Põlvkondadevahelised suhted (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................

Perepsühholoogia

20

doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

..........4 1.1. Kodu ja perekonna osa lapse elus........................................................................4 1.2. Keskkond, kui arengutegur................................................................................. 4 1.3. Lapse mina-areng ............................................................................................... 5 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus.................................... 5 2. LASTE SUHTED VANEMATEGA...............................................................................7 2.1. Mida noored arvavad suhetest vanematega.........................................................7 2.2. Suhted teismelisega............................................................................................. 7 2.3. Kuidas hoida lastega häid suhteid.......................................................................8 3. LASTEGA KÄITUMINE ........................

Informaatika

28

doc

Arvo valton

ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull ­ kulli pilk j.talvet ­ tõrjumatu äär r.veidemann ­ olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing ­ vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" ­ Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis

Kirjandus

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted

14

docx

Perekonnaõpetus EKSAM

sotsiaalse kindluse, võrdsed partnerid, saavad igapäevaste toimetustega hakkama Perekonna ajalugu Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond: Elukohaks koopad, onnid Korilus, küttimine, kalapüük Matriarhaadilt patriarhaadile Laste ühine kasvatamine Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine Müüdid, rituaalid, sümbolid Ohverdamine Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1. saj eKr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused. Perekond monogaamne Abielu võimalik lahutada (mehel kergem) Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi sünnitada (eelkõige poegi) ja üles kasvatada Egiptus u 4.saj eKr-1.saj

Perekonnaõpetus

17

doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

..................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2. LAPSEGA TEGELEMINE..............................................................................................11 2.1. Jagamatu tähelepanu..................................................................................................11 2.2. Lapsele pühendatud aeg............................................................................................ 12 2.3

Eelkoolipedagoogika

72

docx

Kasvatusteadused

suhtuma. Sarve (Sarv 2008: 177-186) järgi liigitub optimistlike ja ettevõtlike õpetajate järel veel kolm gruppi: enesekriitilised, stressitundlikud ja pessimistid. Usun, et mentaalselt ükski viimasest nimetatud kolmest tegelikult lapsi juhendama pigem ei sobiks. Lisaks heale õpetajale märkis Riismaa oma läbiviidud uuringus (Riismaa 2012), et lisaks heale õpetajale on laste koolirõõmu allikaks veel ka teised kooliõpilased, õpetajate hoolivus, head suhted ja huvipakkuv tegevus. Niisamuti on see paralleel ilmselt lasteaiale kantav. Õnnelik täiskasvanu elab kauem, on tervem, produktiivsem on paremates suhetes(Lyubormirsky,King,Diner 2005), julgen väita, et meie töökliima peegeldas kenasti just neid väiteid.Kasvatuse sihiks oli laste õnnelikkus ja lapsevanemate rahulolu. Väited Sinkkose artiklist, mida arutasin: „digitaalne maailm pärsib 1) laste loovust, 2) muudab nad agressiivsemaks ja 3) nõrgestab kehalist võimekust“

Alusharidus

34

pdf

PEREPSÜHHOLOOGIA

süsteem varem olla kindlas olukorras (tulemus võib olla sama erinevatest algseisunditest lähtuvalt). Mingisuguse süsteemi praeguse oleku põhjuseks pole mingi kindel selle süsteemi varasem seisund, vaid süsteemi sellise või teistsuguse toimimise põhjused peituvad eelkõige selle süsteemi toimimise viisides antud ajahetkel. Samatulemuslikkus - protsess, mille puhul avatud süsteem säilitab sama seisundi erisuguste sisestuste puhul. Suhted võivad edasi areneda ka erinevates suundades (võrdvõimalikkus). See suurendab süsteemi enda vastutust ja võimalusi arenguks erinevates suundades nagu süsteemi arenguloogika seda kujundab. Edasine areng sõltub süsteemi sees toimuvatest protsessidest, mis loovad edasiste arengusuundade kitsenduse. - Negatiivse tagasiside ülekaal piirab edasist arengut teatud suundade suhtes (samas pole

Perepsühholoogia

Kommentaarid (1)