Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles Iga inimene kuulub oma suguvõssa, suguvõsa aga koosneb omakorda erinevatest põlvkondadest. Erinevatesse sugupõlvedesse kuulub nii vanemaid kui nooremaid, näiteks vanavanemad, vanemad ning lapsed. Sageli on generatsioonidevahelised suhted erinevates vanustes küllaltki erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad ka vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad? Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud
Põlvkondadevahelised suhted Arvan, et inimestevahelised suhted on ajaga tunduvalt muutunud ja teevad seda ka edaspidi. Need küll muutuvad, kuid mis siis küll saaks, kui me omavahel ei suhtleks. Suhtlemine on kõige alus. Poleks head ega halba, puuduks nii armastus, sõprus kui ka vaen ja me ei teaks, mida tähendab õnn. Peresuhted on aluseks uute, väljakutsuvamate suhete loomiseks. Aja möödudes inimeste mõttemaailm muutub, kas koos sellega ka vanemate tähtsus? Mida tähendab meile perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole?
Põlvkondadevahelised suhted Heaoluühiskond on kaasa toonud muutused nii perekonnastruktuuris, kui sotsiaalsfääris. Sündimus on vähenenud ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvanud. See kõik on omakorda kaasa toonud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis
Rahvusvahelised suhted Tihti on üksikutel inimestel siin maailmas liialt palju mõjuvõimu, millega nad suudavad muuta paljude inimeste elud põrguks. Nii on juhtunud paljude süütute muslimitega, kes oma ,,vendade" süü läbi on muutunud ühiskonna ees ebasoositud isikuteks. Kui mõelda islamile, tulevad esmalt mõtteisse terrorirünnakud, erinevad rühmitused ja naised, kes kannavad burkat. Usun, et ma pole ainus, kellele kohe need mingit määral muhamedi usuga seonduvad tegurid pähe tulevad. Kõige paremini on inimestel arvatavasti meeles 2001. aasta terrorirünnak New Yorgis, mis nõudis tohutult inimelusid ja külvas väljatalumatut hirmu, aga ka vihavaenu muslimite suhtes. On paratamatu, et kui ühe kogukonna üksikud isikud teevad ühiskonnas midagi vastuvõetamatut, heidab see halba valgusessse kõik sinna kogukonda kuuluvad inimesed. Arvan, et islamistide teod ei meeldi ka paljudele moslemitele. Maailmas on palju eri
Millest tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Iga põlvkond erineb kuidagi ja millegi poolest eelmises põlvkonnast ja ka järgnevast põlvkonnast. Vahel isegi läheb põlvkondade vahel nii sõjaks, et tekivad konfliktid. Aga millest siis tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Saab midagi ette võtta, et neid ei tekiks nii palju ? Vaadeldes tänapäeva noori inimesi läbi vanemate inimeste, siis kohe on näha ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini. Emad-isad on põhiliselt hädas, et noored, 13-15 aastased, on öö läbi kusagil väljas ja vanemad ei tea sellest midagi. Siis tekivad probleemid, et kui enam ei lubata välja, siis ollakse vanemate peale vihased ja neid nii öelda vihatakse maailmas kõige rohkem. Siin on siis probleemiks iga. Aga enamikud noorukid saavad sellest üle ja varsti saavad aru
rääkis tihti mismoodi elu toimis ja kuidas ta ise mõisas süüa tegi, kui tema ema kartulipõllul rohimas oli ja lapsed vao vahele mängima asetatud. Samamoodi kasvasin ma ka ise üles, kus ema ja isa käisid tööl ja meie olime vanaema hoole all vennaga. Meie vanaema oli pensionär ja tal polnud tarvis kusagil käia. Tema hooleks olid veel ka koduloomad ja muu majapidamine. Rahaliseltki oli selline elu lihtsam, aga mis peamine, tol ajal olid suhted vanematega ja üldse vanemaealiste inimestega täis austust. Siis kehtis vanasõna, et hallpead austa ja kulupead kummarda. Hinnas olid lihtsad töömehed, väärtustati igasugust füüsilist tööd, käsitöölisi ja lihttööd. Üks õige ja lihtne töömees oli teretulnud väimees ja majadki kirjutati varakult kas poja või väimehe nimele (Siis oli tava, et maja ikka mehe nimele kirjutati. Abielluti ju ka ikka ,,igaveseks"). Keegi ei kartnud siis, et poeg vanemad välja viskaks.
“Põlvkondadevahelised konfliktid” Elis Aren Maailm on täis konflikte, mõned on suuremad ja mõned on väikemad. Kõige suuremaks saaks pidada põlvkondadevahelisi konfilkte. Seda võib jälle suureks probleemiks pidada, nt vanemad 200 aastat tagasi ja vanemad 20 aastat tagasi, täiesti erinev maailmavaade ja elu. Eelduseid on sellele palju, põhjuseid võib olla mitu, tagajärgi võib olla seega veel rohkem. Miks nad siis on nii igikestvad? Põhjus võib olla ka selles, et elu oli erinev. 200 aastat tagasi oli jälle sõda, aga 20 aastat tagasi ei olnud ja lapsed ja 20 aastased umbes, pole seda asja kogenud. Mõni on sellest saanud mingi trauma ja räägib sellest oma lastele ja siis nii edasi ja edasi. On inimesi, kes jääb seda lihtsalt uskuma ja on jällegi neid, kes reaalselt ei usugi siukest asja üldse. Mõni mõtleb kohe, et ah, elan oma elu ja kui juhtub siis juhtub. Vabalt võis konflikti teki
Põlvkondadevahelised erinevused, suhted ja mõju Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust
Kõik kommentaarid