Eestlaste pühapäev On täiesti tavaline pühapäeva pärastlõuna. Gümnasist ärkab suure peavaluga ,sest eelmisel päeval on peetud maha jube pidu. Ta vedeleb veel mõnda aega voodis ja mõtleb, et enam ei pidutse enam kunagi. Paari tunnipärast otsustab et peavalu läheb väga jubedaks ning tõuseb voodist, et minna teisse tuppa ja otsida peavalu rohtu Samal ajal on juba turumutt ammu üleval ja teel juba koju, sest turult kuuldud jutud on vaja rääkida oma sõbrannadele edasi. Kindlasti ei saa veel ka unustada ,seda et peab ka juurde lisama mõnda
Võttes näiteks geograafia: Maailma kaarti tundmine on valik, sest see tagab paremini Maailma tervikpildi mõistmise, kuid kas on eluliselt vajalik teada kõikide mullasortide koostist või tsüklonite teket. Jah, siin on mingi loogilisuse arendus inimeses, samas kui igas aines minnakse ülipõhjalikuks, toimub juba informatsiooniküllus ja üldiselt hakavad õpilased otsimad kergemaid mooduseid läbimaks testi. Olgu, võtame näiteks matemaatika ja valemid. Kas gümnasist või pensionär oskab neid rakendada elus? Kaldun arvama, et mitte. Jällegi tuleb tõdeda, et informatsioon on põhjalik, samas mitmeti ebavajalik. Tagasitulles Eesti haridussüsteemi laialdusele on meie süsteem laiahaardeline, samas ei saa väita, et informatsioon, mis serveeritakse on piisavalt selekteeritud, piisavalt praktiline eluks. Oletame siiski, et Eesti haridussüsteem annab meile silmaringi, kuid kas silmaring on see, mis teeb inimesest küpse kodaniku
Küsimustik rahvustoidu eelistuste kohta põhikooliõpilasele. Lugupeetud Ülenurme Gümnaasiumi õpilane! Sinu poole pöördub gümnasist Sten Erik Klaos, kes kirjutab uurimustööd tööd teemal ’’Rahvustoit kui pärimuskultuuriosa’’. Sinu vastused on tähtsad ja aitavad kaasa hea töö valmimisele. Vasta julgelt nii, nagu teie kodus kombeks on. Sinu vastused on anonüümsed ja neid kasutatakse ainult selle töö raames. Sten Erik KlaosE-mail: [email protected] 1. Üldinfo Vanus: _15___ Klass:__9__ Sugu:__m___ Perekonnaliikmete arv: __5__ Kas elad vanavanematega koos?:__Ei__ 2
Ja eeskätt uutele teadmistele ning väljakutsetele; Kolmandaks – tee tööd. Sinu töö on õppida ja täita etteantud ülesandeid. Ära karda eksida ja sealjuures kurvastada, eksimine on inimlik ja loomulik, kes ei eksi see ei õpi ja ainult idioot pidi kogu aeg õnnelik olema. Ära karda küsida, kes ei küsi, see ei saa teada, aga kuula ka vastuseid, sest üks loll pidi suutma rohkem küsida, kui kümme tarka vastata. Loomulikult ära unusta selle kõige juures ka olla lihtsalt gümnasist. Lõpetuseks soovin teile kõigile õnne ja kordaminekuid – tere tulemast meie sekka!
Gümnasistid kooli kõrvalt tööl Paljud noored käivad suvevaheajal endale taskuraha teenimas. Ka mina olen käinud, aga on ka teistsuguseid neide ja noormehi, kes peavad gümnaasiumi kõrvalt tööl käima, et oma peret ja ennast ära toita, üüri või laene maksta. Minu arvates on see õudne, kui gümnasist peab pere toimetulemis eesmärgil tööle minema. Nad on selleks liiga noored ja nende esmaseks tööks oleks ikkagi õppimine. Kui aga gümnasistid käivad suvel väikse taskuraha teenimise eesmärgil tööl on hoopis teine asi ja väga teretulnud nähe. Tekstis autor ütleb Liisa kohta, et ta ei saanud algul oma teenitud rahast midagi endale jätta, sest tal oli seda vähe, parematel päevadel suutis ta kuni 500-krooni kõrvale panna.
kogunud. Viisime läbi tänavaküsitluse ja selgus, et selle kohta sobib väga hästi ütlus “Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.” Kui küsisime 46. aastase Merikese käest, mida tema arvab tänapäeval koolipäeva pikkusest ja lastele antavate kodutööde kogusest, võrdles ta seda, nagu arvata, enda kooliajaga. Tema sõnul ei tohiks lapsed kurta, et neil on raske, kuna mõelda vaid-tema ajal oli veel raskem! Kuna Merikesel on kolm last: algkooliealine, gümnasist ja tudeng, oskas ta sel teemal sõna võtta küll. “Tõsi, algkoolis on pojal küll nii noore õpilase kohta pikk päev, kuid koduseid ülesandeid neile minu arvates palju ei anta. Nii noorelt ei osata veel aega planeerida ja seepärast kipub aega rohkem minema kui võiks, “ sõnas ta kindlalt. Kui küsisime gümnaasiumiõpilaste koolikoormuse kohta, vastas ta kiirelt vaid: “Gümnaasiumis käivad suured inimesed, nad peaksid hakkama saama küll.”
26 15 4,4 27 4 3,8 28 1 3,5 29 0,25 3,7 30 5 4,1 4 Valimi iseloomustus Valimi moodustab Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 10.-12. klassi juhuslikud õpilased. Kokku küsitlesin 30 õpilast. 5 1.Koolitee pikkus Tunnuseks on see kui kaugel elab meie kooli gümnasist koolist. 1.1 Sagedustabel Kaugus 0-3 4-7 8 -11 12-15 16-19 20- Sagedus 14 6 3 1 2 4 1.2 Variatsioonirida 0,25 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 2 3 3 4 4 4 4 5 7 8 9 10 15 17 18 20 20 23 150 1.3 Histogramm
kellel on lisaks koolisisese tegevuse juhtimise tahtele, on tung arusaada üldisemast süsteemist või lootus pisutki suurtemateks muutusteks. Põhjus ühe lisa grupi moodustamiseks on see, et gümnasistil on reaalne võimalus ideede realiseerimiseks vaid kooli sisestesküsimustes, kui tal on tahe midagi suuremat läbi suruda, siis peaks tal olema toetajasgrupp või vähemalt mõni tema hääle edastaja. Meie riigis on nendeks poliitikud, kellel on suuremad volitused muudatusteks. Seega kui gümnasist tahab oma ideid esitleda, tuleks talle kasuks mõnda parteisse kuulumine, kus koosviibimistel oleks tal vähemalt võimalus ideede tutvustamiseks, toetajate ja parimal juhul ka hääleedastaja leidmises. Moodustatud üldisemasse gruppi, kus toimuvad üleüldisemad haridussüsteemi struktuuri muudatused, on volitatud tegema vaid teatud isikutel, ministritel. Meil kui gümnasistidel ei ole reaalselt võimalus viia läbi suuremaid reforme või muudatusi
Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor ikka paar seostatud lauset moodustada. Kuid teemad peaksid lähtuma mingil määral ka ilukirjandusest, väidab Arrak (Arrak, 2011). INTERNETI MÕJU KEELEOSKUSELE ,,Noor on suure osa ööpäevast keelekeskkonnas, kus kujundlik, õigekeelne väljendus pole üldse tähtis ega hinnatud, püüeldud ega taotletud," tõdeb Järvela, kelle sõnul pole harv juhus, kui gümnasist alustab lauset väikese tähega" (Järvela, 2012). Loone Ots väidab artiklis, et noortel ei ole enam motivatsiooni lugeda pikki tekste ning tähemärkide arv peab olema võimalikult väike" (Ots, 2012) ,,Ma saan aru, noor inimene on harjunud ekraanilt lugema vaid viierealisi lõigukesi. Ka need peavad tulema ja minema, plahvatama ja sähvatama ning värvi vahetama" (Arrak, 2011). Eesti keele dotsent Kersti Lepajõe leiab: ,,Neti pidev kättesaadavus, lõputu suhtlusvõrgustikes
vihatav?") siis hakkas rääkima kuidas üks kena tütarlaps teda on vihanud kui ta veel midagi armastusest ja vihkamisest ei teadnud. Kui ta oli kaheksa aastane ta jutustab ja kuidas ta päikeseloojangu eel istus ta koduõpetajanna Ziinake lastetoas ja nad õppisid .Ziina vaatas aknast välja ja rääkisid hapnikust ,süsihappegaasist. Ziina oli närviline ja koguaeg jälgis kuidas minu vanemad(paks jahimees räägib) ja õed sõidavad minema, vanem vend kes on gümnasist jäi koju kuna tal oli hambavalu, kui vanemad lahkusid jooksis Ziina õue. Ma arvasin et ta on kaval ja läheb vanemate ära olekul mureleid sööma , mõtlesin et olen kaval ja lähen vaatan mida ta teeb aga teda ei olnud seal , teda polnud ka karusmarjade juures, avastasin hoopis ta tiigi juurde jooksmas helesinises kleidis , ta jooksis suure puu alla ( samas kirjeldab sügavalt loodust) seal seisis ka Sasa kes oli ,,minu" vanem vend nad said kokku ja suudlesid , mõlemad olid õnnelikud.
poliitilise ja tihti valitsuse suhtes kriitilise suunitlusega ajakiri Tänapäev. Tänapäeva mitme numbri ilmumisele tehti takistusi, mõni number ilmus ka teine nime all. Ajakirja Tänapäev viimane number ilmus 1940. aasta aprillis, ajakirja Maret viimane number 1940. aasta novembris. 1936. aasta Legendaarne Vabadussõja-romaan. Ilmus Albert Kivikase romaani "Nimed marmortahvlil" esimene osa. Romaan käsitleb gümnasist Henn Ahase maailmavaatelisi otsinguid kommunismi ja rahvusluse vahel. Tema vend võitleb punaste poolel, Henn Ahas mõistab, et erapooletuks jääda ei saa. Hiljem kirjutas Albert Kivikas paguluses raamatule juurde veel kolm osa, kus ta käsitleb Eesti Vabariigi eluolu kuni 1920. aastate keskpaigani. 1937. aasta Hakkas ilmuma ajakiri Akadeemia. Mais hakkas ilmuma ajakiri Akadeemia, selle väljaandja oli algul Eesti Üliõpilasseltside Liit, hiljem Eesti Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liit
Enne eelviimast tundi kogunesime spordisaali, kus pidid toimuma rebastele mõeldud võistlused. Igaüks pidi keerutama seitse korda ümber enda telje, seejärel anti talle toores kala, mille ta pidi otsapidi suhu panema ning ringi jooksma. Sellega sai teine päev otsa. Kolmas päev. See päev oli neist kõigist kõige jubedam. Mõni jäi isegi koju kuna kartis tõele näkku vaadata, et täna saab temast lõpuks täisväärtuslik gümnasist. Hommikul vara pandi meid mängima üht mängu, kus pidime moodustama ringi ning seisma poiss- tüdruk-poiss-tüdruk. Kolmele anti pihku muna ja mängu alguses pidime panema selle siis suhu ning andma suust-suhu enda seisvale isikule. See oli päris alandav. Ma mäletan , et ma ütlesin ühele peremeestest, et mina ei suuda enam osa võtta ning langen pigem välja ja et olen nõus mis tahes karistusega. Järgmisel vahetunnil pidime jälle välja kogunema
Elder Scrolls, Dragon Age ja Warhammer. Norra politsei püüab kindlaks teha, kas Brevikil oli mängukaaslasi või palkas ta kellegi enda eest neid mänge mängima." Samas ei saa olle kindel, et arvutimängud olid süüdi tema vaimse seisundi pärast. Küll aga on veel juhtumeid kus on arvuti kindlasti süüdi. Eesti Päevalehes on artikkel poisist kes viidi sundravile. ,,Arvutimängusõltuvusse sattunud rootsi nooruk sai oma kodukoha kohtus haruldase karistuse: 17-aastane gümnasist määrati sundravile. Aastaid kestnud pideva arvutimängude mängimise tagajärjel on poiss ümbritsevast keskkonnast pea täielikult isoleerunud, ütlesid tema lähedased ajalehele Hallands Nyheter antud intervjuus. Viimasel ajal peamiselt populaarset võrgumängu World of Warcraft mängiv nooruk ei lahkuvat kodust, ei käivat koolis ega suhtlevat eakaaslastega. Ka muutuvat ta agressiivseks või apaatseks, kui püüda tal arvutiga mängimist piirata
elukestev õppija, kes on võimelised väärtustama inimest, ühtlasi mõistes inimese vastutust demokraatlikus ühiskonnas. Pildil: Gümnasist kitarrimängu harjutamas Dalton Plaani kooli kogukond Õpilased Daltoni õpilaskonna moodustavad noored, kellel kõigil erinev talent, taust ja kogemused. Ei ole kindlat ,,Daltontüüp"'i last, aga Daltoni õpilased kipuvad olema akadeemiliselt tugevamad, intellektuaalselt uudishimulikumad, sõltumatud mõtlejad, kes tahavad lüüa läbi keskkonnas, kus nad seotud õppimisega ja kes õpivad läbi kogemuse. New York City Dalton Plaani koolis õpib hetkel ligi 1,300
...........................................................15 12. Riskitegurite hindamine......................................................................................................16 1. Kokkuvõte 1.1. Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: OÜ Outside Aadress: Pikk 11, Pärnu, 80013 Toode / teenus: Riiete müük Omandivorm: OÜ (Osaühing) Ettevõtte suurus: 3 töötajat 1.2. Ettevõtte taustaandmed Äriplaani valmistaja on gümnaasiumis majanduskallakuga klassis õppiv gümnasist. Äriidee tuli soovist pakkuda inimestele võimalust erineda teistest, kandes huvitavaid ja moodsaid riideid. 1.3. Äriidee Projekti äriideeks on edasi müüa Ameerika tuntud riidebrändi Ed Hardy riideid, jalatseid ja aksessuaare. Ed Hardy on paljudele noortele ja täiskasvanutele tuntud bränd, kuid raskesti kättesaadav. Euroopas pole mitte ühtki Ed Hardy esinduspoodi, seega otsene konkurents puudub.
Tõsise draama esitamiseks ja vastuvõtmiseks ei pidanud ta eestlasi aga veel küpseteks. Sõprade pealekäimisel otsustas Koidula lõpuks teatritegevuse Vanemuise seltsis enda õlule võtta. Koidula teater Eesti rahvusliku teatri alguseks loetakse 1870. aasta 24, juunit, kui Lydia Koidula näitemänguga ,,Saaremaa onupoeg" avati Vanemuise seltsi uus maja Tartus Jaama tänavas. Kuidula teatri põhinäitlejateks kujunesid arstiteaduse üliõpilane Heinrich Rosenthal, Koidula vend, gümnasist Harry Jannsen ja ametnik Tõnis Pekk. Naisi takistas lavale astumast seltskondlik moraal. Kuna noormeeste esinemisega naisterollides oldi harjutud, siis ei tekitanud see kummastust. Näitejuhina olevat Koidula abivalmis, aga nõudlik. Seda eesti teatri esimest etendust nägid umbes 250 inimest, ukse taha jäänute nõudmisel anti järgmisel päeval kordusetendus. Teatri Harrastuse levik üle Eesti Teatri- ja muusikaharrastus levis pärast esimesi etendusi Tartus koos eesti seltside
Sihtgrupiks on kõik inimesed- naised, mehed, lapsed, nii noored kui ka vanemad inimesed. Eestis on küll olemas juba T-särgi poode, kuid siiani pole olnud võimalust viibida ise särgi kujundamise ning valmimise protsessil. Asudes Pärnu kesklinnas saab arvestada suurema külastajate arvuga. 1.3. Taustaandmed Äriplaan on koostatud Pärnu maakonnas, Pärnu linnas asuva t- särgi poe arendamiseks. Äriplaani koostaja on 18-aastane gümnaasiumis õppiv gümnasist. Äriidee tuli kunstikoolis õppivalt tudengilt, seoses majanduslangusega. 4 2. Turusituatsioon ja selle arengu väljavaated 2.1 Tegevusala ja turupiirkonna kirjeldus Firma esialgne turupiirkond on Pärnu ning Pärnumaa. Pärnus elab 01.01.2007 aasta seisuga 43 389 inimest, Pärnumaal 90 929 inimest. (Statistikaameti andmed seisuga 01.01.2007) Edu saavutades laieneb turg üle terve Eesti
..................24 Kasutatud materjalid................................................................................................................. 26 1.Kokkuvõte 1.1. Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: OÜ Veerev Ratas Aadress: Aroonia 4, Audru vald Teenus: transpordi- ja taksoteenus Omandivorm: osaühing Ettevõtte suurus: 8 põhitaksojuhti, 2 asendusjuhti, 3 dispetserit 1.2. Ettevõtte taustaandmed Äriplaani valmistaja on gümnaasiumis majanduskallakuga klassis õppiv gümnasist. Äriidee tuli maapiirkonnas elavate inimeste igapäevaprobleemist- piisavate transpordivõimaluste puudumisest, mis ka autorit ennast puudutavad. 1.3. Äriidee Ettevõte pakub transpordi- ja taksoteenust Pärnu maakonna piires taskukohase hinnaga. Tavalistest taksofirmadest erineb loodav ettevõtte selle poolest, et see on spetsialiseerunud maapiirkondadele. Teenust võivad kasutada nii viimasest bussist maha jäänud noorukid,
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
Filosoofiline luule. Traagiline maailmapilt. Pilet 17: Vabalt valitud Karl Ristikivi teose analüüs Pilet 18: Siuru ja Noor-Eesti tegevus ja tähtsus Eesti kultuuriloos Noor-Eesti rühmitus. Nimi sellest, et Soomes oli Noor-Soome ning Kuressaares oli Noor Eestlane (almanahh). Tekkis Tsaari-Venemaa riiki kuuluvas Eestis. Liikumise eesotsas oli Tartu põhilised gümnaasiumid, ülikool. Noor-Eestiga olid eelkõige seotud gümnasistid. Näiteks oli üks organisaatoritest gümnasist Gustav Suits. 1903 oli Koidula surma-aastapäev ja Mihkel Veske, kes oli esimene eesti keeleteadlane) surmaaastapäev. Noor-Eestil oli kaks äärmust. Idealistid, kes soovisid keelt ja kultuuri edendada ja Praktilised, kelle huviks oli majandus. Esikohale tõusis kirjandusharrastus, mille kaudu viidi ideid teisteni. Idealistlikest saigi Noor-Eesti, nede hulgas olid Gustav Suits, Johannes Aavik, Friedebert Tuglas, V. Ridala, Bernhart Linde.Neil
Ehitused ja elamusisustus – kalidor, kamorka Majapidamistarbed – kopsik, plooska, plüüda, samovar Toidud ja joogid – botva, ikra, kalitka, Viin ja tubakasaadused - nalivka, praska Rõivad ja ehted – kassinka Ketramine ja kangakudumine – määts Tööstus – kartus, kletka Ühiskond ja administratsioon - praaja, priigavor Haridus ja kultuur – gimnaasia, gümnasist, gimnastika Arstiabi ja tervishoid – raak, raan Sõjandus – kalui, kamandiir/komander Usund ja kombestik – angel/evengel, laadonitsa Kalender – janvar, fevraal, mart, apreel Mängud ja lõbustused – kasatšokk Perekond – maama, maltsikas Somaatiline sõnavara – koss, kosso Loodus – jaama, paljana
või vallavanem, tema moodustab valla või linnavalitsuse, tööloa valitsusele annab volikogu. Kohalikud omavalitsused (KOV-id) on meil vallad ja linnad. Meie probleem praegu on, et KOV-id on liiga väikesed (elanikke vähe) ja seega pole need kõik jätkusuutlikud ega suuda neile pandud ülesandeid (vt ka põhiseaduse XIV peatükk) täita. Praeguse haldusreformi eesmärk (ajakirjandus on viimastel aastatel sellest palju rääkinud ja ühiskonnaõpetuse eksam nõuab, et gümnasist oleks igapäevaeluga ka kursus) on liita KOV-e. Väikestel KOV-idel pole näiteks piisavalt kaadrit (inimesi), et kohalikku elu juhtida. Valitsus on ju kehtestanud, et KOV-i minimaalne elanike arv peaks olema vähemalt 5000. Erandid on vaid väikesaared (Ruhnu, Muhu, Piirisaar jne). Saaremaal näiteks peaks eelolevast aastast tekkima üks vald (vaid Pöide on sellele visalt vastu olnud). Nüüdisühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühte ühiskonda kuulujatel
6) Saksamaa oluline roll agressorina enne I ms (Fischer), Saksamaa aktiivsus ja suured ambitsioonid. Saksamaa uskus, et Venemaa ja Prantsusmaa pole sõjaks valmis ning ta kiiresti tegutsedes suudaks mõlemat lüüa. 7) Automaatse mobilisatsiooni paragrahv Venemaa-Prantsusmaa liidulepingus (1892). Venemaa kiire mobilisatsioon millele Saksamaa reageeris raevukalt. Rutakad mobilisatsioonid vallandasid sõja. Nn Juulikriis 1914: 28.06.1914 Bosnia gümnasist Gavrilo Princip (1894-1918) Laseb Sarajevos maha Austria troonipärija koos abikaasaga. Korraldaja oli salaorganisatsioon ,,Must Käsi", kellel sidemed Serbia luureteenistusega. Austria tahab välja juurida Serbia kihutuskeskuse ja tühistada lõunaslaavide ühisriigi (Jugoslaavia) loomise katsed. Austria otsustab sõjalisel teel lahendada Serbia ,,probleemi". Juulis: Saksamaa annab Austriale tingimusteta toetuse (6.-7.). Venemaa ja
temaga satuvad ründe alla Ain Kaalep ja Ellen Niit.), 64 a „Kivist viiulid“ (Maailmas väga suured optimistid, kosmoseajastu, väga romantiline luulekogu. Luule valdavalt intellektuaalne), 66 a „Lauljad laevavööridel“, 69 a „Vihm teeb toredaid asju“. Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. Ta oli kolmekordne Nobeli preemia kandidaat. Tal oli suvekodu Hiiumaal Kassaris. Oli suure lugemusega gümnasist, kes osales paljudel kõnevõistlustel. Ta valiti ka Riigikokku. 1993 astus omal soovil Riigikogust välja. Kross on maetud Metsakalmistule. Kross on oma tegelaste puhul nii prokurör kui advokaat (süüdistab ja kaitseb). Iseloomulik ajaloolistele romaanidele. Rasked valikud, kompromissid. Ärkamisaega käsitleb kolmes teoses. „Pöördtoolitund“. J.V.Jannseni poja Eugeni monoloog. Õigustab oma isa kokkulepet saksa aadliga (Kuidas Jannsen C.R.Jakobsoni artiklite avaldamisest keeldus)
nihutama sselle kolde poole ja mittepõlevat eemale, nõnda esialgu päästis talu. Siis tuligi taluperemees kontrollima. ,,Hunt" jällegi ilmus Postimehes. Hästi käredast pakasest on juttu. On talv, hästi palju hunte, ja hundid sõid ära talude koerad, sest need olid ketis. Siin lugu sellest, kuidas üks koer oma elu eest võitleb ja hunt lõpuks üle tema pea hüppab ja kaevu kukub. Hunt ära upub, aga pererahvas hädas, sest kaev on ära solgitud. Tuglas linnakoolis on gümnasist, saab tuttavaks Suitsuga. Niisugune aeg, kus rahvuslikud jõud tegutsevad eriti Tartus. 1903 organiseeritakse kooliõpilaste poolt Mihkel Veske ja Lydia Koidula sünniaastapäevade tähistamine. Ürituse rahvalikkust pandi väga pahaks ja nii pidi lahkuma koolist ka Tuglas, lõpetas kevadel ka eksternina, kes koolis ei käi ja eksameid teeb. Sellest ajast peale sai temast ajakirjanik Postimehes. Pärast linnakooli tahab õppida Treffneri gümnaasiumis ja jätkabki õpinguid 1904-1905
misest, vaid kes soovib neist aru saada ning osata neid ise tuletada. Siiski pole õpik ainult koolinoortele – see on mõeldud ka neile uudishimulikele, kes tunnevad, et matemaatika on jäänud kuidagi kaugeks, ja soovivad üht-teist uut ja põnevat juurde avastada. Seega, ole Sa gümnaasiumiks valmistuv põhikooliõpilane, matemaatikatunnis segadusse aetud gümnasist, abiturient, kellel ees matemaatikaeksam, juba kooli lõpetanud täiskasvanu, kes soovib seniseid teadmisi kinnistada, või õpe- taja täiendamas tunnimaterjale – soovime Sulle pakkuda väikese rännaku läbi gümnaasiumimatemaatika põhiteemade, ning seda veidi värvikirevama nurga alt. Loodame näidata matemaatika kasulikkust ja põnevust – kui Sa pole seda veel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
