Pehmete plastide remont (1)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Tugevate plastide remont

Tugevate plastide remont Tugevate komposiitplastide koostises on kasut. tugevdatud kiudmaterjali (enamasti klaaskiud) Enamlevinud on ebakorrapärase struktuuriga kangad. Parandamisel kasut lisaks liimile tugevdusmaterjale. SMC ja kallimatel süsinikkiud (CFRP) 1. Õgevendatava detaili ettevalmistus - vigastatud koha eemaldamine 2. Tugevdusmaterjali ettevalmistamine Kahepoolsel remondil sisepinna tugevdamine ja liimimine 3. Väispinna tugevdamine ja liimimine 4. Lõppviimistlus Prao puhul lihvitakse pragu välja Rolok või orbitaallihvijaga (abrassiiv 120) Pintsli või plastiklabidaga 1. kiht liimi, siis tugevdusmaterjal peale (kangas), et liim tuleks läbi kanga ja kohe uus kiht liimi. Lihv 120-180-240. Läbival vigastusel lihvit servad mõlemalt poolt 45 kraadi. Parandustükid liimit seestpoolt väljapoole. Jäetakse ruumi ka viimistlusmaterjali jaoks. Sügavatel kiimustustel freesit servad 45 kraadi ja täidet sobiva liimiga. 

Plastide töötlemine

17

doc

Plaatimine läbi ajaloo

Plaatimine võib alata pärast hüdroisolatsioonikihi täielikku kuivamist. Seega ei ole plaatimine töö, mis valmib päevaga, tuleks arvestada kuni nädalaga. Kui kasutada vastavat plaadisegu, siis on võimalik töid ka kiiremini teostada, kuid sel puhul on plaatimine kallim. Järgnevas referaadis on toodud välja erinevad plaatmaterjalid, nende kinnituseks kasutatavad valmis ja kuivsegudest ja hüdroisolatsioonist. Veidi plaatimisest Olenemata sellest, kas käsil uusehitus või plaanis remont, on iga ehitustöö juures oma spetsiifika, mida tööde tellija peaks teadma. Siinkohal mõned nõuanded plaatimistööde kohta. Plaatimistööde planeerimisel ja kavandamisel peaks arvestama järgmisega: Kogus: plaatide ostmisel või tellimisel küsi alati nõu ehituskaupluses müüjalt, sest tema oskab välja arvutada vajaliku koguse + kaoprotsendi varuks, konkreetse plaadi mõõtmeid arvestades. Kõige parem, kui sul on täpsete mõõtude plaatimisjoonised,

Plaatimine

74

docx

Ehitusmaterjalide eksami materjal 2014

materjale, vähem ümarmaterjale. 05.05.2014 · Külmalõhed- välised radiaallõhed, mis tekivad kasvava puu tüvel talvel madalate temperatuuride mõjul. Sagedamini paikneb tüve tüükaosal, sügavuti ulatub säsini. Välispinnal kaasneb lõhega puidu ja koore kasvamisest tingitud iseloomulike vallikeste ja harjade moodustamine tüvel. Külmalõhed tekivad sagedamini kõvade lehtpuude (vaher, pöök, tamm, saar), kuid ka pehmete lehtpuude (haab, pärn) jämedatel tüvedel. Okaspuudel esineb külmalõhesid tunduvalt harvem. Külmalõhe tekkimise põhjuseks arvatakse tunduvat erinevust puidu surves madalate temperatuuride toimel tangensiaal- ja radiaalsuunas, mis põhjustab kriitiliste pingete tekkimise ja kudede rebenemise. Seda soodustab ka mõningal määral vee paisumine külmumisel tüve keskkohas. Külmalõhe rikub puidu terviklikkust ja muudab tüve

Ehitus

31

docx

Materjalide keemia eksamiküsimuste vastused 2015

Seetõttu tekib perliit eriti ühtlase ja peeneteralisena ning kõvadus on lõõmutatud terase omast suurem. Tähtsaim termiline töötlus on karastamine, mille käigus muutub teras palju kõvemaks ja elastsemaks Noolutamisel kuumutatakse terast aeglaselt kuni temp-ni 725 kraadi ja jahutatakse mõõduka kiirusega. algul lehekestena tekkinud tsementiit muutub noolutamisel teraliseks, mistõttu terase sitkus suureneb. Terase pinna keemilis-termilisi töötlemisi kasutatakse sagedamini pehmete (alla 0,25% süsinikku) teraste õhukese pindkihi kõvendamiseks Terast kuumutades temp-il 1000 kraadi koos kroomi, räni või mõne teise elemendi ühendiga saab küllastada terase pindkihti selle elemendiga, mis tõstab pinna kõvadust, korrosiooni- ja kuumakindlust. Nafta töötlemine ja põhilised naftasaadused. Naftast saadakse bensiini, diislid, petrooli, reaktiivkütust ja mitmesuguseid õlisid. Naftas on üle 1000 komponendi, süsivesinikud moodustavad neist 80-90 massiprotsenti.

Materjalide keemia

9

docx

Materjali Õpetus

Väga tugevasti karastatud terast soolvees, nõrgemini vees, keskmiselt soojas vees ja õlis, mida rohkem on terases süsinikku, seda aeglasem peab olema karastamine. Jahutamine algus peaks olema kiire ja lõpu osa aeglasem. Karastamise eriliik on pind karastus. Kuumutatakse karastatava detaili pindmist 1-3mm kihti. Detaili sisemus aga jääb karastamatta. Detaili kuumutamine peab olema kiire, sest muidu leviks soojus liiga sügavale. Karastus defektideks on praod, kõverdumine, pehmete kohtade tekkimine, süsiniku sisalduse vähenemine pinna kihis. Noolutamine On karastusjärgne operatsioon, mis kõrvadab liigse hapruse ja vähendab sisepingeid. Terase sitkus suureneb ja kõvadus väheneb. Selleks kuumutatakse detaili 150-670o ning jahutatakse aeglaselt maha(vees või õhus). Madal noolutamine toimub temperatuuril 150-250o. Jahutatakse õhu käes. Kasutatakse peamiselt tööriista terasete juures karastus hapruste vähendamiseks. Suure kõvaduse ning

Auto õpetus

91

doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad

18

doc

Materjaliõpetuse konspekt

Tehnikas kõiki nimetatud materjale iseloomustavad järgmised põhiomadused: 1. mehaanilised(tugevus, pinna kõvadus, deformeeritavus, sitkus) 2.Elektrilised omadused (juhitavus, eritakistus) 3.Füüsikalised omadused(sulamis temp, erikaal,korrosiooni kindlus) 4.Tehnoloogilised omadused(sepistatavus, valatavus) Põhiomaduste tundmine võimaldab luua: 1.nüüdisaegseid, kaasaegsed seadmeid(töökindlaid) 2.Luua uusi sulameid, materjale 3.Seadmete õigeaegne remont ja hooldamine Kõik need omadused on kinnitatud Riiklike standarditega- juuridilised dokumendid, nende alusel kontrollitakse marejali õigsust ja koostatakse tellimiskirjad. EN- Euronormid Materjalide mehaanilised omadused Mehaanilised omadused sõltuvad materjali keemilisest koostisest ehk siseehitusest. Mehaanilised omadused on: 1) tugevus- matejalide vastupidavus võime, purunemata st katsetamisel määratakse maksimaalne purustav jõud. Rm=Fmax/A (N/mm2)

9

docx

Labori praktikumid

1...3000 kgf. Seda meetodit kasutatakse enamasti metalsetel materjalidel. Katsekeha min. Paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus. Tõbetugevuse ja HB vahel kehtib ligikaudne seos Rm ~ 3 HB. Rockwelli- universaalne. Tulemus loetakse otse masina skaalalt. Puuduseks on nõutav katseobjekti hea pinnaviimistlus ja korralik baseerimine töölauale. Metalsete materjalide korral kasutatakse A-(teras),B-(Al-sulamid), ja C-(kõvasulamid)skaalat, pehmete sulamite ja plastide puhul H-, R-, M-skaalat. Otsak surutakse sisse eeljõuga 10 kgf ning seejärel suurendadakse põhijõuni(60, 100 või 150 kgf). HR-i iseloomustab otsaku(koonuse või kuuli) sissetungimise sügavuste vahe materjalis. Vickersi- põhineb teemantpüramiidi(4-tahuline, jõuga 1...100 kgf) sissesurumisel materjali. Võimaldab määrata mis tahes metalli või sulami kõvadust(k.a õhukene metall ja pinnakiht). Puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele( poleeritud pind)

Tehnomaterjalid

Kommentaarid (1)