Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

KESKKONNAPROBLEEMID (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
KESKKONNAPROBLEEMID #1 KESKKONNAPROBLEEMID #2 KESKKONNAPROBLEEMID #3 KESKKONNAPROBLEEMID #4 KESKKONNAPROBLEEMID #5 KESKKONNAPROBLEEMID #6 KESKKONNAPROBLEEMID #7 KESKKONNAPROBLEEMID #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor koerad123 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Keskkonnaprobleemid

Kasvuhooneefekt · Probleemi olemus Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes ­18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. · Põhjus Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , Metaan CH4, Lämmastikoksiidid Nox, Freoonid Lisaks eelnimetatutele loetakse kasvuhoonegaasideks ka veel veeauru H2O ning trihapnikku ehk osoo

Keskkond
thumbnail
14
ppt

Keskkonnaprobleemid

Keskkonnaprobleemid Liisa Soots Juhendaja: Helvi Teigar Üldinfo · Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule Õhu saastamine · Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. · Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. · Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Transpordi heitgaasid · Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. · Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. · Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest

Keskkonnaõpetus
thumbnail
12
doc

Keskkonna globaalprobleemid

Samas soovib iga inimene juua puhast vett ja hingata puhast õhku, mis suurlinnades on muutunud juba peaaegu võimatuks. Üheks selliseks näiteks on Jaapanis nn. "hapnikupurgid" - et nautida ja hingata puhast õhku, tuleb selle eest ka maksta - varem oli see "luksus" tasuta kõigile kättesaadav. Globaalne soojenemine Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming ­ kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt ­ atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas ­ lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab

Keskkonnaökoloogia
thumbnail
4
odt

1990-2000 keskkonnaprobleemid

Happevihmadele on suuremalt jaolt leitud tänapäeval lahendusi ja seda on oluliselt parandatud. Ka lageraie on jäänud väiksemaks. Kuid mis suureneb iga aastaga aina rohkem ja rohkem on temperatuuritõus ja globaalne soojenemine, mis toob kaasa alati mitmeid probleeme. Seda kajastatakse siiani igal pool maailmas, sest see on probleem, millega tuleb tegeleda, kuna see läheb koguaeg hullemaks. Mis on globaalne soojenemine üldse? Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfäär ja ookeanide keskmine temperatuuritõus. 1990-2000 oli sajandi kõige soojem aastakümme ja sellel sajandil oli kogu põhjapoolkeral soojem kui kordagi varasema tuhande aasta jooksul. Peamiseks põhjuseks ennustatust kiiremale temperatuuritõusule on kinnitusel üha vähenev süsinikdioksiidi(CO2) saastekogus. Sellal kui kasvuhoonegaasid soojendavad ilmastikku, süsinikdioksiidid jahutavad seda. Teadusliku maailmapildi järgi on selle fenomeni põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti

Ökoloogia ja keskkond
thumbnail
12
docx

Keskkonnakeemia

Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavut

Keskkonnakeemia
thumbnail
15
pdf

Keskkonnakeemia

Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) , NO2 (0,02), NH3 (0,006), SO2 (0,002) Eluiga õhus mõnest päevast kuni aastateni (CO ja CH4) Tüüpilises linnaõhus (saastunud piirkond) on kontsentratsioonid suuremad (CO 10 ppm, SO2 0,08 ppm, NOx 0,05 ppm) NB!!! H2O kontsentratsioon õhus varieerub ~0 - 5% keskmiselt (3000 ppb = 3 ppm) Atmosfääri keemilise koostise muutused Maa atmosfäär koosneb ~99,93 % ulatuses lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Inimtegevus ei muuda oluliselt nende kolme kogust. Olukord on oluliselt erinev lisand-komponentide osas. Viimase 100 aasta jooksul on metaani keskmine kontsentratsioon kasvanud ~2 korda, süsihappegaasi aga ~20%. Uued ühendid, nagu freoonid ehk kloorfluorsüsivesinikud ei eksisteerinud 100 aastat tagasi. Inimene ja atmosfäär 3 Inimene hingab sisse päevas 10-15 m õhku

Keskkonnakeemia
thumbnail
2
docx

Eesti tähtsamad keskkonnaprobleemid

Eesti tähtsamad keskkonnaprobleemid Tänapäeval on väga kuum teema keskkond ja sellega seonduvad probleemid. Järjest rohkem süvenetakse keskkonna küsimustesse ning nähekse suuremat pilti. Näiteks järjest rohkem populaarsust kogub veganlus ja ökonoomne elustiil. Eestiski on palju kuulsaid blogijaid, kes blogivad oma igapäevaelust, räägitakse palju taaskasutusest ja selle tähtsusest ning veganlusest. Eestis kahjuks ei ole liigne tarbimine ja vähene keskkonnateadlikkus ainuke probleem, probleemseid kohti on veel nagu näiteks: põhjaveevarude ebaratsionaalne kasutamine ning saastamine ja sellest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus, veekogude reostus ning eutrofeerumine, pinnase erosioon, soode kuivamine, liigne metsaraie, põlevkivi kaevandamine ja põletamine. Eestis põhjustab keskkonnaprobleeme mitmed erinevad tegurid. Keskkonnaspetsialistid kui ka keskkonnaaktivistid tegelevad nende probleemide lahendamisega. Eestis on lood

Keskkond
thumbnail
16
pptx

Keskkonnaprobleemid

Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine ● Kütuste mittetäielik põlemine ● SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksi

Keemia



Lisainfo

Siit saab vastuse küsimustele mis on seotud Atmosfääri saastumisega, Osoonkihi hõrenemisega ja Kasvuhooneefektiga

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun