- . 3070 : . . .. D Demand S Supply - Q Quantity - , , P Price 1. , : ) , : ) , , : ) ; ) ; ) ; ) ) ). 2. : ) ; ! ) ; ) - , «», ; ) , ( ) . 3. : ) , ; ) , ; ) , ; 4. - . ? , ? ( . substitutio -- ) -- . , : . : , . . - , . - . , , (, ), . , ( ) ( , ), . , - ( ) -- , ( , , ). -- : --> --> .. " ". , iPod (, ..), , " iPod": , iPod .. 5. , : ) ; ) , , ; ) ; ) . 6. : ) ; ) ; ) , ; ) ), ) ) . 7. , ...
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
Keemia kordamisküsimused 1. Mittemetallide üldised omadused? Enamik elusorganisme sisaldavad neid. Paiknevad perioodilisuses tabelis paremal ja üleval. Maakoores on rohkem. Õhu peamised koostisosad. Väliskihil palju elektrone (4-7).Aatomiraadius suhteliselt väike, suur elektronegatiivsus. Saavad liita kui ka loovutada elektrone. Tugenevad metallidele vastupidi. Füüsikalised omadused on üksteise suhtes väga erinevad(värvus, sulamistemp.),ei juhi elektrit ega soojust, rabedad. 2. Allotroopia - nähtus, kus üks ja sama element saab esineda mitme erineva lihtainena. Isotoopia - keemilise elemendi aatomi tüüp, mis erineb massiarvu poolest. Halogeenid - VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood, astaat. Osoon ehk trihapnik(O3) - sinakas, mürgine, terava lõhnaga gaas, laguneb. Kasut. joogivee desinfitseerimiseks. Berthollet - sool KclO3 ehk kaaluimkloraat, plahvatusohtlik, lõhk...
Lämmastik, lämmastikuühendid Created by Janus +I N2O +II NO & N2O2 +IV NO2 & N2O4 +V (max) N2O5 -III (min) NH3 ammoniaak 0 N2 lämmastik dilämmastikoksiid lämmastikoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikpentoksiid Naerugaas
FUNKTSIONAALSED RÜHMAD Radikaal ja funktsionaalne rühm Radikaal (R) orgaanilise ühendi põhiskelett: ·Süsinikuahel ·Stabiilne heterotsükkel Funktsionaalne rühm (Y) heteroaatomid või heteroaatomite rühmad Funktsionaalse rühma koosseisu loetakse ka C aatom, mis on heteroaatomiga ühendatud kordsete sidemete kaudu Orgaanilised ühendid võivad olla: · Lihtfunktsioonilised · Mitmefunktsioonilised Radikaalid - süsivesinikahel Süsivesinikahel: · Küllastunud · Küllastumata · Hargnenud · Hargnemata · Tsükliline Radikaalid küllastunud süsivesinikahel Küllastunud ahel ei esine C=C kaksiksidemeid C aatomite arvu järgi: · Pika ahelaga üle 12 C · Keskmise ahelaga 4 kuni 12 C · Lühikese ahelaga alla 4 C Radikaalid küllastumata süsivesinikahel Sisaldavad C=C kaksiksidemeid : · polüküllastamata mitu C=C kaksiksidet C=C kaksiksideme ümber võimalik cis-trans isomeeria : Radikaalid küllastumata süsivesinikahel ...
Lämmastik Leidumine : õhus 78% Füüsikalised omadused : N2 on värvusetu gaas, lahustub halvasti vees, puudub lõhn ja maitse , õhust veidi kergem. Keemilised omadused. N : +7/2)5) oa V , III, -III N2 molekulis on kovalentne kolmikside N ja sellepärast on ta tavaliselt temperatuuril inertne. Kõrgemal t-l side laguneb ja lämmastiku aatomid muutuvad aktiivseks ning reageerib N2 + O2 -> NO2 N2 + 3 H2 -> 2 NH3 Kasutamine : hõõglampides , toodetakse ammoniaaki , lämmastikhapet. Ammoniaak Füüsikalised omadused: värvuseta teravalõhnaline gaas, õhust u. 2 korda kergem lahustub hästi vees : 10 %-list lahust nim. Nuuskpiirituseks , ettevaatust 25%-lise lahusega. Kt on -35C või rõhul 86*10 00000 Pa (8,6 at ) Keem. Omadused: 1. Põleb 4 NH3 + 5 O2 = 4NO + 6 H2O 2
N2 + 3H2 2NH3 Ammoniaak NH3 NH3 süntees tööstuses N2 + 3H2 2NH3 saamine laboris 2NH4Cl + CaO 2NH3 + H2O + CaCl teke looduses valkude lagunemisel ainevahetusprotsessidel kõdunemisel, mädanemisel Ammoniaagi vesi on aluseliste omadustega. Lämmastiku õhendid hapnikuga Tähtsamad oksiidid: NO ; NO3 Cu + lahj. HNO3 NO (3Cu + 8 HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O) Cu + konts. HNO3 NO2 (Cu + 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O) NO- värvuseta, mürgine gaas, õhus muutub pruuniks 2NO+O2 2NO3 NO2- pruunikas, terava lõhnaga, väga mürgine gaas NO tekivad automootorites, kütuse põlemisel NO2 leidub linnade ja tööstuskeskuste õhus Lämmastikuoksiidid NO ja NO2 tähistatakse valemidagi NO2 NO2 on tugev oksüdeerija, temas põlevad C; P; S, orgaanilised ained jm. 2C + 2NO2 2CO2 + N2 Füüsikalised omadused: *värvuseta vedelik
-- -- , , , , , pH - . , , , , , . « » 1872 . 200 . (, .), 200 . (SO2), 700 . (II), 150 . (NO2), 1 . . . -- , , . ) ) SO2 ( ) ; ; ( , ). CO2 , , ; . NO2 . -- , , , -- , . . , . , , , . , , , . , : . , ( ) . , . , , , , , , 85% . . SO2 ; , : ; . CO2 ( ). NO2 . - 2020 2 20% 1990 . ...
Kodutöö 1 Põhjavee andmete analüüs: Vihula mõis 1. Milline on proovi leelisus ühikutes mmol/l? HCO3- = 230 mg/l M(HCO3) = 1 + 12 + 3*16 = 61 g/mol 230 mg/l : 61 g/mol = 230 mg/l : 0,061 mg/mol = 3770 mol/l = 3,77 mmol/l Proovi leelisus: 3,77 mmol/l 2. Kas uuritava proovi ammoonium-, nitraat- ja nitritioonide kontsentratsioon vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Kui suur on proovi üldlämmastiku sisaldus? Kontsentratsioon Lubatud (mg/l) Vastavus (mg/l) Ammooniumioonid 0,2475 0,50 Jah Nitraatioonid 0,04 50 jah nitritioonid 0,0023 0,50 jah NH4+ mgN/l NH4+ - N 0,44 mg/l NH4+ x M(NH4+) = 14 + 1*4 = 18 g/mol 32 g/mol 0,44 mg/l 18 g/mol x x = 0,2475 mg/l NO3- mgN/l NO3- - N 0,05 m...
Põhjavee andmete analüüs 1. Milline on proovi leelisus ühikutes mmol/l? HCO3- = 230 mg/l M(HCO3) = 1 + 12 + 3*16 = 61 g/mol 230 mg/l : 61 g/mol = 230 mg/l : 0,061 mg/mol = 3770 mol/l = 3,77 mmol/l Proovi leelisus: 3,77 mmol/l 2. Kas uuritava proovi ammoonium-, nitraat- ja nitritioonide kontsentratsioon vastab joogiveele esitatavatele nõuetele? Kui suur on proovi üldlämmastiku sisaldus? Kontsentratsioon Lubatud (mg/l) Vastavus (mg/l) Ammooniumioonid 0,2475 0,50 Jah Nitraatioonid 0,04 50 jah nitritioonid 0,0023 0,50 jah NH4+ mgN/l NH4+ - N 0,44 mg/l NH4+ x M(NH4+) = 14 + 1*4 = 18 g/mol 32 g/mol 0,44 mg/l 18 g/mol x x = 0,2475 mg/l NO3- mgN/l NO3- - N ...
............................................................................................. .................................................................................................. ................................................................................................. ................................................................................................ 4 5. 15 % , 0,4 . 5. 5 NH2OH, NO , N2 , Al(NO3)3 , NO2- , CH3NH2 , NO2 , N2H4 , N2O ...................................................................................................... 6. 5. 1s22s22p63s23p6 ............................................ , : ..................... .............. ..................... ................. 7 8 50 2 . ( ) . ? 8 10 . H2CO3 (II) SO3 3 9 7.
N2 + 3H2 2NH3 vesinikuga 2P + 3H2 2PH3 2P + 5Cl2 5PCl5 HNO3 lämmastikhape HPO3 metafosforhape Vastavad happed HNO2 lämmastikushape H3PO4 ortofosforhape 4HNO3 4NO2 + O2 + 2H2O P4O10 + 2nH2O NO2 + H2O HNO3 + HNO2 4(HPO3)n NO2 + H2O HNO3 + NO (HPO3)n + nH2O nH3PO4 NO2 + O2 + H2O HNO3
[1] Tuntuimad lämmastiksaastet tekitavad ühendid: ammoniaak (NH3) ja NOx-id ehk lämmastikoksiidid, millest levinumad on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid (NO2) ja dilämmastikoksiid (N2O). Lämmastikoksiid ja lämmastikdioksiid (NO, NO2) NO ehk lämmastikoksiid on põlemisel tekkiv kõrvalsaadus. Õhus reageerib NO kiiresti NO2- ks ehk lämmastikdioksiidiks, mis on tuntud õhusaastaja. See on kollakaspruun mürgine gaas, mis sisaldub sisepõlemismootorite heitgaasides. NO ja NO2 sisalduse suurenemine õhus on märk maalähedase atmosfääri halvenemisest. Vees lahustudes tekivad lämmastik- ja lämmastikushape, mis põhjustavad happevihmasid.[2] NO + CH3O2 NO2 + CH3O NO2 + hf NO + O O3 O + O2 O3 + NO = NO2 + O2 Lisaks pinnase ja veekogude hapestamisele põhjustavad lämmastikoksiidid pinnase lämmastikuga küllastumist ning veekogude üleväetamist. Kütuste puhul on väiksema NOx heitega maagaas (6080 g/GJ) ning suurima eriheitega kütused on kivisüsi ja raske
redutseerijana. NO toetab nagu ka naerugaaski põlemist. Õhus oksüdeerub lämmastik(II)oksiid pruunikaks lämmastik(IV)oksiidiks. 2NO + O2 2NO2 NO2 lämmastikdioksiid ehk lämmastik(IV)oksiid NO2 on punakaspruuni värvusega, terava, lämmatava lõhnaga, väga mürgine gaas. Temperatuuril üle 140 °C (normaalrõhul) esineb NO2-na, kuid temperatuuril alla - 11°C esineb ta dimeerina N2O4. Vahepealsetel temperatuuridel on tegemist kahe aine seguga. NO2 on pruun ja dimeer värvitu. Seega võib õelda, et gaasi värvus sõltub temperatuurist ja rõhust ning olenevalt tingimustest moodustub tasakaalu süsteem: 2NO2 N2O4 Teda saadakse lämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega: Cu + konts. 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O NO2 on tugev oksüdeerija, kus võivad põleda paljud ained. Veega reageerimisel moodustab ta kaks hapet lämmastikhappe ja lämmastikushappe HNO3 lämmastikhape
Fotosüntees Hapniku kasutatakse orgaanilise aine lagundamiseks ning vabandevad CO2 ja veearu - Hingamine Kuidas mõjutavad elusorganismid lämmastikuringet? 1. Bakterite ja seente elutegevuse tulemusena toimub ammonifikatsioon, ilma energialisata, Tulemuseks on NH4 või NH3. 2. Mikroorganismid oksüdeerivad ammooniumi nitraadiks, ilma energialisata kaheetapilise protsessina - NO3 ja NO2 moodustumine. (nitrifikatsioon 1. Kuidas on bakterid seotud süsinikuringega? - orgaanilise aine lõhustamiseks on vaja baktereid. Nad produtseerivad keskkonda CO2 ja H20. - Kõdunemine 2. Kuidas mõjutab inimtegevus lämmastikuringet? 1. Väetiste kasutamine - mulda liigub lämmastikku, NH4 / NO3 2. Fossiilsete kütuste põletamine - põlemise käigus eraldub atmosfääri N2 või NO2 3. Süsinikuringe protsessid Lämmastikuringe leidumine 1
Tähtsamad ühendid: divesiniksulfiid(H2S), väävelhape(H2SO4), vääveltrioksiid(SO3), Püriit(FeS2). Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavandeid. Punane: Tumepunane, pulber, tekib valge fosfori soojendamisel õhu juurdepääsuta. Vähem tuleohtlik, ei helenda, pole mürgine, lõhnatu
Plii(II)oksiid Tetrafosfordekaoksiid Oksiidide valemite koostamine: · Metallioksiide valemi saamiseks kirjutatakse sümbolite kohale oksüdatsiooniastmed ning +ja- laengute võrdsustamiseks kasutatakse indekseid. +III -II +IV -II Alumiiniumoksiid Al2 O 3, plii(IV)oksiid PbO2 · Mittemetallioksiidide valemi kirjutamisel elemendi nimetuse ees olevat eesliide kirjutatakse selle sümboli taha indeksina Lämmastikdioksiid NO2 Koosta oksiidi valemid: Tseesiumoksiid vääveldioksiid Plii(II)oksiid seleentrioksiid Magneesiumoksiid dikloorpentaoksiid Kroom(III)oksiid süsinikmonooksiid Triraudtetraoksiid !! difosforpentaoksiid Kaltsiumoksiid lämmastikdioksiid Alumiiniumoksiid dilämmastikoksiid Tsinkoksiid difosfortrioksiid Tina(IV)oksiid vääveltrioksiid Plii(IV)oksiid süsinikdioksiid Kontrolli oksiidide valemid:
N2 + 6H2O = 3Ca(OH)2 + 2NH3 Lämmastiku reageerimine erinevate ainetega Vesinikuga reageerides on lämmastik samuti oksüdeerija ; tekib ammoniaak N2 + 3H2 = 2NH3 Terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril ( äike, põlemine, ...) Esmase saadusena tekib lämmastik(II)oksii N2 + O2 = 2NO , madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Keskkonnakeemikud ei vaevu neid seetõttu eristama kasutavad üldist valemit NOX "Naerugaas" N2O on teistest vähem mürgine ja teda vaadeldakse ka keskkonnakeemias eraldi. Lämmastiku oksiidid Lämmastiku oksiidid On tuntud kõikide oksüdatsiooniastmetega ja enamgi veel. Sulgudes on väga ebapüsivate ühendite valemid NI O NIIO (NIII O ) NIVO NV O 2 2 2 3 2 2 5 (N2O2) N2O4 N2O "naerugaas" molekul NNO eraldab kergesti hapnikku ja
HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HCL vesinikkloriidhape Cl - kloriid HBr vesinikbromiidhape Br - bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S 2- sulfiid H2SO4 väävelhape SO 42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- ...
põhjustades metallide korrosiooni. aastal alla protokollile, millega kohustusid vahendama Tänapäeval ei tavatseta enam rääkida kitsalt happevihmadest, sest soodsate lämmastikoksiidide (NO2) saastet 1995. tingimuste olemasolul on happelised lisaks vedelatele sademetele (vihm, udu, lumi aastaks 1987. aasta tasemeni. NO2 saastet ei ole suudetud jne) ka õhus olevad gaasilised ja tahked komponendid, mis lõpuks samuti piirata nii edukalt nagu väävlisaastet, vastupidi, see on maapinnale sadestuvad. Kuivad sademed moodustavad umbes 30% happesademete suurenenud. Praegu lähtutakse keskkonna taluvusvõimest ja püütakse saastet koguhulgast. vähendada optimaalse tasemeni.
Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada. (Erandi moodustavad bakterid, liblikõielistel taimedel) Lämmastiku oksiidid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NO Värvusetu mürgine gaas. Tekib looduses välgu toimel: N2+O22NO Tööstuses saadakse ammoniaagi katal. oksüdeerimisel: 4NH3+5O24NO+6H2O Laboratoorselt saadakse vase reag. ahjendatud HNO3 ga: 3Cu + 8HNO3 2NO+4H2O+ 3 Cu(NO3)2 NO2 Punakaspruuni värvusega terava lõhnaga mürgine gaas. Tekib: 2NO + O2 2NO2 Laboratoorselt saadakse vase reag. konts. lämmastikhappega: Cu + 4HNO3 2NO2 + 2H2O + Cu(NO3)2 N2O Värvusetu lõhnatu gaas
Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 3. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt.
Cl OH OH O O NH2 OH OH Br O O I NO2 NO2 Ülesanne 2. Joonista ühendile graafiline struktuur a) 2-etüül-4-propüülfenool b) 5-hüdroksü-3-oksopentaanhape c) 4-kloro-3-metüülheks-5-eenhape d) 8-bromo-6-etüül-5-nitrononanaal e) fenüülbensoaat f) 2,5-dikloro-3,6-dimetüülheptaan-4-oon g) 2,4,5-trimetüültsükloheksaan h) butüülisopropüüleeter i) 3,6-dimetüültsükloheksanoon j) 2-etüülheksaan-1,6-diool k) 1-kloro-3-metüülpent-1Z-een-4-üün-3-ool l) 6,7-dibromo-2,5-dimetüülokt-2-een-4-oon
. kasvuhooneefekt on globaalse kliima soojenemise põhjustajaks kardetakse kasvuhooneefekti jätkuvat kasvu fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel kui atmosfääri paisatakse täiendavaid koguseid süsinikdioksiidi. Lämmastikoksiidid moodustuvad õhulämmastiku oksüdeerumise tõttu põlemisel või kütteaines olevast orgaanilisest lämmastikust. Saaste sisaldab mõlemat ühendit, kuid atmosfääris muutub NO kiiresti NO2-ksNO ja NO2 mille tähtsamad tekkekolded on liiklus ja energiatootmine. Lämmastikoksiidid tekivad süsi ja õli põletamisel elektrijaamades ja bensiini põlemisel autodes. Lämmastikoksiidide looduslikud allikad on näiteks välk, muld ja kahjutuled. Välgu läheduses olev kõrge temperatuur põhjustab hapniku ja lämmastiku reageerimist tekitades lämmastikoksiidi. N2 + O2 --> NO
gaas.Temperatuuril üle 140 °C (normaalrõhul) esineb NO2-na, kuid temperatuuril alla - 11°C esineb ta dimeerina N2O4.Teda saadakselämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega: .NO2 on pruun ja dimeer värvitu.Seega võib õelda, et gaasi värvus sõltub temperatuurist ja rõhust. Lämmastikdioksiidis põlevad intensiivselt süsinik, väävel ja fosfor. NO2 kahjustab ka osoonikihti. Vähesel määral tekib kõikide kütuste põletamisel. Inimesele on ta mürgine, sest kahjustab vere hemoglobiini. HNO3 lämmastikhape .Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev, veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. 4HNO3 èNO2 + O2 + 2H2O
NO toetab põlemist. Õhus oksüdeerub lämmastik(II)oksiid pruunikaks lämmastik(IV)oksiidiks. // 2NO + O2 2NO2 NO2 lämmastikdioksiid ehk lämmastik(IV)oksiid NO2 on punakaspruuni värvusega, terava, lämmatava lõhnaga, väga mürgine gaas. Temperatuuril üle 140 °C (normaalrõhul) esineb NO2-na, kuid temperatuuril alla - 11°C esineb ta dimeerina N2O4. Vahepealsetel temperatuuridel on tegemist kahe aine seguga. NO2 on pruun ja dimeer värvitu. Seega, gaasi värvus sõltub temperatuurist ja rõhust ning olenevalt tingimustest moodustub tasakaalu süsteem: 2NO2 N2O4 Teda saadakse lämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega // Cu + konts. 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O NO2 on tugev oksüdeerija, kus võivad põleda paljud ained. Veega reageerimisel moodustab ta kaks hapet lämmastikhappe ja lämmastikushappe: // 2NO2 + H2O HNO3 + HNO2
veega, andes happe: SO3 + H2O H2SO4 5. Oksüdeerivate omadustega happeanioonid Metallide reageerimisel lahjendatud hapetega olid oksüdeerijateks happelahuses olevad vesinikioonid. Metallide reageerimisel lämmastikhappe ja kontsentreeritud väävelhappega on oksüdeerijaks aga happeanioon täpsemalt selles maksimaalses oa-s olev mittemetall N või S. Seetõttu vesinikku ei eraldu, tekivad hoopis: · HNO3 korral: NH3 (NH4NO3), N2, N2O NO, NO2 · H2SO4 korral: H2S, S, SO2 5. Oksüdeerivate omadustega happeanioonid Mõni võrrandike... 4 Mg + 5 H2SO4 (konts) 4 MgSO4 + 1 H2S + 4 H2O Mg0 2e- MgII 4 SVI + 8e- S-II 1 1 Cu + 4 HNO3 (konts) 1 Cu(NO3)2 + 2 NO2 + 2 H2O Cu0 2e- CuII 1 NV + 1e- NIV 2 1 Cu + 2 H2SO4 (konts) 1 CuSO4 + 1 SO2 + 2 H2O Cu0 2e- CuII 1 SVI + 2e- S-IV 1 5. Elektronbilansist pisuke veel 4 Al + 3 O2 2 Al2O3 Al0 3e- AlIII 4 O20 + 22e- 2O-II 3 6
KESKKONNAPROBLEEMID Sissejuhatus • Atmosfääri saastumine • Osoonkihi hõrenemine • kasvohooneefekt Atmsofääri saastumine • Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt kahjulikud. Kütuse mittetäielikul põlemisel tekib aastas umbes 200 miljonit tonni mürgist CO- d. • SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks. • Aastas paiskub atmosfääri SO2, NO ja NO2 umbes niisama palju kui CO-d ehk üle 200 miljoni tonni. • Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. • Atmosfääri satub ka väga ohtliku radioaktiivset tolmu. Osoonkihi hõrenemine • Väga ohtlikud saastegaasid on ka freoonid (gaasilised süsiniku halogeenühendid) mida kasutatakse mitmesugusteks aerosoolideks. Jõudes atmosfääri kõrgemas osas asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooni lagunemist ja nn osooniaukude teket.
1. Millistest Maa sfääridest siseneb lämmastik bisfääri? Kirjeldage neid protsesse. Atmosfäärist seob lämmastik taimemedele omastavateks ühenditeks nt. ammooniumiks NH4 orgaaniline aine - NH4-NO2-NO3 Nitrifikatsioon Seda teevad erinevad mikroorganismid- mügarbakterid (liblikõielistel). Tsüanobakterid (veekogudes). frankiad (leppadel) , kes seovad lämmastik orgaanilisesse ainesse. - Abiootilised tegurid- kosmosest kiirgusena, äikesega, vulkaanilisel tegevusel muutub samuti N2 taimedele omastavateks ühenditeks. - Inimtegevusega sisepõlemismootorites kõrgetel temperatuuridel satud N samuti bisfääri - Lämmastikuväetiste tootmisega õhust. 2. Kiirgus taimkattes Päikesekiirguse mõjul taimed fotosünteesivad. Enamasti C3 fotosüntees, ekstreemsemates tingimustes C4 (nt. paksulehelisel taimedel) Kiirgus aktiveeribklorofülli molekuli ja sealt eraldub elektron , krolofüll võtab kaotatud elektroni tagasi vee molekulist. Ves...
energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud
H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui ammooniumsoolad on väga olulised: väetised, lõhkeained, tooraine keemia- tööstuses jne... · Oksiidid NO (värvuseta mürgine gaas), NO2 (pruunika värvusega, terava lõhnaga mürgine gaas), N2O (naerugaas põhjustab elevust, suuremas koguses põhjustab aga narkoosi ja võib olla isegi surmav). · Lämmastikhape NO2 reageerimisel veega (NO2 + H2O HNO3 + HNO2). Lämmastikhappe reageerimisel metallidega ei eraldu kunagi vesinikku. (Cu + 4k.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O). · Nitraadid lämmastikhappe soolad (KNO3). Tähtsus: väetised, lõhkeained jt.
Bakterid Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed, mille rakus puuduvad membraansed organellid. Bakterid jagunevad pooldudes. NB! Gaasimullid, rakumembraan, rakukest, DNA (nukleoid), plasmiidid (lisageenid rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappe...
ORGAANILISE KEEMIA KONTROLLTÖÖ Nr 2 KONSPEKT · Süsivesinikud- org ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. · Alkoholaat- alkoholi kui happe sool, alkohol + leelismetall CH3CH2ONa- naatriumetanolaat · Fenool- hüdroksübenseen, tugevamad happed kui alkoholid · Bensiin- alkaanide segu C5-C12 · Diislikütus- alkaanide segu üle C12 · Isoamüülalkohol- · Kaaliumpermanganaat- KmnO4 · Tetraklorometaan: CCl4 · Triklorometaan: CHCl3 · Naatriumnitrit: NaNO2 · Tolueen: · m + mm = iooniline side mm + mm = kov polaarne side mm = kov mittepolaarne · Lahustumine: · Sarnane lahustab sarnast- polaarsed ained lahustuvad polaarsetes lahustites mittepolaarsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites väga polaarsed ained EI lahustu nõrgalt polaarsetes lahustites ·...
tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->…………….. süsihape P2O5+H2O->…………………fosforhape N2O5+H2O->………………..lämmastikhape 4
a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O c) hape + sool uus sool + uus hape H2SO4 + Li2S Li2SO4 + H2S (noolüles) d)hape + metall sool + vesinik 2HCl + Ca CaCl2 + H2 (noolüles) 6. a) Ca(NO3)2 CaO + 2 NO2 Ca(NO3)2 Ca(OH)2 + 2 HNO3 Ca(NO3)2 + 2 H2O Ca(OH)2 +2 NO2 Ca(NO3)2 + H2O b)CO2 C + O2 CO2 CaCO3 CaO + CO2 (noolüles) H2CO3 H2O + CO2 7. BaCl2 ; CaO ; Hcl ; K2SO4 ; AgNO3 a) BaCl2 + 2 AgNO3 Ba(NO3)2 + 2 AgCl (noolalla) b)K2SO4 + 2 Hcl 2 Kcl + H2SO4 c)BaCl2 + K2SO4 2 Kcl + BaSO4(noolalla) d) 2Hcl + CaO CaCl2 + H2O 8.SO2 saab kindlaks teha, et on happeline oksiid, kui juhtida too läbi vee ning tekib seega hape.
kummi, lahustid, etaanhape, pleksiklaas jne. Benseen on tähtis orgaanilise sünteesi lähteaine. Temast toodetakse nitrobenseeni, aniliinvärve 1. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) 2C66H6 + 4O2 CO2+6H2O+11C b) C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2o c) C6H6 + Br2 C6H5Br+HBr 2. Nimetage järgmised ained: Cl a) b) NO2 B=2-etüül-4metüülbenseen C) d) OH C=2-Metüülbenseen 3. Kujutage järgmised ained graafiliselt: a) 1,3 -dimetüülbenseen b) nitrobenseen N2o c) m- dietüülbenseen d) p- dibromobenseen e) 1,3- dimetüül 5-nitrobenseen
..; ; ; , ; ; , . ; ; . 7. . . 8. , ? -- , ( ), (, ). , , -- . , , , , , -- . . 9. pH . - . , (SO2) (N). , . pH=5,6 (). 10. , . ? (, ) ( ), -- (IV) -- SO2- , (VI) -- SO 3 -- , -- H2S( , , ). , ( , , , ). ( , ) -- , (IV) NO2. ( , " "), -- , , . , , . 11. 4 . =6,0 , =5,6 , , , =5,0 , =5,0 (Pb, Hg, Cd, Al), =3,5 . 12. ? 78% . , , , . 117 . . , 100 . . . . , CO2 , , , . 13. : ( ), , , , , . () , , . 14. , : - ; D- . 15. . : ( ), ( ), , , , , . 16. . . ? , - , , - - , ( ). () , ,
tabelist A-rühma nr- sellest tulenes elemendi aatomi oksüdatsiooniaste ühendis) S+O2-> P+O2-> 2. Orgaanilised ained oksüdeeruvad (põlemine, hingamine) süsihappegaasiks ja veeks CH4+ 2O2->CO2+2H2O metaani ehk maagaasi põlemine C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->................. süsihape P2O5+H2O->.....................fosforhape N2O5+H2O->....................lämmastikhape 4
), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Benseeni keemilised omadused: 1. reageerib halogeenidega, toimub asendus + Cl2 + HCl C6 H 6 + Cl2 C6 H 5Cl + HCl 2. reageerib lämmastikhappega ehk nitreerimine + konts HNO3 HSO 2 4 + H2O C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 3. liitumine benseeni tuumale on võimalik katalüsaatorite juuresolekul, kuid liitumise puhul kaob aromaatsus + 3Cl2 kat C6 H 6 + 3Cl2 kat C6 H 6Cl6 + 3H2 Ni C6 H 6 + 3H 2 Ni C6 H12 NOMENKLATUUR. Tuleb meeles pidada, et benseeni tuum on alati peaahelaks. Hüdroksübenseen ehk fenool
10 Orgaanilist ühendit Kaspar Kutsekoolile Lämmastikhape Valem: HNO3 Saamine või leidumine Lämmastikhapet saadakse lämmastikdioksiidi (NO2) ja vee reageerimisel: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2 Tööstuslikul tootmisel kasutatakse ammoniaagi katalüütilist oksüdatsiooni (Ostwaldi protsess). Varem kasutati lämmastikhappe tootmiseks looduslikke sooli. Kasutamine Lämmastikhapet kasutatakse laboratooriumis reaktiivina, lõhkeainete (näiteks nitroglütseriini ja trotüüli) valmistamisel ning lämmastikväetiste (näiteks ammooniumnitraadi) ja liitväetiste tootmisel. Seda kasutatakse veel metallurgias ja toorainete töötlemisel, sest ta reageerib enamiku metallidega. Lämmastikhappe abil söövitatakse metalle. Raketitehnikas kasutatakse inhibiitoriga suitsevat lämmastikhapet. Samuti kasutatakse lämmastikhapet väävelhappe ja orgaaniliste nitroühendite tootmisel. Kontsentreeritud lämmastikhappe ja soolhappe segu vahe...
■ Anioniidid – vahetavad anioone Keskkonnaprobleemid ➢ Atmosfääri saastumine ○ Osad gaasid atmosfääris on otseselt kahjulikud ■ Kütuste mittetäielikul põlemisel tekib CO, mis on mürgine ■ Suurem osa kütustest sisaldab ka väävliühendeid, mille põlemisel tekib SO2 ■ Kütustes olevatest lämmastikuühenditest võib tekkida nii N2, NO kui ka NO2 ➢ SO2 ja NO2 on happelised oksiidid, mis muudavad tavalised sademed happesademeteks ➢ Atmosfääri saastab ka tolm, mis tekib näiteks metallide töötlemisel (õhku satuvad raskmetallid) ○ Atmosfääri satub ka radioaktiivset tolmu ➢ Osoonikihi hõrenemine ○ Mitmesugustes aerosoolballoonides kasutatavad feroonid (gaasiline süsiniku halogeeniühend) põhjustavad atmosfääri kõrgemates kihtides osooni lagunemist ja nn osooniaukude
OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid ...
Aniliini vesilahusel ei ole aluselist reaktsiooni, kuna benseeni tuum seob endaga lämmastiku aatomi vaba elektronpaari. + C6 H 5 NH 2 + HCl C6 H 5 NH 3 Cl - Aniliini saamine: saadakse etapiviisiliselt, lähteaineks on benseen, vahesaaduseks nitrobenseen aniliini saadakse benseenist üle nitrobenseeni 1. etapp: benseeni nitreerimine: C6 H 6 + konts HNO3 H C6 H 5 NO2 + H 2O 2 SO 4 2. etapp: nitrobenseeni redutseerimine: C6 H 5 NO2 + 6 H C6 H 5 NH 2 + 2 H 2O Aniliini nimetus tuleneb kreeka keelest sõnast anil, millega tähistati tumesinist taimset värvi, mida teatakse indigona tänapäeval Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku aniliini
Hõbe (Ag) el. nr 47 (1;18;18;8;2) aatommass 107,87 Plaatina (Pt) el. nr 78 (1;17;32;18;8;2) aatommass 195,08 Pallaadium (Pd) el. nr 46 (0;18;18;8;2) aatommass 106,4 Hõbe... Hõbevalge Pehme Parim soojus- ja elektrijuht Peegeldab hästi valgust Tihedus 10,5 g/cm3 Sumapistemp. 960 kraadi C Hästi sepistatav Ei tõrju hapetest välja vesinikku 4 Reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O Ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Kuulub väiksema aktiivsusega metallide hulka Ei oksüdeeru õhus tavlisel temperatuuril ega kuumutamisel Soolhape ja lahjendatud väävelhape ei mõju hõbedale Au + 4HCl(konts) + HNO3(konts) = H[AuCl4] + NO + 2H2O Kullasulamid (Au-Cu, Au-Ag) Hõbedasulamid (Ag-Cu) Kõvasulamid (kõvemad, vastupidvamad jne.)
Karbkatioon-pos ioon kus pos laeng on süsinikul. Foraalne laeg-iseloomustab laengu jaotust molekulis. Elektronegatiivsus-elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt. Iooniline side-laeg on täielikult ühel elem. Dipoolmoment- iseloomustab sideme ioonilisuse mahtu, mis on arvuliselt võrdne elementaarlaengu sajakordse väärtusega. Induktsioon-elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine piki sigmasidet. Isoeerija- sama mol mass ja valem erinev struktuur. Asendisomeer-erinevad paigutuse poolest. Radikaalne reaktsioon- toimub sümmeetriline sidemete katkemine(homolüütiline prot)ja moodustumine (homogeenne protsess). Polaarne reakts-mittesümmeetriline sidemete katkemine (heterolüütiline) ja tekkimine (heterogeenne). BRONSTEDI def: Hape-aine mis loovutab prootoneid.saab neg laengu muutub konj alusex Alus-aine mis seob prootoneid. LEWISE def: Hape-aine mis on...
Happed (kordamine) happele happe happe anioon ja selle vastava happe nimetus soola nimetus valem nimetus soola valem (näide) vesinikfluoriidhape HF F- fluoriidioon CaF2 kaltsiumfluoriid vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksul...
QJÄÄK> _Q kliimanorm. Kliima globaalne muutumine Kasvuhoonegaasid:CO2;CH4;N2O fluorosüsivesinikud jt.HFC, PFC, SF6 absorbeerivad maapinnalt peegeldunud infrapunast kiirgust (mis peaks väljuma atmosfäärist) - kasvuhooneefekti tugevnemine kliima globaalne muutumine globaalne soojenemine. Happevihma põhjustajad:millised saasteained?,nende allikad?.SO2 atmosfääris,NOx atmosfääris õhus toimuvad ahelreaktsioonidNO2 + O NO + O2; NO + O3 NO2 + O2 NO2+ O NO3; NO2 + O3 NO3 + O2 SO2 ja NO2 õhus ja vees õhus:[SO2] < [CO2] [NO2] << [CO2]lahustumine vees, hapete tugevus:KH (SO2) ; KH (NO2) > KH (CO2) K (H2SO4) ; K (HNO3) > K (H2CO3)SO2 ja NO2 mõju vihmavee pH-le suurem! Vee leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ -ioone ehk hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees määratakse :vesinikioonide moolide arv, mida on võimeline neutraliseerima 1 liitri vee leelisus. Vee leelisust põhjustavad: tavaliselt looduslikus vees:1)OH- 2)HCO3-
Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega 1. Reageerimine lahjendatud hapetega Kõik metallid, mis on pingereas vesinikust vasakul, reageerivad lahjendatud hapetega. (v.a HNO3 ) N. Zn PLUSS H2SO4 ZnSO4 ja H2 eraldub 2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega. N1. Metall pluss lämmastikhape sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 ) N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape--Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S ) Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega ( lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga vesinikkloriidhape HCl) , kus oksudeerija redutseerub vabaks vesinikuks. Oksudeerijaks on happe vesinikioon.Redutseerumine: elektronide liitmine !
N: +7| 2) 5) Lämmastiku järje- ehk aatomnumber on 7, ta kuulub perioodilisustabeli VA rühma elementide hulka, asudes 2. perioodis. Lämmastiku aatomis on 7 prootonit, 7 elektroni ja 7 neutronit. Lämmastiku aatomi väliskihis on viis elektroni ning lämmastiku aatomid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada. Seetõttu on lämmastiku oksüdatsiooniaste ühendites 3 kuni +5. Näiteks oksüdatsiooniaste -III : NH3, Ca2N2 - ühendites metallide ja vesinikuga, +I kuni+V : N2O, NO, N2O3, NO2, N2O5, HNO3. Lämmastiku aatommass on 14,0067. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistestest molekulidest N 2 .Lämmastiku aatomis on 3 paardumata elektroni ja molekulis on seetõttu kolmikside: NºN . Molekulide suure püsivuse tõttu on lämmastik keemiliselt väheaktiivne ja toatemperatuuril teiste ainetega praktiliselt ei reageeri. Kõrgel temperatuuril nõrgenevad lämmastiku aatomite vahelised sidemed ja lämmastik muutub keemiliselt mõnevõrra aktiivsemaks.
SO4, K, Ca, Alüld, Mn, Fe, DOC ehk vees lahustunud süsinik). Iga 2 aasta järel võetakse viie puu võrast okkaproovid keemiliste analüüside tarbeks (N, P, Ca, Mg, S, Fe, Cu, Al, Mn, Zn). Veel kogutakse keemiliseks analüüsimiseks aastaringselt puude võrade alt võravett ja lagedatelt aladelt avamaavett. Alates 2009. aastast mõõdetakse seireprogrammi raames ka Tõravere välisõhu kvaliteeti, seiratavateks parameetriteks on O3, NO2, NH3 ja SO2 kontsentratsioonid välisõhus. Proovide kogumist ja muid välitöid, samuti proovide ettevalmistamist viivad läbi Keskkonnateabe Keskuse töötajad. Proovide keemiline analüüs toimub OÜ Eesti Keskkonnauuringud laboratooriumis (Keskkonnainfo (2), 2014). 9 5. TULEMUSED 2009. aastal teostati metsaseiret 92-s I astme vaatluspunktis seitsmes II astme proovitükil, 2617-s vaatluspunktis