelemine (inglise Pärilikkus, hoolitsus keeles kena sõnamäng “nurture & nature”) mõjutavad laste intellektuaal- ja aktiivne tegelemine mõjutavad laste intel- set arengut. Aktiivse suhtlemise mõju laste IQ arengule juba väga varases lektuaalset arengut. eas on kinnitanud Tallinna Ülikooli professori Marika Veissoni töörühma
intuitive Introvert vs. extrovert Happy vs. sad Materialistic vs. spiritual Polite V5. rude Controlling vs. impulsive Sacred vs. profane Nature vs. nurture T H E D O C T R I N E OF CHANGE A polarized relationship of opposites may temporarily reach a state of equilibrium or balance, but most polarized systems don't stay balanced for very long. Energy is always flowing, creating change. One side o f the polarity exerts force on the other. W h e n a situation is extremely polarized, when the two sides have been driven out to their most extreme positions, there is a tendency for the polarity to reverse itself
annaabi.ee 
