Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega

Kass, Eliise

Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega (0)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega

Reageerimine lahjendatud hapetega

Kõik metallid, mis on pingereas vesinikust vasakul, reageerivad lahjendatud hapetega.(v.a HNO3 )
N. Zn PLUSS H2SO4 – ZnSO4 ja H2 eraldub

2. Reageerimine lämmastikhappega ja konsentreeritud väävelhappega.

N1. Metall pluss lämmastikhape – sool ( nitraat) ja vesi ja lämmastikühend ( NO2, NO, NH4, NO3 )
N2. Metall pluss konsentreeritud väävelhape—Sool( sulfaat) ja vesi ja väävliühend ( SO2, H2S, S )
Selles reaktsioonis on väävel redutseeruja. Esimesse rühma kuuluvad metallide reaktsioonid hapetega ( lahjendatud H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga vesinikkloriidhape HCl) , kus oksudeerija redutseerub vabaks vesinikuks. Oksudeerijaks on happe vesinikioon .Redutseerumine: elektronide liitmine !
Nimetatud happed reageerivad vaid nende metallidega, mis asuvad metallide pingereas vesinikust vasakul( Li, K, Be, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb)
N. Fe pluss HCl – Fe(2)Cl2 ja H2 eraldub --------- TOIMUB
Cu pluss H2SO4(lahjendatud) –----------------- REAKTSIOON EI TOIMU
Teise rühma kuuluvate metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam oksudeerija kui vesinikioon.
N. HNO3 2Võimalust : kas osudeerija on H või NO3, ehksiis kas katioon või anioon.
Pingerida vaatama ei pea kui oskudeerija on anioon. See tähendab, et seal saab oksüdeerida vaid N, mille o.a on 5. Võib tekkida NO2, NO, N2.
Katioon- Negatiivse laenguga ioon
Anioon- Positiivse laenguga ioon
N. H2SO4.
Kui on lahjendatud, siis on oksudeerija kindlasti H2. Kui on kontsentreeritud, siis on oksudeerijaks SO4.
Väheaktiivsete metallide ( Cu,Ag, Hg ) reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega eraldub SO2.
N. Cu pluss H2SO4 – CuSO4 ja SO2 ja H20
Lämmastikhappega.
Cu pluss 4HNO3 – Cu(NO3)2 ja 2NO2 ja H20 eraldub.
ISEGI LAHJENDATUD KUJUL EI ERALDU VESINIK !
N. 3CU pluss HNO3 – 3Cu(NO3)2 ja 2NO ja H20
Konsentreeritud väävelhapet ja lämmastikhapet on võimalik transportida rauast tsiternides.
2Al pluss HNO3—Al2O3 ja 6NO2 ja 3H20- teksid oksiidikiht , mis alumiiniumist tsisternides nende hapete transportimist võimaldavad.
Fe, Al, Ni, Cr pinnal tekib kontsentreeritud HNO3 või H2SO4 toimel toatemperatuuril oksiidne kaitsekiht ja nad passiveeruvad.

Elektronbilansi meetod

Määrata kõigi elementide o.a.
Kirjuta välja elektronvõrrandid nende elementide kohta, mille o.a muutus.
Korruta elektronvõrrandeid selliste arvudega, et liidetud ja loovutatud elektronide arvud saaksid võrdseteks. Leitud arvud ongi vastavate elementide kordajateks.
Aseta need võrrandisse vastavate valmite ette.
Olejäänud kordajad leia tavalisel teel.

N. PbS + HNO3 – PbSO4 ja NO ja H2O
N. S(-2)……-8e…..—S(6)
N(5)…….+3e ---N(2)
S(-2)…… -8e ---S(6)…….korrutad 3-ga
N(?) ….. -3e ….-N(2) ….. korrutad 8-ga
+ TV lk 24, harjutus 2. + midagi veel .

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 28 allalaadimist

Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega #1

Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

28 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eliise Kass Õppematerjali autor

Keemia materjal konsentreeritud väävelhappe ja lämmastikhappe kohta, samas ka elektronbilansi meetod. Kogu materjal on väga mahukas ning kirjas on palju elektonvõrrandeid, seletusi ja palju muud.

Elektonbilansi meetod lämmastikhape konsentreertitud väävelhape väävelhape metallidega reageerimine metallid lahjendatud hapetega reageerimine redutseerumine oksudeerumine anioon katioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Rakenduskeemia konspekt

............................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid.................................................................................................................6 H2SO4 (konts.)....................................................................................................................... 6 HNO3....................................................................................................................

Rakenduskeemia

doc

Keemia konspekt eksami jaoks

CaO + CO2 ---> CaCO3 Amfoteersed oksiidid oksiidid, mis reageerivad nii hapete kui ka alustega; veega ei reageeri. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri hapete, vee ega alustega. Hapete keemilised omadused. Happed dissotsieeruvad vesilahustes vesinikioonideks ja happeanioonideks.. Hcl --->H+ + Cl- Mitmeprootonilised happed dissotsieeruvad astmeliselt H2SO4 --->H+ + HSO4- HSO4- <--->H+ + SO4 2- e. H2SO4---> H+ + HSO4- <->2H+ + SO4 2- Reageerivad metallidega ---> Sool ja vesinikioonideks Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas H-st vasakul olevad metallid. Zn + 2HCl ---> ZnCl2 + H2 Konsentreeritud H2SO4 ja lahjendatud või konsentreeritud HNO3 puhul on oksüdeerijaks happeanioon, metalli asukoht pingereas pole oluline ja ei eraldu H2 Reageerivad aluseliste oksiididega ---> Sool ja vesi CuO + H2SO4 ---> CuSO4 + H2O Reageerivad alustega ----> Sool ja vesi 2NaOH + H2SO4 ---> Na2SO4 + 2H2O Reageerivad sooladega ---> uus sool ja uus hape

Keemia

doc

Kordamisküsimused metallid 2016

happe anioonidest  redutseerija: aine, mille osakesed loovutavad elektrone, ise oksudeerub  oksüdeerumine: elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o.a- suurenemine  leelismuldmetall: IIA rühma elemendid  katioon: positiivse laenguga ioon  korrosioon: metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel Metall oksüdeerub keskkonnas oleva oksüdeerija toimel metalliühendiks (loovutab elektrone)  oksüdeerija: aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes)  redoksreaktsioon: keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teisele, sellega kaasneb elementide o.a- muutus  leelismetall: IA rühma metallid, kõige aktiivsemad  siirdemetallid: B-rühma metallid

Geograafia

rtf

Metallide keemilised omadused

KEEMILISED OMADUSED 1. Reageerimine veega a) aktiivsete metallide (pingereas Li -- Mg) reageerimisel veega tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O = 2 NaOH + H2 b) keskmise aktiisusega metallide (Al -- Fe) reageerimisel veeauruga tekivad oksiid ja H2O: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 c) väheaktiivsed metallid (Ni -- Au) ei reageeri veega 2. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. HNO3) a) pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega, tekivad sool ja vesi: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 b) pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega NB! HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Selliste reaktsioonide juures pole oluline metalli asukoht pingereas, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Al ja Fe passiveeruvad külma konts. H2SO4 ja HNO3 toimel (ei reageeri): Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 (konts

Keemia

rtf

Konspekt

juurde. Selliseid elektrone nimetatakse vabadeks elektronideks. Metalliaatomid muutuvad seega metallioonideks. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. 2.8.4 Sideme tüübi määramine. Keemilise sideme tüüpi võib määrata aine koostise järgi (omavahel seotud aatomitejärgi): 1) (aktiivne) metall + (aktiivne) mittemetall iooniline side 2) mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3) mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4) metall lihtainena metalliline side 2.9 Ülesandeid. Määra sideme tüüp järgmistes ainetes: KCl, Na2O, HBr, Cl2, Na, NH3, CH4, LiCl, O2, Al, C. Millised võiksid olla eelmises ülesandes loetletud ainete omadused sulamistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, plastilisus? (Juhis: Kas aine on molekulaarne või mittemolekulaarne

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon

Keemia

pdf

Keemia põhiteadmised

Keemia

doc

Metallid

2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4 2) Nõrgad happed: ainult osa happe molecule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H2S Hapete nimetused: H2SO4 väävelhape (sulfaat) H2SO3 väävlishape (sulfit) HNO3 lämmastikhape (nitraat) HNO2 lämmastikushape (nitrit) H2CO3 süsihape (karbonaat) H3PO4 fosforhape (fosfaat) HCl vesinikkloriidhape (kloriid)

Keemia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk