Kontrolltöö 1 1. Millal kujunes välja India kultuur ja kuhu ta levis? India kultuur kujunes välja III saj I poolel eKr (250 ekr-50 pKr). India kultuur levis ka naabermaadesse: Hiina, Jaapan, Nepaalid, Indoneesia. 2. Stuupa- on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Buddha mälestuseks. Stuupade ehitus levis ka Nepaali ja Indoneesiasse. 3. India templid- Templid olid peamised vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Templeid kaunistati väga paljude reljeefidega. 4. Skulptuur Indias- India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka
prantsuskeelset ilmalikku teksti. 10. Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto –näppekeelpill, erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües 6) Organistrum – keelpill, mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas 7) Erinevad flöödid – puupuhkpillid, soolo või orkestri pillid 8) Šalmei – kahekordse roohuulikuga torupill
peale. Püüramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Uue riigi ajal - tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele - võetai Ees- Aasiast ja Kreetalt üle uusi elemente.
10.Nimeta ja kirjelda keskaegseid pille. 1) Fiidel – lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill 2) Rebekk – ümarapõhjaline, pooliku pirnikujulise kõlakastiga poogenpill 3) Harf –näppekeelpill, kõlakast laieneb ülevalt alla madalamate keelte suunas 4) Lauto – näppekeelpill , erinevate on suuruste ja keelte arvuga, sõrmlauaga, vasaku käega fikseeritakse helikõrgus 5) Psalteerium – pingutatud keeled kolmnurksel või nelinurksel kõlakastil, mängiti näppides, poognaga või keeltele lüües 6) Organistrum – keelpill , mille keeled paneb kõlama nahaga ületõmmatud vändaga pööratav ratas 7) Erinevad flöödid – puupuhkpillid, soolo või orkestri pillid 8) Š almei – kahekordse roohuulikuga torupill
Igapäeva elus avaldub rahvabudism altarite eest hoolitsemises, palvetamises ja amulettide kandmises. Altarid on erisuguste kujudega, aga nad on alati paigutatud nähtavale kohale. Altari kesksel kohal on Buddha või mõne muu pühaku kuju või pilt. Igal majal ning ka asutusel on oma altar. Nagu teistes religioonides, ei puudu ka budsimis pühaehitised. Tähtsaimad on stuupad, mis on Buddhale pühendatud mälestusmärgid. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Stuupa alus tähistab maailma, mis mütoloogia järgi tekkis hiranjagarbhast "kuldsest seemnest".Sageli kuulub Stuupa kompleksi topeltaed, mille värvavad on suunatud igasse ilmakaarde. Teenistuse ajal käiakse ümber stuupa päiksega ühes suunas. Budsimi pühad: Bodhi Gautama Buddhaks saamise päev Parinirvana Buddha lahkumine nirvaanasse Vesakh, vesakha-pudza päevad, mile mälkestatakse Buddha elu olulimaid sündmusi
mahajaanas on eelistatud punane · Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati. · Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris · Järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku · Kerjusmungad Palverännakud · Budistid külastavad palverännakutel õpetajate tegevuse ja nende säilmete asukohta (stuupa) · Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. · Tihti kuulub komplekti topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Aitäh kuulamast!
4.Missugune otsik ning koormused on kasutusel Vickersi meetodil kõvaduse määramisel? Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjalisse. Meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib ka metalli õhukese pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8...980N (1...100kgf). Nelinurksel jäljendil mõõdetakse kahes sihis diagonaal ning arvutustes kasutatakse nende aritmeetilist keskmist 5.Missuguseid materjale ja missuguseid kõvadusi saab mõõta Vickersi meetodil? 6.Kas mõõdetava koha pinnasiledus omab erinevate meetodite puhul tähtsust? Omab ikka, kui liiga krobeline pind, siis ei ole mikroskoobi all jäetud jälge näha.
All toodud Damaskuse Suure mosee plaan. Damaskuse Suure mosee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel, mille praegune kuju pärineb 1893.a. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000-100000 palvetajat, rajatud umbes 850.a (Iraagis). Siseõue mõõtmed 155x240 m.ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element spiraalminarett al- Malwiya. 55m kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Tadz Mahal ("ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg" sir E. Arnold) asub Põhja-Indias Agra lähedal (1632-1653). Hoonet ehitas 20000 töölist 22 aastat. Tadz Mahali kohta on öeldud, et selle kavandasid hiiglased ja lõpetasid juveliirid. Kuulus mausoleum on ruudukujulise põhiplaaniga (94,5x94,5m) kuppelehitis, mille kuppel ulatub 74m kõrgusele. Hoone seisab 6m kõrgusel platvormil (küljepikkusega 103m). Selle igas nurgas on 40m kõrgune minarett
Kontrolltöö Nr 1: Ida-maad 1. India kultuur hakkas välja kujunema 3 aastatuhandel e.Kr. 2. Stuupa kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. 3. Templid ise meenutavad rohkem monumente kui ehitisimeie mõistes.India templi kõige püham paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väike, tempel selle ümber võis aga kasvada suureks , paljude ruumidega ehitiseks.Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ka
Kontrolltöö Idamaade ja Vana-Ameerika kunstist 11.klassile 1. India kultuur kujunes välja III at. eKr ja levis sealt edasi naaberriikidesse (Hiina, Tai, Indoneesia, Malaisia, Nepaal). 2. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse neljailmakaarde. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma. Arvatakse, et vanim stuupa on Bharhutis. 3. India templite saalide uksed olid ühel joonel ja laed olid kiviplaatidest. Templid ehitati kvist ja ilma mördita, harva kasutati metallklambreid. Templite välisseinad koosnevad skulptuuride massist, vaba seina pinda on väga vähe
rohkem kui 35 m kõrgusele Prohveti kalju kohale. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80000-100000 palvetajat, rajatud umbes 850.a (Iraagis). Siseõue mõõtmed 155x240 m.ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element spiraalminarett al-Malwiya. 55m kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar-Rahmani käsul 8.saj. (Hispaania). Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 a. jooksul. 16. saj. ehitati kompleksi keskele hiiglaslik
ja keraamilisi plaate. Suure kuldse kupli ümbermõõt on 20 meetrit ning see kerkib rohkem kui 35 meetri kõrgusele Prohveti kalju kohale. Samarra Suur mosee oli islamimaailma suurim, mahutas 80 000- 100 000 palvetajat ning on rajatud umbes 850.aastal Iraagis. Siseõue mõõtmed 155x240 meetrit ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element on spiraalminarett al-Malwiya. 55.meetri kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar- Rahmani käsul 8.sajandil Hispaanias. Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 aasta jooksul. 16.sajandil ehitati kompleksi keskele hiiglaslik katedraal. Cordoba Suure mosee koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas.
Propülee e väravehitis Athena kuju Nike tempel (võidujumal) Erechteion (templi eeskojas on naisekujulised sambad- karatiidid) Maaligalerii Parthenon Tehti Ateena mereliit et Pärslastega võidelda. Perikles- Kreeka strateeg. Sõja käigus lagunes akropol ja oli vaja uus ehitada. Uus akropol ehitati ateena mereliidu kassa rahast. Pheidias- kuulus skulptor, paljude reljeefide autoriks Parthenonil. Maosoleose hauamonument- kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik, mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis Mausolose enda juhutud nelikrakend. Selle kuninga järgi nimetakse hilisemaid hauakambreid mausoleumideks. Skulptuur- kreeka skulptuure on vähe säilinud, tunneme seda tänu Rooma koopiatele. Kasutati peamiselt marmorit ja pronksi(väga hinnas). Lemmiktehnikaks krüselefantiin (puidust toorik, selle peal kehaosad olid elevandiluust ja rõivad
käia ainult preestrid. Mausoleum Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist. Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks.
mastabasid üksteise peale. Püramiididest suurimad Gizas - Cheopsi, Chepereni ja Mykerinose - on kõik ehitatud Vana riigi ajal, hilisemad on pisemad. Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased
aastal, eelnevalt oli see varieeruv suurus. Ühe karaadi hind võib ulatuda kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Mida suurem ja puhtam on teemant, mida haruldasem on tema värv, seda rohkem ta maksab. Teemandil on väga korrapärane struktuur. Iga süsiniku aatom teemanti kristallvõres on 4ühekordse kovalentse sideme abil seotud 4 samasuguse süsiniku aatomiga, need omakorda jälle 4 süsiniku aatomiga jne. Enimlevinud teemandi vorm looduses on oktaeeder (pilt 1.), topeltpüramiid nelinurksel põhjal. Spetsiaalselt lihvitud teemant on briljant (pilt 2.). Briljant on kõige hinnalisem vääriskivi. 4 pilt 1. oktaeeder pilt 2. briljant 2. TEEMANDI LEIDUVUS JA KAEVANDAMINE Teemanti leidub kõige rohkem Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Venemaal (Uuralites) vanad vulkaanikraatrid
lord Elgin 19. sajandil Inglismaale, originaalid praegu Briti Muuseumis). Akropolil seisis Parthenoni ees veel üks Pheidiase valmistatud Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire. Senisest enam pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid jm avalikke hooneid. Tähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasia poolsaarel. * Mausolose hauamonument Halikarnassoses kõrgel nelinurksel alusel seisev sammastest ümbritsetud hauakamber, katuseks astmeline püramiid, mille tipus on skulptuurigrupp neljahobuse-vankri ja Mausolose figuuriga. Oli 7 maailmaime hulgas. Siit tuleb sõna mausoleum. (Mausolos oli Pärsia ülik, satraap Kaarias). * Zeusi altar Pergamonis kuulus oma suurepäraste reljeefide poolest, mis kujutab jumalate võitlust gigantidega. Praegu asub Berliinis Pergamoni muuseumis.
Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist, ehk kaherattalisest võidusõiduvankrist, mille ette oli rakendatud neli hobust. Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju
Sissepääs templisse toimus läbi värava- pülooni. Väravaehitise ees seisid obeliskid- neljatahulised teravatipulised sambad. Obeliskid jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi (papüürust, lootost ja palme). Sammaste kõrval asusid ka pikad mastid, mille otsas lehvisid lipud. Usuti et lipud aitavad eemale hoida pahasid vaime. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto-dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Püloon viis sammaskäikudega ümbritsetud siseõue. Lihtrahval oli lubatud siseneda siseõue, kuid tagaruumides, kus asusid jumalate kujud võisid viibida vaid preestrid. Siseruumid olid hämarad, mis näitas et pühapaik on lähedal. Seal hoiti väärisesemeid ning austati vähemtähtsaid jumalusi. Templi kõige tähtsam paik oli pühamu. See asus templi sisemuses ja seal seisis jumala kuju
Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja PergamonVäike Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks.
sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil eKr levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati
näiteks tehes ringi ümber iga astangu. Babülon oli kuulus ka oma linnakindlustuste poolest. Linna ümbritses hästi paks müür, müüris oli iga 50 m järel vahitorn, samuti mitu väravat. Peavärav jumalanna Istari värav oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega, millega oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi. Valitsejate lossid olid sageli väga suured. Näiteks Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 eri ruumi. Kõik olid 14 m kõrgusel nelinurksel savitellistest platvormil ja olid ümbritsetud müüriga, oli mitu suur siseõue, samuti rida väiksamaid, ei puudunud ka lossitempel tsikuraadiga, Mesopotaamias kasutati telliskividest laotud kaart ja võlvi. Skulptuuri arengut pidurdas sobiva materjali puudumine. Skulptorid pidid kasutama savi. Tähtsamate kunstliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Eelkõige püstitai plaaditaolisi kivisambaid(nn.steele), mille reljeefid pidid jäävustama sõjalisi võite ja
toiminguid ning kus usklikud saavad palvetada ning oma jumalalt abi paluda. Sageli saabki piirkonnas valdvast religioonist aimu, kui vaadata tänavapilti. Igale religioonile on omased ehitised. Näiteks on budistliku arhitektuuri vanim ja levinum ehitusvorm stuupa (Buddha mälestusmärgid). Nii samuti on Islamil mosee koos minarettidega. Religioon aga mõjutab sageli arhitektuuri kujunemist. Näiteks need samused stuupad. Stuupa on kuplitaoline kõrgend, mis asub ühel või mitmel tavaliselt nelinurksel terassil kuhu viivad trepid. Selle terassi selge eesmärk on aga pradaksina ("paremale"), mis on üks suuremaid austuse avaldusi - nimelt möödub usklik inimene austatud isikust või objektist alati nii, et see jääks paremat kätt. Samuti kuulub islami riikides maja juurde kinnine sisehoov, sest islamistlikus maailmas on tähtis inimese privaatsus. On ju selletõttu ka palvusele kutsuja pime, sest ta ei tohi näha minareti otsast, mida keegi oma privaatses ruumis teeb
varemeis. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist. Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. 4 Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati
2). Joon.1 Bhavatsakra Joon. 2 Buddha kuju Joon. 3 Svastika Budismi sümboliteks on ka bodhipuu (puu mille all Buddha virgus), Budda kerjakauss ehk pott Patra, kapala ehk kolp, katvanga (kolmeharuline sau), lootose õis, lumelõvi, mandala (geomeetriline kujund, millekese kujutab endast Jumala eluaset), merikarp, mudra (sümbolistlik poos budismis ja hinduismis), stuupa (kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid), svastika ehk haakrist (kasutusel õnnemärgina)(joon.3), vadzra (vanaindia mütoloogias algupäraselt veedade jumala, Indra, välgusarnane relv, millega ta võis purustada kõike) jt. 1.4. Buddha mungad ja nunnad Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks
7 maailmaimet Pergamoni altar Teatrid Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega
kiviplaatidega. Kuigi Asoka ajal ehitati esimesed kaunistustega stuupad, saavutasid nad oma küpsuse alles II saj keskel eKr. Vanim stuuba asub arvatavasti Bharhutis Põhja- Indias, kuid see on säilinud vaid osaliselt. Paremad on lood Sanchi stuupakompleksiga, mille varasemad detailid (pisiplastika) pärinevad juba Asoka ajast, kuid lõplikult valmis siiski alles I saj eKr. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Terrassi [medhi] eesmärgiks on pradaksina ("paremale"), mis on Indias üks suuremiad austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist, nii et see jääks alati paremat kätt. Stuupa kehandit nimetatakse kas anda ("muna") või garbha ("idu"). See tähistus viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa
· Suletus - avatus. See puudutab lavaruumi suhet saaliga ("neljanda seina" lõhkumine avab ruumi saali suunas) ja lavataguse ruumiga. · Tühi - täidetud. Esemete ja kujunduselementide hulk mõjutab ruumimuljet. Asju täistuubitud ruum mõjub väiksemana kui lakooniliselt kujundatud lava. Asjad laval mõjutavad näitlejate liikumist ja mänguvõimalusi. · Ringikujuline - nelinurkne. Lava põhikuju määrab üldise ruumilahenduse. Nelinurksel laval on hõlpsam jäljendada interjööre ja luua "neljanda seina" efekt. Ringikujuline lava on mänguplats. Muidugi saab nelinurkse lava teisendada mänguareeniks, kui paigutada osa vaatajaid poolkaares lavale. · Keskendatud - hajutatud. Esimesel juhul on ruum korrastatud mingi keskme ümber (laval domineerib mingi objekt, näiteks keskaja vaimulikus teatris altar), teisel juhul on ruumi osad võrdväärsed. · Interjöör - välisruum
ülemiseks osaks ehk kapiteeliks. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Erinevaid stiile nimetati orderiteks. Dooria orderi stiilile olid omased ranged toekad, kannelüüridega ning ülemisest otsast ahenevad sambad, neil oli lihtne nelinurkne kapiteel, baas aga puudus (joonis 6). Joonia orderi stiilile olid omased saledamad ja peenelt kaneleeritud sambad, selle kapiteel oli välja tahutud risttahukakujulisest kiviplokist ja seisis nelinurksel alusel. Korintose orderi stiilis oli sammas veelgi saledam, pikem ning veelgi uhkema välimusega. Neid ordereid rakendati kõige kaunimate tänaseni säilinud templite rajamisel. [10] 7 Joonis 7. Korintose poolsambad. [11] Hellenistliku arhitektuuri perioodi või iseloomusta sellega, et fassaadide erijooneks muutus varem
üksikasju. Ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Seitse antiikset maailmaimet. · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). seitsme maailmaime hulka kuulunudhauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Antiikkunsti mõju hilisemale euroopale.- renesanss, klassitsism Miks on mõjutanud ? ehitise harmoonia pärast, klassikalised ilusad inimesed. Mõisted
.......................................................................................................24 VIITE ALLIKATELE......................................................................................................25 2 SISSEJUHATUS Male - see on sportlik lauamäng, mis sisaldab teaduse ja kunsti sugemeid. Mängijaid on kaks. Malet mängitakse nelinurksel mängulaual, mis on jaotatud kaheksaks reaks ehk horisontaaliks ja kaheksaks liiniks ehk vertikaaliks. Need 64 ruutu (ehk välja) on üksteisest eristamiseks värvitud vahelduvate värvidega, tume ja hele, mida nimetatakse vastavalt mustaks ja valgeks. Laud asetatakse nii, et mõlemal mängijal asub all vasakul must nurgaväli. Partii eesmärk on vastase kuningas matistada. Kui kumbki mängija seda ei suuda, siis lõpeb partii viigiga
nisiks. Seitsmes niss on sissepääsu vastas. Nendes asuvad skulptuurid. Ehitisel on kassettlagi. Alates aastast 609 on see ristiusu kirik. Silindriline osa on tambuur. Templi seina paksus on 6,2 m, kuid seest on need tühjad. Nissides seisid erinevad rooma jumalad. Templis asub maailmakuulsa kunstniku Raffaeli haud. Panteon on antiikaja kõrgeim tehniline saavutus ning on kuppelehitise parim näidis. Hadrianuse mausoleum - hoone valmis aastal 139. See on nelinurksel alusehitisel paiknev 50 m kõrgune monumentaalne ümarehitis. Sinna on maetud Rooma keisrid. Vanasti oli see sõdade ajal kindlus. Veel on see olnud varakamber ja ketserite vangla. Alates aastast 1911 on see muuseum. Oma praeguse nime Castel Sant´Angelo on ehitis saanud peaingel Miikaeli järgi, kes ilmutas suure katku aegu (6. saj. pKr.) paavst Gregorius I Suurele. Tõlkes tähendab see Püha Ingli kindlust. Caracalla termid - (211-217) antiikaja kümblusasutus. Ehitatud on need 3. saj
sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju
Mõlema eeskoja sambad korintose stiilis Asklepiose ümartempel (tolos) Epidauroses Välissambad dooria stiilis Sees olevad sambad korintose stiilis Ümar põhiplaan läheb moodi Tähelepanu väärivad Ateenas ka mõned väiksemad eraisikute ehitatud hooned Lysikratese koreegiline monument aastast 334 eKr Koosneb saledast ümarehitisest, mis asetseb kõrgel nelinurksel alusel Ümarehitist ümbritsevad korintose stiilis poolsambad Ehitis 10 m kõrge Tähelepanuväärne friis Suurejooneliselt kujuneb välja teatrite ehitusstiil V saj teater oli üsna lihtne Koosnes: Orkestra - lahtise taeva all olev tavaliselt ümmargune tantsuplats, mis oli määratud koorile ja näitlejaile
8 x 17 sa m mast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Se es oli kuulus Pheidiase Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenis mi ajal levis Kree ka kunst kaugele v äljapoole Kree ka piire. Senisest ena m pandi rõhku toredusele, ehitati rohke m losse, teatreid j m avalikke hooneid. T ähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon VäikeAasia poolsaarel. Mausolose hauamonument Halikarnassoses kõrgel nelinurksel alusel seisev sam mastest ümbritsetud hauakamber, katuseks astmeline püramiid, mille tipus on skulptuurigrupp neljahobusevankri ja Mausolose figuuriga. Oli 7 maail mai me hulgas. Siit tuleb s õna mausoleu m. * Zeusi altar Pergamonis kuulus o ma suurepäraste reljeefide poolest, mis kujutab ju malate võitlust gigantidega Hellenis miaja arhitektuurile oli o mane stiilide se ga mine, p üüd välise toreduse poole
Nad väidavad, et Jeesus oli nende pingutuste produkt. Tulnukad on enda väitel varustatud tõenditega ning nad väidavad, et neil on "seade", mis võimaldab neil näidata heli ja pilti suvalisest ajaloo punktist mida nemad või meie soovime näha. TULNUKATE BAASID eksisteerivad nelinurksetel territooriumitel Utah-is, Colorado-s, New Mexico-s ja Arizona-s. 1972 a. kirjeldati 6 baasi, mis kõik asuvad indiaani reservaadis ja kõik need asuvad nelinurksel territooriumil. Baas, mis oli Dulce lähedal, oli üks nendest, (samuti baasid Californias, Nevadas, Texases, Floridas, Maineis, Georgias ja Alaskal). LAEVADE TAASTAMINE See dokument väitis, et paljud laevad on taastatud. Laevad, mis on pärit varasematest aegadest (Roswell, Aztec, uuesti Roswell, Texas, Mexico ja teistest paikadest), nendest räägime hiljem. RÖÖVIMISED Röövimisjuhtumeid oli ammu enne 1972 a. Juba varajased tsivilisatsioonid viitavad nendele juhtumitele
varahommikust päikest Kheprit. Skarabeusi amuletid on uuestisünni sümbolid. Stuupa – arh, relig buda usu kultusehitis, (kivi)taraga ümbritsetud poolkerakujuline kiviplaatidega kaetud kuppel, mille kastitaolises ülaosas hoitakse reliikviaid. Kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest. Stuupa (dagoba; tiibeti mchod rten, mongoolia keel субурган - suburgan) on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Varase budismi monumentide seas avaldavad muljet Kesk-Indias asuvad Sanchi stuupad. Need on Buddha mälestusmärgina ühed iseloomulikumad näiteid budistlikustarhitektuurist. Kuigi väline kuju ja neile omistatav nimi võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, on stuupa algne idee ja funktsioon sama. Stuupasid hakati ehitama peatselt pärast Buddha surma
siiski paljud kindlused ja kaitserajatised, mis kunagi kaitsesid regiooni. Müürid meenutavad mauride ja keskaja arhitektuuri. Alcoutimi kindlus, mille moslemid vallutasid XIII sajandil, esitleb uhkelt oma torne ja peaaegu ringiujulisi müüre, mille vahelt võib leida väiese muuseumi arheoloogiliste leidude ja vanade hoonete jäänustega. Edasi lõuna poole jääb Castro Marim Castle, mis seisab vana maurikindluse koha peal. Nelinurksel kindlusel on neli silindrilist torni ja kaks väravat. Vila Real de Santo António ehe on keskaegne kindlus Cacela-a-Velha, mis muudeti moodsaks kindlustuseks XVII sajandil, et täita olulist kaitseülesannet Ria Formosa üle. 117 Lääne suunas edasi liikudes asub Tavira kindlus, mis kunagi kaitses linna. Maurid ehitasid
annaabi.ee 
