Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nuputamisülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rivis, lennart, jäätist, kumb, joonas, tõru, sild, berit, gregor, kilogramm, lendas, hane, leidsid, annil, õuna, sünnipäev, magaja, nuputamisülesanded, jõeni, jõgi, ohvitser, paadis, paat, sõdurit, peast, tuletikke, nooremal, vennal, tütart, ritta, numbrid, elin, ukus, molk, sakk, minnes, hani, metsast, saani, kustutada, poega, pulka, temaleigaüks niipalju, nagu retsepti järgi arvestades? Vastus: 720 g (Putru pidi ta valmistama kokku 27 inimesele. Kuna retsept oli antud 3 inimesele, siis tuli tal kõiki koguseid suurendada 9 korda. Et mett oli retsepti järgi vaja 80 g, siis tal tuli panna 9 * 80 = 720 g) 46. Õpilased rivistusid kehalise kasvatuse tunnis vahekaugustega pool meetrit. Rivi kogupikkus oli 5 meetrit. Mitu õpilast oli rivis? Vastus: 11 47. 2 ühesugust hamburgerit ja 1 jäätis maksavad kokku 31 krooni. Üks selline hamburger ja üks selline jäätis maksavad kokku 19 krooni. Kui palju maksab üks hamburger? Vastus: 12 krooni 48. Kassipoeg Tommil kulub enda pesemiseks pool tundi, tema emal Kurril kulub kassipoeg Tommi pesemiseks 5 minutit. Kurril kulub enda pesemiseks 20 minutit. Kui kaua aega kuluks Tommil Kurri pesemiseks?
XXVI Naabrilapsed salaja suhtlesid. Andres tegi uut rehealust ja tuba ning vanemad tüdrukud tassisid naabripoistele saepuru ja laastusid, Üks õhtu jäid nad Marile vahele ning pidid kogu loo ära rääkima. Kuna tüdrukud olid poistelt kuulnud, et nende ema pole tegelikult Mari, pidi Mari neile sellest rääkima. Tüdrukud vedasid edasi ning poisid ehitasid sellest endale kindlused ja pidasid sõda. Salakivid põllul. XXVII Ants sündis . Mari ja Andrese vestlus kumb on tähtsam ehitada, kas karjalaut või aidad. Tulemas on Antsu vaarud ning lapsed peavad tööd tegema. Varrudel on palju külalisi, seekord ka terve naabripere. Pearu kempleb rätsepa ees ja viskab tema tehtud riided talle tagasi ning käib ringi püksteta. Eitedele ei meeldi see. XXVIII Sel talvel oli Vargamäel õnnetu. Kassiarust sai kõik alguse. Lapsed hakkasid surema, neil jäi alles ainult väike Maali. Järjest läks haigus edasi ka teistesse taludesse. Puutumata jäi esialgu
- Järgmisena läks Kaarliga võitlema Andres, Andres võitis, Kaarel tahtis peale seda mitu korda veel proovida, kuid ikka võitis Andres - Kaarel ei leppinud kaotusega ja tahtis kaklema hakata, sest see oli tema peaoskus, nii ka läks, sest asi oli juba auküsimuseks, Kaarel sai Andresest jagu, nüüd tahtis Andres veelkord proovida ja sai sulasest jagu mitmel järgnevalgi korral ning seega jäi Andres peale - Õieti ei saadudki teada, kumb meestest tugevam on, sest selleks oleksid nad pidanud kõrtsi minema, neid ,,kumamisi" panema ja riidu ajama VII - Nelipühad olid Eespere jaoks olulised, sest siis said ümbruskonna rahvaga tuttavaks ja neist said omad inimesed - Mehed arutasid omavahel sõnnikuvedamist ja otsustasid oma sulaseid teineteisele appi saata, raskest tööst sai lõbupäev, mille järel ka koos tantsu löödi - Kui päev kätte jõudis oli Eespere õuel kokku 8 hobust, kes töötasid vedasid sõnnikut ja
Sotsiaaltöö õppetool KOOLIKIUSAMINE Õpimapp Juhendaja: 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Meie valisime oma õpimapi teemaks koolikiusamise kuna see on kooskõlas sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhisei
Köögilaua vakstu oli vana ja selles oli auk. Kessu vaatles seda ja siis mängisid Tripiga, et rong sõidab sellest august maa-alla. Rööpad lõppesid ja Tripp tegi augu, et välja saada. Pärast ema pahandas, et vakstus veel üks auk, tuli uus osta. Kessul oli jube jäätiseisu, kuid kuna oli väljas külm, siis ema ütles, et süüakse suvel Tripp aga sosistas, et sooja jäätis võib süüa. Ema lubas tal minna. Said müüja käest pahandada, keegi ei müü sooja jäätist. Ostsid mõned külmad ja ootasid kuni trepikojas soojaks muutusid. Pärast oli kleidil jäätiseplekid. Ema oli Kessule rääkinud, et ei tohi külmkapiust lahti jätta, sest muidu lendab välja lohemadu ja muutub väga närviliseks. Kessu ja Tripp tahtsid teda näha. Lasid välja ja muutuski närviliseks. Ei tahtnud enam kappi minna. Tripp oli kaval ja ütles Kessule, et paneme ruttu ukse kinni, muidu lendab kappi tagasi. Ja vastupidiselt jutule oligi lohemadu kapis
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, ku
Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad saavad minna Rootsi esinema, sest nende klassil on sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas satub vaimustusesse sellest, et ta saab välismaale minna, sest ta loodab seal kiiresti ühe nipi abil rikkaks saada. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile ja Gunnarile kätte
Pearu pani kraavi kaldale orgid, paljud lõhkusid seal oma jalad ära. Matu kaevas need välja, kuid mõne ajapärast olid need jälle seal, nii pidi poiss need jälle välja kiskuma. Seekord otsustas ta aga et paneb need samad orgid Pearu maale. Mees oli vihane kui ta oma jala katki tegi ja see mädanema läks tänu neile orkidele. Soosillal oli ka kisma. Pearu oli selle korda ehitanud Krõõda matusteks aga nüüd viskas sinna koguaeg mulda peale. Sild muutus sopaseks ja märja ilmaga läbimatuks. Ühel õhtul kaevas Matu augud suuremaks ja tõstis turbalade sillal läbipääsematuseni kõrgeks. Pearu tuli joobununa kõrtsist koju ja jäi sinna kinni, hakkas kõigest kõrist karjuma. Andres ja Matu pakkusid abi kuid mees ei võtnud seda vastu ja jäi ootama oma meeste tulekut. XXXI Matu rääkis kunagi lastele, milliseid trikke ja asju ta oli teinud. Poisid proovisid palju asju
A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus I" 1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega nalja, kui asi tõs
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 90-E IIDOL: KURT COBAIN Referaat Juhendaja: Gumenjuk Svetlana Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 105 MRA TALLINN 2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Lapsepõlv ja noore elu........................................................................................... 4 «Nirvana».............................................................................................................. 5 Eraelu.................................................................................................................... 6 Narkootikumid ja surm...............................................................
Suvi möödas. Lapsed suured- Kõik ei mahu kaadrisse. Isal jälle pilt on taskus Ja ka õlu maitseb mõrult. Neli hommikut ja üks õhtu Septembrihommik. Joonas ärkas imelise tundega, aga nad olid esimesel koolipäeval sissemaganud. Kõik olid mures ja hakkasid sebima. Emal oli õhtul hammas valutanud ja ta ruttas kähku arsti juurde. Lapsed- Harri, Ingver, Joonas pidid täna ise hakkama saama. Saadi riidesse, aga lilledega juhtus äpardus, nad jäid ukse vahele ja roosiõied murdusid ära. Harri soovitas vartest teha küll moodsa kimbu, kuid Joonas ei olnud sellega nõus ja nad kiirustasid turule. Turult lilli ostes läks nende kimp segamini ühe tädi kimbuga. Õpetajale lilli üle andma hakates leidsid nad paberist sibulad. Vend Harri lahendas äparduse öeldes õpetajale: „Palun, võtke heaks. Kimp suviseid vitamiine kulub marjaks ära
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................
C Osa ja terviku leidmine D NB! Vormista tekstülesannete lahendus korrektselt! NB! Vormista tekstülesannete lahendus korrektselt! 1. (6p) Ristküliku pikkus on 40 cm, laius moodustab 1. (6p) Jäätisemüüja tahtis päeva jooksul müüa 300 jäätist. pikkusest 80%. Ennelõunasel ajal oli ta jõudnud juba 65% jäätistest Arvuta selle ristküliku pindala ja ümbermõõt. ära müüa. Mitu jäätist oli lõunaks müüdud? Mitu jäätist jäi müüa pärastlõunaks? 2
VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve). See jumal andiski Aabrahamile unes nõu kodumaa maha jätta ja Kaananimaale1 (praeguse Iisraeli maa-aladele) elama asuda. Nii ületaski Aabraham ühel kaunil päeval koos oma naise SAARA, vennapoja Loti, sulaste ja loomakarjaga Jordani jõe ja seadis end sisse Kaananimaal. Need sündmused toimusid ligi 20 sajandit enne meie ajaarvamist, seega umbes 4000 aastat tagasi. Möödusid aastad. Aabrahamist sai halli habemega vana
hobusevargaid, Pearu sugu tulevik... See paneb Andrese mõtlema (493-500). XXXVIII (500-523) Indrek lubati minema. Lapsed, kes Vargamäele jäid vanuse järjekorras. Noore Andrese tugevus, lubadus Maalile(500-508). Antsu nahatäis karjas magama jäämise eest, konnade nülgimine(508-513). Kirjutaja, köstri ja Indreku vähipüük, jões kahvade järgi käimine(513-517). Andres mõtleb, kas ka tulevikus võib jõe asemel mets olla(jõest leitud kännud), kas tema ja Tiidu ehitatud sild säilib, kas on mõtet järge puhastada(517-523) XXXIX (525-554) Andres lõhub viisakalt Pearu tammi ära ning ei ütle, kas kroonust vabanedes tuleb tagasi (523-530). Indrek teatas soovist linnakooli minna, palus laevu( osa raha sai Maielt kirjade kirjutamise eest (531-536). Indrek lahkub, ka Tiit soovib edu (537-543). Andrese ära saatmise pidu. Andres ütles, et ei armasta Vargamäge ning ehk tagasi ei tulegi(543-550). Andres viidud, läheb vana Andres
lalt suur, on neid kerge võrrelda. Kui aga pikkuse erinevus on väike ja sirglõigud asetsevad teineteisest eraldi, on pikkuse võrdlemine keerulisem. 14 Sellisel juhul kasutame pabeririba. Asetame pabeririba nii, et selle üks tipp langeb kokku võrreldava lõigu ühe otspunktiga ning tõm- bame paberiribale lõigu teise otspunkti kohale kriipsu. Seega oleme märkinud ühe sirglõigu pikkuse. Kui me selle pabeririba nüüd tei- sele sirglõigule tõstame, saame võrrelda, kumb sirglõikudest on pi- kem, kumb lühem. Enne 6. ülesande lahendamist selgitab õpetaja, kuidas kaardil teid kujutatakse. Koos loetakse kaardilt linnade nimesid. Kõrgem, madalam Tööraamat lk 22 ja 23 Selleks tunniks palub õpetaja kaasa võtta mänguklotse. Tunni algu- ses laotakse erineva kõrgusega torne ja võrreldakse neid, kasutades mõisteid on kõrgem kui, on madalam kui, sama kõrge. Vaadeldakse erinevaid klassiruumis olevaid mööbliesemeid ja võr- reldakse nende kõrgusi.
Anton Hansen Tammsaare "Tõde ja õigus" Esimene osa Andres Paas, umb 30aastane mees oma noore naise Krõõdaga asub elama Vargamäele. Mees on täis ootusärevust, sest kuigi see koht pole kõige parem mida tahta võis ja suhteliselt ebasoodsa koha peal asub see ka, on ta valmis tegema mida iganes, et sellest saaks ta unistuste kodu ja elutöö. Krõõt on veidi umbusklik, sest tema isakodu on hoopis teist tüüpi kohas, metsade taga, ta on isegi teistsugune kui kohalikud neiud, aina peenema kondiga ja sihvakam. Ometi, nagu korralik naine kunagi, järgneb ta oma mehele kõikjale, ja ei pea paljuks koos temaga oma päevade lõpuni soises ja raskes kohas tööd rabada. Eelmine peremees pole koha eest kuigi palju hoolitsenud, karjamaad on vee all ja hooned lohakil. Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees, enamuse ajast veedab kõrtsis, saksatoas ja on päris kindel et ka selle Mäe pe
VANA TESTAMENDI KOLM VÄGEVAT MEEST 1. AABRAHAM (IISAKU OHVERDAMINE) NB! Suurenda pilti! Caravaggio. Iisaku ohverdamine. Õli lõuendil. Galleria degli Uffizi, Firenze. Juutide ja araablaste esiisa AABRAHAM (moslemite e. muhameedlaste Ibrahim) oli pärit Uuri linnast Sumerimaal, mis asus Lõuna-Mesopotaamias praeguse Iraagi territooriumil. Juba varases nooruses kuulis Aabraham salapäraseid hääli ja nägi imelisi unenägusid. Mesopotaamlastel oli palju jumalaid, Aabrahamiga vestles aga ainujumal Jehoova (Jahve). See jumal andiski Aabrahamile unes nõu kodumaa maha jätta ja Kaananimaale1 (praeguse Iisraeli maa-aladele) elama asuda. Nii ületaski Aabraham ühel kaunil päeval koos oma naise SAARA, vennapoja Loti, sulaste ja loomakarjaga Jordani jõe ja seadis end sisse Kaananimaal. Need sündmused toimusid ligi 20 sajandit enne meie ajaarvamist, seega umbes 4000 aastat tagasi. Möödusid aastad. Aabrahamist sai halli habemega vana
avakosmosest ning Julie ja Jack olid saksapärase aktsendiga teadlased, kes Sue alasti keha uurisid. Selle mängu ajal ei erutanud Sue sugugi mitte Jacki, ainult Julie. 8. Lärm ja kaos, eesmärgitult ringi sebivad lapsed ärritasid teda kohutavalt. (lk 31) Jack isa oli väga kannatamatu. Kunagi polnud olnud ühtegi sünnipäeva, mil Jacki isa kellegi peale kannatust poleks kaotanud. Talle meeldis lasta seista lastel korralikult rivis, oodates vaikselt oma järjekorda mõnes mängus, mille ta oli korraldanud. Julie sünnipäeval tahtis isa teda lollitamise pärast voodisse saata, kuid ema sekkus. See oli Julie kümnes sünnipäev ning ka viimane, mida ses majas sõpradega tähistati. 9. Sue kinkis mulle ulmeromaani. (lk 32) See oli esimene romaan, mille Jack otsast lõpuni läbi luges. Raamat meeldis talle väga ning üritas ka Juliele seda lugemiseks pakkuda, kuid Julie ei tahtnud. See riivas Jacki
ENNOSAARE AIN Elisabeth Aspe Pärnu linnast 2 versta õhtupoole seisab Sauga jõe ääres Sauga mõis ja tema ümber laialine Sauga vald. Mõis oli lihtne kiviehitis, seisab ilusal kohal kõrgel jõekaldal, kesk väikest puiestikku ja viljapuuaedu. paar versta jõge üles minnes seisid esimesed valla talud teine teisel pool jõe kallast. Ühe nimi, mis mõisa poolt tulles paremalt kätt jäi oli Ennosaare ja teisel pool oli pajusaare talu. Lisad Enno ja Paju o saadud esiisade kaudu. Talud mõlemad olid pealtnäha kehvavõitu nagu enamasti sel ajal kõik hoonedki õlgkatusega, suitsunud, ilma korstnata ja paar väikest akent. Paremal pool jõe kallast Ennosaare talus oli peremeheks Ain Enno, Peedi poeg ta oli suurt kasvu ja tugevate laiade õlgadega mees ning alles noorepärane 35-40 aasta vanune. Oma peremehe seisuse kõrval pidas ta peremeheseisuse kõrval ka mõisa kupja ametit. Aga kümne aasta eest ta nai
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
Saunas rääkis Voitinski Indrekule elutarkusi ja oli Indrekule tänulik. XXVI Indreku ja Voitinski sõprus kestis ka peale sauna ja Indrek kutsuti ainukese õpilasena Voitinski nimepäeva tähistama Slopasevi juurde. Seal olid kõik end parasjagu täis joonud ja taheti ka Indrek täis joota. Terve öö vaieldi seal jumala, maailma ja inimese olemuse üle. See kestis seal nii kaua et Indrek tüdines ära ja lahkus. Järgmisel päeval proovis Indrek härra Koovilt teada saada kumb võitis vaidluse, kuid Koovi vastas selle peale, et see ei puutu temasse. XXVII Varsti saabus linna tsirkus, mis tõmbas kõigi tähelepanu, isegi härra Mauruse enda, ja ta ütles, et piletite asjus tema juurde tuldaks. Peale tsirkuses näidatud maadlemist hakkasid kõik koolis järsku jõu harjutusi tegema, et oma muskleid näidata, kuid see ei kestnud kaua, sest jõulude ajal tuli kooli uus õpilane, kes oli eelmisest koolist välja visatud, sest ta oli halvustavaid luuletusi kirjutanud
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesti ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 ning tegevuspaikadeks on Vargamäe Oru ja
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Elmo Nüganeni lavastatud muusikal, mis esietendus 31. mail 2003. aastal Linnateatris. Etendus kestab 2 tundi. (http://www.freewebs.com/kaotajad/) Tekst ja laulusõnad: Jaan Tätte Helilooja: Olav Ehala Kunstnik ja valguskujundus : Iir Hermeliin Koreograaf: Teet Kask (http://www.freewebs.com/kaotajad/) 5.1 Osades Evelin Pang- Pille Marko Matvere- Ralf Hele Kõre- Eva Andero Ermel- Andres Elisabet Tamm- Marina Rain Simmul- Martin Allan Noormets- Kala Andres Raag- Toomas Argo Aadli- Joonas Mart Toome- Ahti Eva Klements- Kaisa (http://www.freewebs.com/kaotajad/osades.htm) 5.2 Etenduse sisu Toimub võitlus ,,heade" ja ,,pahade" vahel. Kaks täiesti erinevat seltskonda satuvad kokku ning peavad koos aega veetma. Tekivad grupisisesed konfliktid ja draamad. Keegi ,,headest" tahab maitsta ,, pahade" elu ning suhted muutuvad väga pingeliseks. Noorte võitlus iseenda üle ja iseenda tõestamine. (http://www.freewebs.com/kaotajad/sisu.htm) 6. Allikad http://danzumees.blogspot
annaabi.ee 
