Mis põhjustab? STRESSORID pingeline elukeskkond kui ka üksindus liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes väsimus ja kurnatus jne. Hea või halb? Stressi esineb kahte sorti: eustress ja distress Distress - halb ehk negatiivne stress. Eustress - hea ehk positiivne stress. Riskikäitumised Suitsetamine Liigne alkoholi tarbimine Narkootikumide tarbimine Vähene liikumine ja istuv eluviis Ebatervislik toitumine Erinevad komponendid Kognitiivne ehk mõtlemise osa Emotsionaalne komponent Füsioloogiline osa Käitumuslik osa Füüsilised sümptomid väsimus; peavalu; lihaspinged; seedimisprobleemid. Psühholoogilised sümptomid masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine;
Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks. Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks, siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning hakata töötajat kurnama. Stressist saab distress. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: •suitsetamine; •liigne alkoholitarbimine; •narkootikumide tarbimine; •vähene liikumine ja istuv eluviis; •ebatervislik toitumine. Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele. Käitumises võib stress väljenduda järgnevas: •unehäired; •suitsetamine või alkoholi tarbimine; •muudatused toitumisharjumustes;
Second level Third level Fourth level Fifth level Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme südameveresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; maohaavandid; ainevahetushäired; luu ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine. Mõned põhjused stressiks Töö sobimatus, Kehvad suhted, Psühholoogilise või füüsilise vägivalla esinemine töökohas Töö ja eraelu tasakaalutus. Inimesed reageerivad olukordadele erinevalt. Click to edit Master text styles Second level Third level
Lähedase kaotus Tülid Pidev kritiseerimine vanemate või õpetajate poolt Raha puudus (ekursioonid, lõpureisid) Märgid Nooruk on kurnatud ja ärrituv, solvuv Huvi õppimise vastu kaob Sagene haigestumine Uskumine oma võimetesse kaob Koolist tihe puudumine Keskendumisvõime kahanemine Kurbus Otsustusvõimetus On ükskõikne Sööb endisest vähem või rohkem Eelistab üksi olla Stressis inimestele omased riskikäitumised Suitsetamine Liigne alkoholitarbimine Narkootikumide tarvitamine Vähene liikumine ja istuv eluviis Ebatervislik toitumine Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
eemaldumises oma tööst ja lõpuks töölt lahkumises 1.5. Millised võivad olla stressi tagajärjed indiviidi ja organisatsiooni tasemel? Indiviidi tasemel: erinevad terviseprobleemid (südame-veresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; ainevahetushäired;) 1 TMT0040 Õppejõud: Praktikumid mitmesugused riskikäitumised (suitsetamine; liigne alkoholi tarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine) Organisatsiooni tasemel: töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine kõrge töövõimetuse tase; suur personalivoolavus; suurenenud tööõnnetusrisk kvaliteediprobleemid, mis viivad omakorda klientide rahulolematusest tulenevate kuludeni. 1.6
maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest. Inimene Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme: · südame-veresoonkonnahaigused; · ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; · maohaavandid; · ainevahetushäired; · luu- ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: · suitsetamine; · liigne alkoholitarbimine; · narkootikumide tarbimine; · vähene liikumine ja istuv eluviis; · ebatervislik toitumine. Tavalised tööstressi põhjustavad tegurid on muu hulgas kontrolli puudumine töö üle, asjakohatud nõuded töötajatele ning töökaaslaste ja juhatuse toetuse puudumine. Stressi põhjustab töö sobimatus, kehvad suhted, psühholoogilise või füüsilise vägivalla esinemine töökohas ning töö- ja eraelu tasakaalutus.
Algul on sul piisavalt energiat, et stressoritega efektiivselt toime tulla. Kui stressorid püsivad, tekib teatud aja pärast väsimus, ärevus ning negatiivsed emotsioonid muutuvad üha häirivamaks. Hakkad kahtlema iseenda võimetes ja oskustes, negatiivse sisuga mõtted sagenevad, tekivad konfliktid. Järgneda võib depressioon ja läbipõlemine. Käitumine Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine. 6 Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele. Käitumises võib stress väljenduda järgnevas: unehäired; suitsetamine või alkoholi tarbimine; muudatused toitumisharjumustes;
tunduda teostamatu või mõjutavad enesetunnet ja töösooritust kolleegidevahelised suhted. TÖÖSTRESSI TAGAJÄRJED Tööstressiga seostatakse muuhulgas järgnevaid terviseprobleeme: südame-veresoonkonnahaigused; ärevushäired, depressioon ja posttraumaatiline stressisündroom; maohaavandid; ainevahetushäired; luu- ja lihaskonnavaevused. Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine. ORGANISATSIOON Organisatsioonile kaasnevad kõrge stressitasemega järgnevad probleemid: töötajate vähene loovus, madal töövõime ja vähene pühendumine; kõrge töövõimetuse tase; suur personalivoolavus; suurenenud tööõnnetusrisk; 7
Eesti eripäraks nende terviseriskide äärmuslikum väljendumine e. suurem osakaal rahvastikust, kelle elu ja tervist mõjutavad maksimaalsed terviseriskid. KOKKUVÕTE Eesti ühiskondlikud väärtused ei teadvusta tervist. See väljendub kodanike kõrges riskikäitumises, tervise kui väärtuse vähesel integreeritusel poliitiliste otsuste protsessides, suhteliselt madalas investeeringute tasemes tervislikku käitumist toetavatesse ettevõtmistesse. Teatud riskikäitumised on seotud ka laiemate sotsiaalsete probleemidega. Paljud terviseprobleemid saavad alguse ümbritsevast keskkonnast tööl, kodus, koolis. Näiteks teatud Tervisekahjustusi tehiskeskkonnas aitab ära hoida võimalike terviseriskidega (nt kõrge müratase, siseõhu ja välisõhu saaste, puudulik looduslik valgustus, nõuetele vastava joogivee ja kanalisatsiooni puudumine) Ruumide halb ventilatsioon, ülerahvastatus ja mikroobidega saastunud toit on ühed olulisemad tegurid nakkuse levikuks
tööd. See tähendab, et tihtipeale otsitakse kindlale tööle kindlast soost isikut. See tuleneb ühiskonnas levivatest arusaamadest, et nii on. On alati olnud ja kuidas siis nüüd teistmoodi on. · Kodutööd. Tihtipeale teevad naised koduseid töid, mis on aga tasustamata töö. · Meeste madalam haridustase, suurem riskikäitumine jne. On teada, et meeste haridustee on aasta võrra lühem naiste omast. Meeste enesetappude arv on suurem kui naistel. Kõik need riskikäitumised tulenevad sellest, et ühelt poolt on ühiskond meestele kõrged ootused pannud ja kui neid ei suudeta täita, viib see just selleni. Teisalt aga arvatakse, et mehed lihtsalt on teistsugused. Mida saab teha naiste ja meeste positsiooni ebavõrdsuse vähendamiseks? Üks võimalus on muidugi see konkreetne seadus, mis defineerib mõisted ja kirjutab ette konkreetsed sammud. Jah, selline seadus on vajalik. Kuid ebavõrdsuse
annaabi.ee 
