K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli
kujusid, madusid ja kaksikirveid. Kreetlased kummardasid naisjumalust. Kreeta kuntstis kujutatakse naiste vestlusi, neid nimetati klatsiks või seltskonnaskandaalideks. Kreeta arhitektuuri on kujutatud naiselikuks: mugavaöt sisustayud maja ümbritsetud aiad, mis võiks näidata seda, et elu koondunud naiste ümber. Ruumid olid suured ja püsivad, meeste ruumid seevastu väiksemad. Homerose naistegelased Homerose luules on alati nähtud naiste ideoloogilist väärtustamist ja abielu romantiseerimist. Tuleb välja, et naistel oli palju iseseisvat võimu ehk koduse majapidamise valdkonnas. Ollakse arvamusel, et kogu antiikaja vältel oli naiste puudus (mehi rohkem). Ja et naisi kõigile ei jätkunud, siis neid väärtustati ja nad said ka võimu. Homerose tekstides rõhutatakse naiste kohalolekut ühiskonnas. Draamade naised Teater oli üks polise ehk linnriigi keskseid institusioone.
a, Võrus Eesti proosakirjanik On lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppinud Eesti Humanitaarinstituudis Töötanud reklaamiagentuurides ja avalike suhete nõunikuna Kaastöö ajakirjandusväljaannetes (Postimees, Oma Maitse, Delfi) Enamiku oma teostest ise välja andnud Kuulsuse saavutas 1989. a (17 a) jutustusega ,,Let's go" Looming Otsekohene ja tõetruu Osade kriitikute arvates alavääristavad ta teostes naistegelased mehi Teoseid on võrreldud Kaur Kenderi omadega Sarja ,,Kodu keset linna" stsenarist Teosed ,,Let's go" (1989) ,,Kalevipoeg" (jutukogumik, 2000) ,,Seitse päeva" (2000) ,,Mitu juttu" (jutukogumik, 2001) ,,Kolmas printsess" (2001) ,,Iluasjake" (2002) ,,Susanna ja mina" (2002) ,,Kodu keset linna" (stsenaarium) ,,Kordustrükk" (jutukogumik, 2003) jne Tänan kuulamast! :)
rütmiga. Pseudonüümi võtmist põhjendab Rakke alaväärsuskompleksiga: "Varjunimi tuleb hirmust, et asja, mida sa ise heaks pead, ei pea teised heaks. Aga vanemaks saades tuleb julgust juurde. Nüüd ütlen jah, et mina kirjutasin kõik need asjad." (Areen 25. jaanuar 2001). Looming Tema looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene, siin leidub palju kõnekeelt, zargooni, ka ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Rakke teoseid võrreldakse tihti Kaur Kenderi omadega, kes oma loomingus naistegelasi alavääristab
Naiste rollid Vargamäel Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna-Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle, nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle
Alguses talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamäe nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõtlema, kuidas oli ta teda tööga kurnanud. Samuti oli ka Mariga Vargamäe Andrese teise naisega. Enne kui Mari sulase Jussiga saunas elas, oli ta alati elurõõmus, kuid perenaise suur koormus tegi teda õnnetuks. Raamatu naistegelased ei olnud väga õnnelikud. Mõlema perenaise kõige rõõmsam sündmus oli pühapäeviti koos peremehe Andresega kirikusse sõitmine, kus ta sai endale korralikud riided selga panna. Mari tuju tegi alati lõbusaks Juss, kelle kiusamine tegi talle palju nalja. Ka pakkus naistele rõõmu, kui Andres ja Pearu tõid koju kas värsket saia, viina või veini, mida igapäevaselt ei saanud. Enamasti jõid naised veini, viin jäi pigem meeste joogiks.
Ta on eesti proosakirjanik. Kerttu Rakke on kirjaniku pseudonüüm, mis tekkis aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go". Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti filoloogina, hiljem õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris. Töötanud reklaamiagentuurides korrektori ja copywriterina. 4.1 Looming Tema looming on särtsuv ja otsekohene, seal leidub palju kõnekeelt, ebatsensuurseid väljendeid, samas on see kõik esitatud tõetruult. Rakke naistegelased on ülbed ja sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on vägagi haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi. Kõnekeelsed väljendid on vahend tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Rakke naistegelased peavad meestest lugu vaid siis, kui mehed nende arvates seda väärt on. Sageli on Rakket nimetatud naisnaturalistiks. Suurema tuntuse saavutas Rakke kodumaise igapäevaseriaali "Kodu keset linna" stsenaristina. 4.2 Teoseid
Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka Sauna - Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud.Nad pidid täitma väga erinevaid rolle,näiteks nad pidid olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks, rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik, ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol, kuid vaatamata oma headele omadustele läks Krõõdal teoses kõige halvemini. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig, kuid vaatamata sellele pidi ta seal päevad läbi tööd rabama, sest tema eest kedagi teist seda tegemas ju polnud. Vargamäel talus elasid Krõõt ja Andres
Nende raamatutega tõusis ta kohe eesti realistliku novellinduse tippu.Vallakut huvitavad inimsuhted, inimeste omavahelised vahekorrad ning käitumised kriisiolukrodades. Vallak ei suhtu inimestesse põlglikult ega üleolevalt. Mõned Vallaku novellid on ka positiivse lõpuga ("Epp Pillapardi","Armuleib") Meestegelased - tegelane elab ja tegutsed konkreetses miljöös, relaistlikult kujundatud maailmas. Tegelased on loomult kaotajaks määratud ja sageli tõsiste inimlike puudustega. Naistegelased - meestest positiivsemad, harva esiplaanil. Töökad, suudavad mehe eest väljas olla. Novellide sündmustik - asetab tegelased kriitilisse olukorda:ähvardab pankrot,oksjon,karistus. "Lodjavahi surm" - endine lodjavaht Aat voodis suremas. Aat on kunagi oma naist petnud, naine tahab kättemaksuks uue lodjavahiga tal silme all kätte maksta (truudust murda). Aat sureb enne selle toimumist. Tähtsamad teosed: "Must rist",
Millised olid aga naiste rollid Vargamäel ? Naised olid mehest madalamal positsioonil, lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud ning nad pidid täitma väga erinevaid rolle. Esiteks pidid nad olema talus perenaised, olema väärt abielunaised, tegelema lastega, hoolitsema selle eest, et toit laual oleks ja rügama tööd hommikust kuni hiliste õhtutundideni. Tundus, nagu kannataksid just naistegelased teoses kõige enam. Paljud naised pidid kannatama meeste vägivaldsust. Andrese naine Krõõt oli nõtke, teotahteline ning heasüdamlik. Ta oli headuse ja kannatlikkuse sümbol. Krõõt ei sobinud Vargamäele juba algusest peale, sest need kontimurdvad tööd, mis tuli Vargamäel teha oli tema jaoks liig. Kogu see rõõm ja sära, mis Krõõdas oli, kadus raske töö tegemise ning kannatuste tagajärel. Krõõta rõhus juba algusest peale see, et neil
Kui teised novellid tundusid mulle teatud kohtades aeglased, siis “PÄEV TERIKESTE KÜLAS” on täis põnevust ja kaasakiskuvaid momente. Huvitavaim selle novelli juures oli minu arust see, et novelli alguses ei olnud Nipernaadi tunduvalt isegi looga seotud, kuid loo arenedes ilmus ta täpselt õigel hetkel välja ja sobis sündmustesse nagu võti lukuauku. See jättis tunde, et kaks erinevat jutustust on meisterlikult üheks ühendatud. Novellide naistegelased: Loki Kudisiim - Silver Habahannese tütar, elab Habahannese talu lähistel. Malle Habahannes - Elas Habahannese talus koos Habahannesega. Liis Nõgikikas - Krootuse talu kolme venna ema ja talu üksik perenaine, kes novelli “Toomas nipernaadi” alguses suri. Milla - Krootuse talu lähistel järve ääres elav naine, tülis Nõgikikase vendadega. Tralla - “Pärlipüüdjas” jõeäärse talu karjane. Ello - Jõeäärse talu peretütar, abiellus kirikhärraga.
majapidamistöödega. Koormaks Marile oli ka süütunne oma laste isa ja abikaasa Jussi surmas, mida ta tahtis heastada, taludes vaikselt kannatusi. Teenija ja saunanaisena oli Mari elurõõmus noor neiu, kelle huulilt kostis alatasa lauluviis. Aga pärast seda, kui Andres temast Vargamäe perenaise tegi, muutus see kõik- nii nagu Andresel oli esikohal töö, sai see ka Marile esmajärguliseks ning elurõõm asendus nukruse ja kurbusega. Tammsaare naistegelased on kurvad ja õnnetud, samuti meeste käsualused. Naised olid mehest madalamal positsioonil ning pidid olema sõnakuulelikud ja truud kui koerad oma peremehele. Vaatamata oma küla latatara staatusele, oli ka Sauna-Madise naine mehe võimu all- kui Madis keelas lõplikult ära Marist ja Andresest tagarääkimise, kuuletus naine oma abikaasale. Samuti kuuletus Oru perenaine Pearule nagu truu koer ning kannatas välja kõik
tema lõhub lorilaulu kättetoimetamisega ja õpetajaprouale koputamisega Andrese ja Mari võimaluse rahumeelsele ja õnnelikule kooselule. Kuigi saunatädi oli õel ja veidi kuri, oli ta ka töökas nagu teisedki Vargamäe naised, sest ta käis tihti perel abiks. Kui raamatut pealiskaudselt vaaadata siis tundub esmaolulisena meestevaheline jagelemine, kuid kandvaks hääleks (eledaks jealeks) tundemaailmas, mis määrab põhimeeleolu, jäävad siiski naistegelased ja nendega toimuv. Selline on ''Tõde ja õiguse'' naine.
Sporti ei tee Kerttu üldse. Kunagi töötas ta isegi ilusalongis juuksurina, aga ta vallandati kohe. Nii aimaski ta, et kõige paremini läheb tal ikka kirjanikuna. Tal on ka poeg nimega Matthias. Kerttule meeldivad pikad juuksed, ta armastab rastapatse, ka tal endal on need. Üksinda kodus olemine meeldib talle eriti. Unistamine talle ei meeldi, sest kui see tõeks ei saa tekib kurb tunne. Looming Tema looming on dünaamiliselt särtsuv ja otsekohene. Rakke naistegelased on enamasti ülbed ning skandaalsed. Tema teoseid võrreldakse sageli Kaur Kenderi omadega, kes oma loomingus naistegelasi alavääristab. Suurema tuntuse saavutas Kerttu seriaali "Kodu keset linna" stsenaristina. Kerttu Rakke arust on Eesti kirjanduses palju puudu. Seepärast teebki ta head alguspärast ajaviiteteksti, sest Eesti kirjanduses seda napib. Paremini tulevadki tal välja sellised lihtsad tekstid, raskeid ja sisukaid raamatuid oleks juba raskem kirjutada. Rakke tegelaskujud
K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli
salatid ise, mille üle kõik imestasid. Marilyn on üldiselt väga rahulik ning ei kisu ilma asjata tüli üles. Talle ei meeldi, et Jan pidevalt Tartus ära on ja et tema peab üksi olema, ent ta ei tee sellest suurt probleemi. Ainult siis, kui juba asi üle mõistuse läheb, elab ta ennast välja. Ta saab samas ka aru, et Jan armastab teda ning töötab vaid selle jaoks, et raha teenida. Kerttu Rakke kohta on sageli öeldud, et tema naistegelased on ülbed ning sageli käituvad skandaalselt, ent sisimas on väga haavatavad. Rakke pilab kõiki oma tegelasi, tuues kiretu aususega välja inimlikke nõrkusi nagu näiteks Marilyni puhul ka joomiskirg. Sageli on autorit nimetatud ka naisnaturalistiks. Kõnekeelsed väljendid on vahendid tegelaste tõetruumaks muutmiseks. Marilyn kasutab mõnikord tänapäevalikke väljendeid näiteks ,,boifrend'', ,, inf'' ja,, keiss'' ning muud inglis pärased väljendid. Tema üleüldine
Ta astus kooriga dialoogi kangelase või jumala rollis. Esimene pühitsemata inimene, kes võttis omale õiguse jumala kehastamiseks. Aristophanes – kuulsaim komöödia kirjanik (?) Choirilos – osav saaturdraamade looja. Maskide ja kostüümide looja. Pratinas – tegeles samuti saaturdraamaga. Teksti osa domineerib rohkem kui muusikasaade. Phrynichos – Ateenast pärit. Lisaks klassikalistele teemadele tõi sisse kaasaegsed teemad, mis on seotud sõjaga ning tõi naistegelased. Tema loomingust on säilinud ainult fragmente. Tema näidend keelati ja määrati rahatrahv. Aischylos - rõhutab üleinimlikke jõude. Tegelastel vähe iseloomujooni. Ühe eesnäitleja asemel on kaks. Sophokles – tegelaste individuaalsusel on suur rõhk. Vähendas koori osa tunduvalt vähemaks. Vähe visuaalseid effekte. Poeetiline keel. Isiku valikuvabaduse teema. Euripides – melodraama eelkäija/isa. Psühholoogiat on tunduvalt rohkem. Naistegelaste osakaal on suurem
Maagiline - ussisõnade kasutamine ja see, et loomad neist aru said; inimesed, kes oskasid ussisõnu, suutsid looma kuuletuma panna; Põhja Konna olemasolu; koobas, kust Põhja Konn valvur Meeme sai väljuda iga kord erinevast kohast; inimluudest ehitatud tiivad ja tuulekott. Mittemaagiline ei olnud ohverdamine, kuna meie esivanemadki ohverdasid. 3. Iseloomusta järgmisi tegelasi: Tambet ja Mall, Ülgas, Johannes, Pärtel/Peetrus, vanaisa, Meeme, Leemet, Leemeti ema ja õde ning teised naistegelased, Magdaleena, Hiie. Hiie - Tambeti ja Malli tütar, keda ta isa ei armastanud, väiksena oli isa range käe all, ega julgenud talle vastu astuda. Hiljem sai temast noor naine ja koos Leemetiga ei kartnud ta enam oma isa. Ints - Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber. Ta oli usaldusväärne ja seltsiv rästik. Johannes - Külavanem, kes siiralt uskus, et kõik inimesed peaksid tulema metsast külla elama, uued kombed ja usu vastu võtma ning end ristida laskma. Ta uskus pimedalt kõike,
ka suure pärane osutus Akinari sügavale inimesetundmisele. Me leiame siit päris laialdase galerii inimtüüpe, nii õilsaid ja tarku kui ka rumalaid ja tühiseid, nagu inimesed ikka on, kõikjal ja läbi aegade. On selliseidki lugusid, kus peategelane, kelle poolt me justkui peaksime lugedes olema, jääb inimesena alla vaimule või vastasele, kes teda ahistab. Tähelepanuväärsed on mu meelest eriti Akinari naistegelased, kelle saatuse kujutamisel on tihti näha, kuidas kehtiv moraal ja ühiskondlik kord on vastuolus nende sooviga vabalt elada ja tunda. Kuigi iga lugu sisaldab üleloomulikke nähtusi, näitab Akinari oma juttudes, viidates ajaloolistele sündmustele Jaapani minevikust, erinevaid inimtüüpe, nii häid kui halbu, siduvateks teemadeks on armastus ja truudus.
pöörduma. Seda toovad esile Claudiuse ebaõnnestunud katsed vabariiki taastada kuid mitte ainult tema omad teiste üritustel oli see erinevus, et ,,taastajad" oleksid ise valitsejatroonil. Samuti märkis Claudius, et ,,türannia tera nüristades parandasin Rooma suhteid monarhiaga" see tähendab, et tema püüd olla vabariiklike põhimõtteid tunnistav ainuvalitseja on Roomlased diktaarorlusega rahulolevaks teinud. Nagu Gravesi teostes kombeks, on naistegelased üsna võimukad. Livia, Drusilla, Messalina ja Agrippinilla olid oma abikaasade, armukeste, vendade või poegade taga käimapanevaks jõuks. Selgeim näide sellest on Augustuse ja Livia näol: kuigi Augustus oleks kogemata kombel kodusõja põhjustanud, suutis Livia pideva ja osava manipuleerimisega rahu säilitada, kindlustada oma sugulastele kohad võimuorganites ja ennetada tagasipöördumist vabariikliku valitsemiskorra juurde. -4-
Siit tuleb välja, et inimene ei ole alati oma saatuse peremees, saatus oleneb ka teistest tema ümber. Nö keelatud armastus oli siin, et nad ei saanud oma asju rahulikult ajada, vaid pidid salaja kohtuma jne neile olid nagu piirangud seatud ümbritsevate inimeste poolt, see tekitas olukorra, kus nad ei saanud ise oma tegemisi organiseerida. 4) William Shakespeare ,,HAMLET'' 5) Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus'' Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka teose ,,Juudit'' peategelane oli lõpuks kurb ja masendunud. Ka Sauna-Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, enamasti lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud. Tammsaare eluga saab paralleele tõmmata ,,Tõde ja õigus'' tegelase Indrekuga,
On peaaegu ime, et K. kõige selle juures mõistuse suudab säilitada see õnnestub tal küll ehk vaid seetõttu, et protsess tihti masi- navärgi kõige absurdsemais keerdkäikudes takerdub, pakkudes sellega K-le üürikest meelelahutust ja hingetõmbeaega. Olukordade, büroode ja kohtuametnike kujuteldamatus, hullu- meelsus hoiab romaani käigus, ega lase igavusel või lootusetusel lõplikult võimust võtta. Sama funktsiooni täidavad «Protsessi» naistegelased preili Büchner, põetaja Leni ja kohtuteenri naine. Nemad hoiavad käigus nii K. kui ka lugeja huvi, tekitades «juriidi- lises» kontekstis täiesti kohatu ja seda põnevama erootilise pinge, kuid jäävad samas kogu oma erootilise otstarbe juures täiesti üks- kõikseteks K. käekäigu vastu, või aitavad protsessi ebasoodsale arengule koguni veel omalt poolt kaasa, nii et jääb lausa mulje, et tegu on kohtu käsilastega. Või kardavad nad süsteemiga vas- tuollu minna?
surma varjuna Vargamäe kohal. Sauna-Madis – filosoof ja diplomaat saunamehe vammuses (Andrese saunamees, kelle saun asus Pearu maa peal). Sõnastab ühe esimese osa olulisemaid ideid Vargamäest, jumalast ja Andresest. Hr. Maurus – kasvab ajajärgu ja kultuurisituatsiooni sümboliks. Vaatamata kõigele pidas eesti poiste kooli venestamise tingimustes, olles ise samas saksameelne. Seesmiselt lõhestunud karakter. Tammsaare naistegelased vastanduvad meestele. Tõe ja õiguse asemel väärtustavad nad headust ja armastust. Nad mõistavad sageli elamise lihtsat kunsti ning on võimelised ennastunustavalt armastama. Krõõt ja Mari – nad ühtekokku annavad eesti naise koondportree. Krõõt – igavese naiselikkuse eesti variatsioon. Nukrus. „hele hääl”, nukrad silmad. Temas on erilist helgust ja kannatlikkust. Krõõda pealt peegelduvad Pearu ja Andrese puudused. Krõõt paneb Pearu häbenema oma tühja kemplemist
ning roovik käib kärmesti üle poja selja. Rohkem küll ehmatusest kui valust langeb poiss pikali. "Või hiilib nagu kass vargsi alla," hüüab raevunud ema, "ning arvab, et ega ma ei märka midagi! Vaata, see on sulle käo kukkumise eest, ja see on Enekeni eest, ja see on muidu mu heast südamest, pojuke, et armastan sind ja oled mu südamele kallis. Et sind koerad pureksid ja sandid sööksid, sa soomülka ussipoeg! " ,,Toomas Nipernaadi" Naistegelased /---/ ,,Ütle mulle, armas Tralla, kes õpetas sind vaatama kõõrdi. Kas sa õpetaks ka mulle, see on nii kena."/--/ - Nipernaadi oskas inimeste puuduseid voorusteks lugeda Nipernaadi idee tekkis Gailitil berliinis teatritükki vaadates rütmilise elamusena, ühe mehe sammude kajana: mingisuguse ,,tam-tam-taa" meloodiana. Nipernaadilikkuse all võib mõista: iseloomu, eluviisi, vabadust, hullust, armastust Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang,
· Realism romantism loomulik, otsene, kõnekeelne, anekdootlik stiil · teemad elu ilust ja sügavusest, samas ka oma ajastu probleemid, kuigi ta püüdis vältida kirjutamast traagilistest vastuoludest · realism: tõetruu kujutus maastikust, inimestest, hingevalud ja moraalsed dilemmad, iroonia ja huumor .romantism: ootamatud pöörded, veidrikud, ebausklikus, balaadide maailm, liialdused, idealiseeritud naistegelased Mõjutatud sellest, et kirjanik nägi ungari rahva tulevikku üha tumedamates värvides · enesekesksus, võimuiha: kodanikud ja aadlid sama moodi ühiskonnakriitika Gyula Reviczky · kasulaps isa ei võta oma nimele, pärandit ei ole, vaesus pettumused armastuses (Emma Bakalovich, kuulus ungari näitlejanna Mari Jászai) · huumoriteooria: maailma ei saa muuta, ainus võimalus on kaastunne, andestamine ja huumor
Selline valu-vale vastanduse kasutus pole aga enam tüüpiline niivõrd kristlusele, vaid pigem omane laiemale mõtteviisile, eelmodernsele ühiskonnale. Baturini loomingus aga asetub valu-vale vastandpaar ühiskondlikust võimumängust eemale: mõlemad, nii valu kui ka tõeni jõudmine, on tegelaste siseasjad. Kartlik Nikas saab lõvilt käpahoobi, aga lõvipuuri ukse avab ta ise. Kaptenkomandör Batrian põgeneb vanglast, pöördub sinna aga ise tagasi. “Kentauri“ naistegelased süütavad end ise põlema. Küsimusi, kellele kuulub tõde, kes valitseb valu, neis romaanides ei teki. Tõde on tegelaste sisemine veendumus, sageli väga egoistliku loomuga; kannatus liitub tõeotsimise egoismi ja eraklikkusega. Tõde pole jagatav ega jõuga pealesurutav. Inimene on oma kannatuses ja tões üksi, liigub eemale lähedastest, ei kuule teiste palveid. Kartlik Nikas, surmavalt haavatud, jookseb mööda kõigist elu jooksul lähedastest inimestest, kes proovivad
- Põhiliseks allikaks Liivimaa kroonika. o Miljöö kirjeldamiseks, ajaloolise loogika loomiseks. - Kirjutamise põhiimpulsiks jällegi Merkeli ajalooteooria eneseväärikuse tootmine tekstide kaudu. - Rahva raamatu formaat + romantilisest ajaloolisest proosast mõned motiivid. - Kaupo tuntud ristiusku pöördumise pärast see tõuseb sümboolseks sümboliks, mis allegooriliselt kujutab kogu rahva seesuguse saatuse otsustamist. - Naistegelased ja suhted. - Taustaks ülimalt naiivne ja romantiline looduskujutus. Epiteetide kerge ülekasutus. - Liiga tundelised ja seikluslikult liialdatud lood. - Hoopis vähemal määral võimeline karakterite loomiseks. - Erinevate tegelaste, sündmuste, tegevuskohtade kuhjumine, palju paralleelseoseid, seoseid, juhuseid. - Tekst areneb kiiresti. - Sensatsiooniromaan (algne nimi põnevus- või kriminaalromaanile). o Juhuse väga suur osakaal tegevustikus.
trotsib saatust või hakkab vastu riigikorrale. Karakterite loomine ongi Sophoklese kõige tugevam külg: nad on lihtsad, monumentaalsed ja inimlikud; nad on terviklikud natuurid, kes pea kunagi ei kõhkle, valides teguviisi. Sophoklese tegelased kehastavad sügavaid ja õilsaid tundeid, nende traagika on kaasakiskuv. Tegelasi iseloomustab ta vastandamise kaudu (kirglikud ja mõistlikud, otsustajad ja kõhklejad. Naistegelased on samavõrd õilsalt inimlikud kui mehega, kannavad samuti üllast ideed. Kangelane kaitseb oma põhimõtteid iga hinna eest, hoolimata sellest, et hukutab tihti iseenda ja ka oma lähedased. Ta on kompromissitu. Sophoklese teoste keel on ülev, peategelaste väljenduslaad on pidulikum kui kõrvaltegelastel. ,,Elektra" lugu Agamemnoni tütre kättemaksust oma emale isa tapmise eest. Sama teemat käsitles Aischylos ,,Oresteias" ja Euripides ,,Elektras".
RAINIS · Poeet Janis Plieksans · Poliitik (1865 1929) · Tõlkija · Vanlga, pagulus, emigratsioon · Näidendid, teosed mõjutatud elust ja olukorrast riigis · ,,Uguns un nakts" (1905) · ,,Put, Vejini" (1914) · Tohutu kirjanduse panus ASPAZIJA · Rainise naine Elza Rozenberga · Poetess (1865 1943) · Naistegelased LÄTI MAATUNDMINE · Naiste võitlus dogmade vastu, õigus elada elu tunnete kohaselt · ,,feminist" EDUARDS · Poeet VEIDENBAUMS · Tõlkija (1867 1892) · TÜ tudeng · Pessimist, emotsionaalne skeptik · Tööd avaldatud pärast surma · Kodumaa ja oma rahva armastus · Vaesuse tõttu jalgsi Riiga
Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Keda Sokrates pidas targaks? Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? ,,Pilved" Milles Sokratest süüdistati? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse? Sokratest süüdistati ühiskonna moraalses allakäigus. 28. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Iseloomulik romaanidele on, et naistegelased on tugevad isiksused, meestegelased füüsiliselt tugevamad aga psüühiliselt nõrgemad. 29. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Phaedrus, Hesiodos, Aisopos (valmizanri rajaja), 30. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? ,,Moralia", ,,Paralleelsed elulood" ( sisaldab 46 elulugu väljapaistvatelt kreeklastelt, roomlastelt ) 31. Millest kirjutas Lukianos? Parodeeris kõrget stiili. Oli üsna satiiriline jumalate suhtes
Koomika on täiskasvanute maailma ja lastemaailma kohtumine. Parijõgi kirjutas elust enesest. Realism tuli sedalaadi kirjandusse. Oskar Lutsu 1930ndate argielu kujutav teos ,,Tagahoovis" agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesust esitatud troostitud külluses, naturalismiga seltsinud koomika. Leida Kibuvits - Debüütromaan ,,Soomustüdruk" (1932) tuntuim romaan. Üsna loetud oli ka ,,Paradiisi pärisperenaine" (1934). Naistegelased, traditsioonilisemalt realistlik kujutamisviis. Sujuvam üleminek uutesse aegadesse või uutmoodi oludesse. Kibuvitsast sai Nõukogude Eesti üks autoritest, kes püüab kohaneda Nõukogude Eesti uue situatsiooniga. * Modernne psühholoogiline proosa (Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt) Psühholoogilise romaani teke EV esimese elukümnendi lõpus oli loogiline nähtus: kirjanduselus hakkasid kaasa rääkima vabariigi perioodil hariduse saanud noored autorid, kes
kultuuripraksis osaleb tähenduste ja väärtuste loomisel, mis põhjustab naise ebavõrdset seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris "Literature and Feminism" (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike joontega, tegutsevad mehelikus huvisfääris. Naistegelased: teisejärgulised ja vähetähtsad & marginaalsed, aitavad kaasa meeste püüdlustele ja tegemistele suhtes kaasaaitavana või on opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale. Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud väärtused, tegutsemisviisid ja tundetooni. 2) Kirjanduse hindamine > traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtlemisviis. Kaanon ja kriitika põhinevad varjatult androtsentrilisel maailmavaatel. Mida fem. kirjanduskriitikud ette võtavad?
seisundit ühiskonnas, mitte ei peegelda naiste elurealiteete. Pam Morris “Literature and Feminism” (1993, 8). Feministliku kirjanduskriitika lähtekohti 1) Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel (androtsentristlikul) ideoloogial, see on meeste kirjutatud. meessoost peategelased (Oedipus, Ulysses, Hamlet, Tom Jones, Huck Finn), mehelike joontega, tegutsevad mehelikus huvisfääris. Naistegelased: teisejärgulised ja vähetähtsad & marginaalsed, aitavad kaasa meeste püüdlustele ja tegemistele suhtes kaasaaitavana või on opositsioonis. Suunatud meessoost lugejale. Naislugeja > autsaiderina või võtab omaks mehelikud väärtused, tegutsemisviisid ja tundetooni. 2) Kirjanduse hindamine > traditsiooniliselt maskuliinsed eeldused, huvid, mõtlemisviis. Kaanon ja kriitika põhinevad varjatult androtsentrilisel maailmavaatel. Mida fem
Osava teenriga oma vana tegelasega. ,,Scapani kelmused" 1671. aastal. Siia kogutud kokku tehnilised võimalused, teiste autorite täiendused, kõik on pandud sellesse näidendisse. Oma haiguse tõttu ei olnud ta võimeline mängima seda noore teenri rolli, sellepärast see näidend langebki nii kiiresti repertuaarist välja. Juba tema järgmises näidendis keskne roll loovutatud naistele, ilmselt ta tajus, et kui ta ise ei suuda mängida peategelast, siis hakkavad domineerima naistegelased. Sel perioodil lõpetabki ta ,,Õpetatud naised", palub avaldada selle näidendi esmatrükis enne esietendust. Ta tajub selle etenduse väärtust ja tahab selle anda nautimiseks lugejale. Saatuslikuks sai sellele liigne kirjanduslik viimistlus oli liiga õige, sile, puudub vahetus ja elavus, mängulisus, maskiline alus, mis igas tema näidendis on olemas. Nimelt mask annab alati improvisatsioonilise alge. Mask justkui ise mängiks, ütleks dramaturgile ette repliike, süzeesid jne
kergemeelsust enda ümber, kes nuhtleb naist ja kelle eest lapsed hoiavad kõrvale. Ta ei mõista, mis on tõeline armastus. Indrek üritab talle seda öelda, aga Andres ei saa sellest aru. Andres elab suurte eesmärkide nimel. Kui Vargamäe Andres kannab romaanis pühendumise teemat, siis tema poja Indrekuga seoses areneb halastuse teema. Indreku ja Andrese vastandus läbib romaani kõiki viis köidet. Tammsaare naistegelased mõistavad sageli elamise lihtsat kunsti, mis meeste maailmas kusagile ära kaob, ja nad on võimelised ennastunustavalt armastama. Niisugune on eriti Tiina, kes pühendab enda jäägitult Indrekule. Tiina tahab alati head teistele ja mitte kübetki kurjust. Viies köide on suuresti kantud nostalgiast, tundmusest, et paremad ajad on Vargamäel möödas: uutel peremeestel pole vanade ettevõtlikkust, maastikud on tundmatuseni muutunud
vaja põletada hirm surma ees. D püüab näidata, et mingit vabanemist ei toimu. Oluline on ka romaani lõpp. Romaan algab Stepani elu kirjeldamisega ja ka lõppeb sellega. Stepan lahkub kodust ja läheb rändama. Siin on D võrrelnud teda don Quijotega. Ta saab aru, et tema on kasvatanud need nihilistid, ta tunnetab oma süüd. D tunneb sellele tegelasele kaasa, ta on talle sümpaatne. D leiab, et on osa läänlasi, kellele võib andeks anda. Romaanis on olemas ka naistegelased. Nad on olulised Stavrogini kuju lahtimõtestamise aspektis. Marja Lebjadkina Stavrogini seaduslik abikaasa. Teised ei tea sellest. Kui sellest teada saadakse, siis on kõik imestunud. Marja on lombakas. Temaga abiellumine iseloomsutab Stavrogini lõhestumist. Ta tahab esitada väljakutseid ümbritsevale seltskonnale. Ta abiellus salaja, kuid naist ei armasta. Naine näeb teda läbi. Lebjadkina kuju kehastab Vm ideed, samas ka armastuse ideed, eneseohverdamise ideed
annaabi.ee 
