Tehnomaterjali praktikum (0)

Kordamis küsimused:
Tehnomaterjali praktikum-
Tõmbeteim
1.Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse?
Maksimaaljõule (Fm) vastav mehaaniline pinge, määratakse maksimaaljõu ja teimiku algristlõike pindala jagatisega. (vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile)
2.Mis on voolepiir , tinglik voolepiir ning kuidas neid määratakse?
Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne deformatsioon ehk peale jõudude eemaldumist säilitab detail oma kuju ja mõõtmed.
Tinglik voolepiir on märgitakse kokkulepitult pingele kus keha on pikenenud oma alg mõõtmetest 0,2% võrra.
Määratakse tõmbediagrammi abil, mõjuv jõud jagatud keha alg ristlõikepindalaga.
3. Missugust materjali omadust iseloomustab tõmbetugevus?
Tugevust ja plastsust .
Tugevus- materjali võime purunemata taluda koormust.
Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud koormuse mõjul keha kuju ja mõõtmeid. Peale jõu kadumist säilitada oma deformatsioon.
4.Mis on katkevenivus , katkeahenemine?
katkevenivus on suhteline detaili pikenemine protsentides , ja ahenemine detaili suhteline ristlõike pindala muutus protsentides.
5.Missugust materjali omadust iseloomustab katkevenivus, katkeahenemine?
platsust
6.Millised on materjali plastsusnäitajad?
Katkevenivus ja katkeahenemine
7.Mida tähistavad tähised ReH, ReL, Rp?
Ülemine voolavuspiir, alumine voolavuspiir ja tinglik voolavuspiir
8.Miks tugevusarvutustes sitkete materjalide korral ei sobi tugevuspiir?
Sest sitketel materjalidel on suur katkeahenemise protsent ning neil seetõttu väheneb teimiku ristlõike pindala.
9.Milline seos on materjali tugevuse Rm ja kõvaduse vahel HB
Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetuge­vuse ja Brinelli kõvaduse vahel ligikaudne seos Rm ≈ 3 HB.
Löökpaindeteim
1.Millised on löögitugevuse näitajad?
Purustustöö ja löögisitkus
2.Millest sõltub teimiku purustamiseks kulutatud töö?
Pendli massist ja pikkusest, ning langemis - ning väljalööginurgast.
3.Mis on külmahaprus?
Materjali hapruse suurenemist(sitkuse vähenemist) temperatuuri langedes nim. külmhapruseks
4.Mida tähendavad külmahapruse juures temperatuurid T50 ja T90?
Tavaliselt võetakse sellisel juhul külmhaprusläveks temperatuur T50, so temperatuur, mille juures purunemispinnast on vähemalt 50% kiulist pinda; vastutusrikaste detailide korral aga sageli temperatuur T90 – vähemalt 90% purunemispinnast on kiulise struktuuriga. Sel juhul on materjal suure löögitugevusega.
Purustustöö ja külmahaprus pole materjali jäävad suurused, vaid sõltuvad suuresti materjali struktuurist, töötingimustest, pingekontsentraatoritest, deformatsioonikiirusest, detaili mõõtmetest jt. metalli löögitugevuse näitajad langevad järsult, nimetatakse külmahaprusläveks (TKHL).
5.Kuidas mõjutab katsetustemperatuur löögitugevust?
6.Millised struktuurid on sitkemad: kas peenevõi jämedateralised?
Peeneteralised
7.Mis on haprus ?
Haprus on materjali omadus koormamisel taluda vähest deformatsiooni.
8.Selgitage tähiseid KU, KV, KCU
KU on purustustöö tähis U- kujulise sisselõikega, KV on purustustöö tähis V-kujulise sisselõikega
KCU löögisitkus.
Kõvadusteimid:
1.Milliseid otsikuid ja koormusi kasutatakse kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil?
Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm jõuga (F) 9,8...29430N (1...3000kgf).
2.Kas katsekeha minimaalsel paksusel on Brinelli meetodi puhul piiranguid?
Katsekeha minimaalne paksus t ei tohi olla väiksem kui jälje 10kordne sügavus (t>10h).
3.Missugused otsikud on enamkasutatavad Rockwelli meetodil kõvaduse mõõtmisel? Missugused on nendel juhtudel otsikud ja koormused?
Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimõõduga 1,588mm (1/16'') ja jõuga 980N (100kgf) – skaala B või teemant kõvasulamkoonuse tipunurgaga 120° ja jõuga 580N (60kgf) või 1470N (150kgf) materjali sissesurumise teel – vastavalt skaalad A ja C.
4.Missugune otsik ning koormused on kasutusel Vickersi meetodil kõvaduse määramisel?
Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjalisse. Meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib ka metalli õhukese pinnakihi kõvaduse määramiseks. Materjali surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136°, jõuga 9,8...980N (1...100kgf). Nelinurksel jäljendil mõõdetakse kahes sihis diagonaal ning arvutustes kasutatakse nende aritmeetilist keskmist
5.Missuguseid materjale ja missuguseid kõvadusi saab mõõta Vickersi meetodil?
6.Kas mõõdetava koha pinnasiledus omab erinevate meetodite puhul tähtsust?
Omab ikka, kui liiga krobeline pind, siis ei ole mikroskoobi all jäetud jälge näha.