Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Poseidon (Neptunus) oli merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kuj...
Kolm musketäri Põhilised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sõber Porthos - hiiglaslik musketär, natuke rumal, d`Artagnani sõber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketäride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardiväelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vältel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener härra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tänu mileedi mürgile Ketty - mileedi toatüdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kõikide meestega, kellel oli mingisugune võim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose...
Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall raamatu kokkuvõte "Ma suudan hüpata üle lompide" on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat räägib Alani lapsepõlvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sündmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani sünniga ja lõppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbourne'i, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tõmbuma ja jalad muutisid kõverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan põgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade pärast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe sõpru. Mis sellest, et ta oli ainuke ...
Pärnu XXXX XXXX Kool Sinu Nimi 7B Vahetuslaps Referaat 2009-09-13 Sisukord Sisukord.......................................................................................................................... ..Lk2 Sissejuhatus................................................................................................................... ...Lk3 Ülevaade raamatust.........................................................................................................Lk4 Lemmikkoht.................................................................................................................... ..Lk5 Tegelased....................................................................................................................... ...Lk7 Kokkuvõte....................................................................................................................... ..Lk8 Autorist...................................
TÄÄKSI PÕHIKOOL 9. klass Virgo Ernesaks Jaan Kaplintski Referaat Viljandi 2012 SISUKORD Sissejuhatus..................................................... ..................................................................................lk.1 1.Elulugu............................................................ ................................................................................lk.2 2.Perekond.................................................................................................... .....................................lk.3 3.Looming........................................................ .........................................................
Ibsen „Nukumaja ehk Nora“ (1879, lavale jõudis 1880 Stockholmis) 1. Milline Nora saladus tuleb näidendi I vaatuses ilmsiks ja miks oli vaja seda hoida saladuses? Näidendi esimeses vaatuses tuleb ilmsiks see, et Nora oli Itaalia reisi korraldamiseks võtnud võlga Krogstadilt ning oli valetanud inimestele, et sai reisiks vajaliku rahasumma oma isalt enne, kui ta isa suri. Samuti oli Nora enda isa allkirja Krogstadi võlakirjal võltsinud ja pannud sinna vale kuupäeva. 2. Iseloomusta Nora ja Helmeri abielu ja omavahelisi suhteid Nagu ka Nora näidendi lõpus ütles, ei armastanud Helmer Norat päriselt, vaid tal oli lihtsalt mugav arvata, et oli armunud. Antud ühiskond arvas, et peamine roll majas on mehel ja naise ülesanded perekonnas ja majapidamises ei ole nii tähtsad ning see maailmavaade oli esindatud ka Nora ja Helmeri suhtes. See, kuidas Helmer suhtus Norasse (ütles, et Nora ei mõista Helmeri tööd jne) jättis mulje, et Nora oli...
Kärbeste Jumal William Golding Raamat räägib lennuõnnetuse läbi asustamata saarele sattunud poistest. Alguses olid kõik õnnelikud, kuna ei olnud täiskasvanuid ja et nad saavad teha mida iganes nad tahavad. Nad valisid endale juhi, selleks sai Ralph ,kes puhus merikarpi ja kutsus kõik poisid kokku. Ralph püüdles sealt saarelt pääsemise poole ning ta asus korraldama poiste elu. Ta sai tänu Põssa prillidele tule, mida ta hoidis elu hinna eest. Põssa oli paks, tark ja astma haige poiss ja Ralphi suur sõber. Ralph moodustas kütid, kes olid koori poisid ning kelle juht oli Jack Merridew ning kes pidid poistele süüa muretsema. Tuld pidid valvama kõik aga vahetustega et suits ära ei kustuks. Vaikselt hakkasid tekkima Ralphi ja Jacki vahel lahkhelid, kuna Jack pidas kõige tähtsamaks täis kõhtu ja Ralph saarelt pääsemist. Asjade süvenedes said neist viha vaenlased ja Ja...
Tasuja E.Bornhöhe 1. Sakslased ja taanlased olid kõige halvemad. Venelased, rootslased, lätlased ja leedukad olid otsekohesed ja natuke leebemad. 2. Oli kord mees Vahur tal oli poeg Tambet, kes oli halb. Tal oli poeg kelle nimi oli Jaanus. Jaanus pandi mungakloostrisse. Nad pidid varjama vabadust. Nad elasid metsas Metsa talus. 3. Kui Jaanus oli kümme aastat vana läks ta isaga Lodjajärve lossi. Jaanus sai seal sõbraks Emiilia (Emmi), Oodo ja koera Tarapitaga (Tölp). 4. Junkur (Oodo) ja Emiilia olid riidu läinud. Nad ratsutasid võidu, kuid junkur oli pahane. Nad vahetasid Jaanusega hobused ja junkur kukkus hobuse seljast maha ja minestas. 5. Prohveti-Pärt oli sangar, kuid tema mõrsja jättis ta maha. Ta leidis rahu Eestimaalt ning elas erakuna koopas ja oli loodusetundja. 6. Prohveti-Pärt ravis Oodo minestusest terveks. Oodo ja Jaanus läksid kaklema, Oodo...
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I, 1926 1. ,,Tõde ja õiguse" I osa on avar panoraamromaan, mis kujutab möödunud sajandi lõpu eesti talupoja elu. 2. Tegevuse aeg -19.saj. 70-ndatest aastatest sajandivahetuseni. 3. Ainestik 3 esimest kõidet on kõik seotud kirjaniku biograafiaga, kodu- ja lapsepõlvemälestuste ja muljetega. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi, Pearus tunneme ära üleaedse Jakob Sikenbergi, Hundipalu Tiidus Hans Grossthali, Krõõdas kirjaniku ema Ann Hanseni, Indrekus kirjaniku enda pisikeseeas jt. 4. Kirjanik on püüdnud käsitleda neid põhilisi probleeme ja ideid, millega kõik inimesed ja kõik rahvad oma eluvõitluses paratamatult kokku puutuvad. I köide kujutab võitlust maaga, autor on näinud selles võitluses elu alust, inimest hinnatakse romaanis töö järgi....
Õudusjutt Ma jooksin. Tundus, et see on kestnud juba tunde. Ma ei julgenud taha vaadata, teadsin ilma selletagi, et nad jälitavad mind. Ma ei teadnud, kes nad on, teadsin vaid, et nad tahavad mind tappa. Pugesin peitu üksiku pargipingi taha ja lootsin et nad mind ei märka. Tänaval olid veel mõned üksikud ellujäänud, kellel oli veel pea õlgadel ja kõik jäsemed omal kohal. Jõudsin just parajasti näha, kuidas ühel noorel mehel pea otsast raiuti. Kirves selle eluka käes oli punane ja tilkuv. Elukas irvitas ja ajas oma võikad kombitsad mehe kõhtu, et ta soolikad kätte saada. Mulle on millegipärast mulje jäänud, et need elukad peamiselt inimeste soolikaid jahivadki. Tema võigastelt, rohelistelt hammastelt tilkus midagi limasarnast. Kui ta eemale liikus, et omale uut ohvrit otsida, kuuldus lirtsatusi. Mul jooksid judinad üle selja, oleksin soovinud silmad sulgeda, kuid ei suutnud. Terve tänav oli täis v...
Vastseliina Gümnaasium Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eepose sünni ja kujunemise lugu. referaat Koostaja: Marved Silm 10.klass Juhendaja: Annela Tohv 2013 Sissejuhatus Referaat Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" eepose sünni ja kujunemise lugu on valminud uurimustöö ja kirjanduse tunni raames. Töö eesmärgiks oli teada saada eepos ,,Kalevipoeg" sünnilugu. Valisin selle teema, kuna tahtsin saada teada ,,Kalevipoja" sünnist ja kuidas see on kirja pandud ja kes seda üleüldse on kirjutanud? Referaat jaguneb kolmeks peatükiks: 1) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882); 2) Eepose algus; 3) Kalevipoeg rahva pärimuses. Esimene peatükk uurib Kreutswaldi elust ja tema tegemistest. Teine peatükk annab üle...
,,Maarjamäe kägu" Ettekanne Pole midagi hullemat, kui oled seitseteist, oma arust liiga paks ja ei ole vanusele vaatamata veel isegi kohtingul käinud. Ja eriti katastroofiliseks teeb olukorra see, kui oled hiljuti oma perega teise linna kolinud ning kõik su sõbrad on eelmisesse elukohta maha jäänud. MarjaLiis on igatahes täiesti veendunud, et tema elu on nii masendav, kui vähegi olla saab. Ühel hetkel aga näib tema õnn pöörduvat ning tüdruk laeb Internetti endast lühikese kuulutuse. Seetõttu tekib tal üks südamesõber Martin. Ta on väga asjalik ning kena väljanägemisega. MarjaLiis ja Martin lähevad kokkulepitud kohtingule, millest algab nende suurepärane suhe. Kui ühel õhtul Marja ja Martin jalutamas käisid, kuulsid nad kägu kukkumas. Seda siis Maarjamäel. Kuid oktoobri kuus kägu ei kuku. Noorpaarile pakkus see nalja, kui nad märkasid noort naist kotis...
Tänapäeva inimese jumalad Läbi aegade on inimesed ülistanud erinevaid jumalaid vastavalt uskumustele ja väärtushinnangutele. Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd, armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite. Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad? Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on tunduvalt muutunud. Tänapäeval valitseb tehnoloogia ning inimeste väärtushinnangud keerlevadki tehnoloogia ümber. Inimene väärtustab kõige rohkem raha, sest raha eest saab arvuteid, telefone, autosid, maju, riideid ja muid materjaalseid asju. Raha juhib inimese elu ning soetades kalleid aut...
William Shakespeare “Hamlet” 1) Nimeta teose tegelased. Kes nad olid ja kuidas üksteisega seotud? Claudius – Taanimaa kuningas, Hamleti onu, endise kuninga ehk Hamleti isa mõrvar Hamlet – Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja praeguse vennapoeg Polonius – kantsler Horatio – Hamleti sõber Laertes – Poloniuse poeg Valtemand ja Cornelius – Norramaale lähtetavad saadikud Rosencrantz ja Guildenstern – Hamleti endised ülikoolikaaslased Osric – keigarlik õukondlane Rüütel Vaimulik Marcellus, Bernardo ja Francisco – kuninga ihukaitseväelased Reynaldo – Poloniuse teener Neli-viis näitlejat Kaks hauakaevajat Hamleti isa vaim Fortinbras – Norramaa prints Norra pealik Inglismaa saadikud Gertrud – Taanimaa kuninganna, Hamleti ema Ophelia – Poloniuse tütar Õukondlased ja nende naised Sõdurid Meremehed Käskjalad ja teenrid 2) “Hamletit” on nimetatud uusaegseks teoseks, sest peategelane on mõtlev inimene, kes arutleb ja kahtleb. ...
Haridus- kohustus või võimalus Hariduse omandamine algab juba väga varajasest east. Mõned inimesed otsustavad haridusega oma elus jõuda kaugele ning on inimesi kes noores eas ei hinda hariduse eeliseid ja lasevad oma võimaluse käest. Haridus kuni 17. Eluaastani Esimese kooliminek- iseseisva elu alustamine tekib õpilasel koolist oma arvamus ja hoiak ning samuti see kujundab edaspidist suhtumist. Perekonna toetus Põhikool kestab üheksa aastat mis peaks olema piisav aeg inimesele andmaks piisava hariduse elus mingitmoodi läbilöömiseks ehk suhtlemiseks teiste inimestega ,et saaks elatist teenida kasvõi muruniitjana inimene õpib kogu elu. See on kindlasti tõsi ,kuid tuleb eristada elu jooksul õppimist ning hariduse omandamist Hariduse omandamist ei saa täielikult omal käel õppida paberi mis näitab ,et inimesel on teatud teadmised teatud alal. Selle paberiga saab täna...
Hüvasti kollane kass Mati Unt Mina lugesin teost ,,hüvasti kollane kass", mille autoriks on Mati Unt. Selle teose peategelased on Aarne, kes on kaheksateistkümne aasta noormees, kes läks Tartusse õppima. Maia on tüdruk, kes kolis Tallinnast Tartusse elama, kuna ta isa sai parema töökoha, Aarnde tädi, kelle juurde Aarne elama läheb. Kõrvaltegelased on Aarne sõbrad : Indrek, Ando, Ivo, Harri jne. Eelmisel kooliaastal oli Aarne olnud väga tubli ja tal oli vaid üks aasta koolis vaja veel pingutada. Kooliaasta alguses läks tal hästi ja rõõmsalt. Aarne oli kangekaelne ja laisk, aga samas oli ta üks targemaid õpilasi klassis. Tollest hetkest, kui Aarne kohtus Maiaga ja ta armus temase, hakkasid Aarne hinded alla käima. Aarne uueks ja ainukeseks asjaks, mida ta viitsis teha oli Maia aitamine. Maia oli juba mitu korda varem proovinud enda elu lõpetada. Maia oli väga hea joon...
Lavastuse analüüs Mina jäin lavastusega väga rahule. Arvasin algul, et viimane on mingisugune tüüpiline kohustuslik kooli õppeetendus, kuid ei. Mulle meeldis väga. Varasematest nähtud lavastusest erineb see eelkõige kohavaliku tõttu, olles ise ka rehealuses, tekkis tunne olles ise justkui osa lavastusest. Teatritüki sidus tervikuks peategelane Juhan, kes üritas hakkama saada ning peret toita. Laval kujutati eluruume ning lavakujundus oli lihtne, kuid lõi realistliku atmosfääri just nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümi...
Retsensioon ,,Rekvisiitori tähetund" Jakob Naagel 10A 30. novembril 2013 käisin Kuressaare teatrimajas vaatamas VAT Teatri etendust ,,Rekvisiitori tähetund". Tegemist on monoetendusega, kus elukogenud rekvisiitori rollis on Lauri Saatpalu. Algse Eberhard Streul´i teksti on eesti keelde tõlkinud Hannes Villemson ja lavastajaks on Margo Teder. Loo alguses tuleb publik teatrisse, teadmata, et tegelikult jääb etendus ära. Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke on...
Mõrv Idaekspressis Autor: Agatha Christie Pealkiri: ,,Mõrv Idaekspressis" Ilmumisaasta: 1994 Lehekülgede arv: 155lk Tegelased: Kolonel Arbuthnot Amstrongi sõber ja tuttav. Edward Masterman Amstrongi käskjalg. Vagunisaatja Pierre Michel Amstrongide lastetoatüdruku isa Mrs. Hubbard Mrs. Amstooni ema Linda Arden. Greta Ohlsson Amstrongide lapsehoidja. Hildegard Schmidt Amstrongide kokk- Krahvinna Andrenyl Linda Ardeni noorem tütar. Krahv Andrenyl Linda Ardeni noorema tütre mees. Ratchett lapseröövel, kes rongis tapeti. Cyrus Hardman Amstrongide lastetoatüdruku armastatu. Hector Macqueen Ratchetti erasekretär,Linda Ardeni tütre austaja. Hector on väga pikk ja nägus noormees. Antonio Foscarelli Amstrongide autojuht. Sisust: Raamat räägib siis mõrvast mis tomius idaekspressil. Mõrva toimus enne Isdanbuli rongis mis jäi lumetormi tõttu seisma. Dektetiiviks oli Hercule Poirot kes o...
Minu lemmikraamat Lugemine on vajalik. Ilma selleta jääks meie eest paljud asjad saladuseks. Inimene, kes ütleb, et temal pole lugemist vaja, on lihtsalt mõtlematu. Lugemine arendab meie silmaringi, laiendab sõnavara ja valmistab meid mingis mõttes isegi eluks ette. Minule meeldib lugeda raamatuid, mis on elust enesest, raamatuid, mis kajastavad inimese igapäeva elu, selle elu häid ja halbu külgi. Sellised raamatud meeldivad mulle, kuna neid lugedes tekib tunne, et keegi mõistab, et keegi elab üle midagi täpselt samasugust, mida mina hetkel tunnen. Alati on tore, kui tean, et pole ainukene. Raamatud suudavad vahepeal raskematel aegadel tublisti abiks, nõuks ja kasuks olla. Paljud kirjanikud on kirjutanud raamatu just selle mõttega, et inimene leiaks raamatust tuge, abi ja mõistmist, et inimene saaks ennast raamatuga samastada ja tunda, et ta pole ainukene, kes peab seda jama kannatama. Näiteks A...
Raamatukirjandus nüüdisajal Kirjandus on inimestele väga igapäevane ja tavaline asi. Nii nagu paljude asjadega, teame, et see eksisteerib koos meiega, aga ei mõtle sellele rohkem. Üldiselt ei püüa me mõista selle sügavamat tähendust ja seda, mida kirjandus meile pakub. Kirjandusest rääkides, on esimene mõte tihti raamat, sellele vaatamata on kirjandusel eri vorme ja väljundeid. Erinevat vormi kirjandus on inimese jaoks vajalik: ajakirjandus toob inimeseni aktuaalseid teemasid, ilukirjandus aitab inimeste jaoks luua teisi reaalsusi, mida võrrelda enda eluga või millesse põgeneda, teaduskirjandus hoiustab erinevat infot, luule seevastu on täis erinevaid tundeid, mida autor soovib lugejani viia. Kirjanduse üheks olemuseks ongi kirjakunst ehk raamatukirjandus. Raamat kui eseme teostus on üks klassikalisemaid raamatukultuuri vorme. Raamatu autor on soovinud lugejateni tuua enda mõtteid ja kogemusi. Raamat kui ese ...
Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Ajakirjanduskui ühiskonnavalvekoer 1. Võimukandjate kontrollimine ehk valvekoera funktsioon on klassikaliselt olnud ajakirjanduse jaoks unikaalne – professionaalne ajakirjandus peab demokraatlikus ühiskonnas kindlustama selle, et võim ei koonduks väheste kätte, kontrollima võimukasutust ja otsustusprotsesse ning kaitsma avalikkuse õigust saada teada ühiskonnas toimuvast [1]. 2. Ajakirjandus on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusel on paljusid erinevaid rolle. Eelkõige on selle eesmärk avalikkuse teavitamine. See on avatud meedium, mis tähendab, et sihtrühm hõlmab kogu ühiskonda. Kui ajakirjanik on teabe edastanud, on see kättesaadav kõ...
Kuidas insener saab panustada Eesti majanduse arengusse? Majanduses on oluliseks määrjajaks teadmiste ja oskustega inimeste arv. Teadmised, ajutöö, kiire ja põhjalik mõtlemine, oskus teha võimatu võimalikuks - need on sõnad, mis iseloomustavad insenere. Nad aitavad arendada füüsilist infrastruktuuri, millel meie majandus tänapäeval põhineb - transpordivõrgud, teed, sillad, vee- ja energiavarud ning näiteks ka jäätmekäitlus. Samuti on tänu neile meil digitaalne maailm - kõik kommunikatsiooni süsteemid. Seega on juba inseneride panus aidanud tohutult kaasa majanduse arengule ning, kui insenere tuleb aina juurde, siis kasvab peatselt Eesti majandus veelgi enam. Lisaks paljudele ideedele ja uutele süsteemidele, mida luuakse, aitab majandusele kaasa tohutu arv inseneeriaga seotud ettevõtteid. Inseneeria valdkondi on palju, kus luues uusi ja innovatiivseid ideid saab aidata kaasa Eesti majanduse arengule. Inseneride peamiseks...
“Dorian Gray portree” 1. Milline mõju on Dorianil teistele või on ta ise mõjutatav (kuidas ta laseb)? Antud raamatus on Dorian tegelane, kes mõjutab teisi, kuid on samal ajal ka ise mõjutatav. Kõige rohkem laseb ta ennast mõjutada lord Henryst. Kuna mees on noormehest vanem ja elukogenum, siis vaatab Dorian talle alt üles, teda hinnates ning austades. Ta kuulab kõike, mida Henry ütleb ning muudab oma tõekspidamised Henryga vastavusse. Ka kunstnik Basil püüab Dorianit õpetada, kuid kuna ta on igavam kui lord, siis ei õnnestu see tal. Omandades samasuguse kindluse ning sarmikuse, mis Henryl ei valmista noormehele mingit probleemi mõjutada teisi. Erinevus seisneb ainult selles, et kõik inimesed, kes Dorianiga kokku puutuvad laskuvad veel halvemale teele kui tema. Näiteks saab tuua Henry Ashtoni, noore Perthi, Adrian Singletoni ja Kenti poja. Kõigile neile on Dorian mõjunud laastavalt: ühele õpetas pahetsemist ja teisele liiderlikkust; k...
Shakespeare'i õppetunnid tänapäeva inimesele William Shakespeare'i kuulsat näidendit „Romeo ja Julia” lugedes võib esialgu tunduda, et see on lihtsalt üks paljudest traagilistest armastuslugudest. Kui aga hakata sügavamalt mõtlema selle sisule ja sündmuskäigule, tuleb välja, et loos on peidus palju huvitavat, mis kohe silma ei jää. Selles näidendis toimub palju õpetlikke juhtumeid, millest võiksime ka meie nõu võtta ja neid oma elus rakendada. Üks teema, mis mulle koheselt silma jäi, oli Romeo ja Julia suhte kiire areng. Romeo kohtas Juliat peol ja nad abiellusid juba järgmisel päeval. Natuke aega peale laulatust tapab Romeo Tybalti ja põgeneb, mille tõttu tahetakse Juliat panna Parisele naiseks, kuid selle vältimiseks teeskleb Julia, et on surnud. Kuid Romeo kuuleb juttu, et Julia on päriselt surnud ning võtab endalt selle pärast elu ning Julia, kuuldes, et Romeo on surnud, võtab endalt sa...
Petšorin - kangelane või mitte? Raamat, mida lugesin, on Mihhail Lermontovi teos “Meie aja kangelane”, mis anti algselt välja aastal 1840. Loos tulevad välja paljud erinevad teemad: armastus, sõprus, manipulatsioon, võim ja kirg. Raamat on üles ehitatud viies osas ja iga osa räägib ühe loo Petšorini elust. Lugusid räägitakse kolmest vaatenurgast: Petšorini, Maksim Maksimõtši ja nimetu ränduri omast. Teose peategelane on Grigori Aleksandrovitš Petšorin, manipuleeriv ja keerulise iseloomuga umbes 30-aastane ohvitser. Ta pole oma suhetes naistega kunagi õnnelik ega rahul olnud ning mängib kogu raamatu vältel naiste ja nende tunnetega ning seetõttu ei saa ta kogeda tõelist armastust ega ka kirge. Lugu võtab aset 1800ndate aastate Venemaal. Veel mõned teised tegelased on Maksim Maksimõtš, nimetu rändur, Bela, Veera, Vürstinna Mary ja Grušnitski. Loos pole küll väga palju tegelasi, kuid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
