1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? Etruskid. Etruskide ehituskunsti meenutavad Rooma vanimad ehitused. 2. Mis oli suurim saavutus rooma kunstis? Lubjamördi kasutuselevõtt (+ veel palju teisi ehitustehnilisi uuendusi ja uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt: 1) kas. põletatud tellist; 2) võeti kas. uued konstruktsioonid ehituses: KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks), VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks), KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 3. Kuidas valmistati lubjamörti? Kiviklibu, vulkaanilise tuha ja vee kokkusegamisel. 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 1) KAARED (kas. seintes olevate avade katmiseks); 2) VÕLVID (kas. nelinurksete ruumide katmiseks); 3) KUPLID (kas. ringikujulise ruumi katmiseks). 5. Mis on ristvõlv? Kahe silindervõlvi ristumisel saadav võlv. 6. Mis on arkaad?
jänesenahast, voodreid orava- ja rebase käpakestest, parda-, kauri- ja luiganahast, jalatseid suitsetatud põdra-, põhjapõdra- ja hobuse säärenahast , millel on karvad väljapoole, aga saapatald lõigati välja põhjapõdra laubanahast. 20. saj. alguses hakati riietust valmistama ostetud kangast. Naiste riietusest kaunistati rikkalikult kleidi alumist äärt, kaelust klaaspärlitega, värvikangastega ning nelinurksete tinapannaldega (selliseid pandlaid naised tegid ise). Handi naised kandsid palju vask- ja hõbesõrmuseid, samuti klaaspärlikaunistusi: kaeluseid, igasugused rinna- ja patsikaunistusi. Patsidesse punuti nelinurksete nahatükikestega kaunistatud pael. Nahatükikestele on õmmeldud vasknööbid. Naised ühendasid patsid paksu vaskketiga, millele riputati sõrmuseid, kellukesi ja helmeid. Jahindus ja kalastus
Prantsusmaa Cluny kloostri kirik • Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. • Inglased nimetavad seda siiani normannide stiiliks. Inglismaa Durhami katedraal • Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. • Tihtipeale on kasutatud tellist. • Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Saksamaa Limburgi katedraal • Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand. • Itaalia kirikutel polnud torne. • Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Itaalia Firenze San Miniato al Monte kirik • Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul. • Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani
· Samaste paigutus on nagu kreeka peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda · Naose külgedel seinaga liitunud poolsambad Panteon kõikide jumalate tempel : (2. Saj eKr) · Ümar põhiplaan · Sisemus on kui silinder, mida katab poolkera · Kupepel toetub 8le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nisid) · Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult · Betoonist võlv, nelinurksete süvenditega 2.rooma maalikunst: · Põrandamosaiigid, seinamaalid Pompejis · Mosaiik Aleksandrist Issose lahingus(suur pind kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest; valguse ja varjude mäng) · Seinamaalid suur illusionism, looduse jäljendamine. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale (marmorit). Armastati ruumilisi silmapetteid : seintele maalitud aknad/uksed, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Ruumilise mulje
uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus, korilus korilust hakkab kõrvale kudumine, küttimine, kalandus, tõrjuma põlluharimine korilus kaotab oma tähtsuse Elamud Püstkojad Majad, nelinurksete Rehetuba, hiljem rehielamu viilkatustega Uskumused Andmed Surnud maeti endale Luust inimfiguurid, puuduvad lähedale, usuti elu jätku hingestamine, usk peale surma esivanematesse, hirm surma ees 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus; Pronksiaeg (~1800a eKr - ~500a eKr.) oli Eestis vähetähtis periood, sest Eestis ei leidu vase
roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatati vilja, sumbküla
korrustel olid rahavahetajad, kohtunikud). Raekoja platsis toimus ka kauplemine, seal kontrolliti ka kaalusid, et keegi ei petaks. Oli apteek, kus sai arstiabi. Väga kirevaid rõivaid polnud, piduriietus oli lubatud, punane polnud lihtrahvale lubatud, kübaratel olid kindlad kõrgused. Tekkisid kõrtsid. Kirik oli siiski linnas tähtis, suuremates linnades oli mitu kirikut. Majad olid gooti stiili mood väliselt: kõrged, heledad, viilkatusega, 2-3 korrusselised, nelinurksete akendega. Kujutav kunst Kunstil oli 3 eesmärki: Oli vaja õpetada Oli vaja jäädvustada hetki Oli vaja kaunistada Suhteliselt palju oli gobelääne-piltvaipu. Tegeldi ka puuskulptuuridega. Profaanarhitektuur Linnused ja linnakindlustused. Linnuse tüübid: Neemiklinnus e. äraliõike kindlustus (mäe otsas).Ära on kasutatud looduslikke
5)Vaata Panteoni läbilõiget. Millisele kujundile tundub see ehitis olevat üles ehitatud? - Silinder, mida katab poolkera. 6)Kust sai Panteon loomulikku valgust? - Kae üleval oleval august. 7)Kuidas nim. süvendeid Panteoni kupli sisepinnal? Milleks need olid kasulikud? -Kassetideks ja need teevad betoonist võlvi kergemaks. 8)Nimeta Rooma kuulsain ratsamonument. -Marcus Aureliuse ratsamonument. 9)Kuidas oli Rooma linn kindlustatud? -Tellis-ja betoonmüüridega, nelinurksete tornidega(kogupikkus umbes 19km) Rooma skulptuur ja maalikunst 1)Roomlased austasid esivanemaid. Millise kunstiliigi õitsengu see põhjustas? -Portreeskulptuuri õitsengu. 2)Millised kaks suunda valitsesid rooma portreeskulptuuris? Milliste võõrsõnadega iseloomustaksid neid ? - 3)Kust said kunstihimulised roomlaseed täiendust oma skulptuurikollektsioonidele? -Vallutatud maadest ja paljudest koopiatest 4)Kus saab kõige paremini tutvuda Rooma seinamaalidega?
Kirstude ja ringmüüri asemel tulevad kaevamisel mulla ja kivide alt nähtavale suurematest kividest laotud read või müürid, mis moodustavad ühe või mitu järjestikust kambrit-tarandit. Tarand tähistas tüüpilises tarandkalmes matuseala piiri. Kui tarandid on tavaliselt ehitatud pikisuunaga põhjast lõunasse, siis kalme tervikuna paikneb ida-lääne suunaliselt. Surnud maeti taranditesse ning kaeti mulla ja kividega. Looduses leiame tarandkalmed enamasti nelinurksete või piklike küngastena, millest müürikivid harva välja paistavad. Tavaliselt on kalmed rajatud kõrgematele kohtadele iidsete külade lähedusse. Alates 4.-5.sajandist loobuti tarandimüüride ehitamisest. Ometi maeti Eestis surnuid kuni 13.sajandini maapealsetesse kivikalmetesse. Enamasti on need suuremad või väiksemad, korrapäratult kividest ja mullast kuhjatud künkad. Alates 2.sajandist hakati surnuid ka põletama. See toimus tavaliselt väljaspool kalmet oleval
Neil olid ka kaasas budistlikud thangka joonistused, mis aitasid kuulajaskonnale õpetust selgitada. (Goldstein 1982. 06.01.17) Arhitektuur Tiibeti arhitektuur on tugevalt mõjutatud India ja Hiina arhitektuuri poolt ning selles kajastub budistlik lähenemine. Budistlikke palverattaid leidub koos paari hirve või draakoniga iga Tiibeti Gompa juures. Tiibeti Chortenite kujundus võib varieeruda Khami ümmargustest seintest nelinurksete seinteni Ladakhis. Tiibeti arhitektuuri suurimaks omapäraks on, et paljud majad ja kloostris on ehitatud kõrgetele päikselistele aladele, esiküljega lõuna suunas. Ehitusmaterjaliks kasutatakse tihti kivide, puidu, mulla ja tsemendi segu. Vähesel määral kasutatakse kütust soojuse või valguse saamiseks, seetõttu on tiibeti majadel tihti ka madalad katused mis hoiavad sooja ja väikesed aknad valguse jaoks. 6 Kokkuvõte
nagu on täheldatav ka mitmetel muudel perioodidel ning maadel. Samas võib üsna kindlalt oletada, et kalmevormidde variantiderikkus ei tähenda erinevat ideoloogiat. Eelrooma rauaaegsetest kalmetest on kõige problemaatilisemad nn varased tarandkalmed, mille kas üheks alaliigiks või lausa eraldi kalmevormiks tuleb pidada väikeste tarandikega kalmeid. Samuti on polemiseeritav eelpoolnimetatud kalmete seos rooma rauaaegsete tarandkalmetega. Kuigi eelrooma rauaaegsed nelinurksete piiretega kalmed "avastati" alles 1970. aastatel (suur osa neist oli küll varem kaevatud, kuid teisiti dateeritud), on nende 14 Tõugu kalmed Põhja-Eestis tüpoloogia ja dateeringute kohta esitatud kogati pea vastandlikke arvamusi. Põhiliselt on taoliste kalmetega üldistavamas plaanis tegelenud Vello Lõugas, Valter Lang ja viimasel ajal ka Marika Mägi.
Sisaldas matuse urni. 30 m kõrge . kunagi seal tipus Traianuse kuju. Säilinud 200 m pikkune reljeef riba, mis sammast ümbritseb. Traianuse foorum. Pääses sinna suure kaaravaga väravast; ümber hooned(fassaade kujundasid sammas read. Rahu altar- Legend Rooma asutamisest ja Augustus oma perekonnaga sõjakõigul. Rooma müürid keiser Augustuse ajal alustati ehitamist ( barbarite sissetung 3. saj lõpul; enne valitses riigis kord) 6 m kõrged ja 3,5 m paksud. Tellis ja betoonmüürid, nelinurksete tornidega, kogupikkusega 19 km. Caracallo termid- 3. saj Suurehitiste kompleks 12 ha-l. Koosnes sarnastest basseinidest, spordiväljakutest raamatukogudest jne. Kõik ruumid olid kaetud võlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest seest kaetuna marmori, mosaiikide ja pronkskaunistustega. Mõeldud 1500-le inimesele(tasuta). Asub Via Appia ääres. Panteon- ehitati 115- 125 m.a.j. üks maailma täiuslikemaid kuppelehitisi(rotund- ümarehitis) kõrgus ja läbimõõt 43,5 m
1.6 Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka ristlöövi otstes. Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Saksamaal on näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedraalid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, millele on detailselt välja joonistatud kogu suur kloostrikompleks, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit. Kloostrit sellisena valmis ei ehitatud, aga plaan, mis selgitab toonaste kirikutegelaste ja ehitusmeistrite arusaamu, on vaieldamatult oluline kunstiteos.
Venelased on üle võtnud bütsantsist ikoonid,mosaiigid,tähestiku,õigeusk. ROMAANI JA GOOTI KUNST 1.Millal hakkas Euroopas kunstides kujunema romaani sttil? 10.saj-12.saj. 2.Mille järgi sai stiil nimetuse? Vana-rooma ehituskunstide järgi. 3.Nimeta romaani stiili olulisemaid tunnused! Arhitektuuri väliseks tunnuseks on ümarkaar.Suur osa kirikutest olid basiilikad,millel oli lai kesklööv ja kitsamad külglöövid.Lööve eraldasid tugevate kivisammaste või nelinurksete tugipostide-nn .pillarite read,millele toetusid kesklöövi seined. Kirikutele hakati ehitama ka torne.Seinad kaeti maalidega.Vitaazid-värvilistest klaastükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. Romaani maalikunstist same ettekujutuse miniatuuridelt-keskaegsete raamatute käsitsi maalitud piltidelt.Maalid kohmakad ja naiivsed. 4.Millise perioodi kunstistiili Euroopas nimetatakse gooti stiiliks? 12-16saj. 5.Nimeta gooti stiili olulisemad tunnused! Teravkaar
[ 6, lk 28, 29] Kolmeruumiline preestrihoone ning uus köök kuulusid samuti lõunatiiba. Nende hoonete kohta on väha teada hilisemate ümberehituste tõttu. [ 6, lk 56 ] Idatiivas asusid tähtsad ruumid nagu kapiitlisaal, sellest lõunasse jääv ruum, mis arvatavasti oli ühenduskäik kloostriaiaga ning raamatukogu esimesel ning dormitoorium teisel korrusel. Esimese korruse ruumid olid kesksambaga ning võlvitud, võlvitoed on nelinurksete baasidega ümarsambad. Teise korruse toonase ruumijaotuse kohta ei ole ettekujutust. [ 5 lk 45; 6, lk 36, 40- 42] Kloostri esimene refektoorium ning vana köök ja kaks majandusruumi asusid põhjatiivas. Sarnaselt idatiivaga on esimesed ruumid võlvlagedega. Majandusruumides need puuduvad, neile ehitati talalaed. Tõenäoliselt on muutus ehituses põhjustatud 1301. aastal kloosrile pandud kohustustest ehitada linnamüüri, milleks kulus enamik klausuurile planeeritud rahast
valmistatud puust tehtud kiilule kinnitatud plankudest, milles olid avaused, et neid kokku siduda ning kogu konstruktsioon sõlmiti omakorda kaarepuu külge. Hiljem leiutati paremaid laevu, milleks oli karavell. Karavell on kerge laev, mis on paarkümmendmeetrit pikk ja mahutab enda peale kakskümmend meest ning nende toiduvaru. Laev loovib kergelt ja kiirelt karide vahel ja pöördub kergelt, tal on kolmnurksed purjed, mis võimaldavad sõita vastutuult palju paremini ja hoopis kiiremini kui nelinurksete purjedega laevad. Viikingi pikklaevad olid kitsad ja need võimaldasid liikuda kas purje või aerude jõul. Kõigil viikingite laevadel oli madal süvis, nii et neid sai kergesti kaldale ajada. Kaubalaevad ehk knorrid olid lühemad ja laiemad ning neid kasutati suurte lastide vedamiseks. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama.
ladustada suuremates kogustes kui igapäevaselt vaja ning alates 3000. aastat eKr rajasid hästi organiseeritud kogukonnad linnu Harappas, Mohenjo Daros ning umbes 400 teises paigas, luues tänapäeval Induse oru või Happara kultuuri nime all tuntud tsivilisatsiooni. Happara käsitöölised ehitasid standardmõõdus telliseid kasutades kahe- või kolmekorruselisi maju, kus oli keerukas kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem. Majad paiknesid nelinurksete kvartalitena, mida eraldasid ristuvad tänavad. Selle linliku eluviisi aluseks oli tõhus põllumajandus. Harappas peeti koduloomade hulgas ka kanu- see oli India üks suuremaid ekspordiartikleid kogu maailma toidulauale. Kaasaegne arheoloogia kinnitab, et Induse oru tsivilisatsiooni hävitasid umbes 1700. aastat eKr üleujutused, kui Induse jõgi oma sängi muutis, võimalik, et maavärina tagajärel. Umbes 200 aastat hiljem ilmusid aarialased. Algselt Kesk-Aasia steppidest pärit
Kõigi vajalike suuruste lõplik arvutamine igas elemendis 14. Milliseid elemente kasutatakse kahemõõtmelise LEM-i juhtumi korral? Kahemõõtmelisel juhtumil on määramispiirkonnaks mingi piirkond xy koordinaattasandil. See jaotatakse kas kolmnurkseteks või nelinurkseteks elementideks. Kolmnurksete elementide kasutamisel saab selle kõverpinna asemel kolmnurksete tasapinnaliste tükkide kogumi, kus on täidetud pidevuse tingimused funktsiooni jaoks, kuid mitte tema tuletise ´ jaoks. Nelinurksete elementide puhul on tulemuseks üldiselt mingi kõverpindade kogum. 15. LEM-i eelised? Lõplike elementide meetodi peamised eelised on järgmised: 1. Materjali omadused naaberelementides ei pea olema ühesugused. See võimaldab kasutada LEM-i selliste kehade arvutamiseks, mis koosnevad mitmest materjalist. 2. Meetodit võib kasutada kui tahes keerulise piirjoonega objektide puhul, sest äärepiirkondi
Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik. Rooma seadused lähtusid nn. 12 tahvli seadustest ning pretsedentidest. Arvestati ka Kreeka seadusi ja nende põhimõtteid. Keisririigi ajal hakati kogu õigusalast materjali süstematiseerima. Seega panid roomlased aluse õigusteadusele. Rooma linn Vabariigi lõpul ja keisririigi algul ulatus Rooma linna elanike arv peaaegu miljonini. See tingis kiire ja tihti lohaka elamuehituse. Tradistsiooniliste nelinurksete elamute kõrvale ilmusid ka odavad mitmekorruselised puust ja kivist üürimajad vaeste ja proletaaride majutamiseks. Eriti palju oli neid Rooma Ostia sadamas. Maailmariigi pealinnas oli ka mitmeid ühiskondlikke ehitisi: Foorum linna keskus, turu- ja koosolekuplats, omandas paraadliku ilme, rajati Panteon kõigi jumalate tempel. Linna ehtisid ka arvukad keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared. Maa-alusele kanalisatsioonile lisandusid akveduktid linna varustavad veekanalid
Ehitada lasi krahv Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg (1824-1899). Maa-aadli esinduslik linnapalee ehitati krundi põhjaküljel varem ridamisi paiknenud väikese lagunenud elamu, kõrtsi ja kõrvalhoonete asemele. Algselt oli soklikorruse peal kaks elukorrust, all kelder mõne võlvitud ruumiga. Pööningukorrus ehitati välja 1941. aastal. Fassaadide liigenduses on risaliitide, liseenide, petikpindade ja konsoolrõdukeste kõrval erilise kõlajõuga nelinurksete, ümar- ja segmentkaarsete akende vahelduv rütm. Müürides on kasutatud paekivi koos tellisega. Peasissepääs kolme kõrgesse ümarkaaravasse paigutatud ning geomeetriliste ja plastiliste vormidega liigendatud tiibustega on eriti paraadne. Fassaade lõpetab jõuline balustraad risaliitidelt tõusvate ainulaadsete saledate azuurselt lõpetatud tornikestega. Üldlahendus, eriti aga interjöörikujundus lähtub itaalia renessanssarhitektuurist. 1911
Nõlvade kaldenurk on üsna suur, kõigub 25 kraadi ümber. Linnuse ajaloos võib eraldada kahte ehitusjärku. Varasematest mahapõlemistest järelejäänud tukke katab liivakiht seetõttu on nad päris hästi säilinud. Arvatavasti on õue pinda liivaga tõstetud ja laiendatud. Teise, hilisema ehitusjärgu puukindlustest ei ole midagi säilinud. Varasem linnuse õu oli otstest ja mäe madalama külje poolt kaitstud äärtpidi kulgevate nelinurksete palkehituste, nn. tarandite reaga. Tõenäoliselt oli neil lame, kasetohu ja mätastega kaitstud katus, seda tõendavad palkide juurest leitud poolpõlenud kasetohu tükid, mis olid ilmselt pärit puukindlustusel olnud katusest. Katusele oli valmis kogutud hulk heitekive, mis tarandite põlemisel on varisenud nende kohale. Väljakaevamistel tuli välja ehituse alus, mille nurkades olid üsna selged sisseraiutud hambad ja nii sai kindlaks teha tarandi mõõtmed – 3 meetrit korda 1,4 meetrit.
Sissekäigust pääses aatriumisse, kust avanesid uksed freskodega kaetud vastuvõturuumi. Seal asusid ka altarid. Elumajad on nagu Pompei. Varakristus Kristlik usk saab alguse 1. Sajandi alguses. Nagu kõik, mida uus, hakati ka kirstlasi taga kiusama ja nende kokkusaamise kohtadeks said maa-alused käigus, ehk katakombid. Need olid 20-25 meetri sügavusel ja mõlemal pool seintes olid perekonniti kirstlase põrmud. Õhku ja valgust tuli ümmarguste või nelinurksete avade kaudu ja seinad olid kaetud freskodega. 313 on aasta, millal kõik rajatu on maa all, katakombide hiilgeaeg. Konstatinus esimene kuulutab kristluse riigi usuks. Katakombid polnud mitte peidukohad, vaid kohad, kuhu maeti. 20-25 meetri sügavusel, sõltuvalt pinnasest. Pikkus on nii palju kokku kui Tallinnast Moskvasse. Seal käidi ka surnuid mälestamas, ehk agatel (peiulaud). Sellest kasvab välja kiriku altar. Miks nad on just maa all on? Sest kirtslikud
Matteus jätsid mõlemad hoone ette kolmnurkse väljaku, kuhu avaneb nõgusa protikusega fassaad, piki Riia ja Võru t. taganevad tiivad. E.Lohk esitas sootusks teiselaadse lahenduse. Ei ole täpselt teada, milliseid arhitektuurseid nõudeid esitas KAitseliit, kuid A. Kotli meisterlik võistlustöö, mille mahtude paigutus sai aluseks lõplikule projectile, vastas rohkem kui ükski teine tema projektidest samaaegse saksa arhitektuuri ideaalile. Hoone ette teravnurka java väljak, hiiglaslik nelinurksete sammaste ja leopardidega portikus, lamekatus, akende kuju ja üldised proportsioonid tegid hoone sobivaks NSDAP ringkonna keskusele ükskõik millises saksa linnas. Küllap olid Kaitseliidule eeskujuks analoogilised ilmingud Saksamaal ja A. Kotli jagus professionaalset oskust vormistada tellija maitse. Ehitamaks Riia mäele Tartu Kaitseliidu maja, tuli kõigepealt lammutada vana postijaam. Seal paiknenud Tartu maavalitsuse teedehooldustehnikale projekteerisid A. Kotli ja E. Kesa 1938 uue
kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii. Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad. Romaani kirikud Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvi raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad, millel oli lai kesklööv ja kitsamad külglöövid. Lööve eraldasid tugevate kivisammaste või nelinurksete tugipostide nn. piilarite read, millele toetusid kesklöövi seinad. Romaani stiilis basiilikad olid keerukama põhiplaaniga kui varasemad. Endiselt on sissepääs läänes, suurematel kirikutel ka põiklöövi põhja- ja lõunaotsas (esinduslikke kirikuuksi nimetatakse portaalideks). Põikhoonest idasse jääb kooriruum, mis oli mõeldud vaimulike mahutamiseks. Koori olemasolu muudab kiriku põhiplaani ladina risti kujuliseks (selle püstharu on pikem kui põikharu)
romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema ristlöövi otstes. Saksamaal on suhteliselt tihti renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete teravkaarmotiivi kasutades. kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga Saksamaal on võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedra aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm alid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt
· Lakveaatorid (lk 14) olid relvastatud kolmharkidega ja võrkudega. · Sekuutorid (lk 14) olid relvastatud kilpide ja mõõkadega. · Samniidid (lk 15) suurekasvulised ja tugevad noormehed, kes paistsid silma ilu ja sõjaka välimuse poolest. Olid riietatud helesiniseisse tuunikaisse ja nende kiivrid olid ehitud kahe valge sulega. · Traaklased (lk 15) olid relvastatud lühikeste kõveraotsaliste mõõkadega ja väikeste nelinurksete kumerapinnaliste kilpidega; peas olid neil väikesed näovarjuta kiivrid. Nad oli riietatud lühikestesse erepunasest purpurist tuunikaisse, kiivri kohal lehvis igaühel kaks musta sulge. · Samniumi sõjamehed (lk 15) Kandsid lühikesi sirgeid mõõku, kinnisis tiibadega kiivreid, väikesi ruudukujulisi kilpe, rauast käsivarrekaitseid ning sääreturviseid. · Andabatad (lk 15) olid riietatud lühikestesse valgetesse tuunikatesse ja relvastatud ainult
1a, b) jätkuvpostkarkassi (joonis 4.1c) 45 Joonis 4.1. Karkassi põhiskeemid: a ristkülikukujulise ristlõikega korruspostkarkass, b ümarristlõikega korruspostkarkass, c ristkülikukujulise ristlõikega jätkuvpostkarkass Karkassi postid võivad olla ruudukujulise-, ristkülikukujulise- või ümarristlõikega. Postid võivad olla silepostid või konsoolidega. Nelinurksete postide tüüpristlõiked on 3Mx3M, 4Mx4M, 5Mx5M, 4Mx3M, 5Mx4M ja 6Mx5M. Maksimaalseks posti ristlõike kõrguseks võiks arvestada 12M ja laiuseks 7M. Ümarpostide tüüpläbimõõdud on 3M, 4M, 5M või 6M. Joonis 4.2. Raudbetoonkarkasside ehitami-sel kasutatavad konsoolidega postide tüübid: a) tööstushoonete postitüüp b) avalike hoonete postitüüp c) fassaadielemente kandev post
cm paksusi paneele, mille maksimaalne sille on ligikaudu 16 m. Paneelide standardlaius on 120 cm. Tänu selliste suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. Vajaduse korral võib paneeli otsa viltu lõigata, st. maja põhiplaan ei pea olema täisnurkne. Paneelidesse saab teha avasid torude ja korstnate läbilaskmiseks. Raudbetoonpaneelid sobivad eeskätt lihtsakujuliste, nelinurksete hoonete lagedeks. Avad torustike läbilaskmiseks puuritakse paneelidesse pärast nende paigaldamist. Avad paigutatakse paneeliõõnte kohale, sellega välditakse ühtlasi paneelide töötava terassarruse vigastamine. Elektrijuhtmed paigutatakse kas paneeliõõntesse või põrandakonstruktsiooni sisse. Kohtraudbetoonist vahelaed Kohtbetoonist ehk nn. monoliitraudbetoonist vahelaed betoonitakse ehituskohal ehitatud raketisele. See koosneb tugedest (postid ja talad) ning plaatidest
6.Kust sai Panteon loomulikku valgust? Loomuliku valguse allikas on kupli keskel asuv ava. 7.Kuidas nimetatakse süvendeid Panteoni kupli sisepinnal? Milleks need olid kasulikud? Neid nimetatakse kassettideks, nad teevad võlvi kergemaks ja juhivad pilgu ülespoole. 8.Nimeta Rooma kuulsaim ratsamonument. Rooma kuulsaim ratsamonument on keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. 9.Kuidas oli Rooma linn kindlustatud? Rooma linna ümber olid tugevad tellis- ja betoonmüürid nelinurksete tornidega, mille kogupikkus oli 19 kilomeetrit. Keiser Aurelianuse ajal ehitatud müürid olid 6 m kõrged ja 3,5 m paksud. Hiljem tugevdati neid veelgi. Rooma skulptuur ja maalikunst 1.Roomlased austasid esivanemaid. Millise kunstiliigi õitsengu see põhjustas? Roomlaste portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Nähtavasti arvati, et sarnane portree kindlustab esivanemate hinge kohaloleku. 2.Millised kaks suunda valitsesid portreeskulptuuris? Milliste võõrsõnadega
ümbritsetud hammastatud umbmüüriga. Juba varasematel aegadel väljakujunenud skeemi kohaselt koondusid palee erinevad ruumid ( kokku 210 ) kompleksi mitmesuguse suurusega siseõuede ümber. Kompleks ise asus 14 m kõrgusel toortellistest ehitatud ja kiviplokkidega kaetud platvormil. Peasissekäiguni viis lai paraadtrepp, sellest kahel pool sai platvormile vankriga sõidetavat kaldteed pidi. Võimsa kaarega peasissekäik oli kaitstud tugevate nelinurksete tornidega, mõlemal pool väravat seisid tiivulised härjad. Katused olid seedrist, kaetud pinnase tampsaviga. Palee keskseks vertikaalseks aktsendiks kujunes ca 40 m kõrgune tsikuraat. kogu see suurepäraselt heakorrastatud ja keerulise kanalisatsiooni - süsteemiga kompleks olevat valmis ehitatud 4 aastaga ( niisugune ehitustempo annab tunnistust sellest et Assüüria linnad ehitati enne ehitamist koostatud kompaksete ja korralike põhiplaanide järgi ).
Kohaliku koguduse eesotsas oli preester (kr k presbyter vanem), neid abistasid diakonid jt abilised (akolüüdid) Kirikule maksti 10% sissetulekust kirikukümnis Maaisandal oli patronaadiõigus Kirjelda romaani kirikut Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvi raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad, millel oli lai kesklööv ja kitsamad külglöövid. Lööve eraldasid tugevate kivisammaste või nelinurksete tugipostide nn. piilarite read, millele toetusid kesklöövi seinad. Romaani stiilis basiilikad olid keerukama põhiplaaniga kui varasemad. Endiselt on sissepääs läänes, suurematel kirikutel ka põiklöövi põhja- ja lõunaotsas (esinduslikke kirikuuksi nimetatakse portaalideks). Põikhoonest idasse jääb kooriruum, mis oli mõeldud vaimulike mahutamiseks. Koori olemasolu muudab kiriku põhiplaani ladina risti kujuliseks (selle püstharu on pikem kui põikharu)
poole, nägi ette elu algust ning tema selja taha jäi päikeseloojang, mis sümboliseeris surma. Usuti surmajärgsesse ellu, mida sümboliseeris Sfinksi vaade ettepoole horisondi suunas. Egiptuse templiarhitektuuri tähtsaks konstruktiivseks elemendiks sai s a m m a s , mis enamasti meenutas mõnda Egiptuses kasvavat taime - papüürust, palmi, lootost jne. Suured püramiidid - nt vaaraodele Mycerinusele, Cephrenile ja Cheopsile kuuluvad püramiidid - olid ümbritsetud suurte nelinurksete, kaldus külgseintega mastabadega (s.o eriline hauatüüp Egiptuses, mis koosnes maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal olevast nelinurksest osast) ning ümbritseti ka kuningannade, kuninglike isendite ja kõrgete preestrite väiksemate püramiididega. Kõik struktuurid olid paigutatud orientatsiooniga nelja ilmakaare poole (st iga püramiidi külg ühe ilmakaare poole, N-O-S-W), hoides nõnda jäigalt stabiilset võrgustikku ja
annaabi.ee 
