Nukleiinhapetes on organismi elutegevuse juhised Rakkudes esineb kaks nukeiinhapet: DNA ehk deoksüribonukleiinhape ja RNA ehk ribonukleiinhape. Nukleiinhapped on nukleotiididest koosnevad suured biomolekulid, mis sisaldavad raku tegevusjuhiseid, vesinikside DNA on päriliku info säilitaja. DNA molekul on kaheaasaline spiraal, mis on kokku pandud nukleotiididest. DNA nukleotiidid koosnevad 3 komponendist: Viiesüsikulisest suhkrust desoküriboos Lämmastikalustest : o A adeniin o G guaniin o T tümiin o C - tsütosiin Fosfaatrühmast Erinevate lämmastikaluste järjestus DNA ahelas kannabki pärilikku informatsiooni. RNA ülesanne on päriliku info kasutamine. RNA nukleotiidides on kolm osa: Suhkur riboos Lämmastikaklused: o A adeniin o G guaniin o C tsütosiin o U ura...
Organismi keemiline koostis: C, H, N, O, P, S Organism: a.) Orgaanilised ained valgud lipiidid, sahhariidid, NH(nukleiinhapped) b.)Anorgaanilised ained vesi, soolad(katioonid, anioonid) Makroelemendid: C , H , O kuuluvad kõikidesse orgaanilistesse ühenditesse N , P , S valkudes, nukleiinhapetes Mikroelemendid: K, Na, Ca, Fe jt. C asub organismis vajalikes anorgaanilistes ühendites - süsihappegaas on hingamise lõpp-produkt ning fotosünteesi lähteaineks -C on orgaanilise keemia alus, sest võib moodustada pikki ahelaid, ta on 4-valentne, erinevad (1,2,3) sidemed H võimaldab vesiniksidemete teket - kindlustab biopolümeeride kõrgemat järku struktuuride kooshoidmisel O tugev oksüdeerija -> vabaneb energia N tõstab biomolekulide reaktiivsust
· organismile tähtsad anorgaanilised ühendid CO2 hingamine, fotosünteesi lähteaine; HCO3 karbonaatpuhver, neutraliseerib happeid H - vesinik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O · H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O,CO2,O2 ,O3 · O2 vajalik hingamiseks, fotosüntees N - lämmastik · kõikides valkudes, nukleiinhapetes, maksoergilistes ühendides · anorgaanilised ühendid NH3 (mürgine, valgubiooksüdatsiooniprodukt) S - väävel · mõnedes valkudes · S-side P - fosfor · mõnedes nukleiinhapetes, makroerg.üh. · energiarikas side K+N+ · Na-K pump. raku ainevahetus · närviimpulsside liikumine · stabiilne keskkond häired: jämesoole vähk, infarkt Ca2+ - kaltsium · luudes · vere hüübimine · lihaste kokkutõmbed · ensüümides
7) Anatoomia uurib organismide ehitust. 8) Füsioloogia uurib elutegevuse ja selle reguleerimist. 9) Geneetika uurib pärilikkust. 10) Etoloogia elusorganismide käitumist. 11) Makroelemendid - hapnik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse, u. 95% hapnikust kasutavad organismid toitainete lõhustamiseks, vesinik-kuulub kõikide biomolekulide koostisesse,vesinikaatomid osalevad vesiniksidemetes moodustamises, lämmastik-esineb valkudes,nukleiinhapetes, energiat kandvas molekulid adenosiintrifosfaadis, mõnes vitamiinis, fosfor-esineb sidemete moodustamises ATP's, leidub ka nukleiinhapetes, fosfolipiidides ja väävel-leidub valkudes, vitamiinidest, ensüümides. 12) Inimese koe tüübid - kaltsium-99%luudes ja hammastes, tagab nende tugevust, naatrium kaalium- naatrium v’ljaspool kaalium seespool rakku, tagavad norm.veevahetuse, reg.n’rviimpulsse, fluor-hammaste areng, kaitseb emaili,takistab suhkrute muut.org
Kaltsium: - luude ja hammaste koostises ja annab neile tugevuse - esineb karbonaalsel või fosfaalsel kujul - vananedes kaltisumihulk suureneb võrreldes org. ainega - inimene omandab kaltsiumi suhteliselt vähe - orgaaniline aine annab elastsuse, kaltsium tugevuse - kaltsium on omandatav juhul, kui seda tarvitatakse koos piimrasvadega, juua tuleb vähemalt 2,5% -3% piima - kaltsiumi kadu on suur raseduse ajal Magneesium: - leidub nukleiinhapetes - taimedes kloroplastide klorofüllis Raud: - osaleb hapniku transpordis punavereliblede(erütrotsüüt) hemoglobiinis - ei imendu organismis - c-vitamiini söömine aitab siduda rauda Tsink: - vähesus põhjustab seemnerakkude arengu häireid - maksas, munas, lihas - osaleb aju töös · taimetoitluse puhul on häiritud aminohapete, vitamiinide D ja B1;B12 ning tsingi omandamine · anioonid on: OH, HCO3, CO3, H2PO4, HPO4, Cl, I
Organismi kaitsefunktsiooni täitmine Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele Makroelemendid: C H N O P S Mesoelemendid: organism vajab neid mõõdukas kogudes : Ca , Cl , Mg , Na , K Mikroelemendid: organism vajab neid vähestes kogudes aga on ikka hädavajalikud : Fe, Zn , I, Cu Elemendi ülesanne: C- moodustada keemilisi sidemeid ja hädavajalikke ühendeid . ( kuulub biomolekulide koostisesse ) H- Esineb vees ja biomolekulides N-esineb amino ja nukleiinhapetes, vitamiinides O- Vee koostises, osaleb hingamises ja kindlustab toitainete lõhustumise P- Esineb nukleiinhapetes S- esineb vitamiinides ja aminohapetes Biomolekulid- orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismis elu tegevuse tulemusel ( lipiidid, monosahhariidid ja valgu jne ) Biopolümeerid- organismides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetege Seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks : valgud, nukleiinhapped jne
tsütoplasmas Sahhariidid - taimedes kõige rohkem Mono - fruktoos, transport ja veevahetus glükoos - energeetiline Oligo –sahharroos, laktoos, maltoos - energeetiline, toiteül Polü - tärklis ja glükogeen P rakumembraani ehitus, varuenergeetiline; tselluloos ja kitiin - ehitus nukleiinhapetes Lipiidid - hüdrofoobsed, koosnevad glütseroolost ja Rasvhappest - Rasvad õlid vahad steroidid. Kolesterool -rakumembraani koostises, vitamiinide süntees, ateroskleroos * Kaitse - temp, siseelundid, ärakuivamine, märgumine*Varuenergia - varurasvad, seemnetes viljades *Lahusti vitamiinidele *Energia *Ehitus - rakumembraani koostises, fosfolipiidid*Suguhormoonid
Mg taimel klorofülli koostises, loomal seotud DNA/RNAga, kuulub luude koostisesse, osaleb lihastöös I kilpnäärmehormooni türoksiini süntees, mõjutab väikelaste kasvu, ainevahetust, vaimset arengut Fe vere punaliblede hemoglobiinis osaleb hapniku transpordis K ja Na osalevad närviimpulsside moodustamises ja edastamises, on veres, raku tsütoplasmas, osalevad ainete transpordis, raku veevahetus P rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, makroenergiliste ühendite koostises 2. Tähtsaim anorgaaniline ühend kehas on vesi, selle ülesanded on: · täidab raku sisemuse (tsütoplasma, raku vaheruum) · taimedel lähteaine fotosünteesiks · hea lahusti · tagab raku siserõhu · temperatuuri regulatsioon (higistamine · osaleb loomade paljunemises · kaitseülesanne (pisaravedelik, liigesevõie)
Organismide keemiline koostis 1 Anorgaaniline aine( eluta loodusele iseloomulik) · Makroelemendid- ained mida organism vajab suurtes kogustes: Süsinik C- fotosünteesi lähteaine, keemiliste sidemete moodustis Vesinik H- biomolekulide koostises, keemiliste sidemete moodustis, peptiidsidemed Hapnik O- rakuhingamine ...............................-> energia+ Fosfor P- Rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, ATP koostises- energiat salvestav ühend raku ehituses Lämmastik N- aminohapetes ja nukleiinhapetes Väävel S- vitamiinide ja aminohapete koostises · Mesoelemendid: Naatrium, Kaalium NA, K- osalevad närviimpulsi moodustumises, veres, trantspordiprotsess raku tasandil, hoiavad veebilansi. Leidub: soolas, tillis petersellis; õunad, banaanid, punane kala Kaltsium Ca- luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimisel, reguleerib vee hulka, lihastes
VESINIK Kõige levinum element universumis Moodustub ühe sideme Kõige lihtsama ehitusega Inimorganismis: o 7kg o Kaaluliselt 10% o Vesiniksidemed biomolekulis o Iga süsiniku küljes on vesinik HAPNIK Toodavad taimed Hingatakse seda sisse Kui hapnikku pole, siis sureb organism ära. Miks? Sest me ei saa energiat enam toidust kätte ilma hapnikuta LÄMMASTIK Aminohapetes, nukleiinhapetes, heterotsüklilistes lämmastikuühendites Biomolekulides süsinikuskelett täiendav, mitmekesistav ja reaktsioonivõimet tõstev element Saab jälle toidust, kuid ka toidulisanditest FOSFOR Nukleiinhapetes, fosfolipiidides, koensüümides, fosfoestrites jne Fosfolipiide on rakumembraanis (tehakse nendest) VÄÄVEL Naha, juuste, küünte valkudes Aminohapete, koensüümide, vitamiinide koostis
· 7 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 10% · Vesiniksidemed (H-O, H-N, H-F) biomolekulides · Vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped) kõrgemate struktuuritasemete stabiilsuse O INIMORGANISMIS 46kg (70kg inimeses) · Kaaluliselt 65% · Sissehingatavast hapnikust kasutatakse 95-98% biomolekulide lõhustamiseks energia saamise eesmärgil (ATP süntees) N INIMORGANISMIS · 2 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 3% · Aminohapetes, nukleiinhapetes, heterotsüklilistes lämmastikühendites (aromaatsed ühendid) · Biomolekulides süsinikuskeletti täiendav, mitmekesistav ja reaktsioonivõimet tõstev element P INIMORGANISMIS · 0,7 kg (70 kg inimeses) · Kaaluliselt 1% · Osaleb makroergiliste sidemete moodustamises (ATP sünteesil) · Nukleiinhapetes, fosfolipiidides, koensüümides, fosfoestrites jm · Ööpäevane vajadus = K vajadusega · Ohutu ülempiir 1500 mg S INIMORGANISMIS
Monosahhariidid nt glükoos 3-6 süsinikku C6H12C6 Polüsahhariidid nt tärklis Oligosahhariidid nt maltoos. 11. Millised on järgmiste sahhariidide funktsioonid organismides glükoos, fruktoos, riboos, desoksüriboos, maltoos, laktoos, sahharoos, kitiin, tselluloos, tärklis, glükogeen. Glükoos- kerge energiaallikas. Fruktoos- samuti kerge energiaallikas. Mõlemad on kristalsed, magusad ja lahustuvad vees. Riboos ja desoksüriboos- on nukleiinhapetes( DNAs ja RNAs, moodustavad nö skeleti) Maltoos ehk linnasesuhkur Laktoos ehk piimasuhkur Sahharoos- glükoos+fruktoos. Leidub peaaegu kõikides taimedes. Kitiin- lülijalgsete ning seente rakkudes, moodustab kaitsvaid kestasid, vees ei lahustu, ei seedu. Tselluloos- struktuuripolümeer, mida leidub taimerakukestades. Tärklis- peamine taimne varuaine, ei lahustu külmas vees ning laguneb amülaasi toimel. Glükogeen- loomne varuaine maksas, lihastes
ärritusele, pärilikkus, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 3. Teadusuuringu etapid. Uurimisküsimuse ja hüpoteesi esitamine, tulemuste analüüs. II Elu keemia (lk26-61) 1. Makroelementide sisaldus rakkudes Vastus: Hapnik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Kasutatakse toiduainete lõhustamiseks. Vesinik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Mida rohkem neid on, seda energiarikkam on ühend. Lämmastik- esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti ATPs ja mõnes vitamiinis. Fosfor- osaleb energiarikaste sidemete moodustamises energiakandjas ATP. Nukleiinhapetes ja fosfolipiidides. Väävel- valkudes ja mõnes vitamiinis. Tähtis roll organismis keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides. 1) Tähtsamad katioonid, nende ülesanded Vastused: Ph- organismi happe aluse tasakaal Naatrium- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet
Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. K, Cl, Ca, Na, Mg , Fe , I , F jt. Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. Na ja K reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil.
rohkemal hulgal hapnikku, siis esinevad kopsukahjustused tänu vabadele radikaalidele. Kas CO2 on mürgine? Vastatakse jah, aga tegelikult ei ole. Karboniseeritud jookidesse lisatakse ka süsihappegaasi. c) kõikidest bioelementidest on O osakaal suurim (75kg kaaluvas inimeses ~42 kg O) C, H, O Kuuluvad kõigi bioelementide koostisesse! N, P, S ühised rollid a)mitmekesistavad elementaarkoostist. · N leidub aminohappetes, valkudes, nukleiinhapetes, vitamiinides · P leidub nukleotiidides, nukleiinhapetes, fosfolipiidides (membraan), sinivesikute fotobiondid · S leidub aminohapetes ja valkudes b) nende ühendite esinemine suurendab reaktsioonivõimet II Mesoelemendid Na, K, Ca, Mg (katioonid) ja Cl (anioon) (ioonidena) Na- Naatrium Tüüpiline rakuväline biovedeliku element (rakuvälivedelikus 15-20X rohkem kui siseses. (Veri on soolane) K- kaalium Tüüpiline rakusiseelement (20-30X rohkem kui väljas).
makroelemendid on C, H, N, O, P, S · SYSINIK- keskne eluelement, elu p6hineb sysinikyhenditel(valgud, rasvad, sysivesikud). · CO2- fotosynteesi l2hteaine, tekib hingamisel, k22rimisel. · VESINIK- mida rohkem on yhendis vesinikku, seda energiarikkam on yhend (rasvad on energiarikkamad kui valgud, sysivesikud) · HAPNIK- oksydeerija e. Kindlustab hingamise · Suhtelt hapnikusse jaguneb elu: 1) anaeroobid- ei kasuta O2 2) aeroobid- kasutavad O2 · L2MMASTIK- esineb valkude aminohapetes, ATP-s nukleiinhapetes, esineb vitamiinides ja alkaloidides. · FOSFOR- leidub nukleiinhapetes, P t6stab yhendi reaktsiooniv6imet, ATP(adenosiintrifosfaat) salvestab energiat-makroergiline yhend. · V22VEL- leidub kahes aminohappes, ka osades vitamiinides. · Na+/K+ -Naatrium on rakuv2line element, rakus on teda v2he. Kaalium on rakusisene element, v2ljaspool on teda v2he. Need reguleerivad vee tasakaalu, n2rviimpulsside teket ja edasiandmist, kindlustavad rakkude laengu ning tanspordiprotsessid raku tasandil.
Lämmastikhape (NHO3) – tugev hape, värvuseta, terava lõhnaga, vedelik. Ammoniumsoolad Lämmastikoksiidid Soolad – (nitraadid) K-, Na-, Ca- ja NH4 – sooli nimetatakse ka salpeetriteks. Lämmastik looduses: Lämmastik on õhu peamine koostisosa, õhus on lämmastikku ligikaudu 78% ja 21 % hapnikku. Lämmastikku leidub mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tšiili salpeeter NaNO3 ja india salpeeter KNO3). Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lämmastik on vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, sõltumata sellest, kas see on imepisike bakter või 150-tonnine sinivaal. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse lämmastikuringeks.
Meelde: 1. Makroelemendid e C H O N P S ; ligikaudu 98% organismi kogumassist. 2. Makroelemntide üldiseloomustus Süsinik org. keskne element Kõik organismid koosnevad neist. - annab püsivaid keemilisi sidemeid ( 4 ) Vesinik vesiniksidemed stabiliseerivad biomolekule ( nt DNA) Hapnik oksüdeerija. - Hapnik oksüdeerib rakkudes toitaineid ((vabaneb energia)) Lämmastik valkude aminohapetes, ATP's nukleiinhapetes ja os vitamiinides - osaleb vesiniksidemete tekkes eripärad: gaasilist lämmastikku omastavad mügarbakterid ja mõned vetikaliigid. mineraalseid lämmastikuühendeid omastavad taimed aga ka loomad orgaanilisi lämmastikuühendeid omastavad loomad Leidub valgurikkas toidus membraani valk Fosfor esineb fosforlipiidides, nukleiinhapete, valkude, hormoodide koostises, luukoes mittelahustuvate sooladena - moodustab erilisi e makroergilisi keemilisi sidemeid
Küsimused raku koostise kontrolltööks 1.Kuidas jagatakse rakus olevad elemendid? Too näide. Nimeta 6 enamlevinud elementi. Rakus olevad elemendid jagatakse mikroelementideks(K, Ca, Na, F, I) ning makroelementideks(C, H, N, O, P, S) 2.Mis on nende elementide ülesanne: lämmastik, fosfor, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor, jood. N- esineb valkudes, nukleiinhapetes ja ATPs(energiat kandev molekul adenosiintrifosfaat) ning paaris vitamiinis. P-esineb fosfolipiidides, nukleiinhapetes ja osaleb ATPs energiarikaste sidemete loomisel. Ca- 99% kehas olevas kaltsiumist asub hammastes ja luudes (rakuvaheaines). Osaleb vere hüübimisel ning reguleerib vee hulka organismis. Na- Asub väljaspool rakku, tagab raku normaalse ainevahetuse, annab rakkudele laengu, reguleerib
Lämmastiku keemilised omadused Väga püsiv ehitus Keemiliselt väheaktiivne Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste elementidega. Ei põle ega soodusta põlemist. Reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~1500°C) Veel kõrgemal temperatuuril (~3000°C) reageerib lämmastik hapniku, vesiniku ja metallidega. Lämmastik looduses Lämmastik on õhu peamine koostisosa Lämmastikku leidub mineraalides Lämmastikku leidub ka valkudes ja nukleiinhapetes, olles seega kogu eluslooduse väga tähtis koostiselement. Lämmastik on vajalik organismide eluks. On kindlaks tehtud, et lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastiku ja tema ühendite liikumist looduses nimetatakse lämmastikuringeks. Lämmastikuühendid Ühendites on lämmastiku oksüdatsioonisaste -3 kuni +5 Ammoniaak - mürgine gaas Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik
loodusseadus-looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad katsed ja selgitab teooria pseudoteadus-libateadus on ideede kogum mis esindab end kui teadust, kuid samas ei ole seda makroelemendid(süsinik,vesinik,lämmastik,hapnik,fosfor,väävel) mikro(kaltsium,naatrium,kaalium,magneesium,kloor,) hapnik-toitainete lõhustamine,vesinik-vesiniksidemedühendis palju vesinikku=energiarikas,lämmastik-esineb valkudesnukleiinhapetes,fosfor-energiarikaste sidemete moodustamine,väävel-keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides. kaltsium-luude tugevus,vere hüübimine,reg vett,lihaste kokkutõmbumine naatriumkaalium-tagavad raku norm veevahetuse,annab rakkudele laengu,reg närviimpulsside teket,reg ainete transporti rakkuvälja fluor-hammaste areng,kaitseb hamabaemaili jood-kilpnäärme töö,valkude süntees,väikelaste kasv magneesium-reg südamelihaste tööd,
Makroelemendid 1. Hapnik lõhustab toitaineid, kindlustab hingamise. Saadakse toiduga ja hingamisel, on vee ja biomolekulide koostises. 2. Süsinik moodustab keem. sidemeid, on FS lähteaine ja hingamise saadus, on biomolekulide koostises. Saadakse toiduga. 3. Vesinik biomolekulides, moodustab vesiniksidemeid. Saadakse joogiveega. 4. Lämmastik aminohapete ja valkude koostises, nukleiinhapetes. Saadakse valgurikka toiduga. 5. Fosfor energiakandja molekuli ATP koostises, aminohapetes, rakumembraani ehituses. Leidub lihas ja munas. 6. Väävel esineb aminohapetes ja vitamiinides, leidub hernestes ja kalas Mesoelemendid 1. Kaalium rakusisene ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub banaanides ja piimas. 2. Naatrium rakuväline ioon, reguleerib rakurõhku närviimpulsi moodustamisel, leidub soolas ja petersellis
6. Millest koosnevad nukleiinhapped ja kus toimub nende süntees? Mis põhimõtte/printsiibi alusel nukleotiidid „paarduvad“? Nukleiinhapped koosnevad C,H,O,N ja P aatomitest/nukleotiididest ning nende süntees toimub rakutuumas (nukleotiide sünteesitakse maksas). Nukleotiidid paarduvad komplementaarsusprintsiibi alusel. 7. Mis on geneetiline kood? Mis on koodon? Geneetiline kood - süsteem, mille abil antakse nukleiinhapetes olev info üle valgule. Koodon - nukleotiidid (kolm järjestikust nukleotiidi), mis vastavad ühele aminohappele. 8. Kust pärineb info, mille alusel sünteesitakse valgud? Nimeta organellid, mis osalevad valgusünteesis selle protsessi algusest kuni küpse valgu transportimiseni sihtkohta, ja kirjelda nende rolli vastavates protsessides? Info, mille alusel sünteesitakse valgud, pärineb RNA-st, täpsemalt mRNA-st. Organellid, mis
Valk Lipiid Süsivesik Päevane vajadus % 10 30 60 Päevane vajadus grammides 60 - 110 150 -175 300 -350 II Milline sõna ei sobi valikusse. 1. Keemiline element lämmastik esineb: A) valkudes B) nukleiinhapetes C) aminohapetes D) DNAs E) lipiidides 2. Kõik loetletud molekulid on valgud: F) hemoglobiin G) ensüüm H) kollageen I) DNA J) antikeha 3. Kõiki neid esineb DNA ehituses: K) tümiin L) adeniin M) guaniin N) tsütosiin O) uratsiil 4. Nad kõik on süsivesikud: P) laktoos R) tselluloos S) hemoglobiin T) glükogeen U) tärklis 5
HAPNIK energiat kandvas molekulis 95% kasutavad organismid ATP-s toitainete lõhustamiseks mõnes vitamiinis vabanev energia FOSFOR kasutatakse elutegevuseks osaleb energiarikaste VESINIK sidemete moodustamises vesinikaatomid osalevad energiakandjas ATP-s vesiniksidemete leidub nukleiinhapetes ja moodustamises fosfolipiidides mida rohkem vesinikku, VÄÄVEL seda energiarikkam ühend esineb valkudes ja mõnes LÄMMASTIK vitamiinis esineb valkudes ja tähtis roll organismides nukleiinhapetes keemilisi reaktsioone tegevates ensüümides
rõngakujuline jpm. *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *on hingamise ja käärimise jääksaadus 2. VESINIK H *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *osalevad vesiniksidemete moodustamises *mida rohkem ühendis vesinikku, seda energiarikkam on ühend *määrab lahuse happelisuse 3. LÄMMASTIK N *valkudes ja nukleiinhapetes, mõnes vitamiinis 4. FOSFOR P *nukleiinhapetes ja fosforlipiidides *rakumembraani ehituses 5. VÄÄVEL S *valkides ja mõnes vitamiinis *tähtis roll ensüümides 6. HAPNIK O *kuulub kõikide biomolekulide koostisesse *organismid kasutavad toitainete lõhistamiseks, selle käigus vabaneb energiat
8)Millest koosnevad valgud? Koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest, mis on omavahel seotud peptiidsidemetega 9)Mis on asendamatud aminohapped? Asendamatud aminohapped on aminohapped mida organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Teada inimesele asendamatuid aminohappeid - isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin ja histidiin. 10)Mis on geneetiline kood? süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule. Mida tähendab geneetilise koodi universaalsus? on ühesugune kõigil elusorganismidel. 11)Koodon ja sellele vastav antikoodon. Koodipäikese lugemine. 12)Valgusünteesi (translatsioon) kirjeldamine. Translatsioon(valgusüntees) toimub vastavalt mRNAs olevatele juhistele Translatsiooni käigus „tõlgitakse“ RNA molekuli nukleotiidne järjestus valgu (polüpeptiidi) aminohappeliseks järjestuseks geneetilise koodi kaudu
DNA omandab uuesti biheeliksi kuju. RNA liigub raku tuumast välja tsütoplasmasse ribosoomide poole. rRNA- ribosoomi RNA kinnitub ribosoomile. mRNA- viib info DNA-lt ribosoomi. tRNA- toob tsütoplasmast ribosoomi aminohappeid. Translatsioon: translatsioon on RNA alusel valgu süntees tsütoplasmas painkevatel ribosoomidel. Vajalikud timgimused: Ribosoomid mRNA, tRNA aminohapped energia(ATP) mRNA primarstruktuur määrab ära valgu primmarstruktuuri. Geneetiline kood on süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiaksee üle valgule. Tripletus- ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus- ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit. Universaalsus- on ühesugune kõigil elusorganismidel. Ühetähenduslikkus- teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet. Kattumatus- vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus. Koodon- mRNA-s Antikoodon- tRNA-s Initsiaatorkoodon- algab valkude süntees(AUG)
on üles ehitatud c baasil. Süsinikku vaja fotosünteesiks. struktuur. Nukleiinhapped: kannavad pärilikku Tsentriool( tagab kromosoomide liikumise raku Annab püsivaid keemilisi sidemeid.); O-hapnik informatsiooni. On biopolümeerid, mille monueerideks poolustele). (biomolekulide lõhustamiseks tänu millele saab on nukleotiidid, mis koosneb süsivesikust, Taimerakk: Tuum; Tuumake; Ribosoomid; organism energiat); N-lämmastik (nukleiinhapetes, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Lämmastikaluste Siledapinn tsütplasmvõrg.; Kloroplast( 2 aminohapetes, lämmastikuühendites. Suurendab vahel on vesiniksidemed. membraani, põhifunt fotosünt, sisaldab klorofülli); ühendite reaktsioonivõimet); P-fosfor (oluline DNA desoksüribonukleiinhape, asub rakutuumas, lüsosoom; mitokonder; Golgi kompleks;
element või jaotus, näited ühend süsinik (C) Inimeses 70 kg Evolutsiooni keskne bioelement. struktuurne orgaaniliste kohta u. 16 kg Orgaaniliste ainete koostises ainete koostiskomponent; (lihastes rohkem lipiidides, süsivesikutes, CO2-s, mis on vajalik kui luudes) nukleiinhapetes jm. Võib piklikajus hingamiskeskuse moodustada 4 stabiilset sidet teiste erutumiseks ja vere pH aatomitega (neid saab lõhkuda ja stabiilsuse säilitamiseks sünteesida vaid ensüümide abil). CO2 transport inimese Omastatakse toiduga. organismis toimub 16-20%
* Varuaine: tärklis taimedel ja glükogeen loomadel * Toide: laktoos piimas * Kaitse: taimedes tsütoplasma suhkrustamine -> ei lase külmuda * Ligimeelitav: õistaimede nektar * Bioregulatoorne: hormoonide koostises * Biosünteetiline: lähteaineks teiste ühendite sünteedil -> nukleiinhapped Mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ja oligosahhariidid on suhkrud. * Mono -> fruktoos (puuviljad), glükoos (viinamarjad), riboos, desoksüriboos (nukleiinhapetes) * Oligo (koosneb 2-3 monost) -> maltoos (koosneb 2 glükoosijäägist, linnases), laktoos (koosneb glükoosist ja galaktoosist, piimas), sahharoos (koosneb glükoosist ja fruktoosist, taimemahlad) * Polü (monod seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks) -> tärklis (glükoosijääkidest, mugulad ja viljad), tselluloos (tuhanded glükoosijäägid, taimede ehitusmaterjal), kitiin (lämmastikku sisaldavast suhkrust, putukate toes), glükogeen (glükoosijääkidest, energiarikas
Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja lipiidides) ei ole aldehüüdid levinud, arvatavasti aldehüüdrühma suure keemilise aktiivsuse tõttu. Enamik suhkruid on siiski aldehüüdide derivaadid. Kuid glükoosi vesilahuses eksisteerib üksnes väike osa glükoosist aldehüüdi kujul. Lineaar Alkeeni sed alka Alküünid d anid nimetus valem nimetus valem nimetus Valem Metaan CH4
DNA KONSPEKT Nukleiinhapete ehituskividesk on heterotsüklilised lämmastikalused (neid on 5 - neist 4 DNA koostises ja 4 RNA-s), nad on pentoosid - riboos ja desoksüriboos, ning fosforhape, mis nukleiinhapetes esineb fosforüüljäägi kujul. DNA tegeleb geneetilise informatsiooni edasiandmisega ja RNA valgu sünteesiga + veel teised ülesanded. Lämmastikalused on aluselised, kuna nad on kõik amiinid. Tüviühendi nimetuse järgi jaotatakse nukleotiidide lämmastikalused puriin-ning pürimidiinalusteks. Lämmastikalus koos riboosiga on nukleosiid. Selles on riboos tsüklilises vormis ja side lämmastikuga on sarnane glükosiidi sidemega.
organismide ja keskkonna vahelised suhted (ökoloogia). · Vee ülesanded rakus 4 Vesi on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. 4 Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks, ta moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus. 4 Vesi aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. · Mineraalainete kasutamine rakus Fe - seob punastes verelibledes hapniku. 2+ Ca2+ - luukoes tegija vend. Mg2+ - nukleiinhapetes, klorofüllide koostises (fotosüntees). K+ - närviimpulssidetekitamine ja juhtimine. Na+ - närviimpulsside tekitamine ja juhtimine, vereplasmas toimetab ka midagi. J- - hormoonide koostises. PO42- - nukleiinhapetes, energiarikastes ühendites. CO3- - vere koe mahlas CO2 välja viimiseks. H+, OH- - vajalikud pH säilitamiseks. · Lipiidide iseloomustus (ehitus, liigid, ülesanded) Lipiidid on rasvataolised ained. Nad on vees lahustumatud. Moodustuvad
Säilitab keha temp. Vere ja lümfi koostises. Katioonid H2 Vesinikioon NH4 ammooniumioon tegeleb valkude lagundamisega K kaalium söögisool , vee reguleerimine Na - sama Ca kaltsium luudes , lihastes , verehüübimine Mg magneesium , DNA's ja RNA's Fe Raud veres hemoglobiin Anioonind OH hüdroksiidioon CO3 karbonaat hapniku siduja H PO4 - Fosfaatioon nukleiinhapetes ja fosforlipiidides I jood kilpnääre struuma Orgaanilised ained enamik koosneb makroelementidest . Biomolekulid : süsivesikud sahhariidid Rasvad lipiidid Valgud Nukleiinhapped- DNA , RNA Bioaktiivsed ained Vitamiinid Hormoonid Ensüümid lõhustab aineid seedimiseks , kiirendab keemilisi protsesse . Süsivesikud sahhariidid
4. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · C (süsinik) moodustab erinevaid molekulaarseid struktuure: lineaarsed (nt. valgud), hargnevad (nt. glükogeen), tsüklilised (nt. steroidhormoonid). · O (hapnik) aeroobsetes organismides oksüdeerija. Hapniku kaasabil lõhustatakse orgaanilised ühendid anorgaanilisteks. Hapniku baasil toodab organism vabu radikaale, mis aitavad tõhustada kaitsesüsteemi tööd. · H (vesinik) vesiniksidemete tekitamine, nt. valkudes ja nukleiinhapetes. Omab ehitusliku funktsiooni. Vee moodustamine. · N (lämmastik) mitmekesistab biomolekulide koostist ja omadusi. Osaleb vesiniksidemete tekkes. Suurendab mõnevõrra ühendite reaktsioonivõimet. · P (fosfor) teatud nukleotiidides moodustab P erilisi makroergilisi sidemeid. Suurendab ühendite reaktsioonivõimet. · S (väävel) valkudes moodustavad erilisi stabiliseerivaid sidemeid (nt. juuste valkudes, lokkide tegemine). Suurendab ühendite reaktsioonivõimet.
Organismide koostis C H N O P S on põhi bioelemendid.(makroelemendid). Ülejäänud on mikroelemendid (Fe, I, Cu jne). C keskne elu element (kuulub kõikidesse biomolekulidesse). H esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N esineb valkude koostisosades aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis)
HBr). Nad on biomolekulide kõrgemat järku struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid). Ühendite energeetiline väärtus seondub H-ga (mida rohkem on biomolekulis H aatomeid, seda kõrgem on selle ühendi energeetiline väärtus). Sellepärast on nt lipiidid energiarikkamad kui süsivesikud. C,O,H kuuluvad kõikide biomolekulide koostsesse. N (lämmastik) - on põhiliselt aminohapetes, nukleiinhapetes ja heterotsüklilistes lämmastiku-ühendites. Ta on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. Kui tsüklilistes ühendites C asendub N-ga, siis selle ühendi aromaatsus säilub. See on näha lämmastikaluste puhul. Osaleb H sidemete tekkes ja leidub teda nukleotiidides, aminohapetes ja heterotsüklilistes ühendites (taimede sekundaarse ainevahetuse produktid ja loomadele aktiivse bioloogilise toimega). Alkaloidide baasil
14. Makroelementide peamised ülesanded (H, O, C, N) H vesiniksidemed on biomolekulide struktuuride stabiliseerijad (nukleiinhapped, valgud, polüsahariidid) O bioloogiline roll, seisneb oksüdeerimises. C kuulub biomolekulide koostisesse (süsivesikud). Moodustab keemilisi sidemeid, CO 2 on fotosünteesi lähteaime ja põlemise lõpp-produkt. N põhiliselt aminohapetes (valgud), nukleiinhapetes (DNA ja RNA, on süsinikskeleti täiendav, tugevdav ja mitmekesistav element. 15. Mikroelemendid ja nende ülesanded (Ca, K, Na, Fe, I, Mg) Ca Esineb luude koostises K Tagab rakkude erutuvuse. Na Tagab rakkude erutuvuse. Fe On vere koostises, tagab vere hüübivuse. I Esineb kilpnäärme hormooni koostises. Mg Esineb klorofülli koostises. 16. Orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite suhe rakkudes
ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas. Fosfor on võimeline energiarikaste ehk makroergiliste sidemete moodustamiseks näiteks ATP molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes koensüümides. Lisaks eeltoodule osaleb fosfor anioonidena ka organismi puhversüsteemides. Mineraalsooladena on fosfor organismis luukoe koostises. Fosforit saame põhiliselt loomsetest produktidest: lihast ja lihatoodetest, merekaladest, munakollastest, piimatoodetest (juustud!) . Taimedest on fosforirikkamad oad, herned, kapsas,
- sahharoos ehk suhkur, laktoos ehk piimasuhkur, maltoos ehk õllesuhkur - lahustuvad vees (hüdrofiilsed) - enamasti magusa maitsega Polüsahhariidid - koosnevad paljudest monosahhariidide jääkidest - tärklis, tselluloos, kitiin - ei lahustu vees (hüdrofiilsed) ... .... Süsivesikute ülesanded Energeetiline funktsioon (glükoos; 1g glükoosi lagunemisel saadakse 17,6 kJ energiat) Ehitusmaterjal (riboos ja desoksüriboos nukleiinhapetes, tselluloos taimedel, kitiin lülijalgsetel) Varuaine (tärklis taimedel, glükogeen loomadel/inimesel, laktoos piimas) Ligimeelitamine (õienektar) Kaitsefunktsioon (suhkur alandab külmumistemperatuuri) Toit ( imetajate piimasuhkur) Biosünteetiline ( muutuvad lipiidideks jt org. aineteks) Lipiidid Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja 3 rasvhappe jäägist hüdrofoobsed rasvad, õlid Vahad koosnevad lihtsamast alkoholist ja 1 rasvhappest
Kursuse lõpul tean: 1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist; Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi. Makroelemendid: 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes. Mikroelemendid: (Väikestes kogustes) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool rakku) ja Kaalium K-(seespool rakku)-
Kondenseerumine vedelast olekust gaasilisse või gaasilisest vedelasse üleminek' Aineringe Meil on erinevad sorti kivimid, nt setetkivimid, raskusjõu abil settivad üksteise otsa ja vajuvad aina rohkem maa alla ja temperatuur tõuseb tekib magma jne..(vaata maateaduse konspekti) Süsinikuringe Lämmastikuringe Peamiseks varuks õhulämmastik 78% Lämmastik on: Oluline element aminohapetes(valkudes) Oluline element nukleiinhapetes(DNA, Rna) Sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides Oluline bakteriaalses ainevahetuses, bakterid on need, kes muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks(ühenditeks ehk nitraadid)Nitraadid on meie tervisele kahjulikud, kasutatakse väetistena, et taim kasvaks jne. Õhumasside liikumine on see mis on see mis viib kiiresti teda ühest kohast teise, ei pruugi olla kõige suurem korstna juures, oleneb kuhu
3 Vee ülesanded on: olla lahusti polaarsetele ühenditele; aitab hoida rakusisest temperatuuri (kuna tänu H-sidemetele on tal suur soojusmahtuvus); osaleb rakus toimuvates reaktsioonides (fotosünteesil on lähteaine, hingamisel lõpp-produkt) Katioonid: K ja Na edastavadnärviimpulsse(0,9% NaCl- füsioloogiline lahus); NH4 tekib valkude lagundamisel, eraldub karbamiidina; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse (Ca aatomeid on rohkesti luukoes ja membraanides); Mg leidub nukleiinhapetes, taimede klorofülis; Fe hemoglobiinis Anioonid: tähtsamad anioonid on: hüdroksüül-(OH), karbonaat-(HCO 3 ja CO3), fosfaat-(H2PO4 ja HPO4), kloriid-(Cl) ja jodiidioonid(I). Vere puhversüsteem- süsteem, mis aitab hoida vere pH püsivana. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 4
Kogu loodus koosneb anorgaanilistest (eluta) ja orgaanilistest (elus) ainetest. Valdav osa orgaanilistest ainetest moodustub organismide elutegevuse käigus. Iga organismi ehituses on nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid, mis koosnevad mitmesugustest keemilistest elementidest. Erinevate rakkude keemiliste elementide sisaldus on üldiselt ühesugune, kõige enam on hapnikku, süsinikku ja vesinikku, mõnevõrra vähem lämmastikku, fosforit ja väävlit (valkudes, nukleiinhapetes). Neid kuute elementi nimetatakse makroelementideks ning nad moodustavad organismis 90%. Mikroelementideks nimetatakse 16. elementi, mida esineb organismides üliväikestes kogustes, kuid mis on enamiku organismide normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Anorgaanilisi aineid on organismides enamasti üle 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Vesi on hea lahusti ja enamik aineid on organismis lahustunud olekus. Vee molekulid osalevad paljudes organismis toimuvates keemilistes reaktsioonides
Koostisesse. CO2- fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõppprodukt. Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H, N...H) Moodusamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerja, kindlustab Hingamise. Lämmastik Esineb valkude aminohapetes, ATP-s, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides Ning alkoholides. Fosfor Esineb nukleiinhapete koostises. Esineb makroergiliste ühendite (ATP, GTP, CTP, UTP) koostises. Väävel Leidub kahes aminohappes metoiinis ja tsütseiinis, ka osades vitamiinides. 5. Mesoelemendid 1,8% organismi elementidest katioonid Na;K;Mg;Ca; anioonid Cl 6. Mikroelemendid organism vajab väga väikestes kogustes
Translatsioon RNA alusel valgu süntees ribosoomidel Vajalikud tingimused: ribosoomid, mRNA, tRNA, aminohapped, energiat (ATP,GTP), ensüümid aminohapete aktiveerimiseks, nende seostumiseks tRNA-ga ja peptiidahela sünteesiks mRNA primaarstruktuur määrab ära valgu primaarstruktuuri Koodipäike Initsiaatorkoodon - AUG mRNA-s (metioniin) Stoppkoodon - ei kodeeri aminohappeid: UAA, UAG, UGA Geneetiline kood - süsteem, mille abil nukleiinhapetes olev info viiakse üle valgule Geneetilise koodi omadused: Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus Koodon - mRNA-s Antikoodon - tRNA-s tRNA U A C ANTIKOODON A U G KOODON
· Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. · Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. 2)Ioonsel kujul esinevad elemendid;ca2+,na+,k+,mg2+,mg2+,ce- Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). · Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe.
orbitaal. · Keemilise sideme liigid on: kovalentne, iooniline ja metalliline. · Vesinikside on omapärane keemiline side; molekulidevaheline ja molekulidesisene. · Vesinikside on molekulide vahel, mis koosnevad vesinikust ja suure EN-ga keemilisest elemendist: fluor, hapnik, lämmastik, harvem kloor ja väävel. Molekulisisesed vesiniksidemed on eriti levinud valkudes, nukleiinhapetes, üldse bioloogiliselt tähtsates ühendites ning on elutegevuses väga olulised. · Vesinikside on täiendav side; põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu; vesiniksidemete teke vee molekulide ja lahustuva aine molekulide vahel soodustab lahustumis protsessi. 3 ) Mol ekulorbita alid. Kovalentse sideme elektronid kuuluvad võrdselt mõlemale tuumale st. ei asusta mitte üksikute aatomite orbitaale vaid moodustavad mingi uue, molekulile omase orbitaali
leidub vees, biomolekulides / kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise, aeroobne glükoluus, tagajärg anaeroobne glükolüüs (glükoosi lagundamine hapniku vaesuses), süsinik - leidub biomolekulides, moodustab keemilisi sidemeid, fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp produkt, vesinik leidub vees, biomolekulides / vajalik vesinik sidemete moodustamisel, lämmastik leidub valkudes, aminohapetes ja nukleiinhapetes / tõstab molekulide mitmekesisust, fosfor leidub nukleiinhapete ja energia rikaste ühendite koostises,vrakumembraani ehitus, tõstab molekulide mitmekesisust, väävel leidub aminohapetes ja vitamiinides / tõstab molekulide mitme kesisust, mesoelement - naatrium / kaalium raku väline element (Na) / raku sisene element (K), reguleerib veereziimi, osalevad närviimpulsside tekkel, mõjutavad südame tegevust ja vererõhku, kaltsium luu- ja kõhrkoe
annaabi.ee 
