Holokaust – juutide massiline (genotsiid) hukkamine koondus-ja vangilaagrites (5 – 6 milj) Genotsiid – inimeste massiline hukkamine NSV Liidu kuriteod – Katõn – 20000 Poola ohvitseri tapmine Katõni metsas Küüditamine – 14.06.1941 – juuniküüditamine (10000) Eesti teises maailmasõjas: Punaarmee baaside leping 28.sept 1938 Eesti okupeeritakse NSV Liidu poolt 17.juni1940 6.aug 1940 – Eesti NSV Liidu kooseisus Nukuvalitsus e ultimaatumivalitsus – Johannes Vares Barbarus
Eesti teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioon 1940. Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks.
Punaarmee piiras sisse Saksamaa 6.armee.2.veeb.1943 Sakslased kapituleeruvad.Sakslased said lüüa ka Aafrikas need hoobid oli tugevad ja Sm ei toibunudki enam.6.juuni.1944 maabusid lääneriikide sõjajõud P-Prm Normandias.Sm ei suutnud nende vastu ja suve lõpuks varises Sm kokku.Totaalne sõda:Kõike hõlmav.kõikide sõtta astunud riikide kodanikud pidid sõjas osalema.kadus rinde ja tagala vahe.pommitati edu saavutamiseks tsiviilhooneid.Okupeeriti riike.Nendesse riikidesse pandi valitsema nukuvalitsus-võõra võimuga koostöötavad tegelased-kolloborandid.Võideldi võõraste ideede eest.Naised pandi meeste asemel tööle.Holokaust:Saksamaa kasutas endale võidetud territooriumitel tihti terrorit.Enamiks sõjavange surid nälga või haigustesse.Vange kasutati ka orjatööl tööstusettevõtetes.Eriti jõhkralt käitusid sakslased Juutidega:massimõrvad, getodesse sulgemine.21.jaanuar.1942 Wannees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik
korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine latifundium suurmaaomand manifest riigivalitsuse pidul kirjalik pöördumine elanikkonna poole marksism Karl Marxi seisukohtadel põhinev poliitline õpetus militarism riigi poliitika, majanduse ja ühiskonna allutamine süjalise võimsuse taotlusele mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevväkke kutsumine monopol ainuõigus, eriti mingi kauba tootmise ja sellege kauplemise ainuõigus nukuvalitsus vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus rantjee ainuüksi laenuprotsentidest või väärtpaberituludest elatuv isik rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust reglementeerima reeglitele ja ettekirjutustele allutama streik ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine totaalne täielik, kõikehaarav tsiviilelanikkond eraisikud, mittesõjaväelased
Lisad 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis. Eesti kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt lavastatud ja lakkamatu sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale surutud. 3 Sõjaväebaaside leping Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Vabariigi President Konstantin Päts oma otsusega 1.
Ultimaatum üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 Leedule(mille lõunariik Poola, selgelt Poola järgmine riik). Peale veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste Tsehhoslovakkia hõivamist sai lääneriikidel mõõt täis. 1939 UK ja Pr edasitung. Kurski lahing 1943(NSV-s)- II maailmasõja suurim Nukuvalitsus- vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet tankilahing. täitev valitsus Leningradi blokaad- Leningradi linna (praegu Peterburi) 1945. aasta jaanuaris jõudsid NSV väed Saksamaa pinnale. Suur piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941-1944. See oli Teise pealetung algas märtsis
1. Totaalne sõda sõda, kuhu on haaratud kõik sõdivate riikide kodanikud a) Tsiviilobjektide pommitamine vastase võitlusmoraali hävitamiseks: · Saksa pommirünnakud Inglise linnadele sõja algul · Tallinna märtsipommitamine 1944 Nõukogude punalennuväe poolt · Dresdeni pommitamine liitlasvägede poolt 1945, kus hukkus kuni 50 tuhat inimest · USA aatomipommid Hiroshimale ja Nagasakile 1945 b) Okupeeritud riigid: · ametisse pandi nukuvalitsus, mis aitas kaasa totalitaarse rezhiimi kuritegudele · kollaborandid võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed (hiljem nad anti kohtu alla ja osa hukati) · vastupanuliikumine võõrvõimude ja kollaborantide vastu c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus: · raske töö meeste asemel tööstuses ja põllumajanduses
Tapeti palju inimesi. Mille poolest sarnasesid Saksa okupatsioon 1941-1944 ja NSVL okupatsioon 1940-1941? Sarnasused: Mõlemas olid repressioonid. Erinev oli vaid see, kes repressioonide küüsi langes. Majandus oli rakendatud okupeeriva riigi huvides. Mõlemad viisid läbi mobilisatsiooni ja selle tulemusena loodi eestlastest sõjaväeüksused. Oli Eesti SS Leegionärid ja Laskurkorpuse korpusemehed. Mõlemas oli riigis marionettvalitsus ehk nukuvalitsus. NSVL-is Vares-Barbarus, Saksa ajal Hjalmar Mäe. Suruti peale oma ideoloogiat, näiteks koolis erinevate õppeainete kaudu. Erinevused: NSVL-i okupatsiooni ajal viidi läbi maareform. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, talupoeg sai kasutada maksimaalselt 30 hektarit ja ülejäänu jagati teiste vahel ära. Need, kes maad said olid uusmaasaajad. Saksa okupatsiooni ajal tühistati maareform, aga reaalse maa tagastamiseni ei jõutud.
1929. aastal rajati Jugoslaavia Kuningriik valitsusega Belgradis. Horvaadi rahvuslased seisid sellele kõvasti vastu. Nad organiseerisid 1934. aastal selle riigi kuningale, Alexander I-le Marseille's atentaadi. Esimeses maailmasõjas olid jugoslaavlased lubanud Itaaliale Aadria mere ranniku vastutasuna toetuse eest võitluses Austria-Ungariga. Enamus Dalmaatsiast saigi 1918 1943 itaallastele. Pärast seda kui sakslased 1941. aastal Jugoslaaviasse sisse tungisid, seati üles nukuvalitsus eesotsas Ante Paveliciga, Ustasa juhiga. Pärast sõda pages Ante Pavelic Argentiinasse. Ustasa püüdis serblasi Serbiast välja ajada. Serblased pagesid eelkõige Saksamaa suunal, kuid sakslased ei olnud selle üle kuigi rõõmsad. Ustasa asus rajama koonduslaagreid. Erinevatel andmetel tapeti neis 60 000600 000 serblast, juuti ja rumeenia mustlast. Öeldakse, et "Ustasa tappis kolmandiku serblastest, kolmandiku ajas välja ja pööras kolmandiku katoliiklusesse.
need riigid neile hilisemal kuupäeval tagasi maksavad. See aitas suurel määral kaasa liitlaste sõjategevusele ja tugevdas nende riikide majandust. Auschwitz - Poola aladel asuv koonduslaagrite võrgustik, kus hukati tohutul hulgal vange, kes natside sõnul olid alainimesed (nt: juudid, mustlased jne). Ohvrite arvu raske teada, kuna laipu põletati. Eesti Omavalitsus II MS ajal (1941-1944) Eestis tegutsenud valitsus, mille moodustasid sakslased, kes tollal eestit okupeerisid. Oli pigem nukuvalitsus e teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus. 5 Sündmused (aeg, sisu ning tähtsus ajaloos): Ansluss 1938, oli Ausria de facto annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt Anslussiga sai Austriast Suur-Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni sobbing sõlmiti liit Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel; Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse. MRP Hitler soovis omale Danzigi ala Poolas
22.juunil 1944 NSV Liidu pealetung sakslaste vastu. Punaarmee tungis Poolasse. Purustati Mitte, tekkis võimalus anda hoop Nordile. Sakslased taganesid nn Kuramaa kotti. 1944 ründasid Soomet kuid see jäi siiski vallutamata. Sõlmite vaherahu ning Soome väljus sõjast. 6.juuni 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Normandias. TOTAALNE SÕDA Vastane üritati hävitada moraalselt. Pommitati tsiviilisikute rohketesse piirkondadesse. Okupeeritud riikides seati tavaliselt ametisse nukuvalitsus, mis koosnes kollaborantidest. Väike oli vastupanuliikumistes osalejate hulk, jäädi passiivseks. Keeruliseks muutis asjaolu, et lääneriigid võitlesid ühe totalitaarse suurvõimu vastu teise abiga. Halvenes naiste olukord, kõik tööd jäid nende kanda. Inimesi vaenati rahvustunnuse järgi. ,,UUS KORD" 1942 aastaks oli Saksa ja Itaalia võimu all 12 Euroopa riiki. NSV Liidu okupeeritud alad jagati Ostlandiks ning Ukrainaks. Vangivõetud punaarmeelasi hakati A
Olukord muutus veelgi pingelisemaks 1940. aasta juunis, kui Saksamaa vallutas Pariisi. Ka NL otsustas oma valdusi nüüd suurendada ja nõudis kõigilt Balti riikidelt väidetava baasidelepingu rikkumise pärast lisavägede lubamist riikide territooriumile. Eestis toimus see 14. juunil ja 16. juunil marssisidki kümned tuhanded sõdurid riiki sisse. See oli sisuliselt okupatsioon, varsti nõuti ka valitsuse vahetamist. 21. juunil asuski ametisse Johannes Vares- Barbaruse nukuvalitsus, mis sai oma instruktsioonid Moskvast. Peagi korraldati ka valimised, kuid seal said tegelikult osaleda vaid Nõukogude poolt heaks kiidetud kandidaadid. Peale seda hakati tõsisemalt ette valmistama Eesti annekteerimist Nõukogude Liitu. Selle esimeseks avalikuks märgiks oli 17. juulil toimunud "töörahva" meeleavaldus Vabaduse väljakul, kus esimest korda nõuti avalikult Eesti liitmist Nõukogude Liiduga. Vaid kaks päeva hiljem küüditati Venemaale kindral Johan Laidoner. 21
vastastikuse abistamise ja koostöö lepingud Nõukogude Liidu ja teiste Moskvale kuulekate riikide vahel ning kirjutati nendele alla. Saksa Demokraatliku Vabariigiga sõlmiti selline leping 1964. aasta juunis, Poolaga 1965. aasta aprillis, Mongooliaga 1966. aasta jaanuaris, Bulgaariaga 1967. aasta mais, Ungariga 1967. aasta septembris, Tšehhoslovakkiaga 1970. aasta mais ning Rumeeniaga 1970. aasta juulis. Nii jätkas nendes riikides nukuvalitsus ja jätkus Moskva karm kontroll.Brežnev tegi ametliku sõprusvisiidi Kuubasse 1974. aastal. Visiidi ajal kirjutati alla Nõukogude-Kuuba deklaratsioonile, mis üldistas NSV Liidu ja Kuuba internatsionaalse koostöö viieteistkümneaastasi kogemusi ning kavandas kahepoolsete sidemete edasiarendamise programmi. Külm sõda oli USA ja NSV Liidu vahel kestnud juba peaaegu 20 aastat(alates 1946.a) kui Brežnev peasekretäriks sai. Brežnev oli mõõdukas neostalinist ega kavatsenudki sõda
Poole aastaga suutsid jaapanlased hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid. Jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Totaalne sõda: · II ms haarati varasemast rohkem sõjategevusse ka tsiviilelanikkonda; sõda toimus ka tagalas. Edu saavutamiseks pommitati vastase tsiviilobjekte (moraalne häving). Kuulsaim pommirünnak Dresdenile, kui hukkus 35 000-50 000 in. · Okupeeritud maades pandi ametisse nukuvalitsus, mis koosnes kollaborantidest (võõra võimuga koostööd tegevatest in). Sellist käitumist põhjendati vajadusega kompromisse tehes oma maa ja rahva huvide eest seista => tegelikult aidati kaasa totalitaarsete reziimide kuritegudele. Peale sõda mõisteti kollaborante hukka, vahistati, nende üle mõisteti kohut. Vastupanuliikumised: · Võitlusvormideks olid okupantide ja nende ideoloogia vastane propaganda
pk lõpp. Tallinn hakkas omale isandat otsima, omal jõul võitu ei tule. 1561. Rootsi laevastik tallinna alla. Pakuti abi ja toitu. Mõneks ajaks hakkas vene tagasi tõmbuma. Põhjamaade 7. Aastane sõda.(1563-1570) Rootsi vs Taani. Õnnekütid. Sõlmiti rahu. 1569. Poola-Leedu ühinemine. Oli vabariik, kuningas valiti, mitte ei sündinud. Taas Venemaa pildil. Segadiplomaatia. Sündis Liivimaa kuningriik: Magnus soovis oma alasid laiendada., sõlmisid Ivaniga kokkuleppe, tegi Magnuse kunniks nukuvalitsus. 1570. Magnus pidi hakkama Ivanile tasuma. Tal kästi Tallinn vallutada, sellega ta hakkama ei saanud, sest linnas puhkes katk, mis levis ka ründajate sekka. Põltsamaa oli keskuseks. Tsaar andestas talle. Kuid usaldus jahenes, sest ta feilis koguaeg. 1577. Tallinna teine piiramine. Vene- Tatari väed. Linn pidas vastu. Magnus põgenes Poola ja astus sinna teenistusse. Ivo Schenkenberg ja ta mehed polnud röövlid, väljaõp. Tall sõjamehed. Olid Venelastele
Ennastsalgava kaitse andsid kodumaale väe-üksused, mis koosnesid peamiselt eestlastest. Suve lõpu-poole seadis pealetungiv vaenlane aga üles teise rinde Lõuna-Eestis, kus tal õnnestus l7. septembril Emajõe ääres asuvast kaitseliinist -- eestlastest punaväelaste abil -- läbi murda. Sealt algas vaenlase edasitung Põhja-Eesti suunas. Samaaegselt alustasid sakslased Eestist kiir-lahkumist. Põgenes ka Hjalmar Mäe ja tema nukuvalitsus seega tekkis võimuvaakum teatud määral analoogne sellega, mis toimus aastal 1918. Peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots kuulutas 18. septembril Tallinnas välja uue vabariigi valitsuse, eesotsas peaministri asetäitja Otto Tief'iga. Pika Hermani tornis asendati Saksa lipp Eesti Vabariigi sini-must-valgega ja paljud lootsid, et kordubki 1918! Kahjuks jäid aga need ootused- lootused asjatuks. Tehniliste takistuste tõttu vaenlase põmmirünnakute läbi katkenud elektri-
sõjaretke Beneluxi maade ja Prantsusmaa vastu Nõukogude Liit Eestile, Lätile ja Leedule sõjalise jõu ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi. 21. juunil seati NSVL näpunäidete järgi ametisse prosovetlik nukuvalitsus (peaministriks Johannes Vares), alustati sovetiseerimisega Juulis viidi kiirkorras läbi mittevabad, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olnud parlamendivalimised kokkuastunud nukuparlament kuulutas Eesti ,,nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks" ning võttis ametlikult suuna NSV Liiduga ühinemisele USA ei tunnusta Balti riikides jõuga toime pandud muutusi. See oli
Kahjuks katkestas võõrvägede sissetung Eestisse ning sellele järgnenud riikliku iseseisvuse kaotus nii soodsalt kulgenud arengu. 4.5 1940-1941 Nõukogude okupatsioon. Eesti Panga likvideerimine 1940. a. juunis, pärast Eesti annekteerimist natsionaliseeriti Eesti Pank, millega ühtlasi võõrandati ka aktsionäride vara. Juulis vabastati ametist Eesti Panga president J. Jaakson ning määrati tema asemel presidendiks Juhan Vaabel. [4] Võõrvallutajate toel võimuleupitatud nukuvalitsus sundis Eesti Panka krediteerima okupantide tegevust Eestis kokku enam kui 40 mln. krooni suuruse intressita laenuga. Panka kohustati loovutama kogu tema valduses olnud kuld (asus Rootsis, Inglismaal ja Ühendriikides) sundmüügi korras NSVL Riigipangale. Sellest kullast õnnestus Moskval kätte saada siiski üksnes Rootsi Riigipangas olnu (u. 10 mln. krooni). NSVL Riigipanga kontole tuli kanda ka Eesti Panga välisvaluutatagavarad. Samal ajal jätkati kuni rubla
juunil saabus Tallinnasse erirongiga Andrei Zdanovi, mille koosseisus oli üks soomustatud vagun ja saatjaiks suur hulk relvastatud ihukaitsjaid. 20. juunil organiseerisid punaväelased, kelle hulgas oli ka eest keele valdajaid, mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus töölisi kutsuti üles valitsust kukutama. 21.juuni hommikul liikusid Tallinna vabrikutes ringi kommunistide agendid, kes sundisid töölisi igasuguste ähvardustega tööd katkestama ja minema tänavale meelt avaldama. Uus nukuvalitsus, mis sellel punavägede rüüstamise ööl moodustati, nimetati küll veel Eesti Vabariigi Valitsuseks, kuid sisuliselt oli selle moodustamisega Eesti Vabariigil lõpp. 21. juuni õhtul esines eesti rahvale raadiokõnega Sõjavägede ülemjuhataja J. Laidoner, kes palus säilitada rahu ja kindlat meelt. Samal õhtul kell 22 andis uue moskvameelse valitsuse juht J. Vares presidendile ametivande. 5
agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises natsionaliseerima riigistama neandertallased inimlaste alaliik, kes elan viimasel jääajal ja surid välja u 30 000 a tagasi neutraalne erapooletu neutraliteet erapooletus nirvaana budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega nojoon ülik mongoli rahvastel nukuvalitsus vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus nunn Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, elab kloostris O olümpiamängud kreeklaste kõige tuntumad võistlused jumalate auks Zeusi pühapaigas Olümpias Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel, kuhu kogunesid sportlased kõikjalt, kus kreeklased elasid; peeti iga nelja aasta tagant okupatsioon riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt
juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises natsionaliseerima riigistama neandertallased inimlaste alaliik, kes elan viimasel jääajal ja surid välja u 30 000 a tagasi neutraalne erapooletu neutraliteet erapooletus nirvaana budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega nojoon ülik mongoli rahvastel nukuvalitsus vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus nunn Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, elab kloostris O olümpiamängud kreeklaste kõige tuntumad võistlused jumalate auks Zeusi pühapaigas Olümpias Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel, kuhu kogunesid sportlased kõikjalt, kus kreeklased elasid; peeti iga nelja aasta tagant okupatsioon riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt
suhtes, juhikultuses, nn alavaartuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hävitamises natsionaliseerima riigistama neandertallased inimlaste alaliik, kes elan viimasel jääajal ja surid välja u 30 000 a tagasi neutraalne erapooletu neutraliteet erapooletus nirvaana budistliku filosoofia põhimõiste: täielik kannatustest vabanemine, isikliku tahte hülgamine ning isiksuse ühtesulamine jumalusega nojoon ülik mongoli rahvastel nukuvalitsus vormiliselt iseseisev, tegelikult teise riigi tahet täitev valitsus nunn Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud naine, elab kloostris O olümpiamängud kreeklaste kõige tuntumad võistlused jumalate auks Zeusi pühapaigas Olümpias Elise maakonnas Peloponnesose poolsaarel, kuhu kogunesid sportlased kõikjalt, kus kreeklased elasid; peeti iga nelja aasta tagant okupatsioon riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt
kokku, olulist osa etendasid liitlaste õhujõud · 25. aug vabastati Pariis 1. Maailm sõjas Totaalne sõda: · kõikide sõdivate riikide kodanikud kaasatud · kandsid mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotusi · pommitati tsiviilobjekte · 1945 kevadtalv pommirünnak Dresdenile--->hukkus 35 000-50 000 inimest · raske olukord, kelle kodumaa okupeeritud--->seati ametisse nukuvalitsus, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest e kollaborantidest · väike oli ka vastupanuliikumises vahetult osalejate hulk · lääneriikidel tuli kasutada teise totalitaarse võimu abi, et võidelda ühe totalitaarse võimu vastu, riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud sugugi meeltmööda või võitlema võõraste ideede eest · ei jäänud kõrvale ka naised: pidid töötama tööstusettevõtetes ja põllumajanduses; paljudele
kokku, olulist osa etendasid liitlaste õhujõud 25. aug – vabastati Pariis 1. Maailm sõjas Totaalne sõda: kõikide sõdivate riikide kodanikud kaasatud kandsid mõnel maal sõduritega võrreldavaid kaotusi pommitati tsiviilobjekte 1945 kevadtalv – pommirünnak Dresdenile--->hukkus 35 000-50 000 inimest raske olukord, kelle kodumaa okupeeritud--->seati ametisse nukuvalitsus, mis koosnes võõra võimuga koostööd tegevatest inimestest e kollaborantidest väike oli ka vastupanuliikumises vahetult osalejate hulk lääneriikidel tuli kasutada teise totalitaarse võimu abi, et võidelda ühe totalitaarse võimu vastu, riigid ja rahvad pidid osalema poolel, mis polnud sugugi meeltmööda või võitlema võõraste ideede eest ei jäänud kõrvale ka naised: pidid töötama tööstusettevõtetes ja põllumajanduses; paljudele
hulgas ka Eestile. Nõukogude okupatsioon Eestis 1940-1941 Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus. See algas 17. juunil 1940 Nõukogude vägede sissetungiga Eestisse ja lõppes Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis 1941. Eesti okupeeriti 100 000 Nõukogude sõjaväelase poolt 17. juunil 1940. Seejärel lavastati "rahvademokraatlik riigipööre", seati ametisse NSV Liidu nukuvalitsus Eestis, valiti kiirkorras, mittevabalt ja vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega Riigivolikoguuus koosseis, kuulutati Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning "otsustati" paluda Eesti vastuvõtmist NSV Liidu koosseisu. Kõik need sündmused olid Nõukogude Liidu poolt instseneeritud ja lakkamatu sõjalise jõuga ähvardades Eestile peale sunnitud. Saksamaa rünnak NSV Liidule
sundmobilisatsioon; inimesi saadeti koondulaagritesse, töölaagritesse/pataljonidesse. Valitses tsensuur. Levitati vastava okupandi ideoloogiat (kommunism, natsism). Kultuurielu riigile allutamine. Silmapetteks mõlemal ,,nukuvalitsus". Majandus sõja teenistuses. Propaganda. Põgenikud. Talongisüsteem Erinev Maareform. Sovhooside, Maareformiga äravõetu kolhooside jne loomine, viidi läbi tagastati omanikele, muu massiküüditamine. Valevalimised, omand jäi Saksa riigile. Must ,,ametlik" annekteerimine turg õitses. Kampaaniate korras asjade kogumine
Kohe kuulutati välja maa natsionaliseerimine. Vastupidine Balti talupoegade unistus. Rahvuslikud valitsused lubasid rahva ootustele paremaid võimalusi. Sõjaväkke astujad pidid saama oma maa, mis ajendas neid võitlema oma kodumaa ees. - Johann Laidoner juhtis Eesti armeed. Kevadeks 1919 olid Eesti alad venelastest puhtad. Aprillis löödi Leedus välja Leedu-Valgevene enamlaste valitsus. Lätis loodi nukuvalitsus, mida juhtis Andrievs Niedra. - Lahing Cesise all (Võnnu) sakslastega, mida hakati tähitsama hiljem võidupühana, ajaloolise kättemaksuna ,,700 orja-aasta" eest. Ulmanis naasis Riiga. - Ohvitser krahv Pavel Bermondt-Avalov ründas Riiat seljatagant, verise võitluse käigus kihutati sakslased välja. - Ajal, mil Balti riigid võitlesid iseseisvuse eest, kulges Venemaa kodusõda enamlaste ja valgete vahel märksa suuremal skaalal
koosseisu. 6.aug. 1940 Eesti "palve rahuldati". Sellega oli Eesti annekteeritud. 13. Eesti inkorporeerimine NL-i koosseisu Pärast okupeerimist Nõukogude Liidu vägede poolt 16.17. juunil 1940 asendati Eesti Vabariigi nimi 21. juulil 1940 nimetusega Eesti NSV. Formaalne inkorporeerimine N Liidu koosseisu toimus 6. augustil 1940. Tegemist oli n-ö nukuvabariigiga, millel oli oma nukuparlament (ENSV Ülemnõukogu) ja Moskva korraldusi täitev nukuvalitsus (ENSV Ministrite Nõukogu). Sisuliselt ei olnud ENSV näol tegu ei nõukogudele allutatud valitsemis- ega sotsialistliku ühiskonnakorra ega ammugi mitte demokraatliku vabariigiga, vaid okupantide relvajõu toel püsiva totalitaarse diktatuuriga, mida juhtis NLKP ja selle kohalik organisatsioon Eestimaa Kommunistlik Partei. 15. Majandusreformid 1940. aastal, mida Nõukogude okupatsioonivalitsus läbi viis, olid Nõukogude
ja läti rahvusväeosade hooleks + Venemaa lõunarindel ca 75 000 meest + Põhjakorpus juuni Landeswehri sõda + puhastati suur osa Lätist enamlastest. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev Landeswehr ja saksa vabatahtlikest koosnev Rauddiviis (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr ise oli aga huvitatud Balti Hertsogiriigi taastamisest, seetõttu puhkes konflikt eestlastega. + 5. juuni algas Põhja-Lätis Eesti & Landeswehri vaheline sõjategevus, mis tipnes Võnnu (Cesise) vallutamisega eestlaste poolt 23
millega Soome parlament ei nõustuks kunagi. Talvesõda 30.11.1939 13.3.1940 Soomes algas üldmobilisatsioon (10.10.1939). Mainila lasud (20.11): NL provokatsioon ja katkestas diplomaatilised suhted 29.11.(NL laskis enda suurtükkidest omaenda väeosade pihta ja väitis, et seda tegid soomlased. Soomlaste suurtükid olid aga laskeulatusest väljas.) 30.11.1939 NL alustas rünnakusõda kogu idapiiri ulatuses ja rajas vallutatud piirile ,,Terijoki rahvavalitsuse" (O. V. Kuusineni nukuvalitsus). ,,Talvesõja vaim": täielik rahvuslik ühtsus. Soomel puudus relvadest ja rindel kuni 400 000 sõdurit /NL´l miljon meest ja ülekaal relvastuses. Moskva rahuleping 13.3.1940 NL loobus Terijoki valitsusest ja oli nõus rahulepinguga, kuna kartis demokraatlike Lääneriikide sekkumist. Rahu tingimused: Hanko-neeme rentimine NL baasiks 30 aastaks, Soome kaotas Karjala kannase ja Laadoga-Karjala (sh Viiburi, mis oli suuruselt Soome II linn), Soome lahe saared, Salla
Liibavi riigipööre, Edukamalt läks Landeswehril aga 16. aprillil, kui baltisaksa väeosad desarmeerisid Liibavis asuvad Läti üksused, võtsid enda kontrolli alla valitsusasutused ning arreteerisid Ulmanise valitsuskabineti liikmed. Ulmanisel õnnestus põgeneda Liibavi sõjasadamas asuva auriku "Saratov" pardale Antandi kaitse alla. Kõik see toimus kindral Goltzi vaikival heakskiidul. Mõni päev hiljem moodustati sakslastele sobivam uus nukuvalitsus läti kirjaniku Andrievs Niedra (pildil) juhtimisel. Läti rahvusnõukogu mõistis 12. mail riigipöörde hukka ning nõudis Ulmanise valitsuse ametisse ennistamist. Riia vabastamine. Sakslased vallutasid Riia ja liikusid edasi, et võimu laiendada, kuid põrkasid Võnnus kokku eestlastega ja kuna eestlased polnud nõus taganema algasid esimesed kokkupõrked Eesti–Läti vahekorrad. K. Ulmanise valitsus pöördus abi saamiseks ka Eesti poole. Kaaluti ka valitsuse
pearaskus vene, ingeri ja läti rahvusväeosade hooleks. Mai 1919 läks Narva alt Petrogradi suunal pealetungile vene Põhjakorpus. Seejärel vallutasid eestlased Pihkva, jättes vallutatud vene aladel valitsema sama Põhjakorpuse. Mai juuni 1919 puhastati koos lätlastega enamlastest suur osa Lätist. Riias aga valitses baltisakslastest koosnev LANDESWEHR ja saksa vabatahtlikest koosnev RAUDDIVIIS (mõlema tegevust koordineeris Rüdiger von der Goltz) ja tema poolt võimule pandud A. Niedra nukuvalitsus. Eestlasi palus appi Läti seaduslik valitsusjuht Karlis Ulmanis. Lääneriikidelt oli Landeswehr saanud vaikiva heakskiidu, kuna neis nähti potentsiaalseid liitlasi sõjas punase Venemaa vastu. Landeswehr ise oli aga huvitatud Balti Hertsogiriigi taastamisest, seetõttu puhkes konflikt eestlastega. 05. juuni 1919 algas Põhja-Lätis Eesti & Landeswehri vaheline sõjategevus, mis tipnes Võnnu (Cesise) vallutamisega eestlaste poolt 23.06.1919 (Võidupüha)
ähvardusel ultimaatumid, nõudes täiendavate väekontingentide maalelubamist ja sovetimeelsete valitsuste ametisseseadmist. Tallinn ja Eesti põhjarannik olid juba 14. juunil Balti laevastiku poolt blokeeritud. Kõik Balti riigid võtsid ultimaatumid vastu ja okupeeriti Punaarmee poolt. Eesti okupeeriti vastavalt pealesunnitud „Narva diktaadile” 17. juunil, Jüri Uluotsa valitsus astus tagasi. 21. juunil seati NSV Liidu näpunäidete järgi ametisse prosovetlik nukuvalitsus (peaministriks Johannes Vares), alustati sovetiseerimisega. Juulis viidi kiirkorras läbi mittevabad, Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olnud parlamendivalimised. Kokkuastunud nukuparlament kuulutas Eesti „nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks” ning võttis ametlikult suuna NSV Liiduga ühinemisele. Et näidata toimuvat riigipööret üldrahvaliku revolutsioonina, organiseeriti rohkearvulisi rahvakoosolekuid, kus võtsid sõna Eesti kommunistid ja korda pidas Punaarmee.
Veebruaris sõlmitud kahepoolse kokkuleppega kohustus Eesti formeerima, varustama ja juhtima loodavaid Läti rahvusväeosi, Läti aga tõotas hüvitada kõik vastavad kulutused, andis Eesti väejuhatusele loa korraldada Läti pinnal rekvisitsioone ning soostus vaieldavate piirialade (Valga linn ja mitmed vallad) Eestile kuulumisega. Eesti oli omapoolsed kohustused täitnud - Põhja Läti brigaad sai tuleristsed mais 1919 Põhja-Läti vabastamisel, kuid Lätis seatud nukuvalitsus ei täitnud oma kohustusi. Esimesed kokkupõrked Landeswehri sõjas: Esimesed Eesti ja Saksa vägede kokkupuuted Võnnu piirkonnas kandsid rahumeelset iseloomu, kuid 3. juunil andis kindral Laidoner direktiivi, milles nõuti Saksa vägede tagasitõmbumist lõuna poole. Eesmärgiks oli võtta oma kontrolli alla Ieriki raudteesõlm. Tehti sakslastele ultimaatum, juhul kui nad ei täida direktiivi siis käitutakse nendega kui vastastega.
ametiasutused, üritasid arreteerida Ulaminse valitsuse liikmeid, kes põgenesid. Ilmselt oli riigipööre teostatud Goltzi eest varajatult, võib-olla ta aimas seda. Pärast Ulmanist oli vaja uut valitsust, esialgu üritati rakendada kõrgemat sõjaväelist direktooriumit. Antanti riigid sekkusid ning direktroorium lagunes. Moodustati uus Läti AV, mille ette tõusis Andreas Niedra, kelle valitsus koosnes võrdselt lätlastest, baltisakslastest ja ... . Pm nukuvalitsus, mis täitis Sa korraldusi.16.04 riigipööre halvendas suhteid lätlaste ja baltisakslaste vahel, olukorra rahustamiseks kuulus von der Goltzil üsna palju aega. Samal ajal läbirääkimised Versailles' rahulepingu asjus. Mais 1919 anti Goltzile luba vallutada Riia, 22.05 langes Riia nende kätte. Riiga jäid aga sakslased mõneks päevaks püsima. Umbes nädalaga last maha mitu tuhat inimest, kaduskontakt Paga. Landeswehr asus seejärel liikuma mitmes suunas. Esialgu kohtumistel eestlastega
annaabi.ee 
