TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki
püstitamist platsil; --kandekonstruktsioon: ühendatud detailidest iseseisev ehitise osa, millel on vajalik tugevus ja jäikus. Selle mõistega osutatakse koonmust kandvale ehitise osale; --ehitise liik näitab tema kasutuse eesmärki, näiteks elumaja, tööstushoone, maanteesild; --konstruktsiooni liik näitab konstruktsioonielemendi tooskeemi, näiteks tala, post, kaar, jätkuvtala; --ehitusmaterjal: materjal, mida kasutatakse ehitamisel, näiteks betoon, teras, puit, kivi, --ehitise (konstruktsiooni) tüüp näitab ehitise (konstruktsiooni) põhimaterjali, näiteks raud- betoonkonstruktsioon, teraskonstruktsioon, puitkonstruktsioon, kiviehitis, --ehitusviis: näiteks kohapealne betoonivalu, ehitamine tööstuslikest detailidest; --konstruktiivne skeem (arvutusskeem): konstruktsiooni või tema osa lihtsustatud arvutus- mudel. - konstruktsiooni liik: määratakse konstruktsioonielemendi asendi, kuju ja töötamisviisi jär-
- osa 1: Projekteerimise alused - osa 2: Hoonete konstruktsioonide koormused: - 2.1: Sissejuhatus - 2.3: Omakaalukoormused - 2.4: Kasuskoormused - 2.5: Lumekoormus - 2.6: Tuulekoormus - 2.7: Tulekahjukoormused - osa 3: Sildade liikluskoormused - osa 4: Mahutite koormused - osa 5: Kraanakoormused (?) Märkus: Eurocode 1 nummeratsioon on praeguseks mõnevõrra muutunud. (3) Vastavalt EC 1 koosseisu muutumisele võib esitatud loetelu täieneda või muutuda. EPN-ENV 1 osa 1 kasutusala Tehnilised eesmärgid (1) EPN 1 käesolevas osas 1 on toodud konstruktsioonide ohutuse, kasutuskõlblikkuse ja kestvuse tagamise põhimtted ja nõuded. Normid Projekteerimise alused 6 põhinevad piirseisundite meetodil ja osavarutegurite süsteemil. Samas
2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3. Armatuur ja betoon 9 4. Müüritise töötamine. Müüritise omadused 10 4.1. Müüritise tugevus 10 4.2. Müüritise töötamine survel, tõmbel, lõikel ja paindel 10 4.3. Müüritise deformatsiooniomadused 11 5. Müüritise tugevdamine armeerimisega 5.1
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma-
pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid
pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel üle 500 °C, seega võib konstruktsioon kaotada kandevõime ja kokku variseda ning seetõttu tuleb kandvaid konstruktsioone katta (näiteks katmine kipsplaatidega) ja teisalt kontrollida pärast tulekahju kandekonstruktsioonide kandevõimet Kergbetoonide tulekindlus ületab raskebetooni vastava näitaja. Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100 °C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril 250 °C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud gaasid
/Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühendused) projekteerimist ja ehitust, samuti nõudeid liini elementidele (isolaatorid, tarvikud, poldid, tõmmitsad jms) ja materjalidele (juhtmed, profiilterased, puit, betoon jms). • EN 50341-3: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV (Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV) – Siseriiklikud erinõuded (SEN). • EN 50423-1: Elektriõhuliinid vahelduvpingega 1 kV kuni 45 kV (Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV up to and including AC 45 kV). • EVS-HD 637 S1:2002: Tugevvoolupaigaldised vahelduvpingele üle 1 kV /Power Installations Exceeding 1 kV a.c./.
hälbeid normsuurustest. Osavarutegurite suurused antakse projekteerimisnormides EPN 26. Konstruktsiooni piirseisundid Piirseisundid Tehakse vahet kandepiirseisundi ja kasutuspiirseisundi vahel. Mõlemail juhul loelakse, et piirseisundi saabumisel konstruktsiooni töö ei ole enam võimalik Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Kandepiirseisundi määravad konstruktsiooni purunemise või kandevõime kaotuse põhjustavad kahjustused. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kandepiirseisundina. Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle seisundi tekkimist ei ole võimalik konstruktsiooni enam kasutada või ta on juba ohtlik kasutamiseks. Võib eristada; järgmisi kandepiirseisundeid: A - konstruktsiooni kui terviku või selle mistahes osa tasakaalu kaotus, B - konstruktsiooni purunemine liigsete plastsete deformatsioonide või
tekkimine ja mört ei saavuta 6. Müüritise võimalda konstruktsiooni vajalikku tugevust. Mördi töötamine:müüritis töötab õõtsumist. Lisaks tuleb koostis: Sideained alati mingi konstruktsiooni tagada, et väärkoormamine jaotatakse õhk-(õhklubi) ja osana. Töötamise all või avarii korral hüdraulilisteks(tsem). mõistetakse müüritise poolt konstruktsioon ei variseks Õhksideained kuivavad õhu kõikvõimalike koormuste totaalselt.Müüritise tugevuse käes. Hüdraulilised nii õhu vastuvõtmist. Võimalikud määravad tema käes kui ka vees. koormused: *mitmesugused tõmbeomadused. Täitematerjalid tavaliselt koormused rakendatud liiv või purustatud kivim. jõududena *ilmastiku mõju 7.Müürseotised ja nende
Aluspõhi ja pinnakate. Millised pinnasetüübid on eri Eesti piirkondades levinud. Nende pinnaste omadused? eesti geoloogiline lõige Eesti ajastud 2.Geoloogilised uuringud. Millised andmed saadakse uuringutel? Loeng 11 Ehitusgeoloogilised uuringud peavad andma: 1 võimaluse valida ehitisele soodsamate geoloogiliste tingimustega asukoht; aluse optimaalse vundamendi ja ehitise konstruktsioon valikuks; vajalikud andmed konkreetse ehitise geotehniliseks projekteerimiseks; soovitusi ehitamise tehnoloogia valikuks ja ehitise kasutamiseks; Ehitusgeoloogiline (geotehniline) uuring peaks sisaldama peale pinnaseuuringute ka olemasolevate ehitiste (hooned, sillad, tunnelid, mulded, nõlvad) hindamist ja eh itusplatsi ning selle lähiümbruse arengulugu. Geotehniliste uuringute planeerimisel peab arvestama lõppeesmärki so ehitist. Uuringute
Hoone võib olla sisekliima tagamisega. ENERGIA: hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, tarbevee soojendamiseks ning olme- ja muude elektriseadmete kasutamiseks kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. 28 14 Sisekliimaga seonduvad mitmed inimese heaolu mõjutavad parameetrid, nagu näiteks: Soojuslik sisekliima Niiskusreziim õhus Õhu kvaliteet (inimese organismi mõjutav õhu gaasiline koostis, saasteainete sisaldus) Õhu puhtus (teatud protsesse mõjutav või kahjustav õhus sisalduvate ainete hulk) Jt. Sisekliimat mõjutavad Väliskliima Hoone kujundus ja tarindid Hoone kasutus Välispiirete ja külmasildade soojusjuhtivus
Joon. 1.2 Tüüpilisi terasprofiilide ristlõikeid Teras 1 11 2. Teraskonstruktsioonide projekteerimise alused 2.1 Kasutatavaid tähiseid - fy ; (fyd); fu ; (fud); - tugevused - N; M; V; NEd; NRd; Npl.Rd; Nb.Rd; jne. - sisejõud, kandevõime - gk ; gd ; qk ; qd ; G; Q; jne - koormused - y- ja z-telg (vahel ka y-y või z-z) - ristlõike teljed; - x-telg - varda pikitelg - tw ; tf ; - paksused; - h; b; - kõrgus, laius; -c - vöö väljaulat. laius; -d - plaadi laius -L - sille (ava), pikkus; - l, leff, Leff - nõtkepikkus;
Q v ( x = a ) = Ra Q p ( x = a ) = R a - P1 Q v ( x = a + b) = R a - P1 Q p ( x = a + b) = R a - P1 - P2 Q ( x = L ) = R a - P1 - P2 + R b = 0 Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)= Ra * a ; M(x=a+b)= Ra (a + b) - P1 * b Kontroll: M ( x =a +b ) = Rb * c = Ra (a + b) - P1 * b paremalt 1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused. Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime. Normaalpinge: x=Mzy/I z y vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat. Nihkepinge: xy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal. Tugevusarvutused: põhitingimuseks on maxf. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja
Põhiprojekt määrab tehnilised lahendused ehituspakkumiste korraldamiseks vajaliku detailsusega. Tööprojekt ehitusprojekti staadium, mis sisaldab ehitustööde tegemiseks vajalikke jooniseid. Tööprojektis detailiseeritakse põhiprojekti lahendusi arvestades valitud töötehnoloogiat ja konkreetsete firmade materjalide ning toodete kasutamist. Nõuded ehitusloa taotlemisel esitavatele ehitusprojektile MKM määrus 27. dets 2002 nr 70. Lisaks veel vabatahtlikud/soovitusliku EVS standardid. 5 Loeng 3 Hoonetele esitatavad põhinõuded: Mehaaniline tugevus, püsivus, kasutusiga Tuleohutus Hügieenilisus, terviklikus ja keskkonnaohutus Kasutusohutus Müratõrje Energiasäästlikkus ja soojapidavus; energiatõhusus. Majanduslikkus (kasutuskulud, korrashoiukulud, funktsionaalsus, otstarbekus) Sobivus keskkonda (linnakeskkond, looduskeskkond)
tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid- hinnangud. -eelarvutused (projekti eelarve) -eelarved -täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad.
5 9 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline kahjustus 164 9.1 Elukeskkonna levinumate hallitusseente kirjeldused 165 9.2 Meetodid 166 9.2.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 166 9.2.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 167 9.2.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 167 9.3 Tulemused 168 9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169
Kobestatud savipinnased vajuvad aeglaselt, aastakümnete jooksul nendega ei tohi täita pinnasele ehitatud põrandate aluseid, keldriseinte taguseid ja välisvõrkude kraavkaevikuid kohtades, mis jäävad teede ja platside alla siin kasutatakse täiteks kruusa või liiva. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Ligikaudne pinnase tugevuse määramine: - inimese seistes kahel jalal pinnasele jääb jälg kandevõime <0,25 kg/cm2 - seistes ühe jala päkal ei jää pinnasele jälge - kandevõime ~1 kg/cm2 - hüpates päkal ei jää jälge - kandevõime ~3 kg/cm2 Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega.
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös
2.4.1 Märjad ja niisked ruumid 27 2.5 Katused 28 2.5.1 Katuste konstruktsioonid ja tarindus 28 2.5.2 Katuste tehniline seisund ja kahjustused 29 2.6 Pööningu vahelaed 30 2.6.1 Lagede konstruktsioon ja tarindus 30 2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined.
Selle saamiseks peab konstruktor selgelt teadma masina funktsiooni ja oskama kujutada võimalikke lahendusmeetodeid. 5 Funktsionaalse ülesande lahendamiseks on võrdväärse tähtsusega nii masina geomeetriline kuju (konstruktsioon) kui ka materjalid ja valmistamise tehnoloogia. Suuresti nende kolme parameetritega on määratav projekteeritava masina omahind. Konstruktsioon (geomeetria) Funktsioon ja kvaliteet Materjalid Valmistamise tehnoloogia Masina funktsioonide teostamist võib esitada kolme süsteemi kaudu: mehaaniline-, mõõtmis- ja juhtimissüsteem. Masina kvaliteetseks töötamiseks on kõik kolm osa väga tähtsad
Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase
sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metallideks Bakeliit 1300 ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii Fluorplast 2200 oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elavhõbe jt.), Keraamika rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sula- Tellis 1800 mistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C Betoon 2300 (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, Portselan 2400 vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks Klaas 2500 ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla Metallid raua sulamistemperatuuri). Kergmetallid Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest Magneesium 1750
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012
** dusiruum võib olla koos saunaga. 5.13. Laagri ehitamiseks ja remondiks kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud. 6. Nõuded maa-alale 6.1. Laagril peab olema omaette maa-ala. Asulas asuv laager piiratakse piirdeaiaga. 6.2. Vähemalt 60 % maa-alast peab olema haljastatud. Mets ja park loetakse haljastuse sisse. Haljastuses on keelatud kasutada mürgiseid taimi. 6.3. Spordiväljaku mängu- ja võimlemisvahendite konstruktsioon, mõõtmed ning pindade viimistlus peavad vastama noorte eale, kasvule ning tagama ohutu kasutuse. 6.4. Noorte puhkuseks ja suplemiseks määratud veekogu (ujula, bassein, suplemis- koht) peab vastama kehtivatele tervisekaitsenormidele ja -eeskirjadele. 23 6.5. Prügikonteinerid peavad asuma vähemalt 25 meetri kaugusel eluhoonetest ja
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
põhimõtteliselt võimalik kasutada keelt valesti. • Keelenditel ega tekstidel ei ole sellist parameetrit nagu tähendus; tähendus saab tekkida ainult pädeva lugeja teadvuses ja on seetõttu subjektiivne. Sama tekst võib tähendada ühe lugeja jaoks üht ja teise jaoks teist. • Ka õigsus, grammatilisus, vastuvõetavus jms ei ole mitte keelendite ega tekstide, vaid lugejate parameetrid. Sama tekst võib ühele lugejale sobida ja teisele mitte. • Ma saan mõjutada seda, missugune mu emakeel on. • Suhtlejana olen oma keelelistes otsustes vaba ja vastutan oma otsuste eest ise. • Vaidlustamise korral ei kõlba argumentidena viited väidetavale keelele, selle kirjeldustele ega tekstidele, vaid saan viidata üksnes iseenda või teiste inimeste arvamustele. Kui need on teie jaoks igav läbitud etapp, siis ärge edasi lugege,
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
juht (omanik-otsustuskandja, nõukogu, juhatus). Joonis 1.4. Juhtimispüramiid Niisugune püramiid peegeldab erinevate juhtide arvukuse võrdlemisi tüüpilist suhet. Kui eri tasandi juhtide arvu märkida vastavalt tähistusega N1, N2 ja N3, siis saab nende suhet iseloomustada võrratusega N1 < N2 < N3. See tähendab, et juhtimises on madalamate allüksuste juhtide grupp kõige arvukam, arvuliselt kõige vähem on aga kõrgema astme juhte. Juhtimise püramiidilaadne konstruktsioon on iseloomulik mitte ainult organisatsioonidele, vaid ka ühiskonnale tervikuna, ning see on piisavalt stabiilne. Sellel on tuhandeaastane ajalugu ja ei ole tõsiseltvõetavaid märke selle kohta, et sellest tulevikuski täielikult loobutaks. Juhtimise demokratiseerimine ja selle kollegiaalsed vormid võivad esitatud püramiidi tippu siluda ja laiendada, kuid ei kõrvalda hierarhiat, ühtede juhtimisvõimu teiste üle
Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
