elasid Rooma impeeriumis.Esialgu levis Jeesuse õpetus linnades, kõige enam vaeste ja orjade seas, aja jooksul hakkas levima ka kõrgematesse kihtidesse igal pool üle Rooma impeeriumi. Jeesus oli Rooma ametivõimude poolt hukatud, esimesed kristlased tegutsesid seetõttu salajas, põranda all. Mitmed kristlaste põhimõtted ei ühtinud Rooma riigi põhimõtetega 4) Nikaia kirikukogu: Aastal 325 kutsus Rooma keiser Constantinus Suur kokku kirikukogu, et luua selgust kristlikus õpetuses. Kõigi kristlike kirikute pead (piiskopid) kutsuti kokku Nikaia linna (Türgis), et leppida kokku kristliku õpetuse põhiseisukohtades. Teised kristlikud voolud mõisteti hukka ja kuulutati ketserlikeks. Nikaia usutunnistus on kehtiv kõigile kristlikele kirikutele tänase päevani. Selles on kokku võetud kogu kristlik usk. Kristlikud konfessioonid
hukk Toimus aastal 1014 Bulgaarlased said hävitavalt lüüa Bütsantsi väejuht: Basileos II Bulgaarlastetapja Pärast seda lahingut saadi minna kaugemale Bulgaariasse, et see vallutada. Basileos II Tagasi ajajoonele 9 4. ristisõda Aastal 1204 vallutasid veneetslased Konstantinoopoli, tekkis Ladina keisririik Bütsants jagunes kolmeks: Epierose despootkond, Nikaia keisririik ja Trebizondi (Trapezundi) keisririik. Nikaia keisririik taastas võimu Konstantinoopolis aastal 1261 Ristisõdijate sisenemine Konstantinoopolisse Bütsants 1263. aastal Tagasi ajajoonele 10 Konstantinoopoli hukk: Bütsantsi lõpp Aastal 1453 langes Konstantinoopol türklaste kätte pärast 53 ööpäevast piiramist Sellega lõppes Bütsantsi keisririigi eksistents
Suure residentsi juurde ja kuhu see varauusaja kuulsaim valitseja on ka maetud. Ristiusu levik 301 Armeenias sai ristiusk riigiusuks 313 Milano ediktiga lõpetati kristlaste tagakiusamine Rooma riigis 325 sai Etioopias (Aksumi riik) ristiusk riigiusuks 337 sai Gruusias (Iberia riik) ristiusk riigiusuks 337 ristiti esimese Rooma keisrina Constantinus Suur 380 sai Rooma riigi riigiusuks ristiusk (selle Nikaia versioon, alternatiiviks oli arianism) 391 keiser Theodosius keelustas enamiku paganlikest usutalitlustest 400 sai valmis ladinakeelne piibel (Vulgata), mis kujunes ametlikuks versiooniks. Autoriks Hieronymus (347-420) 432 alustas St Patrick oma misjonitööd Iirimaal 496 ristiti frankide kuningas Chlodovech 525 tuli munk Dionysius Exiguus välja tänase ajaarvamise (Anno Domini) ideega 6. sajandi keskel tegutses Wales'is misjonärina St David, kes ristis enamuse sealsest rahvast
sajand 16. sajandi algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine 3. Too kaks näidet miks peaks paganlus/ristiusk olema Rooma usk. Paganlus: · Mitu erinevat jumalat kelle poole pöörduda · Ei pidanud käima kirikus ja jälgima reegleid Ristiusk: · Üks jumal · Kõik olid võrdsed 4. Mõisted ja isikud Ariaanlus- 4.7. sajandil levinud kristlik õpetus Nikaia kirikukogu- see on esimene üritus jõuda konsensusele kirikus läbi üleüldise arutelu Hereesia- ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus Karolingide renessanss- oli kultuuriline edasiminek keskajal Karolingide dünastia valitsemisajal Frangi riigis, mille eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase Verduni leping- oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva
ka püha Makrina noorem, veel üks pühak sellest austusväärsest perekonnast. Gregorius otsustas hakata Nyssa piiskopiks aastal 372. Ta vend Basileios nimetas ta piiskopina ametisse, kuna ta soovis piiskopist liitlast enda metropoliidi läheduses. Gregorius oli kohal ka teises oikumeenilises kirikukogus Konstantinoopolis, kus ta kaitses Nikaia usutunnistust Arianismi vastu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kohtuma pidid väed alles Konstantinoopolis. Esimeste ristisõdijate seal oli 4000-5000 ratsarüütlit ja 30 000 jalameest. Teel vallutati ja rööviti hulk linnu, mistõttu kaotused olid juba enne Jeruusalemmani jõudmist üpris tõsised. Bütsantsi keiser kartis, et ühinenud ristirüütlite väed võivad Konstantinoopolile ohtlikuks muutuda. Seepärast aitas nad kiiresti üle väina ning läkitas aega viitmata edasi. Nendega ühines ka keiser Alexiose väesalk. Üheskoos piirati Nikaia linna (praegune Iznik Türgis), mis 45 päeva pärast alistuski. Alexios oli vahepeal sõlminud kaitsjatega salanõu: Nikaia jääb keisri meestele, mitte ristirüütlitele. Viimane osa retkest läbiti mererannikul. 1099. aasta juuni algul nägid ristirüütlid esmakordselt Jeruusalemma müüre. Asuti linna piirama, millele järgnesid verised tapatalgud. Ristisõdijad rajasid Jeruusalemma kuningriigi, mis ei püsinud kuigi kaua. Ristisõdijate riigid Kui ristisõdijad vallutasid 1099
konstatinoopoli alla. Kulisside tagant juhtisid seda retke veneestia dooz, prantsuse kuningas ja paavst innocentius3 . linnades süvenesid basileuse ja tema võõramaalastest liitlaste vastu meeleolud ning 1204. aasta veebruaris ta tapeti. Ristisõdijad vastasid sellele konstantinoopoli vallutusega. Seejärel ka hulga bütsantsi alasi ja tegid sellest ladina keisririigi. Bütsantsile tähendaski neljas ristisõda suurimat tagasilööki 4. sajandist alates kuigi 1261- aastal õnnestus nikaia keisril michael 8 palaiologosel genova raha ja laevastiku abiga konstantinoopolis basileuse võim taastada ja ristisõdijad sealt välaj ajada. Viimased ristisõjad. Innocentiuse 3 järeltulija honorius 3 kutsus ellu viienda ristisõjaj (1217-1221), millega kavatseti vallutada aijubiidide sultanaadilt damietta linn, niiluse deltas, et see vahetada siis jeruusalemma vastu. Lõpuks ei saavutanud ristisõdijad siiski midagi, 1219 aastal õnnestus damietta küll vallutada, kui 1221
11. saj asendati see omakorda feodaalide ratsaväega. · Kolleegiumid Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid ära- ja ametiühingutesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. · Keisri nimetas ametisse armee, senat ja rahvas (Vana-Rooma komme). Traditsiooniliselt vannutati keiser Konstantinoopoli hipodroomil. · Hipodroomi parteid rahvas jagunes vastavalt, millist värvi kaarikuvõistkonda toetati. 532.a Nikaia ülestõus, mille Justinianus veriselt maha surus. · Konsantinoopoli patriarh Bütsantsi kirikupea. Kroonis uue keisri. · Metropoliit piirkondlik kirikujuht · TSENTRALISEERITUD riik tugev keskvõim. Keiser jagas maid feodaalidele. · Feodaalset killustatust ei kujune elas linnas, elatus maa eest saadavast rendist. · Palju vabu inimesi tugevuse alus vabad talupojad. Maksti makse. Bütsantsi vaenlased · Bulgaaria riik (7.-11. saj) · araablased (7.-9. saj)
Mis aastal jagunes Rooma riik kaheks ja kuidas neid riike kutsuti? Aastal 326, kutsuti Lääne- Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks ehk Bütsantsiks. 8. Kuidas kutsuti Teist Roomat, kus see asus ja mis aastal see linn pühitseti? Uus Rooma (Roma nova), asus geograafiliselt Euroopat Aasiast lahutava Bosporuse väina ääres, pühitseti aastal 330. 9. Millal ja kus kutsuti kokku esimene üleüldine kirikukogu? Konstantinoopoli lähedal Nikaias kutsuti 325.a. kokku üleüldine e. oikumeeniline Nikaia kirikukogu, mida juhatas keiser Constantinus. 10. Mida tähendab "kristoloogiline dogma"? Kristoloogiline dogma tähendab, et Kristus on Jumala Poeg ning oma olemuselt üks Jumal- Isaga, seega siis Jumal. 11. Mida tähendab ladinakeelne sõna "filioque"? Pojast 12. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Püha Kolmainsuse dogma? Konstantinoopoli kirikukogul 381.a. võeti vastu Püha Kolmainsuse dogma 13. Kuidas kutsutakse Püha Kolmainsust ladina keeles? Trinitas 14
contractus innominati (« »). : Kanooniline õigus on roomakatoliku kirikus tekkinud eeskirjade kogum, mis on kujunenud kiriku kaanoneist, kirikukogude otsustest ja paavstide käskkirjadest, katoliiklikel maadel kasutusel alates 4. sajandist. Patriarh ja paavst Paavst 1. on suurpere meessoost pea. Sellele sõnale on religioonides omistatud kindlaid tähendusi. 2. (ladina papa; kreeka pappas, 'isa') ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Nikaia usutunnistus on I Nikaia kirikukogul 325. a vastuvõetud kristlik usutunnistus. Missale Romanum - , : , , . . . Nn barbariõigused germaani hõimude vanimad tavaõiguse üleskirjutused, mis tehti endine Lääne-Rooma riigi alal rajatud kuningriikides. Barbariõigused sisaldavad põhiliselt kriminaal- ja protsessuaalõiguse norme. Personaalsuse printsiip Saali õigus ehk Lex Salica saali frankide tavaõiguse kogum, kirjutati üles 6. sajandil, hiljem täiendati
Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo't altaril ohverdamisega, mis ongi teise osa keskseks toiminguks. Kõige vanemad missaosad on Kyrie, Gloria ja Sanctus, neid tunti juba varajase kristluse ajal. Kyrie on ainuke missa osa, mille sõnad on kreekakeelsed, samas kui teised on ladina keeles. Credo, mille aluseks on Nikaia usutunnistuse (325. a) tekst, lisandus missasse alles 11. sajandil. Huvipakkuv on itaalia helilooja G. P. Da Palestrina ühe kaalukama teose ,,Missa Papae Marchelli" saamislugu. Nimelt oli Trento kirikukogul plaanis keelustada kirikus polüfoonilise muusika esitamine. Põhjuseks toodi liialt keeruline muusikaline faktuur, mistõttu esmatähtsaks peetud tekst ei olnud hästi jälgitav. Eksperdiks paluti tol ajal kiriku ringkondades vastuvaidlematut autoriteeti omanud Palestrina
peamiselt Lutheri õpilaste ja trükiste kaudu juba 1520.aastatel ka Kesk-Euroopasse, Skandinaaviasse ja Baltikumi. 1555.aastal sõlmiti Augsburgi usurahu. Usurahu sõlmimisega anti maaisandale õigus valida endale ja oma alamatele usk ning kehtima hakkas põhimõte cuius regio, elus religio kelle võim, selle usk. Sellega sai luterlus katoliikliku kiriku kõrval eluõiguse. Luterliku kiriku õpetus toetub Piiblile ja vanakiriklikele Nikaia- Konstatinoopoli, Athanasiuse ja apostellikule usutunnistustele. Samuti on õpetuse aluseks 16.sajandil formuleeritud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus (1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis.
Innocentius III oli üllatavalt kiiresti jõudnud ühe oma põhieesmärgini ida- ja läänekristlus ühinesid katoliku kiriku egiidi all. Veneetsiagi võis tulemuste üle üksnes rõõmu tunda. Vabariik sai osa Konstantinoopolist, Adrianoopoli, Marmara mere sadamalinnad ja Kreeta saare, mis kõik kujutasid endast olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Bütsantsile aga tähendas IV ristisõda suurimat tagasiööki 4. sajandist alates. Kuigi 1261. aastal õnnestus Nikaia keisril Michael VIII Palaiologosel Genova raha ja laevastiku abiga Konstantinoopoli basileuse võim taastada ja ristisõjad Bütsantsi südaaladelt välja tõrjuda, ei saavutanud impeerium enam kunagi oma endist hiilgust. Ristisõjad olid kokkuvõttes minu arvates täiesti mõttetud ettevõtmised. Õnnestunuks võib neist lugeda vaid esimest ülejäänud kuus olid ebaõnnestunud. Sõdade eesmärke ei suudetud
54). 34 Armstrong 2007, lk. 122 35 Armstrong 2007, lk. 122 36 Armstrong 2007, lk. 122 37 Armstrong 2007, lk. 122 38 Armstrong 2007, lk. 122 39 Armstrong 2007, lk. 124 40 Armstrong 2007, lk. 123 41 Armstrong 2007, lk. 125 42 Armstrong 2007, lk. 125 7 Siin ei olnud tegemist enam tühipalja teoloogilise peensusega ja vaidluste lahendamiseks kutsus keiser Constantinus kokku kirikukogu (sinodi) Nikaia linnas (tänapäeva Türgis).43 Läbi kristluse helleniseerumise jõuti Jeesuse teologiseerimiseni.44 325a. Nikaia kirikukogul formuleeriti, et Jeesus on sama olemus Isaga. 381a. Konstantinoopoli kirikukogul formuleeriti, et jumaluses on kolm isikut ja üks olemus. 451 a. Chalkedoni kirikukogul formuleeriti, et Jeesusel oli kaks loomust jumalik ja inimlik, mis on ühes isikus, kellel on sama olemus inimestega inimlikus. Jeesuse
Kreeka-katoliku ja rooma-katoliku kiriku konflikt muutus pöördumatuks kui 1054.a. panid mõlemad pooled teineteist vastastikku kirikuvande alla. 5. Ladina keisririik ja Bütsantsi järglasriigid 1204 - 1261 4. ristisõja käigus vallutasid ristisõdijad 1204.a. rahvarahutustest ja dünastiatevahelistest tülidest lõhestatud Bütsantsi, korraldades seal suure veresauna. Senisele Bütsantsi territooriumile rajati Ladina keisririik, kreeka võim säilis Nikaia keisririigis. 6. Bütsantsi restauratsioon ja riigi kadumine 1261 - 1453 Nikaia keisririik sai lähtekohaks Bütsantsi tagasivallutamiseks 1261.a. ning Bütsantsi keisririigi taastamiseks. Palaiologoste dünastia valitsetud riik hõlmas põhiliselt Konstantinoopoli piirkonna. Teravad sisevastuolud soodustasid linna vallutamist türklaste poolt 29. mail 1453.a. ÕIGUSLIK ARENG Bütsantsi õiguse allikad. 1. Esmane allikas oli loomulikult rooma õigus. 2
ristisõdijate juhid peavad talle vasallivande andma. Bütsantsil oli samal ajal aga probleeme ristisõdijatega, kes röövisid ja vallutasid linnu. Peeti isegi lahinguid Bütsantsiga. Lõpuks pidid juhid andma keisrile ikkagi vasallivande. Mõned tegid seda heameelega nt Godefroi de Bouillon, teised suurema või vähema vastuhakkamisega. Ainult Tolouse´i krahv Raimund ei andnud vasallitõotusi. Lõpuks lastigi sõdijad üle Bosporuse väina ning seejärel pühendati peatähelepanu Nikaia linnale. Pärast 45 päevalist piiramist see alistuski. Tee Süüriasse oli vaba. Tee peal sai aga Edessast (1098) esimene ristisõdijate riik 1097. oktoobris jõuti Antiookia alla, kuhu suurem osa väest jäi peatuma. Ristisõdijate piiramine oli aga loid. Pärast toiduvarude täiendamist muutus piiramine hoogsamaks, kui kuuldi aga, et appi on tulemas (loomulikult vastaspoolele) Mossuli emiir Kerbogha, läks ristisõdijate seas paanika lahti. Antiookia lõpuks vallutati ja eelkõige
2 Jaanus Tammiste II kursus AU hakkaks kristlaseks, siis peaks ta oma võitudest loobuma, sest kristlaste jumal ei näe sugugi sõjakas ja vägev olevat. Frankide kuninga naabrid olid kristlased. Germaani hõimud said oma teadmised kristlusest idakiriku misjonitöö kaudu. Nikaia kirikukogul (325) oli esindatud ka gootide piiskop Theofilos. Gootide hulgas levitasid kristlust sõjavangid, keda oli toodud Bütsantsist. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas suurejoonelise misjonitööga, mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaani hõimudeni. Läänegootid kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaani hõimude pöördumiseni läks intensiivse misjonitöö tulemusel ligi sada aastat. V saj
Introitus missa avalaul Melism-kaunistus, ühel vokaalil mitme noodi laulmine KYRIE-missa üks vanemaid laule. Kreeka keelsest tekstist, lihtne palvelaul preestri ja koguduse vahel. Responsoorne ettekande viis, teksti ainult kolm rida, lihtne ülesehitus, rikkalikult kaunistatud lõpp. Kyrie laulud vaimulike rahvalaulude alused. GLORIA-aluseks tulevasele polüfoonilistele helilaadidele. Missa teine laul. Gloria in excelsis deo Au olgu jumalale kõrges CREDO-pärineb Nikaia usutunnistusest, kinnitatud 320a. 11.sajandiks Rooma liturgiasse, kreeka päritoluga. Psalmoodia laulmisega SANCTUS-püha, valmistab ette missa sisulise kõrgpunkti, iseloomustab hästi kaunistatud läbikomponeeritud meloodiad AGNUS DEI-tuli hilja Rooma liturigasse, muutuvate tekstidega. GRADUALE-psalmilaul(astmelaul-lauldakse esimesel astmel) muusikaliselt kõige huvitavam missalaul ALLELUIA-koosneb kolmest osast. ABAB-vorm
talle vaid nõu anda. Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse. Hipodroomil krooniti keiser, seal toimusid rahvakogunemised jms. c. Justinianus I ja Nika ülestõus Justinianus oli edukaim Bütsantsi keiser, kes üritas taastada Rooma suursugust impeeriumi. Tegi palju vallutusi, kuid peale teda algas Bütsatntsi langus, sest vaenlaseid tuli aina juurde: slaavlased, langobardid, araablased, pärslasedtürklased. Nikaia kirikugogu mõistis Aariuse õpetuse hukka, mille kohaselt on Kristus ajalik olend. d. Miks ei olnud Bütsantsi ajaloos feodaalse killustatuse perioodi? Bütsantsis polnud feodaalset killustatust, sest riigil oli oma palgasõjavägi. e. 1054.a. kirikulõhe ja selle sisu 1054. a toimus kirikulõhe, kirik jagunes Rooma- Katoliku kirikuks, mille keskuseks jäi Rooma ja Õigeusu e ortodoksi e kreekakatoliku kirikuks, mille keskuseks sai Konstantinoopol
Mitmel pool maailmas tegutsevaid ortodoksseid kirikuid ühendab ühine usk ja jumalateenistus. Ortodoksne kirik peab jumalateenistuse aluseks nii Piiblit, kui ka kiriku poolt edasi antud ja seletatud pärimust ehk fraktsiooni. 7 esimest kirikukogu tõlgendavad kõige usaldusväärsemalt ja selgemalt algkiriku usku. Kiriku õpetuse hilisemad esitlused ei omandanud kunagi sellist tähendust nagu läänekirikus. Oma jumalateenistustel ja kiriklikel talitustel kasutab ortodoksne kirik Nikaia Kondi usutunnistus. Selles puudub vaidlusi tekitanud väide, et püha vaim lähtub leo pojast. Õigeusukirikus on lubatud ikoonide dateerimine. See tähendab, et ei kummardatud pilte vaid nendel kujutatud pühakuid kellelt palutakse eest palveid, ortodokssel kirikul, nagu katoliku kirikulgi on 7 sakramenti neid nimetatakse müsteeriumideks eks saladusteks: 1)Pihtimine ristitav lastakse 3x vette isa, poja ja püha vaimu nimel
õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament). Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religiooseid arusaamu (nt: neitsistsünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Katoliiklus (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Katoliikluseks nimetatakse ka Rooma Katoliku Kiriku õpetust. Katoliikluse aluseks on Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon; neid käsitab katoliiklus Jumala vahetu ilmutuse allikaina.
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul
alused. Teoses esitatud väiteid Maailm on teinud tohutu vea, asendades maa-ema Jumal Isaga. Algkristlased ei uskunud, et Jeesus Kristus oli jumalik, vaid ainult, et ta oli suur jutlustaja ja prohvet. Peale Rooma keisri Constantinus Suure väidetavat pöördumist kristlusesse mõtles ta välja idee Kristuse jumalikkusest, et saavutada meeste ülemvõim ja naiste allasurumine. Nikaia kirikukogu, mille Constantinus aastal 325 pKr kokku kutsus, otsustas, millised evangeeliumid peavad Uues Testamendis sisalduma. See kirikukogu jättis välja hulga gnostilisi kirju Jeesuse elust, et kujutada teda jumaliku, mitte tavalise (ja sureliku) abielumehena. Tegelased Manuel Aringarosa - Bishop of Opus Dei. Aringarosa is conservative in his religious views and longs for the Church to return to strict ways. He has affection for material things that
nimetasid ta usutaganejaks. Ta oli viimane keiser, kes püüdis taastada vana antiigi kombeid. Julianus oli edukas väejuht, kuid hukkus sõjakäigul Pärsia vastu 363. aastal. Väidetavalt reetis ta sõja käigus mõni kristlasest sõdur. Keskaegsete allikate sõnul oli tegemist taevaste vägede sekkumisega. 5. Õpetuslikud vaidlused neljanda sajandi kirikus. Esimene ja teine oikumeeniline kontsiil. Triniteediteoloogia. Donatism. Ariuslus. 325. aastal kutsus keiser Constantinus I kohale Nikaia I kirikukogu. Konstantinus I ei huvitunud niivõrd teoloogilisest debatist kuivõrd pragmaatilisest kaalutlusest läheneda mõjukatele piiskoppidele, et vastuvõetavad riiklikud otsused enam konsensuslikud oleksid. Nikaiasse kogunes väidetavalt üle 300 kirikuisa, arutati triniteediõpetuse üle ning ka kristoloogilise kaanoni üle. Tähtsaim küsimus 4. sajandil näis olevat, milline on triniteediõpetuses Isa ja Poja suhe kas Kristus Jumala pojana on oma isaga täiesti
ja valgusallikate suunad piltidel jne. Kuul on ainult üks valgusallikas ja see on Päike. 2012 aastal on avaldatud fotod Kuu pinnast, kus asub ikka Ameerika lipp ja jäljed Apollo 11 ekspeditsioonist. 7. Tähtsaimaid uurimusi Kuu näiva liikumise ja kuuvarjutuste seaduspärasuste uurimine algas mitmes kohas hiljemalt 1 aastatuhandel e. Kr. Kuu kauguse ja mõõtmete määramisega tegelesid SamoseAristarchos(3saj. e.Kr.) ja Nikaia Hiparchos(2saj. e.Kr). Tähtsamaid teleskoopvaatlusi tegi 16 saj. lõpul T. Brahe(avastas Kuu orbiidi tasandi võnkliikumise ja mõõtis selle amplituudi - 9'). 1609 a. kirjeldas J Kepler Kuu orbiiti kui ellipsit. Esimesed 250 nime Kuu pinnamoodustistele pani 1647 a. J. Hevelius. Esimene tehiskeha ehk automaatjaam Luna 2, jõudis Kuu pinnale NSV Liidu poolt 14.11.1959 kell 0002. Edastades andmeid, et Kuul ei ole magnetvälja. USA astonaudid N. Amstrong ja E.E
o MISSA Eelmissa kuhu kuuluvad sissejuhatvad palved ja sõnaliturgia Peamissa- altarirituaalid ja armulaud I. Muutumatute tekstidega missa osa e ORDINARIUM Kyrie Issand halasta, missa üks vanimaid laule; Preestri ja koguduse vaheldumisi lauldav lihtne palve Gloria (Jumala au) meloodiad palvelaulude e. Psalmoodia karakteriga Credo (usun) Nikaia usutunnistusest, kõige võimsam katoliku kiriku kogu, laulumoraal on süllaabiline e silbitatud Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu) valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, kaunisatud rohkete kaunistustega Agnus Dei (Jumala Tall) 7.saj lõpul, tekst kolmeosalises struktuuris, mis moodustab ühtse raami II
(Jahve), jumala nime ei öelda kunagi, öeldakse Issand(Adonai) 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? 70 pKr, juudid 49. Mis keeles tuleb sõna ,,Christos" ja mida see tähendab? kreeka keelest Jumala salvitud valitseja 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida?kr euangelion kr Hea sõnum 51. Mis on kristlaste pühakiri ja millest ta koosneb?Piibel: Vana ja Uus Testament 52. Kas Jeesus Kristus on apostliku ja Nikaia usutunnistuste järgi Jumal, inimene või samaaegselt Jumal ja inimene? Samaaegselt mõlemat 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? Roomakatoliku kirik 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. tähistati? 31. oktoobril, 1517, Martin Luther naelutas 95 teesi linnakiriku uksele, juubeli oli 500 aastat. Kristliku kiriku revolutsioon 56. Kes oli Martin Luther
Mis keelest tuleb sõna „Christos“ ja mida see tähendab? "Christos" tuleb kreeka keelest ja tähendab "Jumala salvitud valitsejat" 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? Evangeelium (kr euangelion ‘hea sõnum’)- on on Uus Testament ja koosneb neljast Matteuse, Markuse, Luukase ja Johannese evangeeliumist. 51. Mis on kristlaste pühakiri ja millest ta koosneb? Kristlaste pühakiri on Piibel, mis jaguneb Vanaks ja Uueks Testamendiks. 52. Kas Jeesus Kristus on apostliku ja Nikaia usutunnistuste järgi Jumal, inimene või samaaegselt Jumal ja inimene? Jeesus Kristus (Jumala poeg, kellel on kolm hüpostaasi e. Isikut: Isa, Poeg ja Püha Vaim) on apostliku ja Nikaia usutunnistuse järgi samaaegselt Jumal ja inimene. 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? Roomakatoliku kiriku protestiks. 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. Tähistati? Usupuhastuspüha on 31
47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? Adonai. 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? 70 pKr Titus hävitab Jeruusalemma ja Teise templi. 49. Mis keeles tuleb sõna ,,Christos" ja mida see tähendab? Kreeka keelest. Jumala poolt salvitud valitseja. 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? Hea sõnum. 51. Mis on kristlaste pühakiri ja millest ta koosneb? Piibel - Vana ja Uus Testament 52. Kas Jeesus Kristus on apostliku ja Nikaia usutunnistuste järgi Jumal, inimene või samaaegselt Jumal ja inimene? Jumala saadetud inimene. UMBES VASTUS, EI TEA KAS ÕIGE 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? Patukirjade müük vms. 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. tähistati? Reformatsioon, 31. Oktoobril. Reformatsioon 500. 56. Kes oli Martin Luther? Luteri kiriku alusepanija. 57
– Adonai (Issand) 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? – 70 a pKr, Titus (juudid?) 49. Mis keeles tuleb sõna „Christos“ ja mida see tähendab? – kreeka keelest, ‘Jumala salvitud valitseja’ 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? – ‘hea sõnum’, rõõmusõnum 51. Mis on kristlaste pühakiri ja millest ta koosneb? Piibel, koosneb Vanast ja Uuest Testamendist 52. Kas Jeesus Kristus on apostliku ja Nikaia usutunnistuste järgi Jumal, inimene või samaaegselt Jumal ja inimene? – Jumal on üks, kuid tal on kolm isikut ehk hüpostaasi (Isa, Poeg, Püha Vaim) samaaegselt Jumal ja inimene 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? – Roomakatoliku kiriku 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. tähistati? – 31. Oktoober, sellel
Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus a. 313 Constantinose tolerantsusedikt b. 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) c. 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus 16. Kristlik kirik ja rooma õigus. Kanoonilise õiguse varasem areng. Ida (Kreeka-katoliku) kirik - 324.a alustas keiser Constantinus Bütsantsi väljaehitamist enda residentsiks. Kirikust sai bütsantsi stiilis riigiasutus koos patriarhiga, kes toodi sinna Roomast. Keisrile jääb õigus otsustada kirikliku õpetuse üle jättes enesele ka dogmaatiliste vormelite ametliku kinnitamise õiguse. Kirik avaldab ilma vastuseisuta austust keisrile
4. Ristiusu teke: Jeesuse elu ja õpetus; Paulus ja kristluse levik. Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 23) Hiline keisririik 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. 3. Ristiusu võidukäik: Milaano edikt; Nikaia kirikukogu; kiriklik organisatsioon; kiriku positsioon hilises keisririigis; munklus ja kloostrid; hereesiad: ariaanlus ja monofüsiitlus. 4. Rooma impeerium ja germaanlased; armee barbariseerumine. 5. Lääne-Rooma keisrivõimu langus: hunnid ja suur rahvasterändamine; läänegootide sissetung; Theodosius Suur ja keisririigi jagunemine; Alarich ja Rooma rüüstamine; vandaalid Põhja-aafrikas; Aetius ja Attila; Romulus Augustulus ja Odoaker. 6. Kristlik kultuur: Hieronymus; Augustinus.
seldsukid. Pealegi muutus Bütsantsi siseolukord XII sajandil vägagi ebakindlaks. Üks paleepööre järgnes teisele, teravnes talurahva võitlus feodaalse rõhumise vastu. Ristisõdade perioodil hakkas aina tugevamaks saav Venezia suurendama oma mõju Bütsantsile. Venezia õhutamisel suundus IV ristisõda (1202-1204) otseselt Bütsantsi vastu, mistõttu vallutati Konstantinoopol ja rüüstati seda halastamatult. Bütsantsist jäid järele vaid Nikaia ja Trapezundi feodaalriigid. Hoogu võttev klassivõitlus ja alalised feodaalvaenud nõrgestasid Bütsantsi veelgi enam. Riigikassa oli tühi ja sõjavägi tihti ilma palgata. Bütsantsi riigile saabus lõpp 1453. a. Pärast 53 päeva kestnud piiramist ründasid türklased Konstantinoopoli ja vallutasid selle. Nad nimetasid selle ümber Stambuliks. 5 Suurriik ja selle kolm kontinenti.
Jumal on Kristusesse armulikult jumalikkust avaldanud. Algselt prooviti regionaalsinoditega asja lahendada – Antiookias ja Aleksandrias. Kui keiser teada sai, lähetas saatkonna, ent ka see ei aidanud. Keisri jaoks näis diskussioon mõttetu. 324/325. a toimus Antiookias veel üks sinod, kus Ariuse vastaste positsioonid tugevnesid ning siis jõuti olukorda, kus muud polnud teha, kui pidi kokku kutsuma üleriikliku sinodi. Arius oli ametis Aleksandrias, mis pidas end Markuse asutatud linnaks. Nikaia oikumeenilisel kontsiilil 325. a - Ariuse õpetus ja olukord kirikus - Nikaia usutunnistus - Võitlus Nikaia otsuste pärast – homoios vs homoousios (piiskop Athanasius) Enamik piiskoppe kirjutas all, oli ka neid, kelle teoloogilised tõekspidamised erinesid. Võõras oli homoousiose mõiste. Aastatel 340-350 tekib patiseis. Constantius saab aru, et on tüli mõistete pärast ja toob sisse uue mõiste – homoiosteoloogia
Taastas lõplikult impeeriumi sisemise ühtsuse ja piiride turvalisuse; viis läbi sõjaväe- ja administratiivreforme; kristlaste viimane suur tagakiusamine leidis aset Constantinu Vana-Rooma keiser, Tõusis esile Diocletianuse tagasiastumisele järgnenud s kodusõdade käigus ; sai kogu riigi ainuvalitsejaks; Milaano ediktiga kehtestas usuvabaduse + legaliseeris ristiusu; juhtis Nikaia kirikukogu; muutis Konstanitinoopoli impeeriumi pealinnaks. Theodosius Vana-Rooma keiser; Tema nimele lisatakse ka "Gootide Sõber". Suur Konstantinoopoli kirikukogul kuulutas kristluse Rooma riigiusuks. Algas paganausu riiklik tagakiusamine. 394 tõusis kogu Rooma riigi ainuvalitsejaks, ühendades impeeriumi viimast korda ühe keisri võimu alla.
aastaga, sest paavsti jaoks algas aastamärtsikuuga). Juliuse kalendri järgi oli aasta keskmiseks pikkuseks täpselt 365,25 ööpäeva, kuid keskmise troopilise aasta kestus on ligikaudu 365,24219878 ööpäeva. Seetõttu lisab Juliuse kalender iga 1000 aasta kohta ligikaudu 8 ülearust ööpäeva, nii et kalendriaasta jääb päikeseaastast maha. Katoliku kirik tahtis kalendrit parandada selleks, et ülestõusmispüha saaks tähistada ajal, mis lepiti kokku esimesel Nikaia kirikukogul aastal 325. Ettenähtud aeg oli pühapäev pärast Kuu 14. päeva, mis langeb kas kevadisele pööripäevale või sellest hilisemale ajale. Kevadine pööripäev langes tol ajal ligikaudu 21. märtsile. Selle kirikukogu ajal oli juba märgatud, et kevadine pööripäev oli pärast Juliuse kalendri kasutusele võtmist nihkunud. Kalendri muutmise asemel lepiti kokku, et kevadine pööripäev ei ole mitte 24. märts või 25. märts, nagu algselt, vaid alati 21. märts. Ent 16
7. Mis aastal jagunes Rooma riik kaheks ja kuidas neid riike kutsuti? Aastal 396 kaheks osaks: Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks, millest sai tuhande aastane Bütsantsi keisririik. 8. Kuidas kutsuti Teist Roomat, kus see asus ja mis aastal see linn pühitseti? Uus Rooma, ausus Konstantinoopolis ja pühitseti aastal 330. 9. Millal ja kus kutsuti kokku esimene üleüldine kirikukogu? Konstantinoopoli lähedal Nikaias kutsuti 325.a. kokku üleüldine e. oikumeeniline Nikaia kirikukogu, mida juhatas keiser Constantinus isiklikult. 13 10. Mida tähendab "kristoloogiline dogma"? Kristus on Jumala Poeg ning oma olemuselt üks Jumal-Isaga, seega siis Jumal. 11. Mida tähendab ladinakeelne sõna "filioque"? Püha Vaim väljub nii Isast kui ka Pojast. 12. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Püha Kolmainsuse dogma? Konstantinoopoli kirikukogul 381.a. 13. Kuidas kutsutakse Püha Kolmainsust ladina keeles? Trinitas. 14
apostlike kirju + loetakse lõik evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus peamissa rituaalne ohvritalitus altaril. Jaguneb kaheks: muutumatute tekstidega, lauludega osa - ordinaarium meeloodia võib muutuda, tekst on sama; 5 kohustuslikku laulu: kyrie(issand halasta, vanimaid missa laule, koguduse ja preestri vaheline lühike palvelaul), gloria(au, liigendatud, psalmoodia karakteriga), credo(mina usun, tekst NIKAIA usutunnistus), sanctus benedictus(püha kiidetud olgu, kuni 17. saj olid koos) ja agnus dei(jumala tall); + lõpulaul ITE MISSA EST muutuvate tekstidega, lauludega osa propium algab lauludega graduale ja alleuia, mis moodustavad missa muusikalise kõrgpunkti, aluseks rahvalaulude tekkele communio leiva-veini ohverdamine altari juures offertoorium armulaud patuste jaoks Varase keskaja muusikateoreetikud:
4.saj kuulutatakse donatistide õpetus väärõpetuseks. Kirik peab olema ühtne, ei saa lubada kirikusiseselt mitmeid õpetusi. Ariuse õpetuse pooldajad ehk ariaanid. Arius on Aleksandria preester. See õpetus tegeleb kolmainu probleemiüle arutlemisega. Jõuti järelduseni, et isa, poeg ja püha vaim vahekorras ei ole poeg võrdne. Kuna poeg lähtub isast, siis ei ole ta sama püha, kui isa, mis on vastuolus kolmainu õpetusega. Arius saadetakse Aleksandriast välja. 325.a. Nikaia kirikukogul tunnistatakse Ariuse õpetus hereetiliseks. Sätestatakse ka kirikukogu ülimuslikkus. Keisril on õigus sekkuda kirikuasjadesse. KIRIKUISAD 3.-5. sajandini saavutab kristlik idee oma võidu paganliku idee üle. Sellest hoolimata paganlik idee ei hävine. 3.-5. saj on kristlased nõus mõttega, et kogu paganlik filosoofia on üle kristlikust filosoofiast. Ollakse nõus, et paganlikud eelkäijad on saavutanud filosoofias rohkem, kui kristlased
piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamatust. Uus testament valmis kreeka keelsena. Ladina keeles nimetatakse seda vulgata ehk rahvapärane. Vana testament See tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religioosed arusaamad (nt: neitsi sünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Evangeeliumid Evangeeliumid jagunevad neljaks ja need neli evangeeliumi omistatakse Matteusele, Markusele, Luukale ja Johannesele. Kolm esimest evangeeliumi kasutasid sama materjali Jeesuse loo jutustamiseks ning neid tuntakse sünoptiliste evangeeliumidena. Need põhinevad suulisel traditsioonil. Neis leitud erinevused näitavad, kuidas kristlased rakendasid oma elus Jeesuse õpetust. Matteuse evangeelium: Sümboliks on inimnägu või figuur. Evangeelium valmis enne 1
piibli. Uus Testament Koosneb 4 evangeeliumist. Evangeeliumidele lisati apostlite kirjad ja Johannese ilmutusraamatust. Uus testament valmis kreeka keelsena. Ladina keeles nimetatakse seda vulgata ehk rahvapärane. Vana testament See tõlgiti 3saj ekr heebria keelest kreeka keelde. Olulisel kohal on keiser Constanuse ajal idamaade religioosed arusaamad (nt: neitsi sünd peab olema ime, muidu ei ole usutav!) ja judaismi monoteismi segu usutunnistus: Apostellik usutunnistus - Nikaia usutunnistus. Evangeeliumid Evangeeliumid jagunevad neljaks ja need neli evangeeliumi omistatakse Matteusele, Markusele, Luukale ja Johannesele. Kolm esimest evangeeliumi kasutasid sama materjali Jeesuse loo jutustamiseks ning neid tuntakse sünoptiliste evangeeliumidena. Need põhinevad suulisel traditsioonil. Neis leitud erinevused näitavad, kuidas kristlased rakendasid oma elus Jeesuse õpetust. Matteuse evangeelium: Sümboliks on inimnägu või figuur. Evangeelium valmis enne 1
47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? Issand 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? 70. a pKr juudid. 49. Mis keeles tuleb sõna ,,Christos" ja mida see tähendab? Jumala salvitud valitsejat. 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? Hea sõnum. See on uus testament. 51. Mis on kristlaste pühakiri ja millest ta koosneb? Pühakiri on Piibel. See koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. 52. Kas Jeesus Kristus on apostliku ja Nikaia usutunnistuste järgi Jumal, inimene või samaaegselt Jumal ja inimene? Samaaegselt on Jumal ja inimene. 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? Katoliku kiriku 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. tähistati? 31. oktoobril ususpuhastuspüha. Martin Luther naelutas linnakiriku uksele 95 teesi, kus ta mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sellest möödus 500 aastat. 56
Adonai Issand 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? Teine tempel (hävitasid roomlased 70 pKr) 49. Mis keeles tuleb sõna ,,Christos" ja mida see tähendab? Kristus / kr Christos Jumala salvitud valitseja 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? Evangeelium > kr euangelion kr Hea sõnum 51. Mis on kristlaste pühakiri ja millest ta koosneb? Piibel: Vana ja Uus Testament 52. Kas Jeesus Kristus on apostliku ja Nikaia usutunnistuste järgi Jumal, inimene või samaaegselt Jumal ja inimene? Samaaegselt Jumal ja inimene. 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? Katoliku kiriku 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. tähistati? Reformatsioon 500, 31. oktoobril 56. Kes oli Martin Luther? Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse
Eliit täitis nii valitsusameteid kui vaimulikukohti Kodus oli perepea ka ülempreester Printsiip “do ut des”. Oluline oli rituaal, mitte usk ega dogma. Õiguse juured etruskide religioonis Võtsid omaks teiste rahvaste jumalad Keisrivõimu ajal kristlus kui ainujumalaõpetus 313 Constantinose tolerantsusedikt 324 Konstantinopol (paavst, patriarh) 325 Nikaia kirikukogu, usutunnistus Rooma õiguse tähtsus Euroopale Pakkus võimalust iga maa enda õiguse arendamiseks Kompaktsel kujul valitsejatele meelepärane, tugevat keisrivõimu tunnistav õigus Teisalt palju vastuolulisi sätteid, mille vahel võis valida. Tugevus: õigusjuhtude, -nähtuste ja -mõistete analüütiline liigendamine (tõusis teistest arhailiste riikide süsteemidest kõrgemale), ordaale ei kasutatud RÕ tähendus Euroopa õigusajaloos: 1.1
kristlased võivad sõdida. 5. alates 7. sajandist tekib islam, kristlased peavad sellega arvestama hakkama. Perioodid nüüda lles sisi vist: 1. Patristiline periood- "pater" ld keeles "isa" (kirikuisa) opostlite ajast kuni umbes a 800. Opostlid- jeesuse õpilased, kes peale jeesuse surma saavad selle kiriku rajajaks. Jaguneb kaheks perioodiks: a) kristluse ja antiikmõtlemise kokkupõrge- alates paulusest(u aastast 60,70) ja lõppeb Nikaia kontsiiliga aastal 325. B) Augustinuse tegevusega algab (354-430) kuni umbes 800. Kristlikud dogmad töödeldakse ühtseks 2. Skolastika: a) varajane skolastika 9-12 saj, seda iseloomustab skolastilise meetodi väljatöötamine, teoloogia ja filosoofia sidumine, Platonist ja Aristotelesest lähtub universaaliate võitlus. B) kõrgskolastika- 13 saj aeg kus toimub aristotelese teoste tõlkimine ja tema ideede levik. (Aquino Thomas) 3
sõnadega " " ("selle all valluta"). Constantinus käskis oma sõduritel oma kilpidele need sümbolid paigutada (Kreeka tähed ja ). Lahing võideti. Pärast oma võitu toetas ta kristlasi majanduslikult, ehitas kirikuid, andis kristlastele maksuvabastusi jne. 313. aastal kuulutas ta Milano Ediktiga kristluse lubatud ehk riiklikuks religiooniks Roomas. Surivoodil Constantinus lõpuks ka ristiti. 325 kutsus Constantinus Suur kokku Nikaia Kirikukogu, esimese oikumeenilise kontsiili, pannes sellega aluse ühtse katoliikliku (universaalse) kiriku tekkimisele. RELIGIOONID
kinda, mille ta viskab kellelegi sülle, samal ajal hüüdes kas õhk, vesi või maa. Kinda saaja peab ütlema kiirelt ühe linnu või looma nime, kes vastavas keskkonnas elab. Õige vastuse korral viskab vastaja kinda edasi, suure viivituse või valesti vastamise puhul annab ta aga midagi panti. 2.4. Lihavõtted ehk munadepühad Ülestõusmispüha on üks vanimaid ja tähtsamaid ristiusu pühasid. Lihavõtted on liikuvad pühad, mis Nikaia kirikukogu otsusel algavad esimesel täiskuujärgsel pühapäeval peale kevadist pööriaega ning määravad paastu alustava, vastlapäeva, palmipuudepüha, taevaminemispüha ja nelipüha asukohad kalendris. Eestlastel on lihavõtte kombestikku kuulunud elamu korrastamine, külanoorte kiigelkäimine, munade värvimine, muna ja kohupiimatoitude valmistamine ning uuemal ajal ka kaartide saatmine. Kuna munade värvimine on üks lihavõtete traditsioonidest, siis selle juures käib ka väike
7. Mis aastal jagunes Rooma riik kaheks ja kuidas neid riike kutsuti? Aastal 396 kaheks osaks: Lääne-Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks, millest sai tuhande aastane Bütsantsi keisririik. 8. Kuidas kutsuti Teist Roomat, kus see asus ja mis aastal see linn pühitseti? Uus Rooma, ausus Konstantinoopolis ja pühitseti aastal 330. 9. Millal ja kus kutsuti kokku esimene üleüldine kirikukogu? 15 Konstantinoopoli lähedal Nikaias kutsuti 325.a. kokku üleüldine e. oikumeeniline Nikaia kirikukogu, mida juhatas keiser Constantinus isiklikult. 10. Mida tähendab "kristoloogiline dogma"? Kristus on Jumala Poeg ning oma olemuselt üks Jumal-Isaga, seega siis Jumal. 11. Mida tähendab ladinakeelne sõna "filioque"? Püha Vaim väljub nii Isast kui ka Pojast. 12. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Püha Kolmainsuse dogma? Konstantinoopoli kirikukogul 381.a. 13. Kuidas kutsutakse Püha Kolmainsust ladina keeles? Trinitas. 14
1095 kuulutas paavst Urmanud II türklastele-seldzukidele sõja ja kutsus rahvast osalema. I ristisõda: 1096-1099 – rüütlid moodustasid 4 sõjaväge (2 Prantsusmaal, 1 Itaalias ja 1 Madalmaades ja Põhja- Saksamaal. Kohtuma pidid Konstantinoopolis. Üks juhte oli Godfroi de Bouillon (suri sõjakäigu ajal, maeti Kristuse haua lähistele). Osales 4000-5000 ratsarüütlit ja u. 30 000 jalameest. Tee peal vallutati ja rüüstati hulk linnu. Vallutati Nikaia, Antiookia, Jeruusalemm. Rajati Jeruusalemma kuningriik. Vallutatud alade kaitseks loodi rüütliordud: 1118 – Templiordu 1113 – Johanniitide e. Hospidaliitide ordu (eelkõige Itaaliast pärit rüütlid) 1198 – Saksa e. Teutooni ordu II ristisõda (1147-1149) – osales kaks Euroopa kuningat (Louis VII ja Konrad III). Piirati Damaskust III ristisõda 1189-1192 – Islam jätkas konsolideerumist. Sultan Salah ad Din rajas Egiptuses võimsa riigi. 1187 –
Jeesuse tulekut. Uus Testament (UT) räägib Jeesusest, tema õpetusest ja lähisündmustest pärast Jeesuse surma. UT koosneb neljast – Matteuse, Markuse, Luukase ja Johannese evangeeliumist (kr euangelion ‘hea sõnum’), Apostlite tegude raamatust (jutustab põhiliselt Pauluse misjonireisidest) ja 21 kirjast. Viimane osa on Johannese ilmutusraamat. 52. Kas Jeesus Kristus on apostliku ja Nikaia usutunnistuste järgi Jumal, inimene või samaaegselt Jumal ja inimene? – Jeesus on Jumala poeg, tal on nii inimlik kui ka jumalik loomus. 54. Millise kiriku tegevuse protestiks tekkis protestantism? – Katoliku kiriku. 55. Mida tähendab luterlastele usupuhastuspüha ja mis kuupäeval see on? Millist suurt juubelit sellega seoses 2017.a. tähistati? – 31. oktoobril on luterlik usupuhastuspüha, sest kõigi pühakute päeva eelõhtul (31
annaabi.ee 
