Füüsika ja taevas (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Pilved ja sademed

Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks. Rünkpilved on väikesed ja kohevad nagu villakuhjad. Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk väga külm. Kiudpilved tulevad taevasse siis kui ilma hakkab muutuma. Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett. Sademed on vihm, uduvihm, kaste, lumi, rahe, jäide, härmatis, lume- ja jääkruubid. Vihm ­ vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks. Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad

Loodus õpetus

13

rtf

Meteoroloogia konspekt

soojeneb. Kiirguse erinevused Mida kõrgemale maapinnalt tõusta, seda suurem on kiirgus. Solaarkonstant - kiirgus atmosfääri ülemisel piiril, mis langeb päikesekiirtega risti olevale 1cm2 suurusele pinnale minutis. Lõuna pool on kiirgus suurem kui põhja pool ja geograafilise laiuse suurenemisega kiirgus väheneb. Põhjas on kiirgus horisontaalpinnale väiksem, sest lõunas on Päike kõrgemal ja seetõttu langevad kiired seal horisontaalpinnale suurema nurga all. Kui taevas on üleni pilves, siis ei esine otsekiirgust üldse. Pilved hajutavad päikesekiired atmosfääri laiali. Selge ilmaga on hajuskiirgus nõrk. Hajuskiired valgustavad meid pilves ilma korral, hajuskiirgus valgustab ka neid kohti, kuhu otsekiirgus ei pääse. Kõige intensiivsem on kiirgus keskkpäeval, so päikese kõrgseisu ajal. 2.Temperatuur meteoroloogilise elemendina Temperatuur ja termomeetrid Meteoroloogilistes nähtustes esineb energia on soojusenergia

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused

8

docx

Agrometeoroloogia eksam

Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss ­ kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaalne tasakaal. Päikeseki

Agrometeroloogia

7

rtf

Loodusõpetuse referaat - Eesti ilmastik

temperatuur,õhurõhk, tuul, pilved ja õhuniiskus,sademed. Temperatuur See on ilmaelement mida me kasutame iga päev. Sellest oleneb ka mida me selga paneme kui ilm on väga külm siis paneme jope. Soojema ilma puhul jätame jope aga selga panemata. Temperatuuriga käib kaasas ka päike mis maapinda soojendab. Õhk soojenebki peamiselt soojenenud aluspinna toimel. Temperatuuri mõõtmine Temperatuur on iga päev erinev. Külmad tuulepuhangud põhja- kaarest ja pilvine taevas muudavad meie suvepäeva jahedaks. Soe õhk lõunast võib aga tõsta isegi öösel kiiresti temperatuuri. Täpsete ja võrreldavate andmete saamiseks mõõdetakse seda alati varjus 2 meetri kõrgusel asuvas mõõtmistornis.(1,lk 35) Õhurõhk Mida kõrgemale maapinnast tõused, seda külmemaks muutub õhk. Peale temperatuuri langeb kõrgemal ka õhurõhk. Õhukiht,mis ulatub maapinnast mitmesaja kilomeetri kõrgusele,rõhub oma raskusega nii maapinnale,

Loodus õpetus

42

docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Viimati hakati kasutama sateliite. AERONET Eestis (Aerosol Robotic NETwork, NASA suurprojekt), mis kujutab endast Päikese spektraalse otsekiirguse ja taevasfääri heleduse seiret fotomeetrite globaalses võrgustikus ning selle alusel järelduste tegemist kiirguslevi ja aerosooliosakeste omaduste kohta .AERONET võrgustiku fotomeetrid on töötanud kokku enam kui 400 asukohas;Eestis asub see Tõravere observatooriumis. Geofüüsika ­ laiemas tähenduses kogu planeediga Maa seotud füüsika, planeedi ja selle Tegijapoiss 2010 osade füüsikaline kirjeldamine, kitsam tähendus ­ Maa tahke osa füüsika . Jaguneb meteoroloogiaks , hüdrosfäärifüüsikaks , litosfäärifüüsikaks ja krüosfääri füüsikaks. Meteoroloogilised elemendid ­ atmosfaari seisundit ja atmosfaaris toimuvaid protsesse ning nahtusi kirjeldavad suurused ehk parameetrid ja karakteristikud, mida voib valjendada kas numbriliselt (kui tegemist on kvantitatiivselt moodetava voi hinnatava

Üldmeteoroloogia

10

docx

Agrometeoroloogia enamus loenguid

Insolatsioon ja hajukiirguse intensiivsus. Hajuvuse protsess (kiirgus muudab oma leviku suunda) ja teine protsess, kus energia muundub soojuseks (molekulid, vastastikmõju atmosfääris jne). Hajuvuse koefitsient sõltub lainepikkusest. Ta on võrdeline mingi konstant k ~ a/4 . See kehtib vaid siis kui osakesed on väikesed, see ei kehti suurte osakeste puhul. Rayleish seadus ­ hajuvuse koefitsient on pöördvõrdeline hajuvuse pikkuse neljanda astmega. Mida sinisem on taevas, seda puhtam on õhk, taeva värvus ütleb hästi kui puhas on õhk. Kui taevas on tuhk ja hall, siis on lisandeid palju ja õhk on paha. Miks on loojanguvärvid punased? Sest kui päike laskub horisondile, siis päikesekiirte tee läbi atmosfääri läheb järjest pikemaks ehk hajumine on järjest suurem ning hajub kõrvale sinine värv, siis jääb alles punane värv. Kui osakesed on suuremad, siis hajuvuse koefitsent enam ei sõltu lainepikkusest. Astendaja läheb järjest väiksemaks.

Agrometeroloogia

3

odt

Kliima

pasaattuulte vöömdis. Kuna selles piirkonnas valitsevad laskuvad õhuvoolud, siis pilvi ei teki ja sedemeid ei ile. Palju sajab ainult mägede tuulepealseltel nõlvadel ja rannikualal. Troopilist merelist õhku võib Eestisse jõuda erandjuhul suvisel ajal Lõuna -Euroopast. Troopiline kontinentaalne õhk- on palav ja äärmiselt kuiv. Ta kujuneb troopiliste kõrbete, nt Sahara kohal . Valdavalt laskuvad õhuvoolud ei lase pilvedel tekkida, mistõttu taevas on pilvitu. Selle tagajärjeks õhutepmeratuuri suur ööpäevane kõikumine. Troopilist kontinentaalset õhku Eestisse peaaegu ei j'õua, küll on ta valitsevals suvisel ajal Vahemere ääres. Ekvatoriaalne õhk- on kuum ja niiske. Ekvaatori lähedase madalrõhuvööndis nii ookeanide kui ka mandrite kohal. Seal esinevad võimsad tõusvad õhuvoolud(konvektsioonivoolud), iga päev sajab paduvihma ja maapind on püsivalt niiske. Sajab rohkem. Kui jõuab aurata. Sellist õhku Eestisse ei jõua

Geograafia

16

doc

Agrometeoroloogia arvestus

Intensiivus sõltub eelkõige pilvisusest kuid samuti ka Päikese kõrgusest, õhu sumedusest ja aluspinna albeedost. Tugevasti suurendavad hajukiirgust keskmised ja ülemised pilved, kuna alumised pilved vähendavad hajukiirgust 1 selge ilmaga võrreldes. Kui puuduks päikesekiirguse hajumine, oleksid valgustatud ainult need kohad, kuhu langevad päikesekiired, mujal valitseks täielik pimedus. Ka taevas oleks päeval süsimust, millel säraksid heledate punktidena tähed ja kettana Päike. *Otsekiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus Insolatsioon ehk kiiritus ­ otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (ruutsentimeetrile) 1 minuti jooksul. Insolatsioon on maksimaalne juunis ja minimaalne detsembris. 4) Päikesekiirguse nõrgenemine atmosfääris. Kiirguse nõrgenemine on tingitud hajumisest

Füüsika

Kommentaarid (0)