Väävel,lämmastik,fosfor (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Mittemetallide omadused, saamisviisid, kasutusalad

· Ioonid on üliväikesed · Käitub enamjaolt redutseerijana, · o-a -I · molekulaarselt väheaktiivne · atomaarselt (vahesaadus reaktsioonides) aga üsna aktiivne Moodustab isotoope: 1. Prootium ehk tavaline vesinik: tuumas 1 prootium 2. Deuteerium ehk raske vesinik: tuumas 1prootium ja 1 neutron 3. Triitium ehk üliraske vesinik: tuumas 1 prootium ja 2 neutronit Saamine 1. Laboris enamjaolt tsingi reageerimisel väävel või soolhappe lahusega. Sellel eraldub tihti ka mõningaid lisandeid, andes teravavõitu maitse. 2. Puhtama vesiniku saamiseks kasutatakse vee elektrolüüsi, kuhu lisatakse tugevaid elektrolüüte kuna vesi on väga nõrk elektrolüüt. 3. Tööstuses saadakse ka keemilistes reaktsioonides odavate toorainetega, nt metaani või süsiniku reageerimisel veeauruga kõrgel temperatuuril. Kasutatamine Raketikütusena

Keemia

16

doc

MITTEMETALLID

b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega

Keemia

5

docx

Keemia põhjalik kirjeldus mittemetallidest

toimel, samuti nagu väävlishappe oksüdeerumisel tekib väävelhape. Kergesti lenduv vedelik, tugev oksüdeerija, paljud orgaanilised ained süttivad temaga kokkupuutel. Veega reageerides eraldub palju soojust. Sulfaadid on püsivad kristalsed ained, lahustuvad hästi vees (va. leelismuldmetallid ja veel mõned [Pb]). Vaskvitriol CuSO4*5H2O ja raudvitriol FeSO4*7H2O, neid kasutatakse taimekaitse. Na2S2O3 naatriumtiosulfaat kasutatakse fotograafias ja meditsiinis. Väävel on väga tähtis elusorganismidele, valgusünteesi jaoks. Lämmastik N: 5 elektroni viimasel kihil, kuna aatomiraadius väheneb, väheneb ka aktiivsus ja mittemetallilised omadused. O-a on -III...V, iseloomulik on - III, kus ta ka kõige püsivam . Leidub põhiosalt õhus, samas ka mineraalide koostises. Lämmastikul on püsiv Kovalentne kolmikside, mille tõttu on ta püsiv aine ja ei reageeri

Keemia

2

docx

Väävel, Lämmastik, Fosfor

Väävel : Füüsikalised omadused : tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning o N2+3H22NH3 ühenditena. o Reageerib kuumutamisel hapnikuga Keemilised omadused : o N2+022NO (äike) o Väävel on halb elektri-ja soojusjuht, vees ei lahustu Kasutamine: külmutusvedelikuna, ammoniaagi lähteainena, tulekustutites toitegaasina Väävli kasutamine :Väävelhappe tootmiseks lähtainena; Kummi hulkaniseerimiseks Lämmastiku ühendid : (kautsukist kummi valmistamiseks); Taimekaitsevahendina Ammoniaak NH3

Keemia

18

doc

Keemia

Väävel 1) Väävli leidumine looduses. 2) Väävli allotroopsed teisendid. 3) Väävli keemilised omadused (reageerimine metalli, vesiniku ja hapnikuga). 4) Iseloomustada divesiniksulfiidi (H2S) ja väävlioksiide (SO2, SO3). 1) Looduses leidub väävlit ehedalt ning ka paljude ühendite koostises, kõige enam sulfiide ja sulfaate. Samuti leidub teda kütustes (põlevkivi, kivisüsi). 2) Monokliinne väävel (nõelataoliste kristallidena, kui väävel sulatada) Plastiline väävel (veniva pruunika massina, kui sulanud väävel kallata külma vette) Rombiline väävel (kõige püsivam väävli teisend, ka monokliinne ja plastiline muutuvad seistes rombiliseks väävliks). 3) Väävliaurude reageerimisel vesinikuga tekib divesiniksulfiid, mis on ebameeldiva lõhnaga mürgine gaas

rekursiooni- ja keerukusteooria

18

pptx

LÄMMASTIK JA FOSFOR

LÄMMASTIK JA FOSFOR KÄTLIN TALUR 10.KL ÜLDISELOOMUSTUS v Lämmastin ja fosfor kuuluvad peroodilisustabelis VA rühma elementide hulka. v Väliskihil 5 elektroni v Saavad nii liita kui loovutada elektrone v Ühendites hapniku jt elektronegatiivsemate elementidega on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a- v Ühendites metalliliste või endast vähem elektronegatiivsete mittemetalliliste elementidega (nt vesinikuga) on neil negatiivne o-a. v Lämmastiku kõige iseloomulikumad o-a ühendites on ­III(nt NH3) ja (nt HNO3

rekursiooni- ja keerukusteooria

2

docx

Lämmastiku ja fosfori kokkuvõte

Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmasikhappe tootmiseks. Ammoniaak : Saamine laboris 2NH4CL + CA(OH)2 = CACL2 + 2NH3 +2H2O. Tööstuses N2 +3H2 = 2NH3. Füüsikalised omadused : Värvustu, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees lahustub hästi, õhust kergem. Kasutamine Ammoniumkarbonaati kasutatakse küpsetuspulbris ja väetistes.

Keemia

7

docx

Keemia kokkuvõte

Tuntumad argielus on klooriühendid(keedusool, soolhape ja kloorilubi) Kasutatakse ka mitmesuguseid kloori sisaldavaid orgaanilisi aineid nii lahustina(kloroform CHCl jt), polümeermaterjalina, taimekaitsevahendina jne. Fluoriplast ehk Teflon kasutatakse keedupottide või pannide vooderdisena. Freoone kasutatakse jahutusvedelikuna külmutusseadmetes, aerosoolide tekitamsieks jm. · · · · · · · Kalkogeenid · Kalkogeenid kuuluvad VIA rühma ja tähtsamad neist on Hapnik ja Väävel. On suht tugevate mittemetalliliste odaustega kuid jäävad elektornegatiivsuselt alla halogeenidele. Nende tavaliseks o.a-ks on ­II või VI. Negatiivne o.a on ta tavaliselt metalliliste ja vähemaktiivste mittemetalliliste elementidega. Positiivne o.a on neil hapniku ja suurema elektronegatiivsusega ainetega reageerimisel(väävel regeerib nii). · Hapnik on levinuim element maakoores ja teda leidub lihtainena kui ka ühenditena.

Keemia

Kommentaarid (1)