Leidsid 32 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käbi, merili, jõgi, lastekirjanik, pojana, nurkse, rein, rõõm, kanti, romantika, sõnakoomika, tõlkinud, etturid, kriminaalne, filmikaamera, lendavate, taldrikutega, ekskavaator, toonekurg, vilu, vanapagan, tõll, 1959, kilplased, taskus, 1971, tunnustused, teenelineProosa · "Roostevaba mõõk" (1957) · "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) · "Mõru kook" (1959) · "Kurjad mehikesed" (1961) · "Rein karuradadel" (1962) · "Sipsik" (1962) · "Anu ja Sipsik" (1970) · "Põdrasõit" (1965) · "Väike motoroller" (1965) · "Helikopter ja tuuleveski" (1966) · "Peep ja sõnad" (1967) · "Tuli pimendatud linnas" (1967) · "Etturid" (1968) · "Päris kriminaalne lugu" (1968) · "Huviline filmikaamera" (1969) · "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) · "Telepaatiline lugu" (1970) · "Karu maja" (1972) · "Konn ja ekskavaator" (1972) · "Toonekurg vahipostil" (1974) · "Väike autoraamat" (1974) · "Naksitrallid. Esimene raamat" (1972) · "Naksitrallid. Teine raamat" (1975) · "Jälle need naksitrallid. Esimene raamat" (1979) · "Jälle need naksitrallid. Teine raamat" (1982)
Eno Raua looming on üsna ühtlaselt kõrgetasemeline. "Roostevaba mõõka", mille aluseks on meenutused omaenese poisipõlvest, on autor ise pidanud oma kõige südamelähedasemaks raamatuks ja ka lugejad on selle soojalt vastu võtnud. Kõrge hinnangu on üleliidulise preemia näol saanud kümme aastat hilisem "Tuli pimendatud linnas", mis eelmainitule teatava järje moodustab. Premeerimisega on tunnustatud 1969. a. ilmunud "Huvilist filmikaamerat" ja "Lugu lendavate ja taldrikutega.". Hans Christian Andereeni aunimekirja kandmise tõid oma loojale sümpaatsed naksitrallid (esimene raamat 1972). LOOMING Proosa: "Roostevaba mõõk" (1957) ,"Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ,"Mõru kook" (1959) ,"Kurjad mehikesed" (1961),"Rein karuradadel" (1962) ,"Sipsik" (1962), "Anu ja Sipsik" (1970) ,"Põdrasõit" (1965) ,"Väike motoroller" (1965) ,"Helikopter ja tuuleveski" (1966) ."Peep ja sõnad" (1967) ,"Tuli pimendatud linnas" (1967) ,"Etturid"
Eno Raud 8. Eno Raua'st Sündis 1928. aastal Tartus Mart Raua, eesti luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku pojana. Eno Raud oli Mart Raua ja Lea Raua (hiljem Lea Nurkse) poeg. Ta oli abielus Aino Pervikuga. Nende lapsed on Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud. Eno Raua looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all E. Raud lõpetas Tartu Ülikooli eesti keele erialal 1952. Aastatel 19521956 töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja. Mõned pildid Eno Rauast Luuled "Käbi käbihäbi" (1977) "Kalakari salakaril" (1975) "Padakonna vada" (1985) "Kilul oli vilu" (1987) "Kala kõnnib jala" (1997) Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Eno_Raud
Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele läinud üpris kirjandusvälises olme- ja kaubandussfääris. Jutt on teadagi Sipsikust: Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki-hiir. Kui säherduse Sipsikukultusega ainult silmist ei kao esialgne armas ja asjalik oma olek, see tegu ja nägu, mille kaltsumehikesele andsid Eno Raud ja Edgar Valter. Aastast 1978 on E. Raud ENSV teeneline kirjanik. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Täiskasvanuile on ta avaldanud kaks teost. Romaan "Etturid" (1968) käsitleb kolme metsavenna käekäiku sõjajärgseil aastail. Pikemas jutustuses "Puujumal" (1971) kajastub pinnalise tsivilisatsiooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt.
seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ja "Telepaatiline lugu" (1970; ühisväljaandena pealkirjaga "Lugu lendavate taldrikutega", 1973), samuti "MärgutuledPadalaiul" (1977). R. koo-lieelikuile kirjutatud juttudest on eriti suure populaarsuse võitnud "Sipsik" (1962) koos oma järjega "Anu ja Sipsik" (1970). Suurimat tunnustust on leidnud jutustuste seeria "Naksitrallid" (I -- 1972, II -- 1975) ja "Jälle need naksitrallid" (I-- 1979, II -- 1982). R
Jana Jeltsova,10.R Kirjanik Eno Raud sündis 1928 Tartus. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1952.a. eesti filoloogina. Töötas 1952 56 riiklikus raamatukogus, seejärel aastani 1965 kirjastuses lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutselise kirjanikuna. On kantud rahvusvahelisse H.Cr.Anderseni aunimekirja. Kirjutanud umbes 50 lasteraamatut, lastenäidendeid ning mängufilmide stsenaariume. Suri 1996 Haapsalus. Looming Kirjandusse tuli ta 1930ndate lõpul ajakirjas "Laste Rõõm" varjunime Eno Sammalhabe all. Aastal 1974 kanti Eno Raud Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekir
Eno Raud Lastekirjanik Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952-1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa. Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt
1982) ,,Ninatark muna'' (1980) jpt. Eno Raud on kirjutanud ka lastenäidendeid ning käskkirju multifilmidele . Tema teoseid on tõlgitud muudesse keeltesse ning Raud ise on tõlkinud mitmeid teoseid eesti keelde . Raud on kirjutanud ka mitmeid luuletusi ja ka ümber töödelnud rahvaluule teoseid , seal hulgas näiteks ,, Kaval-Ants ja Vanapagan'' , ,,Kalevipoeg'' , ,,Kilplased'' ja paljud teised . 1974 aastal kanti kirjanik Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu aunimekirja . Eno Raud oli abielus tuntud lastekirjaniku Aino Pervikuga ning neil oli kolm last Rein Raud, Piret Raud ja Mihkel Raud . Eno Raud suri 9. juulil 1996 Haapsalus .
jätkuvat menukust. Tema loodud tegelased on hakanud elama lavakujudena ja vähemalt üks neist on tõhusa reklaamina käibele läinud üpris kirjandusvälises olme- ja kaubandussfääris. Jutt on teadagi Sipsikust: Eestis on ta vist vähemalt niisama populaarne kui Walt Disney kuulus Miki-hiir. Kui säherduse Sipsikukultusega ainult silmist ei kao esialgne armas ja asjalik oma olek, see tegu ja nägu, mille kaltsumehikesele andsid Eno Raud ja Edgar Valter. Aastast 1978 on E. Raud ENSV teeneline kirjanik. Eeskätt on ta teenekas ja õigustatult tunnustatud lasteautor. Täiskasvanuile on ta avaldanud kaks teost. Romaan "Etturid" (1968) käsitleb kolme metsavenna käekäiku sõjajärgseil aastail. Pikemas jutustuses "Puujumal" (1971) kajastub pinnalise tsivilisatsiooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt.
1974 ,,Soovid tagurpidi" 1979 ,,Uks endasse" 1981 ,, Väike malemäng tänaval" 1987 ,,Kalad akvariumis" 1983 ,, Väiksed võililled" memuaariline Eno Raud 1954 Moskvas välja antud Tak ili tak 1957 eesti keeles ,,Nii või naa" 1957 ,, Roostevaba mõõk" 1959 ,, Mõru kook"; ,,Imepärane kiikhobu"; ,,Sõjakirves on maha kaevatud" Reisiraamatud: 1962 ,,Rein karuradadel"; 1965"Põdrasõit" Leidlik lähenemisnurk ped.probleemidel, tugev huumorimeel. 1968 ,,Päris kriminaalne lugu" 1969 ,,Lugu lendavate taldrikutega" 1970 ,, Telepaatiline lugu" 1967 ,,Tuli pimendatud linnas" fas. Okupatsiooni kujutav Uusi teadmisi andev: 1965 ,,Väike motoroller" 1966 ,,Helikopter ja tuuleveski" 1967 ,,Peep ja sõnad" 1969 ,,Huviline filmikaamera" 1971 ,,Triin ja päike" 1972 ,,Karu maja" 1972 ,,Konn ja ekskavaator" Didaktilisus tasakaalus kunstilisusega. Tuntumad: 1962 ,,Sipsik" 1970 ,,Anu ja Sipsik" 1972 ,,naksitrallid" I, 1975 II 1979 ,,Jälle need naksitrallid"I, 1982 II
sünnipäevaks nuku saab. Ta õmbles pea kehale külge ja siis veel käed ja jalad. Viimaks oli nukk valmis. Aga see ei olnud sugugi ilus nukk. „Pole viga,“ ütles vanaema Mardile. „Peaasi, et see on sinu enda tehtud.“ Aga Mart oli ikkagi kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks tuppa.„See pole kellegi õige nukk!“ ütles ta. „On mingisugune sipisik.“ Raamatu "Sipsik" teiste peategelaste, laste Mardi ja Anu prototüübid olid Eno Raua enda lapsed Rein Raud ja Anu Raud Naksitrallid Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1972 Jutustus saab alguse kolme naljaka mehikese – Muhvi, Kingpoole ja Sammalhabeme juhuslikust kohtumisest ühe linnakese jäätiseputka ees. Selgub, et kõik kolm on üksikud ning nad otsustavad kampa lüüa ja Muhvi mugava furgoonautoga üheskoos edasi rännata. Linnakest aga painab kassinuhtlus, kuna
poliitilised olud seda ei soosinud, asemele tulevad muud teemad, Metsanurga puhul ajalooline proosa. 1930ndatel tuntuim on ,,Ümera jõel" (1934) romantiline komponent on olemas, ajaloolises-filosoofilises suunas. Teine tuntud romaan on ,,Tuli tuha all" (1939). 11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 191744 (August Mälk jt). 1934. aastal ilmusid ajaloolised romaanid: Mait Metsanurga ,,Ümbera jõel" ja August Mälgu ,,Surnud majad". Ajalooline romantika õitseaeg, kirjutati läbi kogu lähem ja kaugem ajalugu. Kõrvale jäeti realistlik kujutamislaad ja hakati looma romantilisi kujutluspilte eestlaste minevikust. ,,Ümbera jõel" on selle suuna kujukaks eisndajaks. Autor püüab siiski anda ajastust ja muistsetest eestlastest võimalikult realistliku pildi. Tegemist pole panoraamse ajakäsitlusega, vaid pigem isikuromaaniga. Ajalooline romaan 1930ndate kontekstis asub loogiliselt loomulikul kohal
Masenduse mäss. Iroonia (poliitilisega seotud) Madaldumine (massikultuuri pealetulek 1960ndate II poolel) Modernism või postmodernism? (murrang algatatakse 1960ndatel. Kiire ja jõuline, kuid kitsa kandepinnaga. Muutuse algus pigem modernistliku taustaga, kuid hiljem postmodernismiga märgid). Proosa 1960. ja 1970. aastate vahetusel: proosa tähtsustumine ja proosa radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika + realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke.
Moraali + kunsti suhted: 1) senisest suurema seksuaalse ja erootilise avameelsuse tungimine kirjandusse (Under, Visnapuu) 2) Siuru aegadel juurdub, et kunst on primaarne ja elu on sekundaarne. See tähendab elu kunsti levikut - kirjanike suvitamised Pühajärve ääres jm. 13. september 2010 Marie Under (1883-1980) Mälestused Underist, biograafilised retseptsioonid. 1917 Sonetid 1918 Eelõitseng 1918 Sinine puri 1920 Verivalla 1923 Pärisosa 1927 Hääl varjust 1928 Rõõm ühest ilusast päevast 1929 Õnnevarjutus 1930 Lageda taeva alla 1933 Kivi südamelt 1942 Mureliku suuga 1954 Sädemed tuhas 1963 Ääremail * Kogutud luuletused 1958 2006 Lauluga ristitud 2007 Luule Underi loomingut on võimalik jagada kolme ossa (võib ka nelja): 1) Esimese perioodi kaks peamist märksõna on: tasakaalutus ja pindmisus. Tasakaalutuse all peetakse silmas ekstaatilisust ja pindmisuse all, noor Under ei ole n-ö `sügav' autor.
· 1929 ,,Puuslikud" · 1931 ,,Tuulesõel" · 1932 ,,Päike ja jõgi" · 1937 ,,Saatana vari · 1938 ,,Põhjavalgus" · 1942 ,,Tuule-ema" · 1946 ,,Esivanemate hauad" · 1947 ,,Ad astra" · 1947 ,,Periheel. Ingi raamat" · 1948 ,,Mare Balticum" · 1950 ,,Linnutee. Rännuraamat" · 1964-65 ,,Kogutus luuletused I-II" · 1993 ,,Mu ahastus ja armastus" · 1932 ,,Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) · 1951 ,,Päike ja jõgi Maria Under (1883-1980) Under ühendab peaaegu kogu 20.sajandi luulet. 70ndatel aastatel ta enam luuletusi ei kirjuta. Tegemist on autoriga, keda on imetlenud noorepoolne E. Vilde. Perekond on pärit Hiiumaalt Kassarist, kuid kolinud Tallinnasse. Under on üles kasvanud Tallinnas. Kassari teema aktiveerub ka luules, sest ta veetis seal mitmed suved. Kassari on kõige tihedama kirjandusliku asustusega koht Eestis, kui välja arvata Tallinn ja Tartu. Õpib Tallinna
Stephen Dedalus on isa otsiva Telemachose paralleelkuju. Joyce rõhutab kõige lihtlabasemas eluolus korduvaid müütilisi, üldinimlikke ja universaalseid situatsioone, aja katkematut pidevust, muinasaja vahetut seotust kaasajaga. Tegemist on inimeksistentsi üleüldise mõtestamisega. Teos keskendub teadvuse ja alateadvuse üksikasjalikule jäädvustamisele. Kuulsaim uuendus on sisemonoloog. Raamat on 700-leheküljeline. Franz Kafka (1883-1924) Sündis jõuka juudi kaupmehe pojana Prahas, sai õigusteaduste doktoriks aastal 1906, töötas kindlustusametnikuna ja suri tuberkuloosi. Kafka saksakeelne looming on modernistliku kirjanduse nurgakivi. Tema teemadeks on inimese ahistatus ja tõelisuse seletamatu, painajalik loomus. Tüüpiline Kafka tegelaskuju satub ise seda põhjustamata või mõeldamatutel põhjustel ühte alandusse teise järel. Ebaõnn ja erinevad raskused moodustavad tema elu põhisisu
Minnakse parteisse. Komsomoli opositsioon - organisatsioon hakkas aaldama ülikooli raames isemoodi seisukohti. 68. aasta tõuseb esile Eesti näitel, eriti Tartus. Tartu 1968 fenomenist Lauristin kirjutanud ja kirjeldanud sündmusi. Märgib, uidas legaalne tegevus muutub illegaalseks. Aktsioonid, mis torkavad silma, algavad kevadel 68, Paul-Erik Rummo "Tuhkatriinumängu kaitseks". Sügisel üliõpilaspäevad radikaliseerumise tipphetk, kus kanti ringkäigus kahtlasi loosungeid. Teater, kujutav kunst palju radikaalseid näiteid. Kõige silmatorkavam mudel Tartu teatriuuenduste mudel. Eelkõige Hermaküla ja Toominga juhtimisel teatriuuendus käima läks, kuidas Kaarel Vird andis võimalused Vanemuises. Aeg, kus teatri-ja kirjanduselu põimuvad. Kui kirjanduses pärisrühmitusi ei tekkinud, siis kunstis tekkis. Tekivad ka sõltumatud mässajad. Masenduse mäss - edasipürgiv mäss, samas on kukkunud seinad ette, teatavad piirid, masendus
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku
kõneleva romaaniga ,,Masendus ja lootus" (1989). Kogumikus ,,Rännak giidi saatel" (1988) näevad trükivalgust ka varem tsensuuritõkkeisse kinnijäänud teosed, sealhulgas tehaseelu absurdi kujutav romaan ,,Rauakolina etüüdid" (kirjutatud 1968-1977). Ta tegeleb ühiselu püsistruktuuride mudeldamisega. Väike eesti kirjanike leksikon, 1988 Valton, Arvo (Vallikivi) on prosaist,luuletaja, stsenarist ja tõlkija. Sündis Märjamaa alevis ettevõtja pojana, koos vanematega väljasaadetuna õppis 1951-53 Novosibirski obl. Tsanõ keskk-s 1951-53, lõpetas Magadani obl. Susumani keskk-i ja tuli tagasi Eestisse. 1954-59 õppis TPI Keemia- ja Mäeteaduskonnas, lõpetas mäeinsenerina, töötas 1959-61 Maardu Keemiakombinaadis ja 1961-68 Tallinna Mõõduriistade Tehases. 1961-67 õppis Üleliidul. Kinoinstituudi kaugõppes filmidramaturgiat, hiljem töötas stuudio ,,Tallinnfilm" toimetuses. KL-i liige(eesti nõukogude kirjanike liit,ensv kirjanike
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt koos teema ja tegelastega uusromantismile iseloomulik teos, sarnane Tuglase novellidele. Küla on vaevalist inimelu üldistav sümbol. Eriline kirjutuslaad- palju mõttelünki ja stiilivaheldust, palju lüürilist ja arutlevat esitluslaadi. Vaino Vahing kirjutas näidendi "Mees, kes läks..." August Mälk (1900- 1987) sündis Lümanda vallas Koovi külas taluperemehe pojana. Õppis Koovi külakoolis, Lümanda ministeeriumikoolis, Kuressaare linnakoolis. 16-aastaselt algkooliõpetaja. 1925-35 Lümanda algkooli juhataja. Osales aktiivselt kohalikus seltsi- ja kultuurielus. 1935 läks Tallinna, hakkas osalema poliitikas. 1944 põgeneb naise ja tütrega Rootsi, kus jätkas kirjutamist. Välismaise Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. Riigilt sai omale 1939(7) Lagle talu (teine kandidaat Tammsaare). Looming prosaist ja näitekirjanik
Su märtlipalet loorib lein ja jalus kõmiseb sul ahel Ja madu, laskubtarkuspuust su näkku sülgab kahtlushapet... Oo, lõõskav tõde looja suust, mis koltub meis kui vana tapet. Heiti Talviku elu ja looming, 1 luuletus peast · eluaastad 1904-1947 Traagilise saatusega luuletaja. Sündis ülikooli professori pojana (isa tegutses kohtumeditsiini vallas, ülikooli õppejõuks, suur kirjandushuviline, lemmikud Liiv ja Suits). Ema oli andekas pianist. Keskkooli ajal tärkas huvi kirjanduse (luule) vastu. Samas mõttemaailmalt ja elulaadilt omapärane. Töötas vahepeal põlevkivi kaevurina, et näha, milline see elu on. Saatis Tuglasele mõned luuletused, et ta need Loomingus avaldaks. Kui tagasi Tartusse, siis kaustikutäis luuletusi, kuid trükki ei jõua
aastate keskpaiku värsistas Faehlmann saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole (,,Laena mulle kannelt, Vainemoinen!"). Võimalik, et tal mõlkus meeles saksakeelse eesti värsseepose loomine. Kreutzwald kasutas Faehlmanni visandeid hiljem eepose ,,Kalevipoeg" koostamisel. RAIMOND KAUGVER (25. II 1926 24. I 1992) Raimond Kaugver on sündinud Rakveres raamatupidaja pojana. Lõpetas 1942 Rakvere gümnaasiumi ja põgenes 1943 Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Võitles Soome armees, pöördus 1944 Eestisse tagasi, kus võitles Saksa armee koosseisus. Oli seejärel Rakvere lähedal õpetaja. Arreteeriti 1945 süüdistatuna kodumaa reetmises ja oli 1949. aastani Vorkuta vangilaagris söekaevur, sanitar ja velsker. Töötas 1950 1961 Tallinna trammitrustis peamiselt teemeistrina, seejärel oli kutseline kirjanik Tallinnas.
Turja pereisa on ka üks väga tähtis tegelane. Nagu aru saada, siis on ta Hannese isa, kes on väga humoorikas, lõbus, töökas ja tore. Töökas ta nüüd enam väga ei olnud, sest tema puusad olid valusad ja liikuda raske. Peategelase jaoks oli isa midagi väga olulist, kelle eest ta rõõmuga hoolitses. Vahepeal käis Hannes sõjaväes. Seal ta kohtus endaga suhteliselt ühest kandist pärit mehega. Kord läks ta oma uue sõbraga Pöide kanti, kus oli sõbra kodu. Ühel õhtul toimus pidu, kust võttis osa Hanneski. Sel õhtul kohtus ta oma tulevase naise Liidaga. Liida oli jõukast perest, kus ei olnud puudust millegi järele. Toimusid uhked pulmad. Hannes ostis enda säästude eest pruudile kingitusi ja endale uue ülikonna. Pulmas käis ka peigmehe väetimaks jäänud isa ja Kalda Sass. Sass oli rannaküla pidudel pillimängija. Nimelt mängis ta bajaani ja seda oligi Hannes teda mängima kutsunud.
KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused
Endla Tegova - surnud. "Laulatatud." - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast 5. August Kitzbergi draamalooming August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule.
Endla Tegova - surnud. "Laulatatud." - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast PILET NR.5 -AUGUST KITZBERGI DRAAMALOOMING , "KAUKA JUMAL" , " LIBAHUNT" 1855-1927, pärit Pärnumaalt ; On kirjutanud memuaare , mälestusi, jutustusi ("Maimu"). Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid ("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit "Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd, Vanemuine . Räägib 5nda aasta revolutsioonist Eestis. Kõige vähem lavastatud. Raskesti valmiv
- jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi
Kui eepikat iseloomustab sündmuste objektiivne kujutamine, siis lüürika keskmes on lüürilise minaisiku elamused, hinge- ja mõtteliikumised. Lüürika esineb enamasti luules. Lüürika on ürgne eneseväljenduse vorm. Vanimad teadaolevad lüürilise luule mälestised pärinevad kolmandast aastatuhendest eKr. Euroopalik luule sai teadaolevalt alguse vanades heebrea religioossetes lauludes. Tähelepanuväärsemaks peetakse kreeka soolo- e monoodilist laulu, mida kanti ente lauldes või poollauldes. Alusepanijad: Alkaios ja Sappho (6. saj eKr) sõpruse ja armastuse ülistamine, surma vältimatus. Keskajal muutus lüürika üha religioossemaks, kuid õukonna- ja rändlaulikud viljelesid ka humaansemaid zanre, nagu alba, pastoraal. Lüürika õitsenguperioodiks peetakse renessanssi (Petrarca, Ronsard; soneti tekkimine) ja romantismi (Byron, Goethe). Dramaatika (kr dramatikos e dramaatiline) on draamakirjandus e näitekirjandus. Kuna on
selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks ,,Rehepapp" (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. ,,Õitsev Meri" seda teha ei suutnud. 9 5. August Kitzbergi draamalooming (1855-1927) · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihariduse. · 1879
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
