pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. See on näide, kus väikeste tekstilõikude peal tuleb rakendada EMÜ Majandus- ja sotsiaalinstituudis kehtestatud üliõpilastööde vormistamise reegleid järgides .pdf failina esitatud näidet. 3 1.REDIGEERIMINE MS WORDIS 1.1 Uue lehekülje alustamine Tihtipeale ei ole hea jätta järgmise tekstilõiguga kokku sobivat pealkirja või lõiku eelmise lehekülje lõppu, vaid ikka uue algusesse. Selleks, et sundida Wordi seda lõiku alustama just uuest leheküljest on kaks meetodit. Esiteks on võimalik uue peatüki algusesse panna lehepiir (Page Break). Lehepiiri asetamiseks vajutage kas klaviatuuril Ctrl+Enter või valige 'Insert' menüüst 'Break' ja sealt edasi 'Page Break'
2 MS Word tekstitoimeti MS Word Töö alustamine programmis MS Word Sarnaselt kõigi programmide või dokumentidega töö alustamiseks on ka Wordi puhul tavaliselt kaks võimalust: Kui programmi või dokumendi kiirväljakutse on olemas töölaual, siis selle programmi käivitamiseks või dokumendi avamiseks tuleb teha topeltklõps vastaval kiirväljakutsel. Kui tegu oli dokumendi kiirväljakutsega, siis käivitub kõigepealt programm, millega see dokument on tehtud ja seejärel avatakse selles programmis soovitud dokument. Sarnaselt avaneb dokument ka Windows Exploreri vastavatest kataloogidest.
.........................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt .....................................................................................................................................8 Teksti komponendid, erimärgid. Navigeerimine, märkimine, kopeerimine ja tesaldamine ..........................9 Tekstidokumendi põhilised komponendid .................................................................................................9 Erikorraldused ja erimärgid.....................................................................
xls.
Rida (row) - tähiseks on number 1, 2, ..., 30, ...
Veerg (column) - tähiseks on täht A, B, ..., Z, AA, AB, ...
Lahter (cell) - rea ja veeru ristumiskoht. Igal lahtril on aadress, mille moodustavad veerutäht ja reanumber (A1, C5 jne.).
Plokk - lahtritest ristkülik, tähistatakse vasaku ülemise ja parema alumise lahtri tähisega, eraldajaks on koolon (näiteks
A1:H1, C2:K12 jne.).
4. Töö alustamine ja lõpetamine
Töö alustamiseks valige START / ALL PROGRAMS / MICROSOFT OFFICE EXCEL. Avaneb programm Excel ja
tühi vihik (Book 1).
Töö lõpetamiseks on erinevaid võimalusi:
· vihiku sulgemiseks valige menüüst File/Close või klõpsake nupul Close Window .
Kõikide vihikute korraga sulgemiseks avage menüü File, hoides samal ajal all klahvi
Tere tulemast kasutama Wordi! Juhised, mida saab redigeerida, jagada ja printida Erinevalt varasematest kasutusjuhenditest saate seda dokumenti kohandada vastavalt oma vajadustele. Selle dokumendi lugemine on küll abiks Wordi põhitõdede omandamisel, ent see pole mõeldud ainult vaatamiseks. Redigeerige seda, et saaksite õppida tegevuse käigus. Selles dokumendis annab punases kirjas tekst Proovige järele märku võimalusest harjutada Wordi funktsioonide kasutamist. Wordi abil on õigesti kirjutamine hõlpsam Word kontrollib õigekirja ja grammatikat automaatselt ning joonib valesti kirjutatud sõnad alla punase lainelise joonega. Grammatikavigu tähistab sinine topeltallakriipsutus. Proovige järele. Viige kursor selle lõigu lõppu ja vajutage uue lõigu alustamiseks sisestusklahvi (ENTER). Kirjutage mõni õigekirja- ja grammatikavigadega lause ning seejärel vajutage lõigu lõpetamiseks sisestusklahvi (ENTER).
Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Sissejuhatus Alustamine Microsoft Office (edaspidi MO) Wordi käivitamiseks on mitmeid võimalusi, kuid enamlevinud viis on Start > Kõik programmid (ingl. All Programs) > Microsoft Office > Microsoft Office Word 2003 (või muu versioon). Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad –
vormindamist. Teksti valimine: Millal iganes te soovite teha midagi oma dokumendi tekstiga, nt kopeerida või vormindada, peate esmalt selle valima. Teksti valimiseks viige hiirekursor kohast, kust te soovite oma valikut alustada, vasakule. Kui kursor on paigas, klõpsake ja hoidke all vasakut hiire nuppu, samal ajal kursorit üle valitava teksti lohistades. Valitud tekst tõstetakse esile. Kui olete oma valiku lõpule viinud, vabastage hiire nupp. 4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine Kui teil on ühes dokumendi osas tekst, mida soovite viia teise ossa, on teil kaks võimalust teksti teisaldamiseks ilma, et peaksite seda ümber tippima: Te saate selle kopeerida ja kleepida teise kohta või siis mujale teisaldada. Kui te kopeerite teksti, paigutatakse see tööpaanile Lõikelaud. Seejärel saate kleepida selle teise asukohta. Originaaltekst säilib.
Uue tabeli avamiseks klõpsta Fail sealt valida käsk Uus ning Arvutustabel. Uue tabeli saab avada ka kasutades tööriistaribal olevat nuppu Uus ning avaneb uus tabel. Juba olemas oleva ja salvestatud tabeli saab avada fail menüüst klõpsates nupule Ava. Avanenud aknast otsida soovitud dokument märkige see ühekordse klõpsuga ja vajutage nuppu Ava. 3. Malldokumendi salvestamine ja avamine Salvestamiseks mallina avage Fail, siis valige käsk Mallid ja järgmiseks käsk Salvesta. Avaneb aken Mallid lahtrisse uus mall sisetage mallile nimi. Kategooriad alt saate valida kasuta kuhu malldokumendi salvestate ning klõpsake Sobib nuppu sellega on dokument salvestatud. Olemas oleva malli avamiseks avage Fail ning valige käsk uus järgmiseks Mallid ja dokumendid. Avaneb Mallid ja dokumendid aken klõpske kaustale kuhu salvestasite dokumendi valitud kasutast valige
1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Windowsi töölaud on ekraanil kuvatav tööpiirkond, mis on korraldatud nagu tavaline kirjutuslaud. Töölaualt leiate ikoonid, menüüd ja aknad, mida saate kasutada programmide avamiseks ja toimingute tegemiseks. Windowsi töölaual saate neid liigutada ja ümber paigutada, nendega tegelemist alustada ja lõpetada just nagu tavalisel laual. Menüü Start Üks olulisimaid asju töölaual on menüü Start, mis sisaldab kõike vajalikku Windowsi kasutamise alustamiseks. Siin on mõned toimingud, mida saate Start-menüü abil teha: programmide käivitamine, failide avamine, arvuti taaskäivitamine, arvuti sulgemine. Mõne Start-menüü käsu juures on paremnool. See tähendab, et lisamenüü kaudu saab teha veel valikuid. Liikuge noolega käsule (näiteks Kõik programmid) ja kuvatakse teine menüü.
Hüperlink () link antud dokumendi sees, teisele failile sh Web-serveril asuvale failile või kaustale. 4 3. MS WORD 2010 KASUTAJALIIDES Kasutusel on lint vahekaartidega menüüdega ja kontekstipõhised vahekaardid, mis ilmuvad siis, kui tehakse tööd nt tabeli, pildi vms. Joonis 1 Lint Menüüd asuvad lindi ülaosas. Iga menüü on seotud kindla tegevusalaga. Igas menüüs on mitu jaotist (gruppi), kus kuvatakse üksused (nupud). Käsk võib olla nupp, ripploend või väli, kuhu saab sisestada teavet. Kiirpääsuriba on lindi kohal ülemises vasakus servas asuv väike ikoonide rida, mis sisaldab käske, mida iga päev korduvalt kasutatakse: Save, Undo ja Repeat jms. Kiirpääsuribale saab lisada oma lemmikkäsud, mis on siis alati saadaval, olenemata sellest, milline menüü parajasti avatud on. 1. Home
6 Microsoft Excel on tabelarvutusprogramm, mis võimaldab koostada kõikvõimalikke tabeleid ja diagramme, vormistada andmeid nendes ning illustreerida värvide ja piltidega. Kui käivitate Exceli, on teie ees suur tühi ruudustik. Ülaservas on tähed ja vasakus servas ülevalt alla on numbrid. Allservas on lehesakid Leht1, Leht2 jne. Töö alustamine Võimalusi on selleks mitu, millest enamik erineb teistest siiski ainult nüansside poolest. 1. Klõpsutame nupul Start, 2. All Programs, 3. Leia kataloog Microsoft Office 4. Kataloogis on kirje Microsoft Office Excel 2007, tee sellel hiireklõps. Ekraanipilt Riba Excel 2007 ülaosas kutsutakse lindiks (1). Lint koosneb eri menüüdest (2). Iga menüü on seotud kindla tegevusega, mida Excelis tehakse
Setup ning avanenud dialoogiaknas vahelehelt Paper Size määra formaadiks A4. Lehe servade suuruse määramiseks vali menüüribalt File - Page Setup ning avanenud dialoogiaknas vali vahelehelt Margins sobivad lehekülje servade suurused. Joonis 4. Lehe formaat ja teksti paigutus Algusesse 11.2. Teksti liigendamine Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Vältimaks paigutuse muutusi töö täiendamise korral, võib peatüki lõppu määrata lehekülje vahetuse (Insert menüü Break Page Break). Põhitekst jaguneb lõikudeks. Arvutiga vormistamisel ei ole vaja kasutada taandrida, lõike võib eraldada plokkidena, st laiema vahemikuga (6 pt). Lõigu lõpus tuleb vajutada Enter klahvile ning Format Paragraph Spacing: after 6 pt. saadakse märgitud alal lõikudele laiemad vahed. ikude vahe m??ramine KuressaareJoonis G?mnaasium 6
Setup ning avanenud dialoogiaknas vahelehelt Paper Size määra formaadiks A4. Lehe servade suuruse määramiseks vali menüüribalt File - Page Setup ning avanenud dia- loogiaknas vali vahelehelt Margins sobivad lehekülje servade suurused. Joonis 4. Lehe formaat ja teksti paigutus Algusesse 11.2. Teksti liigendamine Töö iseseisvad osad algavad uuelt lehelt. Vältimaks paigutuse muutusi töö täiendamise korral, võib peatüki lõppu määrata lehekülje vahetuse (Insert menüü → Break→ Page Break). Põhitekst jaguneb lõikudeks. Arvutiga vormistamisel ei ole vaja kasutada taandrida, lõike võib eraldada plokkidena, st laiema vahemikuga (6 pt). Lõigu lõpus tuleb vajutada Enter klahvile ning Format→ Paragraph→ Spacing: after 6 pt. saadakse märgitud alal lõikudele laiemad vahed. SISUJUHT
on GIMPi väga lihtne paigaldada. Paigaldamine on ka mitu korda kiirem. Esmalt tuleb GIMP alla laadida. Seda saab teha GIMP ametlikul veebilehel http://www.gimp.org/downloads/ Windows operatsioonisüsteemi kasutajaile on kõik eriti lihtsaks tehtud. Ülal viidatud lehel kuvataksegi kohe kõige üleval oranz link GIMPi alla laadimiseks Windowsi operatsioonisüsteemi kasutajaile. Kui teil on kasutusel Windowsi XP (SP2 või uuem), Windows Vista või Windows 7, siis vajutage sellele lingile ning valige oma arvutis koht paigaldusfaili salvestamiseks. Kui te kasutate mingit muud operatsioonisüsteemi, siis vajutage kohe sealsamas all olevale lingile "Show other downloads" ja valige tekkinud nimistust enda operatsioonisüsteemile vastav GIMP. Kui allalaadimine on lõppenud, siis avage eelnevalt valitud kohta salvestatud fail. Selle avamisel kõigepealt tervitatakse teid ja teatatakse et algab GIMPi paigaldamine teie arvutisse. Vajutage "Next". Seejärel tutvustatakse teile GIMPi
vasakus alanurgas oleva nupu Start abil avatavate menüüde abil. Võimalik on valida töölaua taustapilti, -mustrit või -värvi. Ainuke ikoon, mida töölaualt ei saa eemaldada, on prügikorv. Prügikorv on kaust, kuhu paigutatakse kustutatud failid. Kuni prügikorvi pole tühjendatud, on kogemata kustutatud faile võimalik taastada. Töölaua alaservas paikneb tavaliselt tegumiriba (taskbar), mille võib pukseerida ka ekraani teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse
operatsioonisüsteemist, mida soovite paigaldada). 3.5. Operatsioonisüsteemid, mida WMware Microsoft Windowsi keskkonnas toetab: 1. Windows 8 2. Windows 7 3. Windows Vista 4. Windows XP (Service Pack 3) 5. Windows Server 2012 6. Windows Server 2008 7. Windows Server 2003 Standard 8. Windows XP Home Edition (Service Pack 2 või uuem) 3.6. LISAKS: Et kasutada abisüsteemi programmis WMware Workstation ("Help" menüü all), on vaja ühte neist veebilehitsejatest: Internet Explorer 6 või uuem, Mozilla Firefox 1 või uuem, Netscape 7 või uuem, Safari 1 või uuem, Opera 7.54u2 või uuem. 6 4. VMware Workstation 9 installeerimine NB! Nagu juba mainitud on VMware Workstation 9 tasuline programm. Toode tuleb osta, et kasutada selle täisfunktsioone. See programm saadaval ka demo versioonina! 4.1. Avage "VMware-workstation-full-9.0.0-812388
Kontoritöö tarkvara Kordamine kontrolltööks nr 1 Kontrolltöö hõlmab teemasid: arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus Mõisted: Minimeerima (Minimize) Akna peitmine Akna peitmist nimetatakse selle minimeerimiseks. Kui te soovite paigutada mõnda akent ajutiselt teiese kohta seda sulgemata, minimeerige see. Akna minimeerimiseks klõpsake nupul Minimeeri . Aken kaob töölaualt ja on nähtav ainult nupuna tegumiribal, pikal horisontaalsel ribal teie ekraani allosas. Tegumiriba nupp Minimeeritud akna taas töölaual kuvamiseks, klõpsake selle nupul tegumiribal. Aken kuvatakse täpselt nii, nagu ta oli enne minimeerimist. Märkus. Akna või Microsoft Office'i dokumendi puhul saate kasutada järgmisi klahvikombinatsioone. ALT+TÜHIKUKLAHV+N Akna minimeerimine Windowsi logoga klahv+M
Peamenüü sisaldab käskude nimestiku, mille abil teostatakse mitmesuguseid toiminguid või avatakse uusi aknaid. Fail programmis täidetavad operatsioonid (Dokumendid), pearaamatu ülevaatus (Pearaamat), ettevõtte põhilised andmed (Ettevõtte andmed) Parandamine operatsioonid on seotud andmete sisestamisega, muutmisega, kustutamisega ja otsimisega. Registrid teatmike info Aruanded - Koondaruanded Haldus teenus on avatud ainult administraatorile. Menüü sisaldab kahte punkti: Kataloogid è Kasutajad. Esimeses punktis näidatakse ära mapp kus asub andmebaas. Teises on kasutajate nimekiri. Andmebaasi administraator määrab paroolid ja andmetele juurdepääsutasemed igale kasutajale. Kolmandas teostatakse andmebaaside struktuuride moodustamine ja dokumentide häälestamist. Aknad üheaegselt avatud akende (operatsioonide) nimekiri. Abiteave sisaldab täielikku instruktsiooni, igast aknast klahviga F1 abil tuuakse välja
mille korral saab tabeli ise joonistada, lohistades kursorit ekraanil. Käsu andmisel ilmub nupurida Tabelid ja äärised (ingl. Tables and Borders). Esmalt tuleb joonistada diagonaalse tõmbega tabeli raam, seejärel ülalt alla ja vasakult paremale tõmmetega lahtrite vahejooned. Joone tüüp ja jämedus tuleb valida vastavate rippmenüüde loenditest enne joone tõmbamist. Kogemata valesti joonistatud joone kustutamiseks tuleb klõpsata tabelite nupuriba kustutuskummi nupul (2. nupp) ja lohistada üle joone. 4. Kui on vaja mingi tekstiosa teisendada tabeliks, siis tuleb appi menüükäsk Tabel > Teisenda > Tekst tabeliks. Valmisteksti tabeldamisel peavad read olema vormistatud sarnaselt, kusjuures veergude andmed peavad üksteisest eraldatud andmeeraldajatega (Tab-klahvi vajutus, koma, semi- koolon, kaldkriips vms.) ja iga rea lõpus peab olema vajutatud sisestus- ehk Enter-klahvi.
Meeldetuletuseks. Selleks, et märkida: märki või suvalist märgijada – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud teksti; sõna – hiire vasaku nupu topeltklõps sõnal; mitut järjestikku sõna – lohista hiire vasakut nuppu all hoides üle soovitud sõnade; eraldiasetsevaid sõnu – topeltklõps sõnal, järgmis(t)e sõna(de) märgistamisel hoida all klahvi Ctrl; lauset – Ctrl + hiireklõps lausel; pilti (graafikat) – klõps pildil; lõiku – hiire topeltklõps lõigu ees märkimisalal või kolmikklõps lõigul; kogu dokumenti – klahvikombinatsioon Ctrl+A; märgistuse tühistamine – klõpsa suvalisel kohal väljaspool märgitud ala. -1- Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik
kitjutatud käsud Iseloomusta exceli töökeskkonda: Tabeliprogramm on tõeliselt interaktiivne keskkond, mis laseb sul töötada numbrite ja tekstiga suures lahtritejadas. Töölehel olevate andmete põhjal koostab Excel ka diagramme ja kaarte ning töötab kirjete või väljadena üles ehitatud andmebaasiga. Töö failidega uus fail, faili avamine, salvestamine, mallid: Uue faili saab file menüüst New (Ctrl+N). Faili avamine file menüüst open (Ctrl+O). Salvestamine toimub läbi file menüü kaudu või (Ctrl+S). Mallid on............. Pesade vormindamine arvude vormindamine: Arvude vormindamiseks rohkem võimalusi pakub Format Cell dialoogikast. Selleks tuleb valida menüüst Format käsk Cell või vajutades klahve CTRL+1. Lehel Number on võimalus valida erinevate numbri vormingute vahel. Pesade vormindamine joondamine Excel pakub laialdasi võimalusi lahtris olevate andmete paigutamiseks. Kasutades dialoogi akent Format Cell on järgmised võimalused
ette antud sümbolite rida ja vajaduse korral saab sümbolite rea asendada teisega, muuta väiketähti suurteks, muuta kirjatüüpi jne. Sümbolite rea asendamiseks tuleb valida menüükäsk Redigeeri > Asenda… (ingl. Edit > Replace…) või kasutada klahvikombinatsiooni Ctrl+H (ainult otsimiseks Ctrl+F). Otsitav (ingl. Find What) – lahtrisse kirjutada sümbolite rida, mida soovitakse otsida; Asendaja (ingl. Replace With) – asendatav sõna; nupp Asenda (ingl. Replace) – asendatakse leitud sõne (string) ainult selles kohas; nupp Asenda kõik (ingl. Replace All) – asendatakse leitud sõne kogu dokumendis; nupp Otsi järgmine (ingl. Find Next) – leitakse järgmine sõne, mida asendada. Lisavõimalused nupuga Rohkem (ingl. More): Erista suurtähti (ingl. Match Case) – tehakse vahet suurtel ja väikestel tähtedel; Otsi ainult terveid sõnu (ingl
.......................................................................9 3 Graafika lisamine teksti Graafikat tuleb oma tekstidele aeg-ajalt kõigil lisada, olgu tegemist fotode, diagrammide, skeemide või muu sellisega. Põhimõtteliselt on valida kolm võimalust: 1. Kasutades Copy/Paste meetodit. Sel juhul tuleb käivitada pilditöötlusprogramm, seal vajalik osa pildist märkida, see Edit menüü käsuga Copy mälupuhvrisse laadida, pöörduda tagasi tekstitöötlusprogrammi ja Edit menüü käsuga Paste käsuga ta teksti kleepida. Sarnaselt saab pilte ka näiteks veebilehtedelt otse teksti paigutada. 2. Kasutades Insert menüü käsku Picture valikuid. Reeglina läheb avanevate valikute seast vaja käsku From File, mille peale avaneb kõrval nähtav dialoogiaken, milles saame oma arvuti ketastelt/ kataloogidest otsida soovitud graafikafaili ja selle teksti lisada
Course Lab'i võimalused Course Lab võimaldab ühendada üheks sisupaketiks teksti, audio, video, animatsioonid ning luua ka hinnatavaid ja mittehinnatavaid teste. Lihtsa sisupaketi loomine Course Lab'iga Esmakordselt CourseLab'is kursuse loomisel on soovitav kasutada viisardit (wizard): 1. Viisardi käivitamisel tutvustatakse avanevas aknas esmalt CourseLab'i võimalusi ning põhimõtteid ning sealt saab edasi klikates Next nupul. 2. Teisel sammul tuleb sisestada siupaketi nimi (Name), kaustanimi (Folder), kuhu paigutatakse sisupaketiga seotud failid ning valida kausta asukoht (Location). 3. Kolmandal sammul tuleb panna moodulile nimi (Module name) ja saab valida sisupaketi kujunduse. 4. Viimasel sammul palutakse kinnitust (nupp Finish), et kõik on loodud ja valitud õigesti ning olete valmis looma oma esimest sisupaketti moodulit. Kui viisardi sammud on edukalt läbitud, siis avaneb teile järgmine pilt:
· Open an existings file olemasoleva andmebaasi avamine. Andmebaasisüsteemiga Access on kaasas tark Wizard, mis aitab andmebaasi ehitada ja kasutada. Tark koosneb reast dialoogiakendest, mis küsivad küsimusi ning loovad seejärel vastuste põhjal andmebaasi tabeli (päringu, aruande, vormi). Antud õppematerjali eesmärgiks on aga teha võimalikult palju iseseisvalt, alustades nullist. Uue andmebaasi salvestamiseks märgistatakse valik Blank Access database ning klikkatakse nupul . Andmebaasisüsteem Access kuvab dialoogiakna (joonis 2.2). Joonis 2.3 Andmebaasi salvestamiseaken Access- lihtne ja vajalik 7 Fail salvestatakse sobivale kettale ja kataloogi nimega SUGUPUU.mdb .Peale nupule vajutamist, avaneb andmebaasi peaaken, milles pääseb ligi kõigile leiduvatele objektidele.
Adobe Photoshop CS6 käivitamisel paned kohe kindlasti tähele selle tumedat tausta. Seda sellepärast, et tume taust väsitab vähem silmi. Paneelid on paigutatud selliselt, et kasutajale jääks võimalikult palju tööruumi. Jagan programmi töölaua viieks: 1. menüüriba 2. tööriista seadete paneel 3. tööriistad 4. paneelid 5. lõuend Vaikimisi välimus Kui sinu töölaud ei näe samasugune välja, siis leia tööriista seadete ribalt üles viimane nupp Workspace. Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials. See annab meile võimaluse ühtemoodi alustada. 18 Menüüriba Menüüriba sisaldab programmi põhikäske ja erinevaid valikuid. Juhendis annan reeglina menüüle viitavad käsud kujul Image>Image Size jne. Tihti on levinumad käsud asendatud lühikäskudega klaviatuurilt.
Fontide valik Makrod Fondihaldus Programmeerimis juhendid Algmaterjal www.arvutiweb.ee (http://www.arvutiweb.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=63&Itemid=50 ) 11 4. LASERPRINTERI (CLP 610ND) SEADISTUSED 4.1 Riistvara seadistamine Kiires paigaldusjuhendis (,,Quick Install Guide") näitame ära printeri seadistamise. 1 Valige stabiilne koht, kalle ei tohiks olla suurem kui 2mm. Printeri kõrguse seaded peaks olema samuti paigas vastasel korral võib see mõjutada trükikvaliteeti. Valige koht, kus on piisavalt ruumi õhu ringlemiseks, tuleks jälgida et printer ei saaks liigset niiskust. Jätke ruumi katete ja sahtlite avamiseks. 2 Pakkige masin lahti ja kontrollige kõiki osi mis printeriga kaasas. 3 Eemaldage kleeplint mis masinat kinnitab. 4 Paigaldage kõik toonerikassetid. 5 Võite sisse panna paberid.
peatükkide järjekord outline -tööriist "view" => outline => ja seal saab leveleid manipuleerides, noolte abil terveid teemasid liigutada. peatükke saab ka lisada. jätad vilkuja mõne peatüki ette ja siis kirjutad ja vajutad enter. alapeatükke saab aktiveerides ja siis vasakul üleval levelite nooled. nool paremale teeb peatüki madalamaks leveliks. nihutab tervet struktuuri. - · Ctrl A ja siis f9 on kõikide väljade värskendamine kogu teksti ulatuses.. Loeng 4: · lk nr. "different first page": siis on esimene eraldi ja ülejäänud lehed. · lehekülje parameetrid : "page setup" /"page layout" Margins/äärised : - köitevaru " gutter" 0,5 on ok. - enne "OK"'i vaata apply to : whole document/ this point foward
Google SketchUp HKHK / Mario Metshein HARJUTUS Vaatame esimesena kuidas kasutada Line-tööriista, selekteerida objekte ning kustutada. Alustuseks valime vaateks pealtvaate (TOP ) ning haarame Line-tööriista Alustame nullpunkti lähedalt tehes hiirega kliki valitud kohas, mis on meie joone alguspunktiks. NB!Tee klikk ja lase hiire nupp lahti, ei ole vaja lohistada! Liiguta hiirt paremale ja jälgi, et joon jääks punane, st et joon on x-teljega paralleelne (On Red Axis) Järgmise joone tõmbame mööda z-telge, ehk mööda rohelist (On Green Axis) 14 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein järgmiseks kasutame nn
välju see sisaldab. Mis tüüpi (number, tekst, kuupäev ja ne) ja kui pikk on iga väli. Iga tabel sisaldab andmeid ühe objektitüübi kohta. Sidumiseks päevad tabelid sisaldama ühise välja. Sellist seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks. Igas tabelis peab olema üks primaarvõtmeväli, mis üheselt määrab iga kirje. Selleks võib kasutada loendurit (AutoNumber), millega antakse igale kirjele järjekorranumber. Tabeli loomiseks tuleb tabelite aknast valida nupp New ja järgmisest valikust Design View. Nüüd avaneb uus aken, kus iga tabeli välja kirjeldusele on ette nähtud üks rida. Field Name veeru nimi (kuni 64 märki) Date type andmetüüp Description lühekirjeldus (kuni 64 märki) väljastakse ekraani teatereale, kui viite kursori tabelis väi vormil vastavale väljale. Andmetüüp näitab, millist tüüpi väärtust saab väljale anda. Andmetüübi määramine on kohustuslik
Kui vajutada registrilukustusklahvi Caps Lock, süttib samanimeline tuli ja edaspidi sisestatakse täheklahvide vajutusega suurtähti. Tõsteklahvi all hoidmisel sisestatakse sel juhul väiketäht. Teistkordne registrilukustusklahvi vajutus lülitab selle režiimi välja. Joonis 7. Caps Lock ehk registrilukustusklahv Numbriklahvid (vt joonis 8) on numbrite ja märkide sisestamiseks. Põhinumbriklahvid asuvad täheklahvide kohal. Numbreid ja mõningaid märke saab sisestada ka nn. Numbriklaviatuurilt. Joonis 8. Numbriklahvid Tabeldusklahv Tab (vt joonis 9) on ette nähtud vahede sisestamiseks teksti. Ta asub põhiklaviatuuri vasakul serval registrilukustusklahvi Caps Lock kohal ja Q tähe kõrval. Teksti sisestamisel viib tabeldusklahvi vajutus sisestuskursori järgmisele tabelduskohale. Seega pole vaja lisada teksti suurema vaje tegemiseks mitut tühikut. Tühikutega ei tohi kunagi teksti suuremaid vahesid
või esiletõste muutmiseks korraldused: Format > Style ... Avanevas dialoogiaknas Style vasakul asuvast stiilide loetelust valitakse kohendatava pealkirja aste (nt Heading 1) ja klõpsitakse nupule Modify. Dialoogiaknas Font määratakse kirjatüüp (Times New Roman), esiletõst (bold) ja tähtede suurus (16 pt). Tehtud valikud kinnitatakse, klõpsates OK. Alapeatükkide pealkirjade vormingu määramine toimub astmete kaupa analoogselt. Valikuid ei tohi unustada kinnitada (klõps nupul OK ja lõpuks dialoogiaknas Style klõps nupul Apply). Kõikide töö iseseisvate osade võõrkeelse kokkuvõtte, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud allikate, registrite, loetelude ja lisade pealkirjad vormistatakse esimese astme pealkirjadena (Heading 1), kuid ei nummerdata, automaatselt ettelöödavad numbrid kustutatakse (Backspace). Nummerdatakse vaid töö põhiosa. Tuleb meeles pidada, et kõik, millele on antud pealkirja-määratlus (heading), korjatakse sisukorda
Eestikeelsete mõistete ingliskeelsed vasted (ja vastupidi) on nende esmakordsel esinemisel paigutatud ()-sulgudesse. Sõna, mille vaste antakse, on paigutatud jutumärkidesse, näiteks: “booting” (alglaadimine), tähenduses “kuum algkäivitus” Akende nimetused on kirjutatud allakriipsutatud kaldkirjas poolpaksus kirjaviisis Sõrmiste nimetus on antud poolpaksus kirjaviisis [ ]-sulgudesse kirjutatult, näiteks [ F8 ], [ Ctrl ], [ * ], [ < ], [ F6 ], [ C ] (tavaliselt on seal selguse mõttes kirje algusesse ja lõppu kirjutatud tühik (tühiku tähist ⌴ ei kirjutata), arvuti ise oma vastustes neid tühikute märke ei kasutata). Kui on vaja ühe korraga vajutada mitmele sõrmisele, on nende tähiste vahele paigutatud plussmärk. See tähendab, et esimesena tuleb alla vajutada rea esimene sõrmis, see hoida all ja alles siis vajutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
