N n är är v vi i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.
kontaktipunktis. Wilhelm Waldeyer andis närvirakule nimetuse "neuron" 1891.a. Närvisüsteemi väikseim funktsionaalne ühik on neuron e. närvirakk. Neuron koosneb neuroni kehast, mis sisaldab kõiki raku elutegevuseks vajalikke organelle, paljudest dendriitidest e. informatsiooni vastuvõtvatest jätketest ja ühest aksonist e. informatsiooni lõpporganisse edastavast pikast jätkest ( kuni 1 m ja rohkemgi). Peale selle esinevad närvisüsteemis neurogliia rakud e. gliotsüüdid, mis erutusprotsessi levikul otseselt ei osale. Nad aitavad reguleerida K- ioonide ja neurotransmitterite sisaldust koevedelikus, hävitavad toksilisi ühendeid, osalevad müeliinkesta ning tugistruktuuride moodustamisel. Neid on 10-50 korda rohkem kui neuroneid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks-kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja
Vegetatiivne närvisüsteem · Juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust · Reguleerib organismi ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse · Selle tegevus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta · Seal eristatakse kahte vastandliku toimega osa Üks neist võimendab ja intensiivistab siseelundites toimuvaid protsesse Teine on vastupidise toimega, põhjustades rahunemist ja lõõgatumist * refleks organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele Tingimatud refleksid · Kaasasündinud ehk pärilikud · Nt. Imemis-, neelamis- ja lihaste venitusrefleks · Osa säilivad kogu elu, osa ainult lapseeas Tingitud refleksid · Omandatakse elu jooksul, järglastele ei pärandu · Nt. Ohtudest põhjustatud valurefleksid, käitumisiseärasused ning liigutusvilumused · Nende kujunemine algab pärast sündimist.
Mõisted -HALLAINE peamiselt närvirakkude kehadest koosnev kesknärvisüsteemi osa -VALGEAINE peamiselt närvirakkude jätketest koosnev kesknärvisüsteemi osa -AJUKOOR koosneb hallainest, on krobeline ja käärudega -REFLEKS organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. -REFLEKSIKAAR tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb -NEURON rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. KNS PNS Koosneb selja- ja peaaju üle kogu keha paiknevad närvid Ülesanne juhib kogu organismi tegevust ühendab keha kõiki organeid KNS'ga
-Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevatele ärritustele.ÜKS osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud näiteks imemis-või neelamisrefleks ka lihaste venitusrefleks.TEINE osa refleksidest omandatakse elu jooksul näiteks ohtudest põhjustatud valurefleksid,käitumisiseärasused ning liigutusvilumused.Need järglastele ei pärandu ja neid nimetatakse tingitud refleksideks. Teed mida mööda erutus kulgeb nimetatakse refleksidkaareks.Refleksikaare ülesanne on erutuste vastuvõtt, nende analüüs ja vastuste suunamine elunditesse.Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Refleksikaar koosneb: 1)erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2)närvikiududest,mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi. 3)kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4)närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse organisse. 5)reageerivast organist
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja�
Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kaitseb eestpoolt läbi
5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2. Naha funktsioonid: 3. Termoregulatsioon 4. Soojusbilanss 2. Kriitilised temperatuurid: 3. Tugi ja liikumiselundkond 1. Funktsioonid 4. Vananemine 7. Kordamine 8. Närvisüsteem 1. Piirdenärvisüsteem 2. Närvisüsteemi funktsioonid 1. Sünapsid 2. Erutus ja pidurdus sünapsid 3. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus 4. Mälu 1. Mäluhäired 9. Vananemisprotsessid kesknärvisüsteemis 1. Bioloogilised rütmid 1. Uni 10.Fundamentaalteadus ja rakendusteadus 1. Bioloogia seos teiste teadustega 2. Rakendusbioloogia lähtekohad 3. Meditsiini praktika 4. Bakterite pärmi ja hallitusseente kasutamine biotehnoloogias 11
- tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva iseloomu ning muutunud lokaalseks. Elektrostimulatsioon leiab füsioloogias ja meditsiinis laialdast kasutamist närvi- ja lihaskoe funktsionaalse seisundi hindamisel. Elektrivool on närvi- ja lihaskoe suhtes kõikidest teistest mitteadekvaatsetest ärritajatest suhteliselt kõige lähedasem adekvaatsele, kuna füsioloogilistes tingimustes kaasnevad nende kudede talitlusega alati ka elektrilised nähtused.
organismist piimhappeks, etanooliks või mõneks muuks aineks. Neid nim piimahappekäärimiseks ja etanoolikäärimiseks(nt pärmseened). Anaeroobne hingamine*- terviklik rakuhingamise protsess, milles hapniku asemel kasutatakse hingamisahela reaktsioonides nt väävli, nitraate või rauda. Käärimist kasutatakse veinide, õllede valmistamiseks. Taina kergitamiseks. Jogurtite valmistamine. Hapukurgid, hapukapsas. Reovee puhastamine. Biokütus. 1.2 Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel Mitoos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena tekib kaks eelasrakuga identse geneetilise materialiga tütarrakku. Meioos*- päristuumsete rakkude paljunemine, mille tulemusena geneetilise materiali hulk tütarrakkudest on eelasrakkuga võrreldes kaks korda väiksem; esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Eukarüootsed rakud e päristuumsed*- rakud, mis sisaldavad tuuma ( protistid, taimed , seened, loomad)
1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus
ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma. Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Ainete liikumine vedelikuruumides e tsirkulatsioon: Vedelikuruumide sees difusioon, Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos. Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon. 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: Vedel sidekude, kogus 7% kehakaalust, ~5 l. Veri on keerukas paljudest komponentidest koosnev vedelik: ~55% mahust vereplasma ja ~45% vererakud. Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht. Plasma komponentidel ja vererakkudel on erinevad verre jõudmise ja lahkumise teed ja mehhanismid. Samas on vere koostis suhteliselt stabiilne. Vere koostis:
poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest mis koos moodustavad funktsionaalse terviku. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni.
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides
Organism saab eksisteerida kui tervik ainult tingimusel, kui ta saab väliskeskkonnast informatsiooni muutuste kohta ning vastavalt nende muutustega kohanemisel säilitab optimaalsed keskkonnatingimused edasieksisteerimiseks. Reguleerimise eesmärgiks on homöostaasi säilitamine, selleks tuleb sisekeskkonna füüsikalisi ja keemilisi omadusi hoida eluks sobival tasemel. Refleksidel põhinevad organismi talitluse regulatsiooni alused. Refleks on organismi sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikaare kaudu, on vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). Refleks avaldub mingi elundi, elundisüsteemi või kogu organismi talitluse muutuses, refleksi anatoomiliseks substraadiks on refleksikaar. Reguleerimiskontuuri põhiplokkideks on reguleeritav süsteem, efektorelund või elundisüsteem ja regulaator, refleksikeskus NS’is
Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiline tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Mehhanosensorite tüübid SA-sensorid RA-sensorid PC-sensor väga kiiresti aeglaselt adapteeruvad kiirelt adapteeruvad adapteeruvad Merkeli rakud Meissneri kehakesed karvadega kaetud nahas karvadega katmata Vateri-Pacini sageli kogunenud piirkondades, nt kehakesed - sensorelundisse sõrmeotstel ja huultel Vahetult naha (puudutuse (puutetundlikkuse pealispinna all lokaliseerimine)
Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1) Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2) Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3) Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4) Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. 3. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral kõige kergemini pitsuda (siis ei pääse närviimpulsid läbi). Piklikusajus paiknevad 9-12.peaaju närvituumad, järgmiste funktsioonidega: - 9
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mille kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu
Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid. Juhib enamasti skeletilihaste tööd. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Refleks Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organimsist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) Närvikiududest, mis juhivad erutuse keksnärvisüsteemist vastavasse organisse 5) Reageerivast organist INIMESE MEELEELUNDID. SILM Silma kaitsevad: Külgedelt ja tagant silmakoopad ning eest silmalaud, ripsmed ja niisutav pisaravedelik.
X koosseisus ja seljaajus ristluu närvid närvide koosseisus 137. Närvikoe jagunemine: Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliirakkudest. 138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid - nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. Närvirakkudele iseloomulikud struktuurid on tigroidsubstants ja neurofibrillid. Tigroidsubstants on näha närviraku kehas ja kõikides jätketes. Nad on neuronite spetsiifilised neuronite erutust juhtivad struktuurid. Neurofibrillid on neuronite spetsiifilised erutust juhtivad struktuurid 139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel: Ehituse (jätkete arvu järgi):
Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Lüsosoomides lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel. Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju. Raku paljunemine. Mitoosi faasid: 1 PROFAAS 2 METAFAAS
Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Refleksid. Refleksi mõiste
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Ja asjade äratundmine ka on sellega seotud. Et asju ära tunda, on rakukihti. V1 piirkonnas on 4ndjal piirkonnal veel omakorda kihid. See oksüdaas on oluline, vaja TS-i. Sest peame mälust võtma, mis asi on. Oluline ka limbiline süsteem (emotsionaalne sest toodab rakkudele energiat. Rakud, kus seda ensüümi rohkem, tuntakse V1-s, 2-s värk, mälu osa ja maitsmis, haist). Insula on ka põhjas (nauding). päsmaskestena. V1 päsamaseksest (ehk seda oksüasja sisaldav) lähev V4-ja ja kus pole läheb V5 ja siis sealt läheb sisend kuskile vormitajju. Kui V piirkonnad on töödeldud info ära Sülvivagu (Sylviani fissure)
50.Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 51. Närviraku ehitus(joonis), jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid- nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. 52.Närviraku liigid, ehituse ja talitluse alusel, lühiiselmoomustus( mida teeb): Ehituse (jätkete arvu järgi): a) Unipolaarne e. ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) Bipolaarne e. kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit.
2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. Mõned gliiarakud mähivad end ümber aksonite ja toodavad müeliini. Gliiarakkude ülesanne on neuroni funktsioneerimiskeskkonna loomine, migratsiooni juhtimine ja närviimpulsi liikumise kiiruse tagamine (Schwanni rakud aksonit ümbritseva müeliinkestana). 3. Mis on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Virgats- või närviülekandeaine on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest rakkudevahelisse ruumi ning mõjutab teise neuroni membraani potentsiaali. Valik virgatsaineid: · atsetüülkoliin (Ach) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel; õppimine, mälu, ärkvelolek · dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonims, uudishimu
Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid)
intellektuaalseid ülesandeid Omavahel need süsteemid konkurentsis,infovahetuses Neuronid-ajus on sadu miljardeid neuroneid,neoronid on omavahel seostes Neuronid on kehaarakud,omavad memrbaani,rakutuuma,rakuvedelikku,sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel on piir-närvirakumembraan Biolelektriline potentsiaal Depolarisatsioon on mõjutuste toimel,sise-ja väliskekskonna vaheline erinevus väheneb Aferentne on see kui protsess tuleb Eferentne on see kui protsess saadetakse kuhugi Püramiidjad rakud teadvuse funktsiooni juures olulised Neuromediaatorid Atsetüülkoliin+ aktivatsioon,tähelepanu,lihaskordinatsioonid,viha,seks,agressiivsus Dopamiin liigutuste kontroll,asendid,meeleolu,positiivsed kinnitused,sõltuvussuhted GABA(gamma-amino-võihape/ - motoorika kontroll,nägemine,ärevuse regulatsioon,korteks Glutamaat+ õppimine,mälu Norepinefriin tähelepanelikkus,emotsioonid,uni,õppimine,meeleolu Serotoniin-uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressiivsus, impulsiisvus,
lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus), kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia. Motoorsed juhteteed, püramidaaltrakti kahjustussündroomid. 2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II. Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema
Kultuurtaimede suurema elujõulisuse ja haiguskindluse saavutamiseks Keskkonna saastatuse vähendamiseks, kasvatatkse kahjuritele mürgiseks/immuunseks muudetud transgeenseid organisme Loomi saab kasutada mudelitena inimese pärilike haiguste uurimisel Geeniteraapia. Kasutatakse kahte meetodit terveid geene somaatilistesse rakkudesse siirdamiseks: väliselt (ex vivo) või siseselt (in vivo). Ex vivo korral eraldatakse esmalt soovitud elundite rakud ja sisestatakse sinna laboritingimustes uus geen. See järel siirdatakse need rakud inimesse tagasi. In vivo teraapia korral püütakse vajalik geen viia organismi otse. VIII INIMENE HIERARHILINE KUULUVUS: loomad > keelikloomad > imetajad > esikloomalised > inimlased (ülemsgk inimlaadsed) > inimene > arukas inimene. 3
juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele 3) lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel eristatakse: 1) multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite ( enamik neuroneid) 2 )bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) 3) unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid, mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud. Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse