kes kunagi pole kirikus käinud, matma. Haige ise aga palus enda juurde toimetada munga. Nii tehtigi, kuigi ei oodatud mingit tulemust. Kuulates Ciappelletto pihtimusi tema pattudest( valetades jättis ta mulje, et suurim pattudest oli see,kudias ta kunagi oma ema sõimas. Ülejäänud nt nagu liigne söömine paastu ajal jne), hakkas munk arvama et see inimene on väga pühalik. Kui Ciappelletto suri kuulutati ta pühakuks( San Ciappellito) ja ta maeti kloostrisse, kust oli pärit munk. II novell: Pariisis elas kaks kaupmeest, kellest üks oli kristlane nimega Jeannot ja teine juut nimega Abraham. Kuna Jeannot nägi et Abraham on väga tubli ja töökas, ei tahtnud ta, et Abraham hukka läheks. Siis hakkas ta paluma et Abraham usku pööraks. Alguses ei tahtnud Abraham sellest midagi kuulda, pärast pikka palumist siiski mõtles ümber. Oma tingimuseks seadis ta, et tahab ära käia Roomas ja näha millised on ristiusu vaimulikud ja kas tõesti on see usk nii hea kui Jeannot
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Koolinäidend I kooliastmele Muinasjutt „Lumeeit“ Vendade Grimmide järgi Näidend III vaatuses Tegelased: võõrasema kukk võõrasema tütar lumeeit võõrastütar õunapuu(d) leivapätsid lumehelbed I VAATUS Toas on võõrasema oma tütrega ja võõrastütrega.Võõrasema seisab keset tuba. Võõrasema tütar sööb kuivikuid ahju peal. Võõrastütar astub tuppa. Võõrasema:(pöördub oma võõrastütre poole, kurja näoga ja käed puusal) Siin sa oledki! Kas sul on juba toad koristatud? Võõrastütar:(rõõmsalt) Jah, ema. Kas ma tohin oma nukuga nüüd mängida? Võõrasema: Mis jutt see on, sa pole ju veel vett toonud. Mängimiseks pole aega. Võõrastütar: (kohkunult näitab k
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
enesele. Kuna Jakov väga hästi viiulit mängis, eriti vene laule, siis kutsus Sahkes teda vahel oma orkestrisse, viiekümnekopikalise päevapalgaga, arvestamata kingitusi külalistelt. Kui Pronks orkestris istus, siis higistas ja punetas kõigepealt ta nägu; oli kuum, küüslaugu hais tahis hinge kinni panna, viiul vingus, parema kõrva juures norskas kontrabass, vasaku kõrva juures nuttis flööt, mida mängis kõhn punapäine juut, kelle nägu kattis tihe punaste ja siniste soonekeste võrk ja kes kandis tuntud rahamehe Rothschildi nime. See neetud juut oskas isegi kõige lõbusamat lugu haledalt mängida. Ilma mingi nähtava põhjuseta täitis Jakovi hinge ajapikku viha ja põlgus juutide, eriti aga Rothschildi vastu; ta hakkas tüli norima, teda santide sõnadega sõimama ja tahtis talle kord isegi naha pale anda; ja Rothschild solvus ja lausus, vaadates talle otsa metsikul pilgul:
ROLAND: Te olete kenasti sina peal juba. (Ulatab Osvaldile käe.) Roland. OSVALD: Osvald. Pool pudelit on juba läinud! LAURA: Võitlesime vähe külmaga. Milline see kole tass on, kõik on ilusad. Ma võtan selle. Nii, palun... palun... pitsid kõigile, jah? OSVALD: Jah. (Rolandile) Kalla välja. Istu, Laura. (Tõuseb püsti.) Võtame maailma auks, mis on täis imesid ja sekeldusi. (Kõik joovad põhjani.) Oi kui hea. Teeme kohe ühe veel. (Roland kallab.) Et kõik laabuks! Oi kui hea. Kuule, see on ju suurepärane jook. Tunnete, kuidas veri läheb liikuma. Elul ei ole viga midagi. Tore. Mulle meeldib! Paus. ROLAND: Kas põllutööd on ühel pool? OSVALD: Ma ei tea, ma pole ammu lehti lugenud, aga ilma vaadates peaks kartul salves olema. ROLAND: Mis ala mees ise oled? OSVALD: Mis mõttes? ROLAND: Mis tööd teed? OSVALD: (Otsib sahtlist tööraamatu, ulatab Rolandile.) Kunstnik. ROLAND: Kunstnik! Kuulsid, Laura. Oot-mis su nimi on? OSVALD: See on seal kirjas. Osvald Koger.
(Rolandile) Kalla välja. Istu, OSVALD: Ah soo. Laura. (Tõuseb püsti.) Võtame maailma ROLAND: Viis aastat vana Mazda. auks, mis on täis imesid ja sekeldusi. (Kõik OSVALD (Laurale): Millega sa tegeled? joovad põhjani.) Oi, kui hea! Teeme kohe ROLAND: See on juba uus keremudel. ühe veel. (Roland kallab.) Et kõik laabuks! LAURA: Tõlgin natuke. Oi, kui hea! Kuule, see on ju suurepärane ROLAND: Ma olen väga rahul jook. Tunnete, kuidas veri läheb liikuma. OSVALD: Mis keelest? Elul ei ole viga midagi. Tore. Mulle LAURA: Inglise-prantsuse. meeldib! ROLAND: Kahene mootor, aga jumalast (Paus.) ökonoomne. ROLAND: Kas põllutööd on ühel pool? OSVALD: Õppisidki kohe keeli või
Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli see õnnes? Igatahes midagi taolist küll! Marc: Sul jah hea öelda ise samahästi kui Tiiduga kihlatud! Aga minul pole isegi...ma ei teagi! Mul pole naissõpragi! Alexa: No kuule! Vaata ennast! Kas sellise mossis näoga saabki üldse õnnelik olla? Marc: Õnn? Mis on üldse õnn, Alexa? Ma ei usu, et see seisneb vaid täispugitud kõhust igal õhtul ja pingul rahakotist...Sa naerad? Aga see on ju tõsi! Alexa! Marc tõuseb püsti Marc: Alexa...Kas sa tõesti ei mõista mind? Mu armas pisike õeke...Miks küll? Kuidas saab olla nii, et inimesed muutuvad? Milleks? Kas tõesti miski pole siin elus igavene? Marc jalutab mõtlikult lavalt minema
MAIE (keelates): Vii sina rätik rahuga Liisu kätte ja lunasta oma raha tagasi, kui sa paremat «siidisukka» ei tunne kui mind! Minu pärast 8 oled oma poole rubla ilmaaegu kulutanud. ENN: Uih, uih! kui karune! Pole vist veel hea küllalt? Ei tea, mis loori sina igatsed, et mokad kärssus on? MAIE: Loori? Mina ei himusta loori ega muud asja sinu käest, seda sa tead ammugi. (Istub töö juurde maha.) ENN (poolkibedalt): Kuule, kullerkupu-õis, ilusad lapsed lähevad 10 aastat vanemaks igal puhul, kui süda täis tuleb! Kas tead ka? MAIE: Siis oleks sinu hinge peal, Enn, kui ma välja näeksin nagu vana 60-aastane Põhja- nõid. Ütle mulle, Enn, miks sa mind rahule ei jäta? Miks sa pühid ühtepuhku minu jälgi? Kas ma sulle heaga küllalt ei ole ütelnud, et sinu libedad laulud minusse ei mõju? Miks sa mind vägisi sunnid kurjaga ütlema? ENN: Soo? Mis see siis õieti on, mis sinusse mõjub
kui ema kinni viidi, hulkumas oli. Kes nõia last ikka tulihoone katuse alla laseb... Kui timukas esimese hoobi lõi, pani laps karjudes metsa poole. Joosti küll ka järele - kust veel kätte saad!... Piinlik vaikus. Peremees tahaks piipu seadma hakata, aga jääb äkki kuulatama - läbi tormi kiunumise on selgemini ja selgemini kuulda, kuidas huntide ulumine lähemale tuleb. PERENAINE (pead tõstes). Kuule, juba tulevad jälle! Keegi ei vasta ega liiguta ennast. Äkki kraapimine ukse taga. Kohkumine, kõik kargavad üles. Mann jookseb savikule püsti. PERENAINE. Issand jumal, sisse tikuvad nüüd! VANAEMA (hakkab pomisedes lugema, siis tulevad sõnad selgemini kuuldavale). .. .Meid kaitse oma vere sees, oh, issand jumal, abimees! Oh, Peeter, püha sulane, pane koerad kale'eie, hurdad ümber rõnga'eie,
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!
kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas. Ja vististi oleks ta seda veelgi kauem mäletanud, kui ta poleks sama neiuga aastate pärast kokku puutunud teises kohas, teistel oludel. Siis kustus see mälestuses alal hoidunud imeline naeratus ja ta ei leidnud teda enam kogu linnas. Niisugune oli see linna naise esimene naeratus. ,,Mis on, noormees?" küsis punase habemega mees, kes lamas rõõtsakil letil ja ajas paari talumehega juttu, kel olid leivakotid lahti ja sõid. ,,Soovite tuba?" ,,Oleks palunud küll, kui võimalik," vastas Indrek ja tundis äkki nälga. ,,See väike," ütles punahabe tüdrukule, kes jällegi Indrekule otsa vaadates naeratas ja ta ühes kastiga enesega kaasa vedas. ,,Kolmkümmend ööpäev!" hüüdis punahabe kastitalujaile järele. See oli määratud Indrekule, aga tema kõrvust lipsasid sõnad tähelepanematult mööda.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
PIKK FELIX Mis rotid? HEESKA Kotid! PIKK FELIX Mutid? HEESKA Ei, kotid. PIKK FELIX 4 Aa – notid, ei need ma lõhkusin ära. HEESKA Täitsa loll! HIRMUS ANTS Mis sa norid! Ta sai ju organites peksa. PIKK FELIX Varsti on siis minek. HEESKA Stalinil on varsti minek. PIKK FELIX Kus ta siis läheb, Siberisse või? HEESKA Ei, Arktikasse. Tal on seal jääst iglu all väike Kreml, väga pisike, mahub tasku mulle. Olge rahulikud, Hessu ei valeta kunagi. Ameeriklased viskavad Venesse varsti tuumapommi. HIRMUS ANTS Sellepärast see vene Hitler sinna lähebki. Hitleri raisa ma tapaks maha. HEESKA Ta pidi ju surnud olema. PIKK FELIX Ei ole. Mul vend Argentiinast helistas. Oli näinud teda raamatukogu ees. Naeris ja sõi vorsti. HEESKA Vend või? PIKK FELIX Hitler. HIRMUS ANTS Ei tea, ei tea. PIKK FELIX Mida? HIRMUS ANTS Mis sest asjast saab? Õde jõuab jalgrattaga kohale. Ta on täiesti endast väljas
.. Mõnikord saab mõndagi purjus peaga räägitud, ega Metsa-onu seda pahaks pane? PRIIDU: Mina ei ole mitte sinu ONU, kas sa mõistad. Kas sina, noor naga, tohid minu Elsast oma miskit rääkida. Elsa on ausa abielurahva laps, ja koolitatud, tark ja ilus. AADU: Ilus on ta küll... PRIIDU: Jah, seda ta on, aga mitte sinu tarvis. Ma tean, poiss! Sina luusid minu Elsa järele nagu rebane .(Pahaselt) Ära tee vaga nägu! Sa oled üks pätt, kes ajab Elsa pea sassi, paned mu raha endale tasku, teed Elsa paksuks ja siis põgened ära lõuna Hispaaniasse. Vaata, niisugune sa oled, täpselt samasugune nagu su isa- ega käbi ei kuku kännust kaugele AADU: Kuidas võib Metsa peremees niisuguseid jutte minu ja mu ausa isa kohta ajada. Ma tean isegi, et Elsa on rikas. Kuidas ma ometi selle peale võin mõelda, et Elsa mulle tuleb. PRIIDU: Nagu ma sind ja sinu isa ei tunneks, mõtlete ammu juba selle peale. Aga ma ütlen:
Marina: Ratastugiraam. Kui veel täpsemalt öelda, siis kõrge ratastugiraam. Peale ratastega variandi on ka ratasteta tugiraamid. Neile toetutakse küünarliigesega. Kiira: Ja kas see kolme rattaga jalgratas on ka abivahend? Marina: Haiglas nimetame seda ,,jalgratast" rulaatoriks, aga eks ta jalgratta moodi on küll. Tal peavad isegi pidurid olema. Kiira: Minu vanaisa ratastoolil ja tema sõbra Voldemari ,,kitsel" on ka pidurid. Kui nad õues juttu räägivad, siis ütlevad alati: ,,Paneme pidurid peale, muidu veereme veel poodi!" Marina: Just. Nii ta ongi. Need on sellised liikumisabivahendid, millel peavad pidurid ja helkurriba küljes olema, kui neid õues kasutada. Kiira: See siin on siis ka käimisraam, aga ilma ratasteta? Marina: Just. See on ratasteta käimisraam ehk lihtsalt käimisraam. Neid kasutame haiglas, sest nad on kerged ja pakuvad liikumisprobleemidega patsientidele head tuge.
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud
ilu jumalanna Aphrodite, kes on Trooja noort valitsejat alati kaitsnud, kaitseb teda ka sel ülimal hetkel: ta mässib Parise tolmupilve ja viib ta kaugele eemale ning Menelaose oda tungib otsapidi maasse. Ei ole aga mingit kahtlust, et võitja on kreeklane. Seda näevad selgelt ka troojalased, kes vaikides taanduvad. Nüüd astub ette Agamemnon ja hüüab: ,,Kreeklased! Troojalased! Kuulake mind! Kõik te nägite, et võit kuulub Menelaosele! Vastavalt meie eelnevale kokkuleppele, Hektor, annad sa Helena tagasi! Ja saabugu taas rahu!" IV laul Sellal, kui Trooja ees oleval väljal arenevad sündmused nõnda, on jumalad Olympose mäel taas nõupidamisele kogunenud. Zeus ütleb kulmu kortsutades: ,,Athena ja Hera hoiavad Menelaose poole, ent siiski vaatavad nad ainult pealt ja naeratavad talle. Sina aga, Aphrodite, läksid ise alla maa peale, et päästa Paris, kes ometi oli juba löödud ja seega ära teeninud surma. Olen sellest sõjast väsinud. Lõpetame selle ära
Jäta järele juba. Palun, Ike, ära 47 ole nii õudne. Pane see katkine pudel käest ära. Ike paneb pudeliroosi ära. IKE Palun vabandust. KASSINI-KIOKO Ike. Mis juhtus? IKE Kassini käis siin. KASSINI-KIOKO Kes? Millest sa räägid? Me rääkisime juttu ja siis sa kaotasid mõistuse. IKE Keegi oli ukse taga. Ma tegin ukse lahti ja siis sa olid tal süles, magasid. KASSINI-KIOKO Millal, kallis? IKE Kaks hetke tagasi. Kassini-Kioko vajub nõutuses tühja mõttesse. KASSINI-KIOKO Kas sul on keegi, kellele neis asjus helistada saaks?
tulevikus ilma kuninga nõusolekuta välja ühtegi seadust ning kõik olemasolevad korraldused, ka Magna Charta's igivanadel aegadel kindlaks määratud, muudetakse kuninga soovil ja ükski neist ei ole enam kuninga nõusolekuta kehtiv. See ei ole enam formaalne kiriklik tunnistus nagu eelmisel aastal, kui Henry kuulutati kirikupeaks, sel määral kui ''Kristuse seadus'' seda lubas. Nüüd, aasta hiljem ei ole Kristuse seadusest enam juttu. Kuninga seadus tühistav Kristuse seaduse. Kirikupeaks on sellest päevast peale Henry ja ta on kiriku ainus ja absoluutne pea. Kirik kuulub sellest päevast esmajoones kuningale. Ta võib sellega ette võtta, mida ta eales tahab. ''Kas ma pean nüüd tänasest päevast sulle Teie Pühadus ütlema?'' küsib Anne õhtul kuningalt. ''Oled sa ju nüüd Inglismaa kiriku paavst?'' ''Pilka jah!'' vastab Henry naerdes ja lööb endale ülemeelikult vastu vasakut kintsu.
J.M: kas see tegelikult no see äpp nii mõõdab ära kui kaua läheb (.) enne kui päikesepõletus tekib (.) sealt maalt kust päikesepõletus läheb ohtlikuks (.) kui kaua sealt läheb K: põhimõtteliselt päikesepõletust ideaalis ei tohiks saada (.) kui tekivad juba situatsioon et inimene on saanud päikesepõletuse siis see suurendab riski inimesel saada mingil hetkel oma elus ää nahavähk J.M: noo siin loos oli ka põgusalt melamiinitasemest nahas juttu et kui turja peal päike hakkas umbes minutiga põletama siis ma tundsin et ma rohkem ei taha (.) mis asi see melamiin seal nahas on K: ma arvan et seal on tegemist ikkagi melaniiniga ja on tege ja sellisel juhul on tegemist pigmendiga et nahk toodab (.) nahapigmendi rakud toodavad siis pigmenti (.) jaa vastavalt siis fototüübile siis missugune on võime toota pigmenti pigmendirakkude puhul J.M: sealtmaalt kust melaniinist või pigmendist saab melanoom mismoodi see protsess käib [kas]
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna
EESTI KEELE KUI TEISE KEELE ÕPPES Asser, H., Kaskman, A., Küppar, M. Õpime eesti keelt koos Mütsiku ja Patsikuga. AS Serk. Asser, H., Küppar, M. 2000. Võõrkeeletunni planeerimine ja ülesehitus. Tallinn: TEA Kirjastus. Baker, C. 2005. Kakskeelne laps. Kakskeelsuse käsiraamat lapsevanematele ja õpeta- jatele. Haridus- ja teadusministeerium. Kikerpill, T., Kingisepp. L. 2000. Keelekeskkond võõrkeeleõppe toetajana. Tallinn: TEA Kirjastus. Kingisepp, L., Sõrmus, E. 2000. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. Tallinn: TEA Kirjastus. Krall, I., Sõrmus, E. 2000. Eesti keele grammatika õpetamise võimalusi. Tallinn: TEA Kirjastus. Krikk, L. 2002. Eesti keel tirtsudele ja põnnidele I ja II. Tallinn. Kärtner, P. 2000. Kuulamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Kirjutamisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000. Lugemisoskuse arendamine. Tallinn: TEA Kirjastus. Kärtner, P. 2000
Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad! Meeldiva lõhnaga maitsetaimed! Tulge siia! Mu emal on maailma parimad porgandid! Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja? Ema: Jah, seesama. Ehk läheb teil siit midagi? Nõid: Vaatame, vaatame. Kaeme taimekesi, kaeme taimekesi, kas sul ka mida mul vaja. Vilets kraam! Kehvad taimed! Jakob: Kuule, sa oled üks häbematu vanaeit. Kõigepealt tuled sa oma näppudega ilusate taimede kallale, siis hoiad neid oma pika nina juures ja nüüd sõimad meie kaupa viletsaks kraamiks! Nõid: Pojake, ah sulle siis meeldib nina, mu ilus pikk nina? Pead saama kah sellise... Vilets kaup. Halvad asjad. Jakob: Ära värista nii jubedalt oma pead. Su kael on ju nii peenike kui kapsajuurikas, ta võib kergesti katki minna ja su pea kukuks korvi.
Inimene vutlaris. A. Tsehhov Mironossitskoje küla äärel, vallavanem Prokofi küünis seadsid hiljaks jäänud kütid end öömajale. Neid oli ainult kaks: loomaarst Ivan Ivanõts ja gümnaasiumiõpetaja Burkin. Ivan Ivanõtsil oli võrdlemisi veider kahekordne perekonnanimi Tsimsa-Gimalaiski, mis ei sobinud talle kuidagi, ja teda kutsuti kogu kubermangus lihtsalt ees- ja isanime pidi; ta elas linna lähedal hobusekasvanduses ja sõitis nüüd jahile , et värsket õhku hingata. Gümnaasiumiõpetaja Burkin oli aga igal suvel krahv P. pool külas ja teda peeti ses maakonnas juba ammu omaks inimeseks. Nad ei maganud, Ivan Ivanõts, pikk, kõhetu, pikkade vurrudega vanamees istus väljas ukse ees ja suitsetas piipu; teda valgustas kuu. Burkin lamas sees heintel ja teda polnud pimedas näha. Jutustati mitmesuguseid lugusid. Räägiti muu seas sellest, et vallavanema naine Mav
sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf! Kurat ta rikub mu elu !" "Issand ta tuleb , ma peidan ennast pingi alla, äkki ta ei märka mind ."(Kerli) "Issand sa oled hale." "Hey , kuule kuulsin et oled siin meie pomo Angela,irw mis nimi.. muide ma olen nüüd klassi vanem mitte sina !" " Hey kuule ära ülbitse , või saad molli!" "Oi vaat kes nüüd möliseb .
Luther uskus, et juudid keeldusid kristlasteks hakkamast roomakatoliku kiriku valede pärast. Pärast seda, kui juudid keeldusid oma usku ümber vahetamast kristluse uue vormi vastu, pöördus Luther juutide vastu. 1879 – Saksa ajakirjanik Wilhelm Marr võttis kasutusele termini antisemitism ja lõi antisemiitliku liiga. Sellest sai alguse antisemitism kui poliitiline liikumine, mis põhineb ideel juudi rassist. 1881 – Terroristid, kellest üks oli juut, tapsid Vene tsaari Aleksander II. Venemaal algasid laiaulatuslikud juudivastased meeleavaldused ja juudi perekondade vastased rünnakud. Tuhanded Vene juudid emigreerusid vägivalla eest põgenedes USAsse ja Lääne-Euroopasse. Juute hakati ebaõiglaselt süüdistama terrorismis ja revolutsiooni õhutamises. 1894 – Prantsuse kindralstaabi ainus juudist kapten Alfred Dreyfus mõisteti süüdi spioneerimises ja pandi vangi
ümberkirjutamistöösi ja tundud end päris hästi, nagu mees tööl. Sisse astub ka Jurikonsult Krogstad kes lausub naisteel, et on siin kuivades töö asjus ja hakkab astuma Helmeri kabineti poole. Kui mees on lahkund lausub Linde, et tunneb meest kuid enamat ei räägi. Siis tuleb Helmeri kabinetist Doktor Rank- Helmerite suur suur sõber kes nende juurest igapäev külasatb ja end nende majas väga hubaselt tunned. Kolm inimest hakkavad juttu ajama ja Linde seletab ka talle, et on siin tööd otsimas, sest elma peab ja jutt läheb doktro Ranki peale, sellest kuidas ka tema on pettunud, et ühiskond survestab elama. Räägib ka, et inimene kes just Torvaldi kabinetti läks, ehk Krogstad on üks juurteni rikkutud kuju. Peale selle süüakse mandleid ja on ka huvitavaks juhtumiks see kuidas Nora ütleb Kuradi kurat- miski mis teisis hämmastama paneb, sest see on tollel ajastul päris äärmusliku ja vandenõulik keele kasutus.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Novellis ,,Silmus" I leiab mees tühjast stepist püünissilmuse ja poeb uudishimust sinna sisse. 1970.aastete alguses, koos üldise ajaloohuvi kasvuga, pöördus ka Valton mineviku poole. Endiselt huvitavad teda inimese olemisprobleemid. Ajalugu on kirjanikule vaid näitelava, kus saab kujutada üle aegade kestvaid seoseid: vaadata mineviku kaudu olevikku ja tulevikku. Seda Valtoni novellistika suundumust iseloomustab kogumik ,,Õukondlik mäng" (1972). Novell ,,Roosa kits", mille sisuks on kahe Saksa väikelinna vaen roosa kitse kuju pärast, sümboliseerib inimeste võimuiha ja rumalust. Ajaloolisest ruumist liigub Valton kujutuslikku aegruumi: unenägude ja müütide maailma. Kogus ,,Sõnumitooja"(1972) annab tooni fantastika. Kirjanik osutab inimese jätkuvale võõrandumisele ja heitlusele ümbritseva keskkonnaga: silmuses(vangis) olija hakkab tundma hirmu vabaduse ees (,,Silmus"III,1969).
Juba seisab ka kolmas pall teiste peal, aga Mati ikka veel meisterdab seal. Vares mõtleb: ,,Mis sellest küll tuleb?" Ja ebemeist puhastab suled. Aga näe, neist pallidest kujunes mees, kübar peas ja takune habegi ees. Naerab vares ja varblane latil: ,,On meistrimees väikene Mati!" TILISEB AISAKELL... Enne pühi Igal õhtul enne pühi kes see kõnnib ukse taga? Vaatad välja: trepp on tühi, õu on hääletu ja vaga. Tuled tuppa, jälle kuule: vaiksed sammud, õues kahin, kostab läbi õrna tuule jalaastumise sahin. See on tema, see on tema -- meie armas näärivana, vara varmas hoolitsema, pühi ette valmistama. Pühade tulekul Käisid ammu mardid hallid, kadrid läksid oma teed. Tulemas on pühad kallid, rõõmsad nääripühad need. Talvetaat toob uue ilma, silub silla üle vee; üle jõe ja järvesilma hiilgab hõbedane tee. Paiskab lemmetava lume pilvepõuest lendlema;
J ruttab küll olukorda päästam, aga on juba hilja. J on väga vihane, aga ta teab, et ta ei tohi eme juuresolekul oma emotsioone välja valada, et mitte tagada mitme päevast või kauematki kriisiolukorda kodus. Ta on harjunud oma tunded välja jooksma. Nii ta tormabki õue ja naaseb alles peale 7km jooksu. -14. Kuigi ema ei ole varajane ärkaja, siis ometi on ta hommikul tõusnud ja üritab nüüd uimaselt omletti teha ja teeb juttu eilsest läbimärjast vihikust (varem on ema omleti tegemine lõppenud alati J-l kooli hiljaks jäämisega) J üritab rahulikult seletada, et ta on tõesti õnnetu, kui klassi kõige tätsama tüdruku vihik näeb välja tõeline käkerdis. Ema arvab, et J ikkagi mõistab teda hukka, et see juhtus kogematta. J tormab bussile, et kooli jõuda, sest edasine jutt emaga võib kiskuda jälle välja hüsteeriahoo. Koolis annab J
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
