Tauniti abielu, mis põhines majanduslikel kaalutlustel. Nimelt kujutati paljudes novellides ette abielunaisi, kes oma meestele truudust murravad endile armukesi soetades. Samuti rõhutakse teoses seda, et igal inimesl, vaatamata seisusest ja päritolust, on õigus isiklikule õnnele. Laidetakse ühiskondlikku ebavõrdust. Nimelt on kihistumine endaga kaasa toonud vargused ja pettused, mis on suunatud rikkamate vastu, et elus püsida. See kõik on aktuaalne ka tänapäeval. Novellis ülistatakse inimese taibukust, energiat ja pealehakkamist. Räägitakse kangelastest ja nende vägitegudest, mis võivad viia ohtlikesse olukordadesse. Otsitakse ekstreemsusi ja lõbusat elu, mõeldes nii välja hämmastavaid plaane ning nippe, mis sugugi ei anna iga kord oodatud tulemust. Sangarliku käitumise põhjuseks on taas armastus. Näiteks läks Gerbino oma armastatud naisele järele, kui too pidi isa sunnil sõitma Tunisi, et abielluda sealse kuningaga. Rööv aga
Kollane kuub Punane müts Taevas oli tuhkhalles madalais pilvis Kõik nii hall Must kuub Halli hingetut tänavat 3 Must sametkuub Tumepunane kuub Helepunane kübar Purpurmantel Kolletanud linarüü Must rist Purpurist vaip Lumivalged juuksed Verine liha Käpad jätsid veriseid jälgi Sinihallid karvatud silmalaud Punased silmad Punane viin Kõik oli valge Punane vateeritud vammus Kokkuvõte: (lähtu järgnevatest küsimustest: Milline on värvikasutus selles novellis?(vt ül 5., 6., 8., 9. küsimus), Millised seosed tekivad värvi ja kujutatava vahel?) Teoses on kasutatud rohkem liitvärvinimesid. Pole kasutatud lihtvärve nagu pruun, oranz, beez. Mõistegrupid: Valgus: Rohekashall, hele kulla-karva, tuhkne, valge, tumevioletne, kollane, tumepunane Riietus: Sinine, must, kuld, purpur, punane, kolletanud, helepunane, tumepunane Interjöör: Vaskne, punane, kollane, purpur, hall, sinililla, Esinemissageduse järgi: Interjöör, valgus, riietus
Edgar Allan Poe ,,Reetlik süda" Selles novellis räägitakse vanamehest ja noorema poolsest mehest. Nad elavad korteris, mis on 2- toaline ja tegevus toimub kuus kuni kaheksa päeva. On üks närviline noor mees, kes arvas, et ta ei ole hull. Teda häiris armastatud vanamehe silm, mis sarnanes raisakotka silmale. Kuigi vanamees ei olnud talle midagi halba teinud, otsustas ta vanainimeselt elu võtta ja alatiseks tollest silmast lahti saada. Ta luuras iga kord
Hobotov soovis ise saada Andrei kohta haiglas. Kuna keegi ei uskunud ja ei saanud enam Andreist aru soovitati tal erru minna. Sõidab Mihhail Averjanõtsusega (ainuke sõber) puhkusele. Kurnatus, vaesus, üksindus, masendus. Lõpuks jääb ka tema “haigeks” ja pannakse pettusega haiglasse (Palat nr. 6-te) Hobotov saab oma tahtmise. Järgmisel õhtul sureb Andrei haiglas rabandusse. Matustel olid ainult sõber Mihhail Averjanõts ja teenija Darjuska. Kirjelduste osatähtsus novellis: · mida kirjeldatakse Kirjeldatakse palat nr.6 välist ja sisemist olekut. Kirjeldatakse ruume, kus haiged elavad ning kirjeldatakse kes on haiged, millised nad on ja kuidas nad käituvad. Kirjeldatakse vahimeest Nikitat ja doktor Andreid. Kirjeldatakse tegelaste elusid enne haigusi ja haiglat, millest mõtlevad. Peamiselt kõike, millest räägitakse, seda ka kirjeldatakse. · milliseid omadussõnu kasutatakse Kasutatakse valdavalt negatiivseid omadussõnu. Omadussõnad
Need kirjanikud aga ei kõhelnud oma loomingus kajastada tegelikku elu. Et võimudele ei meeldinud see, mida kirjutati, karistati kirjanike vahel isegi julmade meetoditega. Kõige kergem karistus oli kirjanike liidust välja viskamine, kõige julmem aga Siberisse saatmine. Inimesed olid sellel ajal üpris rumalad, sest info ei liikunud, juurutati ainult ühte tõde sellest, kui halb oli Vene keiser ja kui head ajad tulemas olid. Inimeste rumalust pilab Zostsenko oma novellis ,,Närvilised inimesed", kus minnakse tülli tühise priimuse nõela pärast. Kõige naeruväärsem ja rumalam on minna kaklema ühe jalaga invaliidil. Veel on näha inimeste rumalust novellis ,,Kaloss". Mina-tegelane, kaotanud trammis kalossi, pakib teise ajalehte ning hakkab peale tööd kaotatud kalossi taga otsima. Ta peab hankima mõttetud tõendid, mis tal ka õnnestub, ning lõpuks saab oma kalossi tagasi. Selle aja jooksul on ta aga kaotanud oma eelmise, ajalehe sees olnud kalossi
kirjanikud ja kirjandusteadlased. Nad üldistavad saksakeelset kirjandust ning on mõnikord paratamatult rõhutanud momente, mida ei saa pidada novelille ainuomasteks. Üheks esimeseks novelliteoreetikuks võib pidada Goethet, kes kirjutas puhta zanrinäitena teose ,,Novelle" (1828) Ta määratles Goethe novelli nimelt kui ühte erakordset, ent tõestisündinud juhtumust. Goethe seadis esiplaanile tegevuse range ühtsuse novellis, välistades nõnda kõrvalepisoodid- ja tegelased. Saksa romantikutest on novelliteooriasse veel jälgi jätnud näiteks: - F. Schlegel, 1981 novell on sobiv esitama mingit sügavalt subjektiivset meeleolu või vaadet kaudselt ja just kaudsus ja sümboolsus võib novellis saavutada oma suurima võlu. Samuti rõhutas ta jutustaja tähtsust, esitus peab köitma, novell kui anekdoot. - L. Tieck sõna novell ei tohi samastada juhtumuse, loo, jutustuse ega anekdoodiga. Kõige
Võrdle tõlkeid. Kumba oli lihtsam lugeda? Miks? Minu jaoks oli lihtsam lugeda Helga Krossi tõlget, sest ta on kirjutanud selle tänapäevasemas vormis. 2. Kas Aaviku valitud sõnad õigustavad end? Mida need tekstile annavad? Jah, Aaviku sõnad õigustavad ennast, see annab sellise väikesetükikese vanamoodsusest. Samas Aaviku teksti lugesin süvenenumalt, mis oli hea, sest see pani mõtlema selle üle, mida just lugesin. 3. Milline meeleolu valitseb novellis? Kuidas see loodud on? Kumb tõlge andis meeleolu paremini edasi? Novellis valitseb ärev meeleolu, natukene on tunda ka seda hirmu, külmavärinaid, mida tegelane seal tunneb. 4. Milline on peategelase kehaline ja hingeline seisund? Mida saad novellist teada peategelase kohta? Kes ta olla võiks? Peategelase kehaline ja hingeline seisund on raskelt haavatud. Ta tundub olevat lihtsamat sorti inimene, kuid mitte nii lihtne, et teda lossi sisse ei lastaks, pluss tal on „alam“ Pedro.
Anton Tsehhov Kolm novelli Oma retsensioonis võrdlen kolme Anton Tsehhovi novelli milleks on ,,Kirsiaed", ,,Daam koerakesega" ja ,,Paks ja peenike". Oma novellides Tsehhov naeruvääristab inimesi. Ta naljatleb inimeste pahede üle ning näitab mismoodi need võivad iseendile kätte maksta. Ta rõhutab, et ka vaesetest ja tagakiusatutest võivad saada rikkad ming võimsad tegelased. Novellis ,,Kirsiaed" toob Tsehhov esile inimese sellise pahe nagu rahaahnus ning näitab, et ka lihtinimesele võib õnn naeratada. Mõisaproua Ljubov Andrejevna on pärit rikkast perekonnast. Tal on kõik olemas, kuid siis ta armub ning tema armastatu röövib ta paljaks. Mõisaproua jääb kõigest ilma. Tema perel ei olnud sentigi raha ning mõis taheti käest ära võtta, sellegipoolest läks ta veel seda viimast ka kulutama.
Ka Popi leppis, sest teine Isand oli läinud ning ei plaaninud enam kunagi tagasi tulla. Oli vaja edasi liikuda ning leida uusi lahendusi. Popi leidis, et selleks on uuele peremehele allumine ning kuuletumine. 5. Teose ja pealkirja vahel on väga suur seos. Teos, mille pealkirjaks on "Popi ja Huhuu", räägib kahest üleannetust loomakesest, kelleks on Popi ja Huhuu. „Popi ja Huhuu“ esindab sümbolismi, sest novellis pööratakse suurt tähelepanu kujutlusvõimele ning unenägudele. Sümbolismi näideteks on Popi tegeliku ja unenäomaailma põimumine, koera unenägu ning tema suur kujutlusvõime. Näiteks suutis Popi oma Isanda leida erinevatest lõhnadest: „Ta nuusutas Isanda argikuube ja ta öömütsi ning liputas neile hända. Nad meenutasid talle nõnda Isandat, et ta silmi sulgedes teda lõhna järgi nägi.“ 6. Novellis tekib konflikt eetilisel tasandil
,,Dekameron" Giovanni Boccacio Teose nimi ,,Dekameron" tähendab kümne päeva raamatut, mis on itaalia proosa üks suurteos. Novellid räägivad armuihast, kadedusest, petmisest ja muust. Kogu tegevus nendes sajas novellis toimus 1348. aastal Itaalias Firenzes ja selle läheduses, katku ehk ,,musta surma" ajal, kui elu oli väga raske. Teos ise on kirjutatud aastatel 1349-1353. Dekameron sisaldab endas seitsme naise ja kolme mehe poolt kümne päeva jooksul kirjutatud novelli. Dekameroni iga päeva lõpus lauldakse ballatasid ehk tantsulaule. Tegelased olid peamiselt nunnad, preestrid, abielumehed, lihtsad töölised ja teised. Oli
oskab, juhtub midagi. Ülo Leib käitus teistega inetult ta solvas teisi ning naeris nende rumaluse üle - mitte millegagi polnud mees rahul. Lõpuks sai aga mees täiesti ootamatu üllatuse osaliseks. Üllatus oli nii suur, et mees hakkas rõõmust naerma ta ei jõudnud aru saadagi, et peagi ootab teda ees tõsine õnnetus. Nii saigi teistele halba teinud mees teenitud karistuse. Künism tähendab teisisõnu häbematust, jultumust ja jõhkrat avameelsust. Loetud novellis kutsuti Ülo Leiba küünikuks, sest ta ei suutnud pea millestki rõõmu tunda. Peaaegu kõiges ilusas nägi mees vaid halba. Teda ärritas teiste inimeste heameele nägemine - seepärast käitus ta nendega inetult ja avaldas avameelselt oma arvamust toimuva kohta. Ka igapäevaelus tuleb ette olukordi, kus mõni inimene näeb kõiges vaid negatiivset. Ollakse nii pessimistlik, kuid tegelikult pole selleks põhjust. Vahel on inimesed, kes just armsamast lahku käinud, kibestunud ja küünilised
tähendanud rooga ega üldse midagi. Ka siin oli Isanda tina ja vaske sulatanud ning körte keetnud, mida ta ise ei söönud ega teistelegi pakkunud." Kõik lõhnad tuuakse teoses väga osavalt lugejateni, aroomid jõuavad justkui ka nende haistmismeelde. Kindlasti on selliseks kohaks näiteks: ,,Läbi kirstu lõhnasid vanad tinataldrikud ja kannud. Lõuka juures lõhnas torupilli magu, pihid, nahklõõts ja kaks suurt õllekruusi, kumbki omal viisil. Raamatuis oli naha, koi ja juudi lõhn." Novellis kirjeldatatavad värvid sõltuvad sellest, millele laskub valgus. Näiteks: ,,Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põrandale, seintele ja mööblile sinilillade, oliivroheliste ja kosenillpunaste lappidena." Kohti, kuhu valgus ei paista, kirjeldatakse tumedate värvide ning rõsuva õhkkonnana, näiteks: ,,Ning seal pimedas nurgas mustunud kobrus lõuend, mis esitas väävellendu nahkhiirte, põislendajate, muikude, tiibangerjate ja ninajalgsetega." Värvide
Kõik uued ilmakodanikud omavad erinevaid näojooni ning kehakujusid, samuti on ka kõikidel talle omane iseloom ning mõttemaailma, kuid see kõik hakkab elu jooksul muutuma. Kõige tähtsamaks teguriks võiks nimetada vanemaid, kes on meile eeskujuks, mõjutades oma mõtete ja käitumistega. Mõned tegemised panevad lapsi muutuma mööda positiivset rada, ent vahel võib mõju avalduda kahjuks ka negatiivses suunas. Nagu Kruusvall oma novellis kirjutas: "Kui olin laps, ei võtnud isa mu kasvatamisest üldse osa, vaikis alati, kui ma pahandust tegin, kuid selle peale andis nagu mõista, et ma pean ise oma süüst aru saama, et ma pean end ise kasvatama, ja ta jättis mulle alati küllaldaselt aega, et ma võiksin oma kuritegudest järeldusi teha." Just selline isa suhtumine poega muutis last rohkem iseseisvaks ning vastutavaks, kuid samas, muutis see neid teineteisest veelgi kaugemaks.
"Rõõm" Tähelepanuvajadus Koomiline on novellis ,,Rõõm" purjuspäi voorimehe sõiduki alla jäänud Mitja juhm rõõm selle üle, et ta nimi sattus ajalehekroonikasse. (lk.9) Kui peategelane Mitja tuppa jooksis valdas teda rõõm. Ta oli lausa sokeeritud. Ja pärast juhtunust perekonnale rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Siin novellis oli näidatud vene inimeste halli elu.. Ta ei rääkinud kõrgklassist. Ta rääkis lihtsast venelasest, kes sündis ilma ja kasvas siin teadmisega, et ta ongi tavaline inimene. Loo peategelane oli ilmselt oma saatusega leppinud. Mitja ei oska oodatagi ja arvab, et on lausa võimatu loota silmapaistmisele. Ning kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Talle polnud tähtis milline see kuulsus on. Mitjal avanes võimalus silma paista. Muidugi inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse
eelmainitud defineerimatutele mõistetele ja näidata kunstnikku erinevates aegades ja olukordades. Nii nagu Thomas Mann ülistas oma vanemates teostes haiget inimest, omistas ta hiljem ka kunstnikule veidra, vaevatud, tavapärasest teistsuguse inimese olemuse. Kunstnik on Manni silmis eraklik ja üksik isik, kellel tavainimestega on raske või üldsegi võimatu nii-öelda ühel lainel olla. Kõige selgemini on see eraklikkus näha novellis "Tonio Kröger", kus nimitegelane on ühiskonnast eraldunud ja veendunud, et kunstianne on nagu needus talle kaasa sündinud - tänu sellele peab ta elama tavainimestest erinevat elu, ta peab teenima kunsti ja selle teenimise eest ta põgeneda ei saa. Ometi igatses ta tohutult olla tavaline, ihkas õnne, inimlikkust, kõike maist, aga teadis, et selline elu on talle võimatu. Ta igatses kõike, mis oli temale omasele vastupidine - sellest ka tema armastus Ingeborgi ja Hansu vastu
METAMORFOOS Metamorfoos otse tähenduses on muundumine, kuid sellel võib olla ka kaudne tähendus nimelt eluviisi muutus isendi arengus. Kafka novellis „Metamorfoos“ leidub mõlemat. Selles novellis on üldse palju sümboleid. „Metamorfoosi” mõte toetub eksistsentsialismile. Võib arvata, et antud novelli peategelase Gregor Samsa tegelaskuju põhineb selle novelli autoril Franz Kafkal. Kui Kafka kannatas tuberkoloosi all, kartis ta, et ta on koormaks oma perekonnale. Sel ajal oli tema õde talle põetaja. See kõik on väga sarnane tema loodud tegelaskuju Gregor Samsaga. Samuti Gregor Samsa suri lõpuks nälga nagu ka Kafka.
Novelli lõpus on mainitud, et arvatavasti käis seesama tüdruk seal kloostris veel palju. Ma arvan, et abti jaoks oli tõeline patt vaid see, mis avalikult ilmsiks sai. Tema jaoks ei olnud tähtis mitte jumalale meele järele olla, vaid näida teistele inimestele ja munkadele püha. Autor naeruvääristab munkade eluviisi, nende himusid ning ahnust. Autor hindab tegelaste puhul kavalust ja nutikust. Autor kujutab suhteliselt avameelselt munga ja abti lõbutsemist tüdrukuga kambris. Antud novellis on raske mõista autori suhtumist abiellu, kuna tegu on lihtsameelse tüdruku ja usust ja vastavatest kommetest mitte kinnipidavate kloostriliikmetega. Arvan, et munk oli tõepoolest kaval ja ettenägelik, sest just nende iseloomuomaduste abil suutis ta pääseda karmist karistusest. Arvan, et abt ei tahtnudki munka karistada usulistel põhjustel, vaid pigem kadedusest. Boccaccio sõnum antud novelli puhul lugejale on minu arvates selle aja munkade rikutus ja Jumala teotus. Esimene novell, 4
aga katteks hakkab oma õde kirjanikule kupeldama. Juttu tuleb revolutsionäärist Liisast, kes on Siberisse saadetud. Marion kaitseb Liisat ja teeb Feliksile märkuse. Feleks armub Marionisse, saab aga korvi. Felix lahkub, läheb Pariisi tagasi. Felix on kirjaniku kriitiline enesepeegeldus. Järgnevad Tuglase tähtsamad novellikogud: 1917.a ilmub novellikogu "Saatus", kus räägitakse inimese sisemaailmast. Novellikogu sisaldab Esimese maailmasõja ajal loodud novelle. !!! Näiteks novellis "Popi ja Huhuu" väljendab koer Popi inimese orjameelsust, ahv Huhuu aga ebainimlikkust. See on lugu taksikoer Popist ja ahv Huhuust, sek on jäänud inimtühja majja. Nende peremees Isand lahkus ühel hommikul ja ei tulnud enam tagasi. Ahv ja koer jäävad kahekesi. Kirjanik avab kahe looma hingeelu ja käitumise erinevused. Popi ootab Isandat, kuid Isand ei tulnud tagasi. Aegamööda tuhmuvad koera mälus mälestused heast Isandast ja Popi hakkab üha enam ahvi mõju alla sattuma
Kirjanik on nende kaudu kirjeldanud kahe omapead jäänud olendi üksindust ja seotust, võimuvõitlust, peremeheigatsust, hirmu ja harjumist ning nende hävingut. Paljudes novellides esineb oma traagika, kus Friedebert Tuglas kujutab realistlikult just seda ajajärku, kus tema elas. Tema lühijuttudest tuleb välja selle aja eripära ja tegevustik, kuid asjale vürtsi lisades kasutab ta ka väga palju fantaasiat. Tragöödia ja loo lõpp jääb õhku eriti novellis ,,Inimese vari". Sealses loos ema Maret ootab koju oma poega sõjast. Sõda ja sellega kaasnevat painet ja muret on Tuglas kirjeldanud läbi Mareti unenägude, kus reaalsus vaheldub sõjakoleduste fantaasiaga. Traagika tuleb välja selles, et arvatav poeg saabub koju haigena ning ei jaksa emaga peaaegu rääkidagi. Sündmused toimuvad peamiselt öösiti, viirastuslikus kuuvalguses. Jubedam tragöödia tuleb, siis kui Maret enda poega matab ja saab tuttavalt
lõpuni lugeda ja teada saada kuidas kõik laheneb. Novell ,,Korvitegija Siimu õnn" 1. Novelli idee- Ära aja taga õnne, see tuleb ise sinuni kui kannatlik oled. 2. Novelli lõpp jäi väga segaseks.Ei saanud aru kas Siim sai siis lõpuks rikkaks meheks või see oli justkui väljamõeldud lugu. 3. Gailiti novell oli parema lahendusega ja lõppes selgelt. Vallaku novell oli kerge lugemine oli aga ootamatu ja arusaamatu lõpuga. 3.1 Gailiti novellis oli vähem kõrgeid tegelasi, Kerill-Kerkerill oli ainus kes ületas piire, Ta lendas üle aia ja tahtis lennata ära lõunamaale.Teised lauda loomad seda ei teinud ehk siis nad olid madalad tegelased ja liikumatud.Nende tegevus oli vaid lauda piires. Vallaku novellis oli kaks kõrget tegelast-korvitegija Siim ja rändaja .Nad ületasid piire, Siim käis kulpe müümas väljaspool oma kodu ja käis ka Pärnus korve müümas.Rändaja liikus suuremaid vahemaid
sellele rajas ta ka kooli. Tsehhovi novellid on väga lihtsa süzeega. Ta suudab edasi anda elu katkematut voolu. Ta tähtsustas elu pisiasju- need olid kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Paljud tegelased olid väikekodanlased - eri rühmade esindajad. Tsehhov ise oli samuti pärit väikekodanlaste perekonnast. Ta mõistis, et väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. Novellis ,,Palat nr. 6" oli peategelaseks doktor Ragin. Minu arust oli ta intelligentne, elukogenud ja haritud mees. Haritud sellepärast, et talle meeldis väga raamatuid lugeda. Tema abivalmidus ja hoolivus paistsid silma sellega, et talle meeldis inimesi ravida, ta tundis oma patsientide tervise vastu alati huvi. Ma arvan, et tal oli nõrk iseloom kuna ta ei suutnud oma sõna maksma panna kui teda hulluks tembeldati. Mulle ta meeldis sinnamaale kui ta paigutati palatisse ja öeldi, et ta hull on
Novellides on vähe tegelasi, üks keskne teema ja need lõpevad alati puändiga. Näiteks tema novelli „Reetlik süda“ tegelaste hulk on väike, keskseks teemaks on ühe vanamehe kotkasilm, mis ühte tegelast meeletult häirib, lugu lõppeb ootamatu mõrvaga. Autor käsitleb oma novellides paljusid erinevaid inimtüüpe ning nende iseloomuomadusi. Üheks läbivaks teemaks on inimeste südametunnistus ning sellest tulenevad vaimsed piinad. Ka novellis „Reetlik süda“ on samuti tegemist inimese süümepiinade ning südametunnistusega. Mõrvar on kõik jäljed täielikult ära koristanud, kuid lõpuks hakkab teda südametuunistus piinama ning tema sooritatud kuritegu tuleb päevavalgele. Poe püüab näidata, et kui inimene on mingi halva teoga hakkama saanud, näiteks kellegi ära tapnud, siis ta võib küll olla väga hea valetaja ning hästi kõike varjata, kuid mingil hetkel hakkab igal
muutub põnevamaks kuni viimases lõigus toimub ootamatu muutus. Esmalt jääb mulje, et novell tõesti lõppeb õnneliku armuloona, milles Enrik ja Hundva jäävad elu lõpuni jooksma armununa mööda soid, kuid romantilise meeleolu lõhub Enriku isa, kes tulistab Hundva surnuks ja Enrik jääb metsa huilgama kui üksik hunt. 3. Novell on kirjutatud minategelase vaatenurgast. Enrik jutustab nii armastusest Hundva vastu, põlgusest isa ja Ulla vastu ning ühiskonna nõrkusest. 4. Leian, et novellis on põimitud ekspressionistlik ja maagilis-müstiline olustiku kujutamine. Ekspressionistlikuks teeb novelli tumedate värvide, meeleheite ja viletsuse rõhutatus, näiteks Enriku kirjeldus Urgvee eluolust on ülimalt lootusetu: ,,Häda ja hukatus, kui urgveelane su kotta või õue astub, siis sureb tall, kärvab hobune või jääd ise haigeks." Maagilis-müstilise joone lisab novellile üleloomulikud motiivid. Näiteks libahundid, nõid, loitsud ja Endriku
romaane kui ka lühiproosat. Ta sulest pärineb üks näidend ja paar populaarteaduslikku raamatut. Hindrey kirjanduslikul teel osutub õnnelikuks murranguaastaks 1932, kui ta on leidnud nii uue aineala kui ka uue zanri: ta hakkas kirjandusajakirjas ,,Looming" avaldama novelle. Meie kirjanduslukku ongi K. A. Hindrey läinud eeskätt novellistina. 1930ndatel iseloomustas selleaegset lühiproosat küll kõrge tase, kuid väike lugejamenu. Romaanid olid palju populaarsemad. Novellis valitses vaieldamatu realism, mida enamasti väärtustas psühholoogiline süvendatus. Niisugust psühholoogilist novelli viljeles ka Hindrey. Kuna kompositsioonimeister pole kirjanik kunagi olnud, siis võib öelda, et K. A. Hindreyle pole tähtis novellide vorm, vaid nende psühholoogiline sisu. Kust tahes alustades jõuab ta ikka lõppu kord n-ö sirgjoones minnes, kord põigates siia-sinna ja ümberringi ekseldes. Hindrey
keset halli hingetut 3. Sinihall rüütli mustas sametkuues tumepunases kuues helepunases kolmeharulises kübaras laevamudelil, purpurmantlis kolletanud linarüüs must rist rinna kogus purpurist vaibale Kuldsest Ajast Isanda sinihallid karvatud punane viin kahes oli nii valge pikk punane vateeritud Kokkuvõte: (lähtu järgnevatest küsimustest: Milline on värvikasutus selles novellis?(vt ül 5., 6., 8., 9. küsimus), Millised seosed tekivad värvi ja kujutatava vahel?) Värvikasutus oli selles novellis üsnagi laialdane ja nagu üle pakutud. Kasutatud on ainult mingit kindlat värvi gruppi. On kasutatud palju erinevaid värvide alaliike nagu näiteks punasele sarnane värv oli purpurne või violetne. Igas peatükis on aru saada, et on erinevalt värve kirjeldatud. Värv ja kujutatav on
staatusega. Autor kirjeldab oma novellides põhiliselt kahte liiki tegelasi, ühed on kõik väga omakasupüüdlikud ja suure võimuga, teised, aga olid targad, kavalad ja oskasid oma tarkust kasutades igasuguseid probleeme lahendada. Viimastest rääkis autor kui positiivsetest tegelastest. Tegelasi tabavad kohati igasugused erinevad saatuselöögid, millest mõnikord just kõige ausamal ja paremal viisil just välja ei tulda. Näiteks ühes novellis olnud Isand Ciappelletto ei olnud seda kuidagi ära teeninud, et teda hiljem ülistama hakati, sest see juhtus ainult tänu valele. Samuti ei tolereeritud kirgliku armumist või veel hullem abielu erinevatest seisustest inimeste vahel. Näiteks ühes novellis tapavad kauni neiu armastuse tema enda lihased vennad, sest neile ei olnud lihtsalt õe valitud mees meelepärane. Samuti tuli lugudest välja, kuidas isegi nunnad ja mungad küllalt pahelist elu elasid. Näiteks võib tuua kasvõi
õppust laastavatest sõdadest ja ei osata probleeme sõnalisel teel arutada korrates ikka ja jälle samu vigu, mida tehti 100 aastat tagasi. Kunagi oli perekonnas peremeheks isa, kelle töö oli käia jahil ning naine pidi hoolitsema laste eest. Ka tänapäeval on ühiskonnas arusaam, et meespool peaks olema jõukam, kui naispool ja mees peaks tööl käima ning naine kodu ja laste eest hoolt kandma. Juba see näitab, et ka meie teatud arusaamad ei ole läbi ajaloo muutunud. Novellis ''Suveöö armastus'' toob autor hästi välja, et inimloomus on jäänud samaks sellega, et Kusta tahab Maalit, sest maali on puhas ja ei ole nii nimetatud lõdva püksikummiga naine. Samamoodi kajastub see ka tänapäeval. Kui mees otsustab kord lõbutseda ühe naisega ja teine kord teise naisega siis ta on tegija, aga kui naine seda teeb, siis satub laimu ohvriks. Sama saab rääkida ka petmise kohta. Nii on lihtsalt välja kujunenud, et petmine andestatakse meestele lihtsamini kui naistele
Nendest arenesid edasi tülid, mis viis lahkuminekuni. See oli mõlemale valus ja tekitas südamesse armastuse asemel viha. Viha pimestas kaotades viimsegi lootuse asja parandada. Armastus on kui lill, mis ühel hetkel nii kauniks muutub, et päikese käes pimestab su silmi. See tekitab su sees midagi ootamatut, kus unustad kõik, mis on sinu ümber. Ta suudab sind pimestada nii, et sa ei märka ühtegi tumedat tooni selle juures. Kõik on ere ja kaunis. Novellis ''Suveöö armastus'' tundis tõelist armastust Maali, kes pimestusest plaanis tuleviku plaane Kustaga ning mõtles nende ühistele lastele. Kuid ühel hetkel kaob see pimestus ning tulevad välja tumedad varjud armastuse juures. Sa märkad, et kõik, mis ennem oli on muutunud, see pole nii kaunis ja õitsev. lill, mida võrreldi õitseva lillega on muutunud närtsivaks õieks. Tulevad probleemid ja mured, hirmud ja valud. Nende kogunemisel tekib paarilise vastu viha, mis pimestab sind
Proosaanalüüs: Andrus Kivirähk ,,Ajaloo keerises" Valisin proosaanalüüsiks ühe oma lemmikkirjaniku Andrus Kivirähki lühinovelli ,,Ajaloo keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust lõunani) ja ilmselt on tegu tänapäeval aset leidva looga. Teose sündmustik toimub kronoloogilises järjekorras
muutub tempo jälle kiiremaks. Lõpus olev lahendus on suhteliselt kiire ning ootamatu. Pinge järkjärguline tõus viis püändini. Sündmused tekstis tulevad üsna loogilises järjekorras nind seepärast on novelli ka lihtne lugeda. Tekst koosneb kahest tahust: lugu ja tekst. Loo moodustavad teose maailmas asetleidnud sündmused ning tekst on see mida lugeja loeb. Teose sündmustikku moodustavad koht ja aeg. Kohti võib olla mitu, kuid selles novellis on kohaks kodu, kus Isand, Popi ja Huhuu elavad. Selles novellis ei saa määratled millal lugu algas ja millal lõpu sai, kuid ajaliselt võib vaadelda kestust, küll mitte väga täpselt, kuid seda sündmustekäiku arvestades oli tegemist nädalaga. Tekstis esineb palju pause, kuid kuna tekst on lühike, siis ellipseid mitte. Pauside eesmärgiks on kirjeldada näiteks tegelase välimust, mõnd ruumi või siis kommenteerida hetkel toimuvat.
ideele. Iga päev kui härra ja saadikud mööda kõndisid, jõi pagar oma head veini mida ta tahtis härrale pakkuda . Lõpuks äratas see ka härras huvi ja ta palus veini maitsta. Vein maitses talle väga ta käis seal edaspidi igal hommikul veini joomas. Sellest ajast peale hakkas vein härrale väga meeldima ja ta pakkus seda isegi oma vastuvõttudel. Pagar sai aga tunnustust ja tõusis tähtsate kodanike sekka. 3.novell Kolmandas novellis on juttu meestest ja naistest. Kord tahtis üks mees teise mehe naisega magada ja leppis selleks kokku hinna 500kuldraha. Teine mees ei tahtnud sellist summat välja käia ja lasi tavalised hõberahad üle kullata. Kui see lõpuks välja tuli oli piinlik mõlemal. Ühel päeval ratsasõidul märkas üks meestest kena daami ja küsis teiselt kõva häälega, kas härra pakub ka sellele daamile raha . Daam kuulis seda ja , et enda au kaitsta,
mida hiigelneitsi talle pakkus, seega ta ei kannataunudki seda enam välja ning lahkus igaveseks sellest saarelt. Päriselus võib armastust tappa usaldamatus, valetamine, armukadedus, häbelikkus, vähene hoolimine ja palju muud. Samas ei peaks armastatut liialt idealiseerima, sest kõik ilusad asjad kipuvad kord lõppema. Ilmselt juhtus ka Tuglase ja Underi puhul nii. Nende armastus oli vaid pikk ja muinasjutuline uni. Novellis kasutatakse tunnete avaldamiseks silmi ja liigutusi, kuid päriselus on silmad pimedad, armastust tuleb otsida südamega. Ja selleks, et tundeid avaldada, peab kasutama sõnu, mis tulevad südamepõhjast. Fr. Tuglas ütleb novellis, et kõikide suhete aluseks on suhtlemine, julgus väljendada end sõnade kaudu ja kõik oleneb inimese iseloomust ja tema väljendusvõimest. Herakleitoski on öelnud, et ,,inimese iseloom on tema saatus".
" annavad edasi olukorra väga detailse kirjelduse. Leian, et seetõttu pole tegemist traditsioonilise novelliga. Loo jutustustüüp on järgnev, kuna kogu tekst on kirjutatud minevikus. Sündmused antakse edasi ajalises järjestuses, nii nagu nad ka reaalselt toimuksid. See on antud teose puhul oluline, et toimunut õigesti mõista. Teksti lugedes ei ole aru saada, mis ajastul või kui palju aega tagasi minevikus tegevus toimus. Vaid korra esines novellis ka analepsis, kui Popi meenutas minevikku ja ega kui ta veel Isandaga koos ei elanud. Autor pole edasi andnud sündmustiku kindlat algus- ja lõppaega, kuid võib eeldada, et tegevus kestis mõne nädala. Sellest annavad aimu väljendid nagu ,,mitu päeva", ,,päevast päeva", ,,päevade kaupa" jne. Tekstis leidub ka pause. Näiteks võib tuua hetke, kui jutustaja kirjeldab Isanda tuba. Leian, et novellis esineb tähtsusetu hüpe, kui Isand lahkub ning tagasi ei tule. Info, miks ta tagasi ei
katki viskas, käis hirmus plahvatus. Novelli süžeeskeem: sissejuhatus – Popi, Huhuu ja Isanda kirjeldus, hommikused sündmused; sõlmitus – peremees lahkub kodust; teema arendus – Huhuu pääseb puurist välja, kahe looma päevased tegemised ning omavahelised suhted; haripunkt – Popi vahetas ära Isandate loomused, piir tõelise ning une vahel muutus ähmaseks ; pööre – Huhuu toob Popile süüa, loomad hakkavad sõbrunema; lõpplahendus – kasti plahvatus, loomade surm. Novellis „Popi ja Huhuu“ on koera ja ahvi suhe tulvil õudust ning katastroofitunnet. Huhuu teeb talle liiga ning Popi peidab end tihti kirstu alla, et mitte haiget saada. Kui ahv puurist välja sai, oli koer õuduse tipus: „Popi vaatas oma madratsilt tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti.“ Novellis leiab lisaks õudusele ka lõbujanu ja pahelist priiskavat naudingut. Ahv Huhuu leidis üks päev ankru, mille sees oli alkohol. Sellest päevast peale
silmis uueks Isandaks Huhuu ning vana Isanda kujutis on peaaegu unustatud. Vana ja uus Isand sulavad justkui ühte. See saab alguse Popi unenäost, kus ta on Isandaga jalutamas, aga Isandaks osutub Huhuu. Huhuu kujunemine Isandaks väljendub veel selles, kui Huhuu proovib Isanda riideid selga. Huhuu on täielikult Isandaks muutunud siis, kui toob Popile liha, samuti hilisem alkoholilembus meenutab Popile Isandat. Novellis on kolm tegelast Isand, Popi ja Huhuu. Isand on episoodiline tegelane ehk esineb teoses vaid põgusalt. Lugeja ei saa aimu tema sisemaailmast ega iseloomujoontest. Novelli alguses kirjeldatakse vaid seda, kuidas Isand tavapärasest varem ärkab, riietub, patsutab loomi ning lahkub. Rohkem ta sündmustikust osa ei võta, vaid esineb Popi mälestustes. Isanda lahkumine kodunt algatab kogu ülejäänud sündmustiku ning lugemine muutub huvitavaks. Teose peategelaseks on Popi
kohtades. Algselt võib küll paista, et see nii ei ole, kuid piiride eest pole võimalik põgeneda. Igaühel on ka meie enda piirid, millest väga lihtsalt üle ei kipu astuma, aga nende peal kõndida tundub ahvatlev. Liigne piiri peal kõndimine võib lõppeda valusa kukkumisega. Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Nendega on meile ette antud teatud vabadus mingi maani, kuid määratud piir, mida ületada ei tohi. Peet Vallak kirjutab novellis „Rahapada“: „Vana Ado võis lõpetada oma poolelijäänud nulli [---]. Ka temal vedas.“ Ado tegeles raha võltsimisega. Üks kord võib vedada, kuid järgmine kord enam mitte. Eestis ning ka paljudes teistes Euroopa riikides on asulavälisel teel piirkiiruseks 90 km/h. Pea iga auto on võimeline sellest kiiremini sõitma. Mõned 100 km/h, järgmised 200 km/h ja isegi 300 km/h. Sellest olenevalt tekib ikka ahvatlus natuke kiiremini sõita. Seda nii kaua, kuni politsei
Tsehhovi novellid ,,Palat nr. 6" . Selles novellis on vaatluse all aktiivse ja passivse eluhoiaku probleem, argukurjuse vastu võitlemise mõttekus ja mõttetus. Tegevus toimubVenemaa kolkalinnas, haigla räpases koolimajas, vaimuhaigete palatis nr. 6.Koridoris rämpsuhunnikul lesib valvur Nikita, käsutäitja ja nürimeelne erusoldat. Haiglat juhib juba 20 aastat doktor Ragin , paljulugenud, tark , pehmeloomuline ja intelligentne arst. Pehmeloomuline Ragin mõistab kõike , ent ei oska ega tahagi midagi muuta
epiteeti koos põhisõnaga ja põhjenda nende sobivust antud novelli. 3. Kas on õige, et inimesed avanevad vahel üksteisele alles äärmuslikes olukordades? Kas see väide peab paika ka antud novelli puhul? Põhjenda. 4. Iseloomusta Maalit ja Kustast novelli sündmustiku ja dialoogide põhjal. Püüa nende käitumist põhjendada. 5. Võrdle Maali ja Kustase suhtumist armastusse, milliseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua? Mis põhjustab nende suhetes konflikti? 6. Kas novellis käsitletu on aktuaalne? Missuguseid erinevusi ja sarnasusi oskad välja tuua võrreldes tänapäeva tüdrukute ja poiste ellusuhtumisega? 7. Novellis peegeldab ja võimendab inimhinges toimuvat loodus. Leia novellist sellekohaseid näiteid. 8. Selgita, kuidas mõistad novelli lõppu? 1. Noormees nimega Kusta tahab väga vaestüdruk Maalit. Tüdruk algul puikleb vastu, kuid Kusta ei anna alla ning mangub terve öö Maali ukse taga. Maali saadab poissi kergekäelise
vastu armastaks. Saatuslikuks sai ilmselt kellahelin, mille peale mees üles ärkas. Apteekri üleolevast käitumisest võib oletada, et naine on täielikult mehe mõju all ning ilma radikaalse tegutsemiseta sellest õnnetust situatsioonist väljapääsu ei ole. Tagasihoidlikumad inimesed ei julgegi ühtegi suuremat liigutust teha, sest pind jalge alt võib ju kiirelt kaduda. "Ainult üks asi muudab unistuse võimatuks: hirm ebaõnnestumise ees." (Paulo Coelho) Novellis "Inimene vutlaris" on räägitud kreeka keele õpetajast Belikovist, kes kartis kõike. Alati, kui oli arutlusel mõne uuenduse läbiviimine, oli ta mures, et "kui ainult midagi ei peaks juhtuma". "Loomult üksildasi inimesi, kes nagu erakvähk või tigu püüavad sulguda oma koorde, pole maailmas vähe." Kuna inimene siiski on sotsiaalne olend, muutub elu neile erakutele suhteliselt raskeks ning osaval manipuleerimisel on võimalik neid ära kasutada. Just
Fjodor Dostojevski on kord öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Kuid keegi ei tea, millises situatsioonis kumbki neist välja võib lüüa. Kui elatakse rutiinset elu, päevast-päeva korduvad samad tegevused ja paigad, kõik on tuttav ning tavaline, ei pruugi inimene isegi enda sees teada ja tunda neid algeid. Avastatakse need alles siis, kui äkitselt juhtub midagi ebatavalist või toimub mõni suuremat sorti muutus. Friidebert Tuglase novellis "Popi ja Huhhuu" tuleb see täpselt välja. Kui peremeest enam ei tule ning häda käes, tuleb esile Huhhuu kurjem pool ta hakkab laamendama, et puurist välja pääseda ning kui tal see õnnestub on ta justkui keegi teine. Ta pole enam puuriloom, tal on vabadus ja võimalus teha peaaegu kõike. Just nii ta teebki, osalt ka selleks, et ellu jääda, kuid peale sellist muutust ei oska ta enam tahtagi tagasi seda, mis varemalt oli. Huhhuu muutus valitsejaks ja talle meeldis see
loojaks, peateos. Raamat sisaldab seitsme neiu ja kolme noormehe kümne päeva jooksul jutustatud sadat novelli. Kuna raamat on kirjutatud renessansiajastul, siis on sel palju ühiseid jooni ja tunnuseid renessansikirjandusega. Millised on seosed renessansiajastu ja selle kirjanduse vahel? Üheks tunnuseks või renessansiaja sümboliks on seitse põhipattu: uhkus, ihnus, kadedus, viha, himurus, aplus ja laiskus. Need on Boccaccio esimeses novellis hästi välja toodud. Kui notar Ciappelletto oli väga haige ja suremas, siis talle kutsuti koju munk, kellele ta saaks oma patud ära pihtida. Ta oli elus olnud väga jumalakartmatu, et tal ei tulnud kordagi meeldegi pihtida või mingit sakramenti vastu võtta. Kui ta oleks pihtimata surnud, ei tahtnuks ükski kirik ta surnukeha vastu võtta ja ta oleks aetud auku nagu koera. Munk tuli ja päris Ciappellettolt läbi kõik põhipatud ja pihtija suutsis kuidagi
". Loometöö vajalikkusest annavad aimu aga Jussi sõnad: ,,...Olen ju ise materiaalse kasu otsija, aga saan aru, et majandusliku tõusu kõrval peab edenema ka kunst. [---] Kunst ja kirjandus on ju see, milles avaldub rahva omapärasus kõige selgemini." Seega võib öelda, et tolleaegse kirjanduse seisukohast teeb kunstnik tõelist tööd, mille eesmärk on rahvustunde tagamine. Samas ei ole ammendav arusaam, et loometöö peab olema kunstniku põhiamet. Tuglase novellis ,,Arthur Valdes" on minategelane öelnud: ,,Olin harjunud eneselt ja teistelt nõudma, et kirjanik oleks kõigepealt artist ja spetsialist. Selle vastu tõendas aga Valdes, et loov isik võib olla ainult asjaarmastaja, diletant sõna kaunis ja meeldivas tähenduses." Järelikult pole kirjanduses olemas mingit kunstniku võrdkuju või stereotüüpi iga kirjanik loob ise tegelaskuju, kes vastab tema isiklikele ideaalidele. Eesti kirjanduses on kujutatud ka ande olulisust kunstniku jaoks
Ragini julmus ilmneb aga selles, et ta jätab tähelepanuta Nikita julmutsemise ja teeb nägu nagu ta ei teaks midagi. Alles siis, kui ta satub ise Nikita julmuse ohvriks, taipab ta , et tänu tema mitte tegutsemisele on pidanud teised patsiendid aastast aastasse taluma seda julmust. See mõte on Raginile nii jube ja hirmutav, et ta südametunnistus ajas teda hulluks ja põhjustas lõpuks ka ajurabanduse. 3. Sõnasta sisutiheda väitlausena põhiprobleem(id) novellis "Paks ja peenike", selgita autori sõnumit. sõprus ei kesta tihti üle aukraadide. Autor tahab ilmselt öelda, et mõnele inimesele on aukraadid ja seisused tähtsamad, kui sõprus ja ühised mälestused. 4. Sõnasta sisutiheda väitlausena põhiprobleem(id) novellis "Magada tahaks", selgita autori sõnumit. kui inimest liigselt kurnata, ei saa kunagi kindel olla kuidas see kätte võib maksta
ootamatult tagasi pöörduda. "Noored baltlased" ning "Haiged hinged" vajasid isegi paaris kohas ülelugemist, kuna sündmused ja nende vahelised peatused millegi üle filosofeerimiseks, panid mind mõttejärge kaotama. Mulle meeldis lugeda "Välkvalgust", mille pealkirja juba mõnel pool selle metafoori tabavuse tõttu novellizanriks on nimetatud. Idee vere puhtusest ei ole uus, sellega olen lugedes varemgi kokku puutunud, aga novellis oli see ilusti kokkuvõtvalt välja toodud. Mulle meeldis ka loo lõpp, kus inimesele välja pakutud idee, mis tema seisukohalt on mugav, kiirelt omaks võetakse. Paljude novellide puhul panin tähele, et nad oleks nagu lahti rebitud mõnest romaanist ja pidevalt leidsin ennast tundmuselt nagu oleksin mõne raamatu keskelt lahti võtnud ja lugema hakanud. Sama järsult nagu algasid, need ka lõppesid ja pidevalt oli tunne nagu tahaks küsida: "ja mis siis edasi sai?..."
Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud
● Lapsepõlv Helsingis, Kiiskiläs, Viburi lahe ääres. ● Isa ja vanavanemad surid, kui Kallas oli veel noor. ● Kiiskilä mõis müüdi maha. ● On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud raskest lapsepõlvest. Kirjanikukarjäär ja abielu ● Abiellus folkloristi ja kellemehe Oskar Philipp Kallasega. ● 1903. aastal jutustas Carl Allas (abikaasa onu, kellamees) teoorjusest ning rõhumisest eestlaste ajaloos. o Allas on prototüübiks novellis “Lukkari ja kirkkoherra” ● Üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. ● http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-lugu-aino-kallas-reigi-opetaja?id=511 50530 Looming Luulekogud ● 1942 “Surmaluik” ● 1943 “Kuu sild” Novellikogud ● 1904 - 1905 (1. ja 2. osa) “Meren takaa” - esimene kunstiliselt õnnestunud ● 1913 - “Lähtevien laivojen kaupunki” - ühiskondlikult teemalt müstilisele Romaanid ● 1926 “Reigi õpetaja”
Põhjenda oma nõustumist või mittenõustumist, too näiteid tekstist ja ka päriselust. 3. On väidetud, et ,,Popi ja Huhuu" on nagu lugu inimestest, kes ei oska enda elu juhtida. Kas nõustud või ei? Põhjenda. 4. Kirjelda mõlemat tegelast (käitumine, omadused) ja mis võiks olla nende sellise käitumise põhjuseks? 5. Milliseid võimalikke sümboleid seal leidub? Popi ja Huhuu 1) Novellis sümboliseerib Popi teistest sõltuvat inimest, üksinda tema hakkama ei saaks. Tal on alati vaja kellegi tuge või otsib ise kellegi lähedust. Popi sümboliseerib ka väga leppivat inimest, jutus leppis ta üsna kiiresti uue Isanda Huhuuga, kuigi viimane temaga halvasti käitus. Koer on samuti kontrolliv, enamus tema ajast kulus maja kontrollimiseks ning ringi nuuskimiseks. Popi sümboliseerib tänavat inimest, tema arvates oli Isand kõige parem
mungad ja eriti mungakloostri ülem, kes sel ajal pidasid end lihtinimestele suureteks eeskujudeks, olid just kõige suuremad patused. Neljas novell, mida lugesin rääkis noorest naisest, kelle armsama mõrvavad tema endi vennad. Tütarlaps, suurest kurbusest, kaevab oma armsama pea maa seest välja, paneb selle savipotti ja nutab selle kohal iga päev. Vennad saavad tema saladusest teada ja võtavad temalt peaga poti ära. Seepeale sureb tütarlaps kurvastusse. Selleski novellis jäävad tõelised süüdlased karistuseta ja tütarlaps, kes kannatas kõige rohkem, lahkub elust. Viies novell räägib samuti armastusest. Gianni tabatakse tüdrukuga, keda ta palavalt armastab, kes aga vahepeal on kuningas Friedrichile kingitud. Armunud paar seotakse tuleriidale, et nad ära põletada. Õnneks tunneb üks aadlik Gianni ära ja räägib kuningale, keda ta mõrvata kavatseb. Saades teada kui kõrgest soost nad on, mõtleb kuningas ümber ja halastab neile
Fr. Tuglase novell "Inimese vari" Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda
suuda enda sõna maksma panna ning selle asemel, et kord majja lüüa, talub ta pigem alandusi. Huhuu on jälle sümboliks liiderlikusele ning rumalusele. Huhuu väga äkiline, võimutsev ning kohati tige ja jõhker. Ta hoolis Popis, kuid ta tegi seda veidral, veidi kalgil ja tujukal moel. Huhuu sümboliseerib väga konkureerivat ning võimutsevat inimest, kes surub enda tahtmist peale, hoolimata sellest, kas teine kannatab või mitte. Tuglas kasutab oma novellis palju sümboleid. Sümbolite pinnale olid viidud tegelased, kes kehastasid inimloomu ühte omadust. Põhimõtteliselt oli see justkui hea ja enesekeskse inimese vahelise suhte iseloomustus.
annaabi.ee 
