Pruun katk punase katku vastu. Saksamaad hirmutas kommunism (e. Punane katk), nagu ka teisi maid, aga 1919. loodud Saksamaa Kommunistlik Partei oli eriti aktiivne mässude korraldaja. Punaste põhivaenlaseks sai samal ajal tekkinud Saksa Töölispartei, mis 1920. aastal nim. Ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks. Selle esimeheks sai Adolf Hitler. Hitlerlased lõid relvastatud rünnakrühmad, mille liikmed kandsid pruuni särki. Seepärast hakati natsionaalsotsialismi seostama pruuni värviga ja seda hakati nim. Pruuniks katkuks. Pruunsärklased üritasid hirmutada oma vaenlasi (juudid, kommunistid) Nad ründasid juutide linnakvartaleid ja korraldasid punastega tänavakaklusi. Natsides nähti jõudu, mis suudab pidurdada kommuniste. Seepärast toetasid Hitlerit nii töösturid, sõjaväelased ning ka keskklass. Adolf Hitler Sündis 1889 Austrias. Vanemad surid varakult, poiss hankis elatist ehitusabilisena ja hiljem postkaartide maalijana. I ...
docstxt/126043248642520.txt
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kolmanda Riigi kunst Referaat Mart Linnas Juhendaja Rainer Vilumaa Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Maalikunst..............................................................................................3 Skulptuur...............................................................................................3 Arhidektuur............................................................................................4 Paraadid................................................................................................4 Muusika ................................................................................................5 Graafiline kunst...................................................................
NSVL Saksamaa Itaalia Nõukogude Venemaa tekkis Tekkis 1922 .aastal. Tekkis 1925.aastal. 1917. aastal ning peale seda aastal 1922 tekkis Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit. Suurteks juhtideks olid: Adolf Hitler Benito Mussolini Lenin ja Stalin Kommunistlik Partei Natsionaalsotsialistlik Saksa Fasistid Töölispartei. Uus majandus poliitika Majandust juhtis riik, Moodustatikorporarsioone (NEP), Plaanimajandus, Plaanimajandus, ehitati ja Ametiühingud ja parteid Kolhooside tekke, Gulagid, kiirteid, sõjaväe areng. (v.a.Fasistid) kuulutati Industraliseerimine, ebaseaduslikuks, Ainupartei Ainupartei Juhikultus ehk ülistati juhti, Juhikultus, Plakatid ja Salapolitsei, Kollektiviseerimine ...
Mille poolest sarnanesid ja erinesid Natsi Saksamaa ja NSV Liit? 1929. aastal alanud majanduskriisi mõjust ei pääsenud NSV Liit ega ka Saksamaa.NSV Liitu majanduskriis otseselt ei mõjutanud, kuid näljahädast polnud ka neil pääsu.Saksamaal algas majanduskriis palju varem ning seetõttu sai Saksamaa selles rohkem kannatada.Rahva pettumine võimus oli peamiseks põhjuseks, miks kujunesid totalitaarsed diktatuurid. Kuna Natsi Saksamaa ega ka Nõukogude Liit polnud rahul Esimese maailmasõja tulemustega ja Versaille süsteemiga oli mõlemate riikide majandus allutatud relvatööstusele.Peaeesmärgiks sai mõlematele riikidele ettevalmistumine uueks sõjaks.Seda tõestasid kulutused relvade tootmisele.Natsi Saksamaal oli kulutuste suuruseks 12 miljardit US dollarit ja Nõukogude Liidus 8 miljardit US dollarit. Enne majanduskriisi puhkemist võttis Nõukogude juhtkond eesotsas J.Staliniga vastu üldkollektiviseerimise ning industraliseerimis...
Kordamine ptk:6-8 1 Mis olid VNSFV ja NSVL? Kuna NSVL loodi? VNSFV Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit loodi 1922. 2 Miks puhkes kodusõda? Sest teised poliitilised jõud ei olnud rahul enamlaste võimule tulekuga. 3 Miks sekkusid kodusõtta välisriigid( interventsioon)? Sest nad soovisid enamlaste võimu likvideerimist. 4 Kuivõrd edukas olidi maailmarevolutsiooniidee teostamisel? Põhjendage. Ei olnud edukas, sest katsed revolutsiooni välisriikides õhutada ebaõnnestusid. 5 Mis oli sõjakommunism+ Miks ta loodi? Sõjakommunism oli riigikord, kus pidi kõik oma toiduained riigile andma ja enamus ettevõtteid riigistati. Ta loodi sõjaväe ja elanikkonna varustamiseks sõja ajal. 6 Mis oli nep? Miks ta kehtestati ja hiljem likvideeriti? Nep oli uus majanduspoliitika. Ta kehtestati, et leevendada majanduslikku olukorda ja lepitada talupo...
Kas vabadus on illusioon? Vabadus on miski, mida mina ning ka paljud teised minuvanused noored võtavad loomulikuna ning justkui iseenesestmõistetavana.Nähes filmi ,,Nõukogude Lugu" tärkas mu peas vastastikuseid mõtteid. Esiteks tuli suure üllatusena see, et Nõukogude Liit ning Natsi-Saksamaa nii mitmetahuliselt sarnased olid, kuigi paljud skeptikud seda mitte kuidagi aktsepteerida ei suuda. Teiseks julmus, terror ning hirm, mis olid tollase aja iseloomustamiseks arvatavasti kõige paremini kirjeldatavateks märksõnadeks. Püstitasin endale küsimuse: Kas see saab üldse võimalik ola, et minu eluaja jooksul meie suur idapoolne naaber meie iseseisvust uuesti ei ohusta? Marxi ning Engelsi ideoloogiad avaldasid suurt mõju 19. ja 20 sajandi maailmapildile. Nii
* Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse riigikorraga. 3. Miks vallutasid Saksa väed 1918. aasta algul Eesti? * Sellepärast, et Saksamaa tahtis kaitsta siinseid baltisakslasi. * Et rünnata Venemaa pealinna Petrogradi. 4. Vabadussõda algas 28.november 1918. aastal, sest Punaarmee tahtis Narvat rünnates Eestit tagasi võita. 5. Tartu rahu sõlmiti 2.veebruaril 1920. aastal kell 00.45 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. 6. Millised ohuallikad olid Eestil välispoliitiliselt 1930ndatel? Natsi-Saksamaa ja NSVL 7. Millist osatähtsust on Rahvasteliit mänginud Eesti ajaloos? Eesti osales väga aktiivselt Rahvasteliidu töös, liitus kõigi kokkulepetega ja lootis välja kujundada kollektiivse julgeolekusüsteemi. Tegelikkuses Rahvasteliit ei õigustanud Eesti lootusi. 8. Mida tähendas Eesti jaoks enda neutraalseks kuulutamine? 9. Vabadussõda (algus, selle kulgemine, tähtsamad lahingud, lõpp) Vabadussõda algas 28.novembril 1918. aastal, kui Punaarmee tahtis Narvat rünnates
Maailm kahe maailmasõja vahel 1.Versailles rahuleping: Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailma...
põhimõtted. 9. Koalitsiooni kuuluvad riigid lubasid taastada kõigi Teises Maailmasõjas iseseivuse kaotanud riikide suveräänsuse 10.Sisuliselt astus selle leppega Saksamaa vastu sõtta ka USA 11.Liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit II MS sõjategevus 1939-1940 1. Natsi-Saksamaa&NSVL – Poola vallutamine 2. NSVL – baasidelepingu pealesurumine Balti riikidele 3. NSVL – talvesõda soomega 4. Natsi-Saksamaa – Taani vallutamine 5. Natsi-Saksamaa – Norra, Hollandi ja Belgia vallutamine 6. Natsi-Saksamaa – Prantsusmaa kapitulieerumine II MS tulemused: 1. Hukkus väga suur hulk inimesi, haavata said väga paljud, ning mõned jäid ka teadmata kadunuks 2. Kasvas tsiviil elanike osakaal 3. Sõjakulud 1500 miljardit dollarit 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti nt Balti riigid, nihutati riigipiire 6
15.juuni USA lükkab tagasi Prantsusmaa taasabipalve Saksa armee vastu sõdimiseks 17.juuni Henri Petain alustab vaherahuläbirääkimisi Saksamaaga 22.juuni Prantsusmaa ja Saksamaa sõlmivad vaherahu ja Pr. Jagatakse kaheks tsooniks 3.august Itaalia tungib Briti Somaaliamaale 23.august Luftwaffe pommitab öö läbi Londonit 25.august Kuninglik Armee pommitab Berliini 13.september Itaalia armee tundeb kiiresti Egiptusesse 27.september Jaapan, Itaalia ja Natsi-Saksamaa sõlmivad kolmikpakti 23.oktoober Hitler kohtub Francoga, et meelitada Hispaania sõtta 28.oktoober Itaalia armee tungib Kreekasse 11.november Briti Merevägi ründab Itaalia Mereväge Tarantos 16.november Briti Õhujõud pommitavad Hamburgi 18.detsember Hitler kinnitas Barbarossa plaani 1941 1.märts Bulgaaria liitus Kolmikpaktiga 7.märts Briti väed ründavad Itaalia kontrolli all olevat Etioopiat 10
sept1938 müncheni kokkulepe Miks on molotov-ribbentropi pakt teise maailmasõja puhkemise kontekstis nõnda oluline? Lepingu osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid ida-euroopa omavahel ära jagasid. millal algas WWII? 1.09.1939 Millal astus NSVL sõtta? 1) 17.09.1939 millised riigid landeid natside kätte 1940 a jooksul? 1) eesti 2) rootsi 3) prantsusmaa 4) Holland 5) hispaania 6) taani 7) belgia 8) norra kuidas nimetati natsi-saksamaa sõjaplaani NSVL vastu? 1) barbatossa plaan milline tähtsus on WWII kontekstis Raoul Wallenbergil? Rootsi diplomaat, kes üritas päästa kümned kuni sadu tuhandeid juute natsi- okupeeritud ungarist Millal lõppes sõda euroopas? 1) 8.05.1945 Millal ja millega lõppes WWII? 2.09.1945 lepinguga USA lahingulaeval Jaapani-USA vahel peale Hiroshimat ja nagasakit. Millises linnas mõisteti kohut tähtsamate natsisõjakurjategijate üle? 1) Nürnberg
Iseseisev töö Tegin iseseisva töö siis filmi ,,Vaenlase väravas" kohta, mis kajastab ülevaatlikult Nõukogude Venemaa ja Natsi Saksamaa vahelist lahingut Stalingradis. 2001. aastal vändatud film näitab tänapäevasele inimesele väga ilmekalt kuidas talitleti 1942. novembris nii Nõukogude Venemaa kui Saksamaa vägedes. Vassili Zaitsev elab Ida-Siberi metsades, ta on erakordselt hea laskeoskusega kütt. Noor poiss on harjunud vaikuse ja rahuga mida suudavad talle pakkuda tsivilisatsioonist eraldavad Siberi metsad, aga seda ka ainult kuni 1942. Aasta novembrini kui teda viiakse sund mobilisatsiooni käigus Stalingraati rindele. Juba rongist välja astudes tabas vaest noormeest ränk ja õõvastav vaatepilt: terve Stalingraadi jõe kallas oli täis raskesti haavatuid ning elu ja surma vahel vaakuvaid vaevu elavaid laipu. Stalingradi linn kui selline on totaalselt hävinud, ainult musti suitsusambain kerkib kunagiste h...
Eestlased 2. maailmasõja ajal Eesti Vabariik kaotas iseseisvuse pärast seda, kui sõlmiti MRP Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel. Sellega algas ka teine maailmasõda. Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel NSVL-ile kallale. Selle käigus okupeeris Natsi-Saksamaa muude alade hulgas ka Eesti. 1944. aasta sügisel lõppes Eestis Saksa okupatsioon ning Eesti sattus jälle NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda ei olnud eestlastele kerge- tuli teha palju valikuid. Eesti pidi valima kas, nõustuda NSVL-i baaside lepinguga ja astuda vastu Punaarmee okupatsioonile või mitte nõustuda. Samuti pidi Eesti valima, kas alluda riigikorra muutumisele või mitte. Suvest aastal 1940 polnud Eesti enam vaba riik ja eestlased pidid tegema valikuid ise
,, Eestlaste valikud II maailmasõja ajal’’ Teine maailmasõda sai alguse siis kui sõlmiti Molotovi-Ribbentropi pakt NSVL-i ja Natsi-Saksamaa vahel ning peale seda kaotas Eesti Vabariik oma iseseisvuse. Eesti okupeeriti kui Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel kallale NSVL-ile. Saksamaa okupatsioon Eestis lõppes 1944. aasta sügisel ja peale seda sattus Eesti NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. II Maailmasõjas pidid eestlased tegema valikuid nii riigi kui ka rahva endi seas. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepingu või astuda Punaarmee okupatsioonile ning riigikorra muutumisele või mitte. 1940. aasta
Mobiliseeriti 1905-1922 aastatel sündinud mehed. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eelkõige mindi väkke soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Esialgu ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra halvenedes suhtumine aga muutus. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal määras NSVL-i ja Natsi-Saksamaa okupatsioonireziimide poliitika. Nõukogude võim tõestas ühe okupatsiooniaastaga (19401941), kui inimvaenulik ta on. Rahvusliku meelega eestlased olid nõus kommunistide vastu võitlema koos ükskõik kellega.
Ansluss liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 II ms alus; Saksamaa tungimin...
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Euroopa peale Esimest maailmasõda (1918-1921) Riigipiirid Euroopas olid ümber kujundatud peale Esimest maailmasõda. Saksamaa oli sunnitud 1919. aastal allkirjastatud Versailles'i lepingu tingimuste kohaselt loobuma territooriumidest. Austria-Ungari kaheaastase monarhia territooriumist tungiti Austria (Saksamaa) järeltulijad, kellel oli keelatud sõlmida liit Saksamaa, Ungari ja Tsehhoslovakkiaga. Teised Habsburgi monarhia osad anti Itaaliasse, Poolasse, Rumeeniasse ja äsja moodustatud serblaste, horvaatide ja sloveenike riigile. Uus jõudude tasakaal 1918. aastal võtsid bolsevikud Venemaale võimu ja rahvas taastati 1918. aastal Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigiga. "Punased" võitis koduvägi "valgete" vastu, keda toetasid mitmed võõrvõimud, kuid kannatasid territoriaalse kahju eest. Iseseisvus ei kestnud kaua Ukrainas ja Valgevenes. 1918. aastal kuulutati välja Poola v...
Holocaust Sissejuhatus Holocaust on mõiste, mis kirjeldab 6 miljoni juudi hävitamist natside poolt. Kuuest miljonist inimesest tapeti: 4,5 milj Venemaa, Poola ja Baltimaade juutidest, 750 tuhat Ungari ja Rumeenia, 290 tuhat Saksamaa ja Austria, 105 tuhat Hollandi, 90 tuhat Prantsusmaa ja 54 tuhat Kreeka juuti. Holocaust oli sisuliselt genotsiid, mis on süstemaatiline inimeste hävitamine sõltuvalt ohvrite religioonist, rassist, etnilisest kuuluvusest, rahvusest ja seksuaalsetest eelistustest. Juutidega koos hävitati 910 miljonit mustlast, slaavlast, homo seksuaali ja vaimselt alaarenenud inimest. Holocausti käik 1933 Jaanuar Hitler nimetatakse Saksamaa kantsleriks. Märts Rajatakse Saksamaa esimene koonduslaager Dachau Aprill Algavad juutide vastased aktsioonid. Holocausti käik 1935 September kehtestatakse juutide vastase...
Uurimustöö Rassism tänapäeva noorte seas Sisukord I. Sissejuhatus..................................................................................................................................... 1.1 Väljendid rasside ja rahvuste kohta.......................................................................................... 1.2 Märgid ja nende tähendused..................................................................................................... 1.3 Kokkupuuted rassiliste organisatsioonidega............................................................................ 1.4 Rassiline tolerantsus................................................................................................................. II. Kokkuvõte...................................................................................................................................... III. Kasutatud kirjandus...............................
Tahtmine proovida uut sõjatehnikat, totalitarislikud ideoloogiad ja konfliktid riikide vahel olidki peamised uue ja julmema globaalse lahingupidamise tekkeks. Võimalik, et Hitler ja Stalin nägid ette seda, et kui nemad alustavad sõjategevust, juhtub see ka igalpool mujal. Algsed plaanid olid neil ju MRP punktides sätestatud eesmärgid täide viia, s.t jagada omavahel ära teatud Euroopa piirkonnad, kuhu kuulusid ka Balti riigid. Sõjategevus algas 1939. aastal, mil Natsi-Saksamaa ründas Hitleri käe all Poolat. Samal ajal valmistus Nõukogude Venemaa Ida-Euroopa anastamist ette. Peagi vallutas sõjategevus enam-vähem terve Euroopa. Armastusest vihkamiseni on vaid üks samm, nii oleks saanud seletada tõsiasja, et sõja Blitzkrieg'i edenedes valmistus Saksamaa ründama Nõukogude Liitu. Tegelikult oli see vaid aja küsimus, kuna kaks nii suurt võimuihkajat ei mahu nii väiksele alale nagu selleks on Euroopa
Kontrolltöö nr. 3 Gümnaasiumi VI kursus (XII klass ) 3. teemale: Inimsusvastased kuriteod 1. Mis on koonduslaager? Too näiteid. Kinnipidamiskoht suure hulga inimeste jaoks, kes on vahistatud sõjaliste vastastena, eesmärgiks isoleerida või hävitada. Näiteks GULAG-laagrid, mis olid ka töö- ja paranduslaagrid, natside rajatud Sachsenhauseni, Buchenwaldi ja Ravensbrücki koonduslaagrid, Eestis Jägala Töö- ja Kasvatuslaager, Murru Töö- ja Kasvatuslaager, Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager. 2. Seletage Gulagi ideoloogiat. Riiki valitsevad uskusid, et need, kes laagri läbivad, väljuvad sealt vaimselt tervenenud ehk lojaalse kodanikuna. 3. Tooge välja erinevused ja sarnasused Hitleri Saksamaa koonduslaagrite ja Nõukogude Venemaa Gulagi vahel. SARNASUSED: Gulag ja Hitleri Saksamaa koonduslaagrid rajati teineteisest sõltumatult. Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liit saatsid koonduslaagritesse i...
Kas lepituspoliitikal oli väljavaateid edule? Enne Teist maailmasõda, oli Euroopas väga ärev olukord- Hitler oli asunud kindlakäeliselt moodustama Suur Saksamaad ja lääne riigid eesotsas Inglismaa ja Prantsusmaaga ajasid aastatel 1935-1939 lepituspoliitikat, lootuses Hitler maha rahustada. Majandukriisi tõttu mis kestis 1929 aastast kuni 1933 aastani tekitas väga ränki tagajärgi maailmas. Inglismaal ja Prantusmaal oli majanduskriisi tagajärjeks streikide sagenemine, tööpuuduse suurenemine ning ka tootmise ja turustamise vähenemine, mis viisid riigid väga halba olukorda. Nad ei olnud valmis uueks sõjaks, sest puudus vastav varustus ja valmisolek. Ka rahavas oli viimasest sõjast veel väsinud ning ei soovinud uut sõda. Hitleri võimule tulekuga 1933. aastal oli selge, et on vaja tähelepanu pöörata Saksamaale, kes oli just ülesaanud majanduslangusest ning kohe tuli peale majanduskriis, mis viis majanduse uuesti halba s...
1. Täida lüngad 1940.a. aprillis hõivab Saksamaa Taani ja Norra ning seejärel väikeriigid Belgia ja Luxemburgi. Juunis 1940 alustub Saksa sõjaväele Prantsusmaa. Kui kogu Euroopa jälgis pingsalt olukorda Prantsusmaal, otsustas NSV Liit okupeerida Balti riigid. 7.12.1941 astus Teise maailmasõtta Saksamaa liitlane Jaapan, kes ründas USA mereväebaasi Hawai saarestikus. Murrang Teises maailmasõjas Saksamaa kahjuks toimus 1942-43 a. Stalingradi lahingus. Teine rinne avati USA ja SuurBritannia vägede poolt Prantsusmaal 6.juuni 1944. 1944.a. suvel jõudsid Punaarmee väed taas Eestisse, kus lõppes Saksa okupatsioon ja algas Nõukogude okupatsioon. Teine maailmasõda jätkus Kaug-Ida rindel võitlusega Jaapani vastu. Usa kasutas seal esmakordselt tuumarelva. Sõda lõppes 2.september 1945, Jaapani kapituleerumisega. 2. Ajaloolised isikud Natsi-Saksa välisministes, sõlmis MRP Ribbentrop NSV Liidu riigijuht Stalin Liitlasvägede ülemju...
Teine maailmasõda Sõjategevus 1940-1942 · 1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat · Teraspakt 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline sõjalisliit · Kolmikpakt 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline sõjalisliit. Eesmärk USA sõjast eemal hoidmine ja teineteise aitamine. · Aprillis tungis Saksamaa Norrasse ja Taani. · Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. · Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris. Peale seda asusid Jaapaniga sõtta ka ülejäänud Kolmikpakt riigid. Detsember 1941 · USA annab suuri laene rii...
000 inimest suri pärast pommi plahvatamist saadud haavadesse ja kiiritushaigusesse. Nürnbergi kohtuprotsess- 20.nov. 1945-1.okt 1946 Kohtupidamise ajaloos ainulaadne- esimest korda võetakse keegi vastutusele sõja pidamise ja vägivalla eest: vastutusele võeti põhiprotsessil 24 saksa kõrgemat poliitilist juhti. Ameeriklaste kätte andis ennast vabatahtlikult Hermann Göring. Kohtu alla anti ka Hitleri isiklik sekretär Martin Bormann. Kohtupidamise kohaks oli Nürnberg, sest seal toimusid Natsi-Saksamaa partei kongressid. Nürnbergis oli hästi säilinud kohtupalee koos vanglaga. 4 süüdistust: 1) kuriteod rahu vastu 2) agressiooni sõdade pidamine 3) sõja kuriteod- sõja vangide kallal vägivallatsemine 4) kuriteod inimsuse vastu- tsiviilelanikkonna kallal vägivallatsemine- holokaust Tuleb kahelda kohtupidamise õigluses, sest võitjate üle kohut ei mõisteta. Näiteks MRP-pakti puhul Ribbentrop oli kohtu all kuid Molotov oli kõrgel positsioonil edasi ning sisuliselt kohtumõistja
Kas Teine maailmasõda tõi rahu Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurjõudu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli Teises maailmasõjas kasutusel tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel, seega oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, slaavlased, mustlased, homoseksaalid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatompommi ja suure tegevusraadiusega raketti. Põhiliselt võideldi i...
kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe (MRP), mis oli võtmeks järgnevatele sündmustele. Tähtsaim neist oli eestlaste jaoks minu arvates 1940. aastal 17. juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille käigus asendati Moskvameelse valitsusega Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Sellega oli Eesti kaotanud oma iseseisvuse ning eestlastel oli võimalusi vähe. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa, kus varjati ennast kuni Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahelise sõja puhkemiseni. Need olid mehed, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone. Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Pärast sõda varjusid paljud eestlased uuesti metsadesse. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmees olid eestlased peamiselt
EUROOPA POLIITILISED REŽIIMID 20. SAJANDIL Pole täiuslikult vastatud! Riikide juures on vaja rohkem režiimivahetustest rääkida kui mul kirjas on, milline oli näiteks see demokraatia (pole demokr siis kui naistel pole valimisõigust näiteks). Kirjavead, sorry, oma segased mõtted/ideed mõnes kohas. Edu selle jubeda aine läbimisel. KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Demokraatia ja autokraatia definitsioonidest Demokraatia on valitsemisvorm, kus kodanikud osalevad poliitikas ja kodanikuelus, võimud on lahus ja tasakaalus. Austatakse kodaniku ja inimõigusi, seadused kehtivad võrdselt kõigi jaoks. Demokraatias valitakse ja vahetatakse valitsusi läbi vabade ja ausate valimiste. Tuli kreeka keelest, rahva võim. Otsedemokraatia: inimesed teostavad võimu, toimib Šveitsi kahes kantonis. Kaudne demokraatia: võim kellegi läbi, keegi esindab neid (esindusdemokraatia) Kõige tavalisem tänapäeval on esindusdemokraatia, inimesed valivad end kellegi esindama, nem...
Carl Orff 10.07.1895-29.03.1982 20.sajandi saksa helilooja Carl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres. Alustas 5 aastaselt klaveri õppimist. Sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast muusikaakadeemia lõpetamist töötas Müncheni väikeses teatris kontertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda : Alice Solscher (1920- 1925),Alice Willert (1939-1953),Luise Rinder (1954-1959) ja Liselotte Schmitz (1960) Ainus laps Godela,tema esimesest abielust. Alates 1925.aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika-ja tantsukoolis. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile,koorile ja solistidele `'Carmina Burana'' (1937) On kirjutanud muinasjuttoopereid `'Kuu'' (1939) `'Tark naine'' (1943) Muusikalise tausta tragöödiale `'Antigone'' (1949) Muusika Shakespeare'i komöödiale `'Suveöö unenägu'' (1964) Ooperi või muusikalise etenduse `'Aegade lõpu komöödia'...
AJALUGU 14.11.13 Peale patsifismi ajastut. Mis iseloomustab 30.ndaid? - agressioonid enam ei üritatud kriise, konflikte rahumeelselt lahendada. - Majanduskriis (lõppes 30ndate alguses) Kuidas tuldi toime? Demokraatia või diktaktuuri abil tuldi toime . Demok . USA, Prantsusmaa, Inglismaa . (reformidega laiendasid sotsiaalseid garantiisid, võtsid kasuttusele heolu riigi) Nooreddemokraatlikud riigid Balti riigid, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. (Diktaktuuriga lahendasid). Diktaktuur aitas lahendada põhiliselt majanduslikke probleeme. -Poliitika : lepituspoliitika - Agressorite blokk -Natsi- Saksamaa kujunemine (Weimari vabariik) (1919-1933) Saksamaa kaotatud alad: Poola koridor Poznan ja Ida-Pommer; Prantsusmaa juurest Elsass Lotring ; Poolast Sileesia. Weimari vabariigiks nim. Rahvuskogu poolt 31.juunil 1919 aastal vastu võetud põ...
Holokaust Holokaust (kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Holokaust kujutas endast ligikaudu kuue miljoni juudi tapmist natside ja nende kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks. Juudid ei olnud Hitleri reziimi ainsad ohvrid, kuid nad olid ainus grupp, keda natsid püüdsid täielikult hävitada.
Rahulepingu ting.: saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ning osa oma euroopa aladest, saksa sõjavägi vähendati kuni 10 000 meheni, keelati omandada raske sõjandust, saksamaa pidi maksma repaeratsiooni. Muutused kaardil- Austria-ungari alad läksid poola ja rumeenia valdusesse.doonau monarhi suurriik likvideeriti.Edise ausrtia-ungari alad liideti serbiaga, mis kuulus uue serbia-horvaatia-sloveenia kuningriigi koosseisu. Washington: mererelvastuse piiramine, demila-leping, riseerimise leping ning jaapani vägede väljaviimine vene kaug-idast. Usa rl-st kõrvalejäämine: ei täidetud soove, mida usa soovis. Ei tahetud võtta vastutust maailma probleemide üle. MS põhjused: massitootmine, ülelaenamine, majanduse riikliku reguleerimise puudumine, majanduse tasakaalustamatus. MS tagajärjed: poliilised, sots- kõikdes maades suurenes nende inimeste arv, kes hakkasid pooldama poliitilisi erakondi ja ideloogiaid, valitsused hakkaisd seadma piirangui...
,,Saksamaa" Saksamaa lõhenemine toimus 1949 aastal, kui kuulutati välja Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Lõhenemisel oli kolm põhjust: a) Külm sõda b) NSVL soovis Saksamaad oma mõjusfääri c) Prantsusmaa soov näha Saksamaad tükeldatuna KristlikDemokraatliku Liidu juhina sai Saksa Liitvabariigi kantsleriks Konrad Adenauer. NSV Liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa DV. Konrad Adenaueri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse taastamine ja riigi arengukava väljatöötamine. Kava aluseks sai sotsiaalse turumajanduse poliitika, mis tähendab, et riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida...
II ms lahingud, konverentsid, Eesti saatus 1. Pöördelised lahingud Midway lahing - Toimus 4 juuni - 7 juuni 1942. Toimus Jaapani ja USA vägede vahel Midway saartel. Võitis USA. Põhjuseks oli Jaapani ahnus võimu järgi vaiksel ookeanil, mis USA-le ei meeldinud. Jaapan kaotas. El Alameini lahing - Toimus kaks lahingut: 1) 1. juuli 1942 - 27. juuli 1942, 2) 23. oktoober 1942– 4. november 1942. Lahing toimus Egiptuses teljeriikide ja briti vägede vahel. Võideldi võimu üle Põhja Aafrikas. Võitjana väljusid briti väed. Stalingradi lahing- Toimus 23.08.1942-02.02.1943. Saksamaa proovis vallutada Stalingradi linna. Kõige räigem ja verisem sõda II ms ajal. Saksamaa sai lüüa. Kurski lahing - Toimus Kurskis 05.07-23.08.1943 Saksamaa ja NL vahel. Lahingu alustas Saksamaa eesmärgiga vallutada Kurski linn. Lahing lõppes NL võiduga, kuna Hitler vajas vägesid mujal. Normandia dessant - 6. juuni 1944 – juuli keskpaik 1944....
Komitermi vastane pakt- Saksamaa ja Jaapani kommunismi vastane leping Nõukogude liidu vastu Berliini- Rooma telg- 1936 a sügisel sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis- poliitiline liit. Adolf Hitler- Saksamaa peaminister(kantsler) Benito Mussolini- Itaalia peaminister 28 juuli 1914- 11 nov. 1918- I maailmasõda mis lopes Compignei vaherahuga. 1936-1939- Hispaania kodusõda Winston Churchill- Lääne- Euroopa poliitik kes võitles aktiivselt Natsi-Saksamaa vastu, tuntud ka kirjanikuna, 1953 sai Nobeli kirjanduspreemia, tunnustatakse ka maalikuntsnikuna.
· · MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. · · CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. · · DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. · · MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. · · ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel · · RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. · · EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. · · MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. · · ZUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. · · PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht. MÕISTED:
Kuidas Saksamaa sammus 2. maailmasõja suunas Aastatel 1914- 1918 toimus I MS, kus Saksamaa eesmärgiks oli purusteda Pransusmaa ja seejärel Venemaa, kuid tema plaanid ei läinud korda. Saksamaa sai lüüa ja valitsev dünastija Saksamaa keiser kukutati. Saksamaa ei saanud sellega leppida, ning hakkas valmistuma teiseks MS- ks. 28 juulil 1918. aastal sõlmis Saksamaa Versailles'i rahuleingu mille ta 1935. aastal ühepoolselt tühistas. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, ning asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid talle siiamani keelatud tegevus. 18. 1919. kogunesid I MS võitnud riigide esindajad Pariisi lähistel Versailles' lossi, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Konverentsil ei olnud esindatud sõja kaotanud Euroopa keisriigi ja neile esitati allkirjutamiseks juba valmis rahulepingud. Saksamaa pidi nõustuma rahulepinguga, vastupidisel korral ähvardati jõu kasutamist. Rahulepingu koostamise ajal hoiti ...
Volkswagen Rasmus Roos · Volkswagen on automark, mille autosid valmistatakse Saksamaal. · Esimene Volkswagen valmistati 1937 aastal. · See valmistati Adolf Hitleri käsul, sest Saksamaa majandus oli tol ajal halvas seisukorras ja oli vaja teha auto mida müüa kodanikele ja autonäitustel näidata. · Firma nime mainiti esimest korda aastal 1937, pärast esimese Volkswageni loomist Ferdinand Porsche poolt. · Selle nimeks sai Gesellschaft zur Vorbereitung des Deutschen Volkswagens mbH, mis lühendati aasta pärast lihtsalt Volkswagenwerk GmbH- ks. · Esimese Volkswageni logo disainis Franz Xavier Reimspiess. · Selle logo väline osa meenutab natuke Natsi lippu. · Pärast II Maailmasõda kaotati see ja hakati kasutama ainult sisemist osa logost. Logod läbi ajaloo Tänan vaatamast!
TEINE MAAILMASÕDA KT. SÜNDMUSED: 1) Austria ansluss Aeg: 1938a. 13.märts. Põhjused: · Austria oli saksakeelne maa, seal oli palju Hitleri pooldajaid · Euroopa ei aimanud Saksamaa ohtu. · Majanduslikult kehval järjel. 2) Müncheni konverents: Aeg: 1938a. 29. sept. 3) MRP = Molotovi ja Ribbentropi pakt. Aeg: 1939a. 23.aug. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri aga Soome, Eesti, Läti, Poola isaosa ja Bessaraabia. 4) II MS. Algus: 1939a. 1.sept. (Saksamaa tungis Poolasse) Lõpp: 1945a. 2.sept. (Jaapan kapituleerus) Põhjused: · NSV Liit tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Inglismaal ja Prantsusmaaga · Ülejäänud Euroopa ei olnud rahul, et kaks riiki hakkavad seda valitsema · Saksamaa tahtis oma võimu laiendada. · Sm tahtis I MS. kaotatud alasid tagas...
hetkepoliitikat tugevalt kritiseerima. Pablo Picasso (1881 – 1973 / kubism ja sürrealism) Üks Picasso tuntumaid töid – Guernica (1937/Sürrealism) – on ka tema mõjuvaim poliitiline sõja-vastane avaldus, mis on maalitud vahetu reaktsioonina Baskimaa linna Guernica pommitamisele Hispaania natsionalistliku valitsuse soovil Itaalia ja natsi-Saksamaa lennukite poolt Hispaania kodusõjas, mille tagajärjel hukkus ligu 1700 inimest. Maal „Guernica“ kujutab endas sõja tragöödiat ja kannatusi, mida tekitakse eelkõige süütutele tsiviilisikutele. See maal on saanud monumetaalse staatuse, olles igaveseks meeldetuletuseks sõja tragöödiast, sõja- vastasuse ja rahu sümbol. Peale valmimist hakati näidati seda maali üle- maailma, mis aitas tuua rahvusvahelist tähelepanu Hispaania kodusõjale,
USA ja Suurbritannia kirjutasid augustis 1941 alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 1943. aasta lõpul toimus Teheranis konverents, kus kohtusid Stalin, Roosevelt ja Churchill. Konverentsil otsustasid USA ja Suurbritannia, et avavad Prantsusmaal teise rinde ning alustavad sakslaste vastu pealetungi Normandias.NSV Liidu sõjavägi pidi toetama üldpealetungiga idast. 6. Kuidas toimus Natsi-Saksamaa sõjaline purustamine? Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll (II rinne) selles? Saksamaa kapitulatsioon. Jaapani purustamine ja kapitulatsioon. 6. juunil 1944. aastal maabusid USA, Kanada, Suurbritannia ja Poola sõjajõud Normandias ja see muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks. 1944. aasta teisel poolel vabastati kogu Prantsusmaa ja jõuti välja Saksamaa piirile. Idarindel jõudsid venelased välja Ida-Preisimaa piirini. Septembris-oktoobris vallutas Punaarmee Eesti ja Läti
Nõukogude lugu Film jutustab Nõukogude Liidu massimõrvadest ning sellest kuidas Nõukogude Liit suutis sellest puhtana välja tulla. Nõukogude Liidu asutas Lenin ning see oli ehitatud üles Marxi põhimõtete järgi. Filmis ka võrreldi Natsi Saksamaad, mis pidi samuti olema Marxi põhimõtete järgi ülesehitatud, aga Hitler liikus siiski vales suunas. Kui Teine Maailmasõda algas, sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit omavahel Molotov-Ribentropi pakti, kus oli kirjas, et nad on omavahel sõbrad, kuid hiljem ilmus välja üks salaprotokoll milles oli jaotatud riigid ära, et kellele mingi riik läheb ja nii hakkasidki mõlemad riigid sõdima ja vallutama alasi. Ning selle lisa protokolli ei mõelnud välja mitte Hitler vaid just Stalin. Eesti, Läti, Leedu, Soome ja pool Poolat võis NSV Liit endale vallutada. Alguses ükski riik ei uskunud, et Saksamaa ja NSV Liit lihtsalt jagas neid ära, aga kui juba hakkasid NSV väed siss...
Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vaatamata sellele, et Saksamaa ja Jaapan olid tehniliselt liitlased, aga nad olid väga erinevad motiivid ja eesmärgid ning nende koostöö tase oli peamiselt üks segama tähelepanu üksteise vaenlased, mitte saavutamise konkreetseid ühiseid eesmärke. Seega on enamik uuringuid sõja katmiseks vastuolus Saksamaa ja Jaapan eraldi, jagades ravi sõja vahel Euroopa ja Vaikse ookeani teatrites tegevusala. Tõuseb natsi-Saksamaa ja tema agressiivsus on võimalik jälgida otse tagasi I maailmasõja järel, et sõda oli Saksamaa majanduslikult laastatud. Versailles 'rahu ebaõiglaselt paigutatud täielikult süüdi sõda Saksamaa ja nõudis raske hüvitamise maksete eest. Kuigi Saksamaa ei ole kunagi makstud põhiosa nende hüvitamise kohta, lepingu alanduse saksa rahva ja takistanud rahva püüdlusi taastada enda ja edasi majanduslikult ja tehnoloogiliselt. Siis lõpus 1920 ja 1930-ndate alguses, maailmas Suure
Saksamaale 2. Mis sündmusega puhkes teine maailmasõda? +kuupäev. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 aastal. Sel päeval Saksamaa koos Slovakkiaga tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid 3. septembril kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Liitlaste eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Natsi-Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 3. Mis oli Molotovi-Ribbentropi pakt? Kuidas mõjutas see Eesti Vabariigi saatust? Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade
SAKSAMAA 1) selgita mõisted reparatsioon – sõjavõitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine infaltsioon – raha väärtuse langemine demilitariseeritud ala – ala, kus on sõjategevus keelatud – Reini 2) Kes olid ja kuidas läksid ajalukku Frederich Erbert – Weimari ehk Saksamaa esimese riigi, esimene riigipea Hindenburg – Saksamaa poliitik, riigitegelane ja president enne Hitlerit (...-1934), tema järgi sai ka nime Saksamaa üks suurim õhusõiduk Hitler – Austiarst pärist Saksamaa poliitik. 1934 sai temast Saksamaa riigipea, riigikantsler ja ainsa(natsi)partei juht. Teda peetakse ka II maailmasõja algatajaks. Wilhhelm II – Viimane Saksa keiser. Teda peetakse I maailma sõja algatajaks, aga see ei vasta tõele. Röhm – Sturmambteilungi (SA) asutaja ja hiljem ka juht. Ta tapeti ''pikkade nugade ööl'', sest oli A. Hitleri poliitiline rivaal. 3) Dateerige ja seletage Ruhri kriis – 1923. a. Prants...
Fasistliku diktatuuri tekkimine Itaalias I maailmasõja lõppedes oli Itaalia võitjate hulgas, kuid võit ei tulnud kergelt. Itaalia ei olnud kuigi edukas ja kaotas sõjas ligi 0,5 miljonit inimest. Samuti oli Itaalia võtnud tohutuid võlgu . Pariisi rahukonverentsil ei võtnud Antandi osapooled Itaaliat võrdväärse partnerina ja jätsid itaallased ilma lubatud aladest. Samuti suhtuti Itaaliasse üleolevalt, mis solvas itaallasi. Itaalia majandus oli pärast sõda kaoses, valitses suur tööpuudus, mida nõrgad koalitsioonivalitsused ei suutnud leevendada. Üha rohkem tekkis tööliste ja muude rahulolematute väljaastumisi, mida torkisid tagant kommunistid. Sellises olukorras kerkis Itaalias esile fasistlik liikumine, mille eesotsas oli Benito Amilcare Andrea Mussolini, mis ühendas endisi sõdureid ja töötuid. Fasistid, keda nende mustade särkide järgi hakati kutsuma mustsärklasteks, jutlustasid tugevast riigist, pidasid kom...
Neville Chamberlain - Briti poliitik, Müncheni kokkulepe sõlmija . Benito Mussolini - Itaalia diktatoor, hukati partisanide poolt 1945. aastal . Winston Churchill - Briti riigitegelane, pea. ja kaitseminister teises maailasõjas . kindral de Gaulle - Rahvuslikku vabadusliikumise juht Prantsusmaal, hiljem ka president . Vjatseslav Molotov - NSV liidu välisminister, sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti . Roosevelt - USA president, osales Tehrani ja Jalta konverentsil . Joachim von Ribbentrop - Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis Molotov-Ribbentropi pakti . Mõisted : ansluss- pärast Esimest maailasõda ja Austria-Unagri lagunemist tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga . holokaust - nimetati Teise maailasõja ajal juutide hirmsat saatust . koonduslaagrid - kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke . Sõjamuutused :
pealetungi sakslaste vastu. Idast pidi toetame NSV Liit. Lisaks võttis NSV Liit kohustuse kuulutada Jaapanile sõda, kui Saksamaa on purustatud. Jõuti kokkuleppele Saksamaa jaotamise küsimustes ning Poola piiride suhtes. Peale kõige selle nõustusid Suurbritannia ja USA tunnustama 1941. aasta NSV Liidu piire. 21.6.juunil 1944a. Normandia dessant oli teisisõnu teine rinne, mis avati Suurbritannia ja USA poolt, et hävitada Natsi-Saksamaa. See aitas suuresti kaasa Saksamaa alistamisele. 22.Vabastati kogu Prantsusmaa, Põhja-Soome taganes Karjalast ning sõlmiti vaherahu, mille järel lõppes Jätkusõda. Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 23.1945. aasta veebruar. Stalin, Churchill ja Roosevelt. Saksamaa purustamise plaani kooskõlastamine. Sõjajärgse maailmakorralduse arutamine. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. 24
Saksamaa teel teise maailmasõtta Arutlus 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahukonverentsi dokumeentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles´ lossi peegelsaalis 28.juunil 1919. Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses. Seati tingimused lüüasaanud keskriikidele. Kaotajate esindust ja nõukogude Venemaad ei kutsutud. Olulisemad delegatsioonud olid Ameerika ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa. Rahutingimuste kohaselt pidi reparatsioone maksma, kaotajad pidid oma sõjavägede suurusi piirama, loodi Reini demillitariseeritud tsoon, Saksamaa ning Austria ei tohtinud ühineda ja Saksamaa pidi oma kolooniatest loobuma. Saksamaa pidi loobuma Baltikumist, tunnustama Poola iseseisvust. 1920.aastal olid Saksamaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
