Kokkuvõte "vaenlase väravas" (0)

Iseseisev töö
Tegin iseseisva töö siis filmi „Vaenlase väravas“ kohta, mis kajastab ülevaatlikult Nõukogude Venemaa ja Natsi Saksamaa vahelist lahingut Stalingradis. 2001. aastal vändatud film näitab tänapäevasele inimesele väga ilmekalt kuidas talitleti 1942. novembris nii Nõukogude Venemaa kui Saksamaa vägedes.
Vassili Zaitsev elab Ida-Siberi metsades, ta on erakordselt hea laskeoskusega kütt. Noor poiss on harjunud vaikuse ja rahuga mida suudavad talle pakkuda tsivilisatsioonist eraldavad Siberi metsad, aga seda ka ainult kuni 1942. Aasta novembrini kui teda viiakse sund mobilisatsiooni käigus Stalingraati – rindele. Juba rongist välja astudes tabas vaest noormeest ränk ja õõvastav vaatepilt: terve Stalingraadi jõe kallas oli täis raskesti haavatuid ning elu ja surma vahel vaakuvaid vaevu elavaid laipu. Stalingradi linn kui selline on totaalselt hävinud, ainult musti suitsusambain kerkib kunagiste hoonete varemetest. Üle jõe voorivad paadikesed viivad üha uusi noori sõdurpoisse kindlasse surma, tagasi tulevad heal juhul samad leavad pungil täis haavatuid, halvemal juhul aga on leavu tebanud natside mürsud. Kuulda on ainult sumedat hüüdu „Hurraaaaaa!!!“, millele järgneb ränk ragin laske ja kõige lõpuks on vaid haavatute eesrindlaste hädist nutusegust karjumist. Järjekordne salkkond seatakse laevu ootama, üleühe antakse hirmust tudisevale kahurilihale vana vintpüss ja 5 padrunit (juhuks kui peaksid ellu jääma ja kuskilt relva leidma). Mürsud plahvatavad, mulda ja kilde lendab, vigastatud röögivad meeleheitlikult. Aeg laevale astuda ja algab sõid eesrindele, kõrval sõitvat laeva tabeb mürsk. Aeg laevalt maha astuda, kuidagi ei tahaks eriti vaenlasele sülle joosta aga kui üks tahtis tagasi laeva joosta ja ta maha lasti suurenes lootus rindel veel ellu jääda. Keegi kõrgem kolonel vilistas ja Nõukogude „laine“ andis jalgadele valu joostes otsejoones vaenlase poole, kes oli iga hetk laskevalmis. Kohe kui oli viimane nooruk vaenlase sülle jooksu pistnud organiseeris seesama kolonel, kes käsu joosta andis mitu kuulipildurit koos moonakastide ja maximidega (täisautomaatne kuuliprits) ainsatesse taganemids teedesse kohad sisse võtta, et taganejatele kohe tuli peale tõmmata. Joostes rindele sai Vassili läbi häda endale püssi ja ta suutis end ära peita ühte purskkaevu. Peale mitmeid Nõukogude armee tulutuid tormijookse, kui aeg jäi pisut vaiksemaks ja pingevabamaks, alustas noor Vassili Zaitsev omapoolset hävitustööd ja hakkas kõrvaldama ükshaaval vaenlase väejuhte, kasutades laskude peitmiseks mürskude plahvatuste helisid. Nii sai temast Nõukogude armee hinnatuim snaiper kelle peamisteks ülesanneteks said olema Natsi Saksamaa vägede juhid ja vastasleeri snaiprid.
Edasi leiab noor Vassili Zaitsev endale ilusa tütarlapse ja vihavaenlasest vastasleeri snaipri, neist viimasega algab närvesöön kassi- hiire -mäng, mis nagu arvata võib lõpeb Vassili poolt sooritatud perfekte lasuga pähe major Köginit (Saksa snaiper).
Eriti tähelepanu väärne on aga see, et nii Nõukogude Venemaal kui Natsi Saksamaal räägiti selle filmi alusel Inglise keelt.