2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3. Lõhnapreparaadid KOSMEETILINE KEEMIA 1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust
Epidermise alumises osas kasvukihis - toimub naharakkude uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Me vahetame nahka sagedamini kui maod ja see nahk mida me oma silmaga näeme on tegelikult surnud. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes ka retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke
See toimib vastupanuvõimelise kaitsekihina välistele füüsikalistele ja keemilistele mõjudele. Oluline ülesanne nahal on organismi kaitsemine kuivamise eest. Normaalselt aurustub naha kaudu ööpäeva jooksul 200-400g vett. Kui nahk on kahjustatud, võib vee aurustumine organismist isegi kümnekordistuda. Naha ehitus: Nahk koosneb 3 erinevast kihist. Välimisest kihist lugema hakates on need järgmised: · Naha väliskiht e. Epidermis · Naha keskmine kiht e. Cutis · Kõige alumine rasvkude e. Subcutis Naha pealmine kiht (Epidermis) täidab põhiliselt kaitsefunktsioone välismõjutuste vastu. See nahakiht on ka kosmeetilises mõttes olulisim. Epidermise alumises kihis toimub naharakkude uuenemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva.
NAHK Kaitseb keha välismõjude eest Laseb läbi natuke õhku ja vett Nahk peab püsima elastne ja painduv Nahal on väga keeruline struktuur Pakseim osa on pärisnahk - 2mm Koosneb valgukimpudest: - Kollageen hästi painduv, vananedes tekivad, põikispiraalid, mistõttu naha elastsus väheneb - Elastiin valgukimpude vahel, veniv, annab elastsust - Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5)
erinevaid puuteärritusi. Retseptori moodustavad erinevad närvirakkude kogumid ja nende talitust soodustavad rakud. Nahas sünteestikase ka mõningaid ühendeid, millest kõige olulisem on vitamiin D ja melaniin Nahk toodab melaniini, et nahka kaitsta ultraviolettkiirguse eest ning samas annab see ka nahale ilusa pruuni jume. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk Selle pindmist osa nimetatakse sarvikihiks, mis koosneb tihedalt kokkusurutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha. Tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele. Marrasknaha alumine osa koosneb elusatest jagunemisvõimetelistest rakkudest. Marrasknahast moodustuvad ka karvad, juuksed ja küüned. Terve inimese keha on karvane. Välja arvatud peopesad ja jalatallad. Kui inimene vananeb siis juustes ei toodeta enam värvipigmenti ja juuksed puutuvad
Neegrite tumepruun nahavärvus kaitseb neid päikesekiirguse kahjuliku mõju eest ning võimaldab elada päikeseküllastes piirkondades. NAHA KOOSLUS Täiskasvanud inimese nahk on ligikaudu 1-2 millimeetri paksune, kaalub 4-5 kilo ja katab umbes 1,5 m² suuruse pinna. Naha välimise kihi moodustab marrasnahk. Selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb tihedasti kokku surutud surnud rakkudest. Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, vett, tolmu ja muid aineid. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha, tekitades hallikat tolmu, mis koguneb nii ihupesule kui ka magamisriietele. Ööpäevas eraldub täiskasvanult 10-15 g surnud naharakke. Elu jooksul kaotab keha mitukümmend kilo pindmisi naharakke. MARRASNAHK Marrasnahk koosneb kihilisest lame-epiteelist. Sügavamates epidermise kihtides (kasvukihis)
Higinäärmeid jaotatakse ekriinseteks ja apokriinseteks. Ekriinsed higinäärmed paiknevad igal pool nahal, välja arvatud huuled, suguelundi peaosa ja väikesed häbememokad. Palju on ekriinseid higinäärmeid peopesadel, taldadel, laubal, rinnal, kõhul ja õlavöötmel. Nahk kaitseb kudesid ja organeid mehhaaniliste faktorite (löögid, hõõrumised, rõhumised) eest tänu pärisnahas olevatele kollageensetele ja elastsetele kiududele ning nahaalusele rasvkoele. Sarvkiht on halb soojusjuht, mistõttu kaitseb sügavamaid kihte kuivamise eest. Pigment melaniinis neeldub ultravioletne kiirgus, kaitstes organismi kiirguskahjustuste eest. 3 Nahapinna ph on 5,0 6,0, mis aitab neutraliseerida keemilisi aineid ja hävitada mikroobe. Sama toimet avaldavad ka rasu ja higinäärmed, seepärast liigne pesemine nõrgestab naha kaitsefunktsioone. Nahk on inimese tundeorgan, mille kaudu tuntakse valuaistingut, puudutust, rõhumist, vibratsiooni, sooja ja külma.
Teostavat protseduuri valides tuleb arvestada kliendi valutundlikkusega, naha seisukorraga ja kodus kasutavate hooldustoodetega. Dermatoloogiline keemiline koorimine (DDK) on naha mõjutamine keemiliselt aktiivsete ainetega, mis siluvad reljeefi. Tänu sellele on võimalik kõrvaldada paljusid nahadefekte, mis muudele hooldusvahenditele ei allu. Keemiline koorimine eemaldab kontrollitud sügavusega kahjustunud nahakihid ja stimuleerib uute, tervemate rakkude paljunemist, uute ja kvaliteetsema kollageeni teket ning vett siduvate ainete (glükoosaminoglükaanide) tootmist nahas. Kollageeni remodelleerimine on peamine põhjus, miks keemilised koorimised on võimelised tasandama kortse. Kõik keemilised koorimised kiirendavad naha rakkude loomulikku uuenemist ja surnud sarvkesta rakkude irdumist epidermiselt. Erinevad koorimise metoodikad omavad võimalikke sarnaseid kõrvalnähte: põletik, hüper– ja hüpopigmentatsioon, armide moodustamine. Agressiivsemad koorimised annavad suurema
2015) Joonis 1. Normaalne ja põletikuline rasunäärme-karvanääpsu kogum. (Aknest, 2015) 1.2. Aknevormid Raskusastme poolest jaotatakse akne kolme rühma. (Kukk, 2015) 1) Kerge ehk komedogeenne (Acne comedonica) Selle vormi puhul on nahk rasune, tavaliselt esinevad komedoonid ning võivad olla mõningad põletikulised sõlmekesed ja mädavistrikud. (Akne erinevad, 2015) Komedoonid on ummis- 5 tunud poorid, mille tekke aluseks on rasu äravoolu häire. Need jaotuvad kaheks: avatud ja suletud. Avatud komedoonid on nahal nähtavad mustade punktikestena. Rasunäärme ühendus nahapinnaga on olemas ning põletikku tavaliselt ei teki. Suletud komedoonid on silmale vähem märgatavad ja tulevad nahka pingutades väikeste sõlmekestena paremini esile. Sellisel juhul pole rasul võimalust nahapinnale jõuda ning väga kergesti võib areneda põletik. (Akne tunnused, 2015)
1.2 Naha ebapuhtused Naha ebapuhtused on üks peamine põhjus, miks kliendid külastavad kosmeetikuid. Järgnevalt lühidalt enamlevinumatest ebapuhtustest näol: komedoonid, pustulid, paapulid ja miiliumid, ning nende tekkemehhanismidest. Karvanääpsu ja rasunäärme viimajuhad avanevad nahapinnale ühise avausena (vt. lisa 4). Rasu tekib rasunäärmete rakkude lagunemisel ja koosneb erinevatest rasvhapetest. Suurenenud rasu tekke korral täitub rasunääre ja selle viimajuha rasuga. Sellele lisandub ka rohkesti irdunud sarvrakke. Tulemusena kleepub väljapääsuava kinni ja tekib ummistus [23]. Silmale nähtamatuid koldeid, mis tekivad foliikulijuhade ummistumisel nimetatakse mikrokomedoonideks. Mikrokomedoonid on aknekollete eelkäijad (vt. lisa 4) [17]. Komedoon on surnud sarvestunud rakke, rasu ja baktereid sisaldav, kõva kork pooris.
· kehakaalu mõju aktiivsusele - füüsiline aktiivsus mõjutab kehakaalu, kuid ka kehakaal mõjutab füüsilist aktiivsust suurema kaaluga kaasneb suurem ebamugavustunne ning hingeldamine, higistamine. Paljud rasvunud inimesed tunnevad teiste nähes treenimisel piinlikkust. Rasvumise tüübid. Eristatakse kahte tüüpi rasvumist: o õunakujuline ehk rasvumine kõhu piirkonnas. Õunakujulisel rasvumisel koguneb rasv kõhupiirkonda, siseorganite vahele ja rinnale. Vahel nimetatakse sellist rasvumist ka õllekõhuks, kuid tegelikult soodustab rasvumist igasugune alkoholi liigtarbimine. Selline rasvumine esineb rohkem meestel, aga ka vanematel naistel pärast menopausi. Uurimused on näidanud, et õunakujulist rasvumist põhjustab ka pikaajaline stress, mille põhjuseks peetakse stressi puhul erituvat liigset kortisooli;
jne. Lihastes on retseptorid, mis spiraalina ümbritsevad lihaskiude. Paljud sisikonnast peaajju saabunud erutused ei kutsu normaalsetes tingimustes esile aistinguid. Terve inimene ei tunne oma mao, oma südame jne. olemasolugi. Sisikonnast saabuvad erutused kaasnevad tavaliselt ebamääraste lokaliseerimata aistingutega. Patoloogilistes tingimustes omandavad sisikonna meelerakud kõrgendatud tundlikkuse. Siis on tuntav ka valu. KATTEELUND NAHK cutis Nahk on inimese keha väliskate. Tal on keeruline mikroskoopiline ehitus, retseptoorsed, kaitse-, eritus- ja termoregulatsioonifunktsioonid. Naha tekisteks on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre. Täiskasvanu naha üldpindala on ~1,6 m 2. Naha paksus on keha eri piirkondades erinev ja kõigub 0,5 - 4 mm piires tingituna ehituslikest iseärasustest. Kaitsva kattena on nahk üsna tihe: ta ei lase läbi gaase, lahuseid ja mikroorganisme
A- JA ANTISEPTIKA aseptika meetodid, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust; antiseptika mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava) ainete abil. mikroob elav mikroorganism, mis on mikroskoobi all nähtav (bakterid, viirused, seened, algloomad); mikroobide soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad; normaalfloora tavaline bakterite kooslus (nahal, limaskestadel); tõkestab teiste mikroobide pääsemist samale territooriumile; kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine organismis normaalfloora osana (toimub ka paljunemine), haigust ei teki; infektsioon organismi tunginud haigustekitajate mikroorganismide poolt põhjustatud nakkus, mikroob tekitab kahju organismile; steriilne haigusidutu, pisikutevaba, täiesti puhas ASEPTIKA all mõistetakse kõiki neid toiminguid, mille eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Aseptika eesmärk on kaitsta elavat kude või steriilset materjali haigustekitajate mikroorganismide ehk mikroobi
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau Yvette Vaino TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED Referaat SISUKORD Tallinn 2012 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha. Inimorganism on keerukas ja väga täpselt töötav, kus kõik elundid ja süsteemid on omavahel seotud. Seega iga tarbitav söök, jook või ravim jätab kuhugi oma jälje. Mitmete haiguste raviks võiks senisest palju julgemini kasutada ravimtaimi,mitte esimese hooga tormata apteeki erinevate ravimite järgi. Loomulikult on nende toi
Iseloomulik on aeg-ajalt tekkiv või pidev naha sügelemine. VORMID käte-, küünte-, suu-, suguelundite kandidoos. Siseminekandidoos (võib viia) sepsiseni (veremürgitus) RAVI/SOOVITUS Suu kandidoosi raviks on seentevastase toimega suuveed, suus lahustuvad tabletid, ka suu limaskestale määritavad kreemid. Vajadusel võetakse ka tablette. Söögitorusoori ravitakse seentevastaste tablettidega. Nahale määritakse seentevastaseid lahuseid või kreeme, vajadusel võetakse lisaks ka tablette - ketokonasooli või flukonasooli. Ravitav nahapiirkond tuleb hoida võimalikult puhas ja kuiv. Tupe ja päraku seeninfektsioone raviks kasutatakse küünlaid. Suguelundite seenpõletiku korral on vajalik ravida mõlemat seksuaalpartnerit, kuna nakkus levib kergesti ühelt inimeselt teisele suguühte ajal!
Kumariine ja tema tuletisi kasutatakse villaste kangaste, atsetaatkiudude ja sünteetilistest kiududest kangaste valgendamisel. Enne värvimist on väga tähtis lõnga või kanga pesemine. Lõnga kiudude pinnal on lisaaineid, millest enamasti on tarvis lahti saada. Tsellulooskiudude pinnalt eemaldatakse vaha ja mitmesugused muud ained tavaliselt leelisega keetes, kuna tselluloos on leelise suhtes suhteliselt tugev. Villa pinnal on nii vaha kui ka rasva. Rasv tuleb eemaldada pesemisega või lahustitega. Vaha peab natuke alles jääma, sest muidu muutub vill kalgiks. Peale selle sisaldab lõng kui ka kangas 18 õlisid, millega lõnga ketramisel õlitatakse, et ta paremini keerduks ja oleks tugevam. Enne kanga kudumist immutatakse lõimelõngad tärkliselahusega. Seda lahust nimetatakse meti'iks. Ilma mettimata kipuvad kõvasti pingule tõmmatud lõimelõngad katkema
3. NAHK 1. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. · Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi-sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad
3. NAHK 1. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm, mille all on pärisnahk. Pärisnaha all on rasvkude. Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi-sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Taastusvahendid Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 TAASTUSVAHENDID MASSAAZ massaaz- kõige vanem tehnika valu vaigistamiseks, organite formuleerimiseks, kudede taastuseks ja peaaegu kõigi sisemiste kõrvalkallete korrastamiseks. ükski tervendav meetod ei toimi tervikuna ilma massaazita. Ayurveda tõestab selle praktilist kasu. Ayurvedas koosneb inimkeha kolmest olemise toimimisest (tridosha), millede tasakaalus olek tagab täieliku tervise, ebakõlad aga tekitavad haigusi. elujõud, energia (e. prana) jaotub organismis just tänu nende kolme olemuse rahulikule koostoimele. Arvestades massaazi tähtsust, põhinevad kõik tervendavad kursused Keralas terviklikule lähenemisele keha ja teadvuse vahel, ning on tõestanud oma efektiivsust paljude haiguste ravimisel. · ,,AROOMIMASSAAZ aroomiteraapia on al
LISANDITEST (sikatiivid, seep, vaigud, pigi) Printeritüübid LÖÖKPRINTERID LÖÖGITAPRINTERID nõelmaatriks jugaprint õisprinterid fotoelektrilised ridaprinterid termoprinterid Taimsed liimid Loodulikud liimid on valmistatud nt, munavalgest, taimemassist, tärklisest, vaigust või kaseiinist. Loomsed liimid Terve rida loomse päritoluga liimaineid saadakse kollageeni hüdrolüüsimisel kuuma veega. Sõltuvalt sellest, millisest toorainest liim saadakse, eristatakse järgmisi liimisorte: · Nahaliim e. tisleriliim toornaha jäätmete keetmisel vees · Kondiliim e. puusepaliim kontide, kõhrede hüdrolüüsimisel kuuma vee või auruga · Kalaliim kalanaha, uimede, ujupõite, peade keetmisel Kunstlikud liimained Modifitseeritud tselluloosid kuuluvad kunstlike polümeeride klassi. Nende saamiseks töödeldakse
Kopsu limaskesta permeaablus (läbilaskevõime) on hüpo-ja hüpertoonilisuse tekitamisega manustamiskohal vähendatav. 14. Imendumine naha kaudu Vigastamata nahka läbivad paljud raviained, mis esmalt lähevad ekstratellulaarsesse (rakuvälisesse), sealt intratsellulaarsesse (rakusisesesse) ruumi või lipiididesse ja avaldavad seal toimet. Kui raviaine on läbi epidermise saabunud, siis edaspidiseks imendumiseks praktiliselt takistusi pole. Reguleerivaks kihiks on sarvkiht. Perkutaansel manustamisel on 3 teed: Difundeerumine läbi vigastamata naha sarvestunud kohtade vahel Higinäärmete juhade kaudu Nahal olevate karvade juures Perkutaanset imendumist on üütud seletada mitme mehhanismi abil. Esimese versiooni järgi on nahas nn. elektrofüsioloogiline barjäär, mille moodustab polaarne membraan, mille välispind on negatiivselt laetud. Katioonid on võimelised seda läbima, kuid elektrostaatilised jõud takistavad nende
jääkained, programm organismi süvapuhastuseks. Ühe seansi kestvuseks on 30 minutit temperatuuril 45-50°C. Infrapunalained soojendavad keha 4 cm sügavuselt, kudede soojenemine kutsub esile loomuliku higierituse. Keha temperatuur tõuseb kuni 38,5°C , imiteerides loomulikku organismi reaktsiooni infektsiooni suhtes, sellele lisandub vastutegevus haigust tekitavate bakterite ning haiguste vastu. Infrapunasaunas erituvas higis on 80% vett ja 20% tahkeid aineid, selliseid nagu rasv, kolesterool, toksiidid, happed. Võrdluseks: Tavalises saunas keha kuumeneb umbes 3-5 mm sügavuselt aga higi sisaldab kusagil 95% vett ja 5 % tahkeid aineid. 8 Massaaz Eestis tegeletakse väga paljude väga erinevate massaaziliikidega. Mõned on uuemad aga suurem osa neist on välja kujunenud erinevates kultuurides maakera eri paigus ning on ennast läbi aegade tõestanud
1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementi
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoi
ning termoregulatoorne lõõtsutamine (peale imetajate ka roomajad). Hõõrdumisvastane kaitse liigesevõie ning pisaravedelik. Lahjenduskaitse e väljauhtumine- lenduvad ärritavad ühendid kutsuvad esile pisaravoolu (sibul, mädarõigas) (et pisarad ei jookseks siis panete ennem külmkappi). Vesi kui struktuuride moodustaja- hüdrostaatiline toes, ussidel kehaõõnes survestatud vedelik, inimesel on hüdrostaatiline nahk, naha olekut määrab kollageeni veesidumis võime- niisutavad kreemid. Vesi viljastus ja arengukeskkonnana, kehaväline viljastumine ainult vees, kehasisene viljastumine veerohkes limas, aga mitte kuivas keskkonnas, vesi arengukeskkonnana lootevedelikus. Amnioni ülesanded: kaitseb embrüot veekaotuse eest, takistab kokkukasvamist lootekestadega, kaitseb temperatuuri ja rõhumuutuste eest. Kompenseerib raskusjõu mõju üleslükkejõuga. Joogi ja urineerimiskeskkond. Vesi osaleb
lõppevaid haigusi. Paljunemine toimub süsteemis valgult-valgule. Näiteks: tõvestav valk on omalaadne induktor kui ta puutub teise tõvestava valguga siis on see ka nakatunud. Nende 2 erinevus on valgu molekulises struktuuris: 1) normaalsel lähevad alfa-spiraalis ja 2) tõvestavad lähevad beta struktuuris. Tõvestava valgu omadused: · kuumutamisele äärmuslikult vastupidav, kuni 200 kraadini ei juhtu midagi sellega. · vastupidav etanoolile ja ultraviolett kiirgusele. · Valke lagundavad ensüümid ei mõju. Selle tagajärel hakkavad närvirakud lagunema, millest tekib käsnjas ajuhaigus. · Immuunvastust ei teki. Tõvestav valk muutub nii vähe, et kaitsesüsteem ei hakka ründama. 2häda tuleb: organism ei võitle selle haigusega või seda haigust on üli raske diagnoosida. · Priionhaigus ületab liikide vahelised barjäärid imetajate seas. · Väga pikk peite periood aastaid Haigestumine:
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
helesinise) plaastriga. Nahavärvi plaastri kadumine käelt võib jääda töötajale märkamatuks. · Sõrmedel olevatele lõikehaavadele võib lisaks plaastrile peale panna kummist sõrmekatte. · Veekindlad plaastrid välistavad haavast tuleva vere ja bakterite sattumise tootesse, seadmetele jne. · Plaaster kaitseb töötajat võimalike mikroorganismide haavadesse sattumise eest. · Veekindlad plaastrid ei kogu mustust ja rasu. · Metalliribaga varustatud plaastrid lihtsustavad käelt maha kukkunud plaastri avastamist metallidetektoriga. Juuksed Inimestel langeb ühe ööpäeva jooksul peast ligikaudu 100 karva. Juuksed toiduainetes kujutavad endast eelkõige füüsikalist ohtu. Peanahal leidub S. aureus't, seega lisaks füüsikalisele ohule võivad väljalangenud juuksed olla nende bakterite allikaks toidus. Seetõttu on vajalik, et töötajad
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8 Sööklad ja teised suurköögid 10 Restoranid 13 Baarid 19 Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
