1. Kes oli Napoleon I Bonaparte ? Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleoni sünninimi oli itaaliapärane Napoleone di Buonaparte. 1796. aastal abieluaktile alla kirjutades kasutas Napoeleon juba prantsuspärast nimekuju Napoléon Bonaparte. Napoleon valitses Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 kuni 25. detsembrini 1799 oli ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga konsul. 25. detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta Prantsusmaa keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust
Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja alistumine mais 1814, mis tegi lõpu 25 aastasele peaaegu katkematule sõjale. Septembris 1814 asus Viinis kokku sõja võitnud riikide kongress , milles
Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon.
2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2. 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300% 3. Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU..........................................................
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NAPOLEON BONAPARTE Referaat ajaloos Koostaja: 2015 SISUKORD 1. ELULUGU..............................................................................................................................3 2.NAPOLEONI SÕJAD.............................................................................................................4 3.ISIKLIKKU..........................................................
Indulgents – pattude andeksandmisekiri Kritiseerib katoliku kirikut 14.Kirjelda olukorda Euroopas usupuhastuse järel. Protestantlikud ja katoliiklikud maad, mis muutus kiriku korralduses protestantidel? 3p 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklikus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8. kodusõda usu tõttu 1572. Pärtliöö Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 Katoliitlikeks jäävad Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Iiirimaa, Leedu. Protestantlikud on Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti. Muutus keel, kirik pidi olema lihtne, odav, emakeelne 15.Kirjelda Prantsuse revolutsiooni puhkemise põhjuseid ja selle algust 5p. Riigivõla kasv Suured kulutsed õukonnale said avalikuks Ikaldusaastad Ameerika iseseisvussõja toetamine rahalisel Kolmas seisus – rahulolematus Lakkamatu maksutõus Rahulolematus absolistliku valitsemisviisiga 14. juunil rüüstati Bastille kindlus 16
1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3
J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a
impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed), ning nt Palestiinas eksisteerisid pool-sõltumatud satelliitriigid nagu Juuda kuningriik – kui need mässu tõstsid, siis see suruti maha (umbes nagu Nõukogude impeerium lämmatas ülestõusud formaalselt sõltumatus Ungaris ja Tśehhoslovakkias). Kui assüürlased vallutasid Egiptuse, siis seal pandi võimule vaaraodest nukuvalitsejad, kelle lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison. Analoogset mudelit on kasutanud enamus hilisemaid suuri impeeriume. 7.sajandi lõpus hakkas riik nõrgenema ning Babülon ja Meedia (meedlased olid pärslastega
Napoleon Prantsusmaa keiser 1804-1814 Õ.lk.84-89 §12 Wikipedia Napoleon Bonaparte 15.august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) . Suguvõsa ja vanemad Korsika Buonaparted pärinesid itaalia väikeaadli hulka kuulunud suguvõsast, mille esindajad olid 16. sajandil Liguuriast Korsikale asunud. Napoleoni isa nobile Carlo Buonaparte oli jurist, kes 1777. aastal oli määratud Korsika vabariigi esindajaks Louis XVI õukonda. (pildil) Napoleoni peamine mõjutaja lapsepõlves
-Rahvapäästekomitee juhiks sai Robespierre -poliitiline vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine -dekreet- võimalused piiramatuks terroriks -1794 juulis Robespierre ja tema lähedased arreteeriti ning hukati, diktatuur kukutati Revolutsiooni taandumine: -algas jakobiinide kukutamisega -kukutati põhiseadus, kuulutati välja poliitiline amnestia -1795 võeti vastu uus põhiseadus -esinduskogu seadusandlik korpus -võimuorgan 5-liikmeline direktoorium -Napoleon Bonaparte -täidesaatev võim läks kolmele konsulile Napoleoni riigipööre: 9.11.1799 hõivasid Napoleonile ustavad väed seadusandliku korpuse hoone. Sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse saata direktoorium laiali. Täidesaatev võim läks 3le konsulile Konsulaadi ajastu: 18.brümääri riigipöördega lõppes prantsuse revolutsioon, algas konsulaadi ajastu, kujunes välja Napoleoni ainuvalutsus Prantsusmaal. PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA Revolutsiooni vastukajad:
Napoleon Bonaparte Lapsepõlv Sünninimega Napoleone Buonaparte sündis 15.augustil 1769.aastal Ajaccio Korsikal. Kui ta oma võimuga esiletõusis, siis tahtis ta muuta oma nime prantsuse päraseks ehk muutis oma nime Napoleon Bonaparte. Napoleon oli väikeaadliku Carlo Maria di Buonaparte ja tema naise Matia Letizia Ramolino poeg. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Elulugu 1786.aastal lõpetas ta sõjakooli ning temast sai suurtükiväe ohvitser. Ta pidi tegelema ka oma perekonna ülalpidamisega, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud ning pere elas vaesuses
sajandi keskel oli prantsuse alalises armees 45 000 inimest, siis 18. sajandi keskpaigaks oli alalise armee suurus tõusnud 400 000 inimesele. Sellel ajal oli elanikke kusagil 2025 miljoni vahel. Alalist armeed oli vaja eduka välispoliitika ajamiseks, sõdades osalemiseks. Esmane oluline sõda oli neil 16181648 aastatel 30aastane sõda, selle käigus vähendati Habsburgide võimu Euroopas. Teine oluline sõda jäi 18. sajandi algusesse Hispaania pärilussõda. 4) Juba Louis XIII ajal kujunes Prantsusmaal tsentraliseeritud haldusaparaat intendandid (esindasid kuningavõimu kohapeal) jt. Ametnikkond, kelle abil kuningas oma võimu teostas, oli suhteliselt väike. Kõrgemaid ametnikke oli 1000. Neid eelistati palgata väikeaadlike või ka linnakodanike seast. 5) Kuulsaim merkantilismi esindaja Prantsusmaal oli rahandusminister Colbert, ta oli Louis XIV aegne
5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioonis, Väike Põhjasõda. 9. Hispaania pärilussõda ja Utrechti rahu. 10. Põhjasõda ja selle lõpetanud rahulepingud. 11. Rahvusvahelised suhted XVIII sajandil. Poola pärilussõda, Austria pärilussõda ja Seitsmeaastane sõda. USA iseseisvumine. Poola jagamine. 12. Prantsuse revolutsioon ja revolutsioonilised sõjad. Napoleoni sõjad ja Napoleoni ülemvõim Euroopas. Napoleoni purustamine. I SISSEJUHATUS: RAHVUSVAHELISTE SUHETE SÜSTEEMIDE TÜÜBID
21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele ja revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793. (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus. Hukkamine oli sokk kogu Euroopale. Oli selge, et Prantsusmaa asjadesse tuleb sekkuda, paljud kardsid, et revolutsiooni ideed levivad ka nende maale. Algselt olid lahingud edukad, kuna Pr oli suht kaoses ja Preisimaa tundis sisse. 1792. sügisel kaldus Pr poolele edu. Prantsusmaa kuulutas ennetavalt sõja Suurbritanniale, Hollandile ja Hispaaniale, kuna teati, et sõda on nkn vältimatu. Mobiliseeriti terve Prantsusmaa, väga palju vabatahtlikke oli. Enam ei olnud oluline seisus vaid rahvus. Madalmaad (Holland) kuulutati ka vahepeal Bataavia vabariigiks, sellest sai 1. vabariigi vasallriik. Preisimaaga sõlmiti relvarahu. Löödi puruks emigrantlikud väed. . Vendeé ülestõus- seal üritasid
13. vandemjääri ülestõus (Okt. 1795). Pariisis puhkes rojalistide ülestõud. Direktooriumi ajastu 1795-1799. Valitsevaks organiks sai Direktoorium, kus oli viis võrde võimuga direktorit. Lisaks olid ministreid, kuid need ei valitsenud, vaid administreerisid, täidesaatev võim koondus Direk.kätte. See astus ametisse 2.nov 1795. Napoleoni 18. brümääri riigipööre. Novembri alguses otsustati Direktoorium laiali saata ning Konsulaat kehtestada. 9. novembril 1799 sisenes Napoleon Vanemate Nõukokku ning pidas kõne, kus viitas jakobiinide vandenõule ning nõudis Seadusandliku Korpuse väljaviimist Pariisist, et vähendada võimalust rahva sekkumiseks asjade käiku. Siiski ei avaldanud tema tegevus erilist muljet ning saadikud uskusid, et suudavad selle riigipöördekatsega toime tulla. Kuigi Direktooriumis toetasid Napoleonit ainult kaks meest: Sieyés jaRoger Ducos, oli riigipööre tegelikult juba õnnestumas. Sama päeva õhtul saadeti Direktoorium laiali,
Napoleoni sünni ajaks oli Korsika okupatsioon Prantsuse kõrval alustanud märkimisväärse kohaliku vastupanu. Carlo Buonaparte oli alguses toetanud erapooletult rahvuslaste juhti Pasquale Paoli, aga peale Paoli sunnitud põgenemist saarelt, Carlo pööras oma truuduse prantslaste poole. Pärast seda määrati ta Ajaccio linnaosa kohtu hindajaks 1771. aastal. See oli töö, mis lõpuks võimaldas tal saata oma kaks poega, Joosep ja Napoleon Prantsusmaal kooli. Kuna Korsika polnud ainult Prantsusmaa, vaid ka tugeva Itaalia mõjuga, kehtis saarel tugev perekonnatraditsioon. See omakorda tähendas, et hilisemas elus määras Napoleon oma vendadele ja teistele sugulastele tähtsaid tiitleid. Kuid 1778. aastal sai Napoleoni muretu lapsepõlv otsa ning ta lõpuks sattus Mandri-Prantsusmaale kooli Briennesse, kus ta õppis viis aastat enne kolimist Pariisi, et õppida sõjaväeakadeemias. 1785, kui Napoleon veel õppis, suri Carlo
· India meretee avastas Portugali meresõitja Vasco da Gama 1498 ümber Aafrika purjetades. Suured maadeavastused II · Christoph Kolumbus 1492 leidis Ameerika. · Meresõitjad arvasid, et see on India. Suured maadeavastused III · Tee Indiasse leidis Magalhaes. 1519-1522 toimunud ekspeditsioon esimeseks ümbermaailmareisiks. · Uutele mandrile andis nime Itaalia geograaf Amerigo Vespucci, kes kutsus neid Uueks maailmaks. Suured maadeavastused IV · Hispaania ja Portugali edu teiste riikide ees oli nii suur, et nad jagasid maailma omavahel ära läänepoolkera jäi hispaanlastele, idapoolkera portugallastele. · Teised riigid sellest ei hoolinud ja 17. sajandil algas võidujooks kolooniatele, milles osalesid eeskätt Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. Maailmaavastuste mõju · Ameerika tsivilisatsioonide hävitamine: - Kesk-Ameerikas asteekide suurriik - Andides Inka riik
Itaaliat vallutama Theoderich Suure ja idagoodid. Aastaks 493 jõudsid Theoderich ja Odoaker kokkuleppele, et jagavad võimu, kuid pidusöögil tappis Theoderich ta ilmselt isiklikult. KESKAEG Bütsantsi impeerium Bütsantsiks nimetatakse 395. a. Lääne- ja Ida-Rooma keisririigiks jagunenud Rooma impeeriumi idaosa e Ida- Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba.
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 8. klass Rünno luhaväli NAPOLEON BONAPARTE Referaat Õpetaja: Tanel Mazur 2011 Narva Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Napoleon I................................................................................................................................... 3 Haridus....................................................................................................
õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused. 1519 tõusis mõlema riigi troonile Karl V. Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15. saj lõpul puhkes kahe riigi võitlus Itaalia pärast, mis kestsid 16. saj
Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult kiindumust sõjaajaloo raamatute vastu. Ennem teda ei olnud nende suguvõsas kaadrisõjaväelast olnud. Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Napoleon õppis Brienne´i sõjakoolis aastatel 1779- 1784 ja Pariisi kõrgemas sõjakoolis 1784-1785, Napoleon oli esimene korsiklane, kes antud kooli lõpetas. Õppejõud ütlesid, et ta paistis silma oma pühendumisega matemaatikale ning ta oli üsna hästi tuttav ajaloo ja geograafiaga. Sõjaväe karjäär Sõjaväe kärjääri alustas 16-aastaselt, teenides prantsuse armees suutükiväe nooremleitnandina.Suure Prantsuse revolutsiooni alguses pöördus tagasi kodusaarele, kus
sõdisid Rootsi vs Venemaa, Poola (ka Saksamaa), Taani. Nii Venemaa, Poola kui ka Taani tahtsid tagasi oma kaotatud maa-alasid. Taani tahtis tagasi Põhja-Skandinaaviat, Poola Põhja- Lätit, Lõuna-Eestit ja isegi Põhja-Eestit. Venemaa tahtis tagasi Peterburi ümbrust. Aga kuna pealmist raskust sõjategevuses kandis Venemaa, sai Venemaa ka Eesti ja Läti alad. Just sellest sõjas kaotas Rootsi oma juhtpositsiooni, mille võtab üle Venemaa. *Teine sõda oli Hispaania pärilussõda (1701-1713). Hispaania kuningas Carlos II suri ja tal polnud poega, järeltulija puudus. Kuningakroon muutus vakantseks. Seda krooni hakkas nõudma Prantsusmaa. Tollane Prantsusmaa kuningas Louis XIV hakkas seda nõudma oma pojapojale. Teiste Euroopa riikide jaoks oli selline tugevnemine vastumeelt. Peamised osapooled olid Inglismaa ja Prantsusmaa. Sõja tulemusena sõlmiti teatud kompromiss. Felipe
realiseerida ning 1815.a. Waterloo lahinguga Prantsusmaa vallutussõjad lõppesid. Sõdadega seoses levisid Euroopas uued ideed ja ühiskonnakorralduse põhimõtted. Mitmes piirkonnas viidi läbi progressiivseid reforme, sh kaotati pärisorjus. Esialgu Prantsusmaal, hiljem aga kogu Euroopas hakati oluliseks pidama valgustuslikke ideid, hakati väärtustama rahvust, hakkas kujunema rahvuslik liikumine, sh ka Eestis. Napoleon Bonaparte (1769-1821) oli Prantsusmaa sõjaväejuht ja 1804.-1814.a. ning 1815.aastal keiser. Sõjaliste teenete eest edutati teda brigaadikindralist ülemjuhatajani. 1799.a. korraldas ta riigipöörde ja sai esimeseks kolmest Prantsusmaad juhtima hakanud konsulist. Konsulina piiras ta süvenenud anarhiat, tegi lõpu kodusõjale ning kehtestas tugeva keskvõimuga sõjalis-bürokraatliku 12
· Kuningal suspensiooniõigus ja erinevatel seisustel privileegid (kuningal võimalus kedagi vabastada seaduste täitmisest või anda eriõigusi, -vabadusi teatud ühiskonnakihtidele). · Erineva õigusega seisused · Erasõjad võimalikud. · Paralleelne vaimulik (kiriku) ja ilmalik võim. · suur usuline ja kultuuriline ühtsus. · Eksisteeris ka nn. riiklik superstruktuur - Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Loomulik alus hegemooniataotlustele (Kissinger), tänu oma nõrgalt artikuleeritud keisrivõimule on selles püütud näha ka Euroopa Liidu "riigiülese võimu" teatavat eelkäijat. Mis iseloomustas uusaegset riiki? · Paljurahvuseliste feodaalriikide asemel kujunevad reeglina välja rahvusriigid. · Religiooni asemel kujunevad konsolideerivaks jõuks rahvuskultuur ja rahvusriiklik korraldus.
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1
Inglismaa oli merel nüüd ülivõimas. Venemaale jäeti sõja ajal Rootsilt saadud Soome, kuid Rootsile anti jällegi Taanilt võetud Norra. Viini kongressil kehtestatud Euroopa uus poliitiline korraldus soosis võitjariike. Tasakaaluprintsiibi ohvriks langes eeskätt Poola, mistõttu hakati kasutama nimetust Kongressi-Poola. (Poola jagamised olid tomunud 1772, 1793 ja 1795 Venemaa, Austria ja Preisi vahel, mille tulemusel iseseisev Poola riik oli lakanud olemast). Napoleon oli Poola taastanud Varssavi hertsogiriigina (vt. Atlas lk.63). Nüüd jaotati Poola uuestu - Venemaa, kes oli saanud Soome, sai ka põhiosa Poolast. Preisimaa liitis endaga Poseni piirkonna ja Austria Galiitsia. Rahvusprintsiip jäeti täiesti tähelepanu alt välja. Paljurahvuselises Austrias oleks see ka ohtlik olnud. Liberaalsete ja rahvuslike ideaalide hülgamise tõttu järgnes revolutsioonile ja Napoleoni sõdadele reaktsiooni ehk tagurluse aeg. II 3. Rahvusvaheline koostöö
Ketsereid ja nõidu selgitati välja veeprooviga- patuse tõukas vesi tagasi(tõusis pinnale). Hiliskeskaeg 15.-16. saj- humanism, renessanss (antiigi taaselustamine). Ilmaliku maailmavaate levik. Seisuslik ühiskond Oratores- jutlustajad (vaimulikkond)- kristluse levitamine ja nö vaimulik hooldus Ballatores- sõdijad (feodaalid e. rüütliseisus)- kristlaste ja maa kaitsmine Laboratores- töötegijad (talupojad) BÜTSANTS 395-1453 Ida-Rooma keisririik Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge, looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud). Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel
............................................................................11 Kokkuvõte............................................................................................................................ 17 Kasutatud Kirjandus.............................................................................................................18 Lisad..................................................................................................................................... 19 Lisa 1: Napoleon Bonaparte.............................................................................................19 Lisa 2: Napoleoni keisriks kroonimine............................................................................ 20 Lisa 3: Prantsuse impeerium aastal 1812........................................................................21 2
kõik, kes nimetasid kuningat ketseriks või laitsid teda muul moel. Talupoegadel, käsitöölistel ja teenijatel keelati ära piibli lugemine ja arutamine. Protestantismi tulemuseks oli see, et inimene vabanes kiriku võimu alt. Patust sai vabaks siiralt uskudes või tööd tehes. Elisabeth I ajal muutus Inglismaa tugevaks protestantlikuks riigiks ja teiste protestantlike riikde kaitsjaks. Inglismaa sai tugevaks mereriigiks, purustati Hispaania võitmatu armaada. Inglased hakkasid arendama kaubandust Indiaga(Ida-India kompanii 1600.a). Inglismaale tõid rikkust kalevimanufaktuurid, mis põhinesid lambakasvatusel. (eraldi tootmishoone, töö oli jaotatud). Jesuiitide ordu Katoliiklik kirik tahtis oma võimu suurendada. 1540 loodi Ignatius Loyola poolt jesuiitide ordu, mis sai peamiseks vastureformatsiooni teostavaks organisatsiooniks. Korrastati kirikusüsteemi, loodi haridusasutused, vaimulike seminarid, kus vaimulikud said haridust
21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. 22.sept 1792 kuulutatakse välja vabariik. Uus ajaarvamine. 21. jan 1793 Louis XVI kaotab pea. Kuninga naine Marie Antoinette kaotas oma pea hiljem oktoobris. Prm-lt põgenenud vana aristokraatia kihutas Austriat üles midagi toimuva suhtes ette võtma. 20. apr 1792 Prm-Austria sõja algus. Claude J Rouget de Lisle Marseljee e pr hümn. 1793. a suurenes koalitsioon Austria ja Preisimaa poolel. Prm oli sunnitud kuulutama sõja SB, Hollandile ja Hispaaniale. Ka venemaa katkestab suhtes Prm-ga. Prantslased saavutavad rinnetel edu, lüüakse preisi ja hollandi väed. Hollandist mood hoopis prm kontrollitav vabariik. 1795 tehakse rahu ka hispaaniaga. 1793 toimuvad järjekordsed näjamässud Pariisis. Märts 1793-1796 Vendee ülestõus (pr läänepoolne linn) tegu kodusõjaga rojalistide ja vabariiklaste vahel. Prm sõdis nii välisrindel kui ka kodusõjas.
Samas mingid mõttetud ülesanded. Toimusid juunipäevad, mis jällegi olid väga verised, mille surus maha nüüd juba vabariigi valitsuse sõjaminister Cavaignac, millega ta kindlustas ka oma poliitilist positsiooni ning tast sai siusliselt revolutsioonilise vabariigi juht. November 1848 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi pidi Prantsusmaal olema parlament. Detsember 1848 valitakse ülekaaluka hääleteenamusega presidendiks Prantsusmaa vabariigilie Louis Napoleon, kes oli Napoleon Bonaparte'i vennapoeg. Ta oli väga suurte võimuambitsioonidega: üritas väga kiiresti oma presidendivolitusi laiendada ning ta populaaruss polnud pikaajaline. 1851 üritas uue konstitutsiooniga laiendada presidenid volitusi, mis ei läinud läbi ning aasta lõpus kuulutas end hoopis keisriks ja tast sai Napoleon III. Sellega lahenes ka revolutsiooniline küsimus ja Prantsusmaast sai uuesti keisririik(pärast Napoleon Bonaparte'i keisririiki). Temasse suhtuti normilt, tast sai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
