puhul on notari poolt kontrollitud üksnes mõni üksik dokumendis esitatud asjaolu – näiteks isiku allkirja õigsus või dokumendi ärakirja vastavus originaalile. Kõike eelkirjeldatut peab notar tegema erapooletult ja usaldusväärselt ning täpses vastavuses tõestamis- seadusega.*1 Klassikalise notariameti iseloomulikeks tunnusteks võiks muuhulgas pidada: − kohustust teha ametitoiming igaühele, kes notari poole pöördub – notar ei saa klienti valida, lähtu- des isiklikust sümpaatiast või selle puudumisest, taotletava toimingu rahalisest tasuvusest vms; − ühtse teenuste hinnakirja kehtimist kõigi notarite suhtes, seega notaritevaheline konkurents ei saa tekkida mitte teenusele parema hinna pakkumise, vaid sama hinna eest parema teeninduse või teenuse pakkumise alusel;
ametiteenuste osutamise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks. 3) Kriminaalvastutust Kohtutäituri kriminaalvastutuse saavad kaasa tuua ametialased kuriteod. Kõne alla võivad tulla: - ametiseisundi kuritervitamine - ametialane lohakus - pistis - altkäemaks - vara teadvalt ebaseaduslik arestimine ja müük 4) Kohtutäituri tasu, täitekulud Kohtutäituri ametitoiming on tasuline. Kohtutäituri tasumäärad kehtestatakse seadusega. Tasu on õigus saada ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seaduses sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Kohtutäituri tasu koosneb: · menetluse alustamise tasust ( KTS § 34) · menetluse põhitasust ( KTS § 35 jj) · täitetoimingu lisatasust.
Kes on notar Notar on avalikõigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Notar on ametitoimingute tegemisel sõltumatu. Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Notar peab jääma erapooletuks ja usaldatavaks kõigi isikute suhtes, kelle huve ja õigusi tema ametitoiming puudutab. Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust. Notariks saamise tingimused Notariks võib saada kandidaaditeenistuse läbinud ja notarieksami sooritanud: teovõimeline Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kes valdab kõnes ja kirjas eesti keelt, on aus ja kõrgete kõlbeliste omadustega ning kes vastab kohtunikule esitatavatele haridusnõuetele vastavalt kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1. Notariks ei või nimetada:
6) vannutamine ja vande all antava rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui tunnistuse tõestamine tõestamisseaduse 10 aastaks. alusel; 7) väljaspool ametitoimingut avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või võimatuse kohta tõestamisseaduse alusel; 8) raha, välja arvatud sularaha, väärtpaberite, dokumentide ja muude esemete hoiule võtmine, kui see ei ole ametitoiming ega sellega kaasnev ametikohustus; 9) dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine; 10) äriseadustiku §-s 63 (1) nimetatud kontaktisiku teenuse osutamine. Notari ülesanded tehingute tõestamisel : Nõustamiskohustus Notar selgitab välja tehingu tegemiseks olulised asjaolud. Kui õiguslikud eesmärgid on välja selgitatud, nõustab notar tehingu osalisi tehingu tegemise erinevate võimaluste kohta ning selgitab, millised on ühe või teise lahenduse eelised või puudused, milline
§ 2. Notari staatus (1) Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. (2) Notar on ametitoimingute tegemisel sõltumatu. (3) Notar ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Notar peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. (4) Notar peab jääma erapooletuks ja usaldatavaks kõigi isikute suhtes, kelle huve ja õigusi tema ametitoiming puudutab. (5) Notar peab järgima ametivannet ning käituma väärikalt ka väljaspool ametitegevust.30 Oma pädevusega notar esindab avalikku võimu ja aitab kaasa õiguskorra kindlustamisele. Seadusest tuleneb, et riik tellib notariaadi teenuseid ja teostab järelevalvet notari tegevuse üle, kuid ei sekku (mis on väga tähtis) otseselt nende tegevusse. 20. septembril 1995. aastal võeti lisaks notariaadiseadusele vastu notari distsiplinaarvastutuse seadus ja 20. märtsil 1996
annaabi.ee 
