Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Demograafia ● Portugali rahvaarv on 2010. aasta seisuga 10 735 765. 59% elanikkonnast elab linnades. ● Sündimuskordaja on 10,12 ja suremuskordaja 10,74 promilli. Keskmine eluiga on 78,38 aastat, kusjuures meestel 75,12 ja naistel 81,86 aastat. Eksport ● Portugali suurimad ekspordiartiklid on ● põllumajandustooted ● toidukaubad ● naftatooted ● keemiatooted ● plastik ja kumm ● Portugali tähtsaimad ekspordipartnerid on Hispaania 26,25%, Saksamaa 12,99%, Prantsusmaa 12,04%, Angola 7,21% ja Suurbritannia 5,54% (2009). Import ● Portugali suurimad impordiartiklid on ● põllumajandustooted ● toidukaubad ● naftatooted ● keemiatooted ● plastik ja kumm ● Portugali tähtsaimad impordipartnerid on Hispaania 31,58%,
SKP $23 000 2002 võeti kasutusele euro, Portugali eskuudo asemel Töötus on 10,7% SKP jaotumine sektoritesse ja tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 2,6% Tööstus 23% Teenindus 74,5% Sektor Osakaal Põllumajandus 10% Tööstus 30% Teenindus 60% Eksport Suurim eksport Põllumajandustooted Toidukaubad Naftatooted Keemiatooted Plastik ja kumm Import Suurim Import Põllumajandustooted Toidukaubad Naftatooted Keemiatooted Plastik ja kumm Transport Õhutransport Portugalis on 65 lennujaama, millest 43 hoovõturajad on asfalteeritud. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m on 5.[1] Portugali rahvuslik lennufirma on TAP Portugal. Portugali suurim lennujaam on Lissaboni Portela lennujaam, mis
aastat, eeldatav eluiga vastavalt 75 ja 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93,3. Kõige tihedama asustusega on pealinna Lissaboni piirkond, teiseks on tähtis rannikulinn Porto. Ka mitmete sisemaa linnade elanike arv on viimasel ajal kasvanud. 8. Joonista tabel, mis iseloomustaks Portugali importi ja eksporti! Portugali suurimad ekspordiartiklid on · põllumajandustooted · toidukaubad · naftatooted · keemiatooted · plastik ja kumm · Portugali tähtsaimad ekspordipartnerid on Hispaania 26,25%, Saksamaa12,99%, Prantsusmaa 12,04%, Angola 7,21% ja Suurbritannia 5,54% (2009). Import Portugali suurimad impordiartiklid on · põllumajandustooted · toidukaubad · naftatooted · keemiatooted · plastik ja kumm Portugali tähtsaimad impordipartnerid on Hispaania 31,58%, Saksamaa 12,41%, Prantsusmaa
Mineraalsed tooted 16% telekommunikatsiooni ja elektroonikaseadmed ning Puitu ja puittooteid 9% transpordivahendid 45% Metalle ja metallitooteid 9% Kemikaalid ja kummitooted Tähtsaimad ekspordimaad 13% on Soome, Rootsi, Läti, Puit ja pabertooted 11% Venemaa ja Ameerika Ühendriigid Mineraalid 11% Naftatooted 8% Import Eesti Rootsi Masinad ja seadmed 25% Masinad ja seadmed ning Mineraalsed tooted 16% transpordivahendid 42% Transpordivahendid 12% Toidukaubad 18% Naftatooted 14% Metalle ja metalltooteid 9% Kemikaalid ja kummitooted Peamised impordimaad on 13%
liikideks on õuna- ja apelsinipuud. Kohati on levinud ka looma- ja linnukasvatus, kuigi selle tähtsus on piirkonniti erinev: kasvatatakse veiseid, sigu, kitsi, lambaid ja kanu. Portugali loomakasvatus ei suuda rahuldada elanikkonna vajadusi ja riik sõltub liha impordist. Portugali peamised impordiartiklid on põllumajandustoodang, keemiatooted, sõidukid ja sõidukiosad, optikatooted, arvutitarvikud ja -osad, pooljuhid ja muud elektroonikatööstuse komponendid, naftatooted, metallid, toiduained ja tekstiilid. Oliive kasutatakse peamiselt toiduks, kuid toodetakse ka suurtes kogustes oliivõli. Suur roll on viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel. Portugal on üks suurimaid veini eksportijaid Euroopas ning seal toodetud veinid on tuntud üle maailma. Peamised ekspordiartiklid ongi põllumajandustoodang, toidukaubad, vein, naftatooted, keemiatooted, plastid ja kumm, nahktooted, puitmaterjal ja kork, puidumass ja paber,
Fiibrid ehk kiud · Tselluloos paber, puit, papp · Siid · Puuvill · Plastikud, kummid (naftatooted) süsivesinikud · Lina Metallid · Kasutatakse masinate ja seadmete ehituseks · Raudbetoon ehitusmaterjal · Veel Tootmine · Raud kaevandatakse rauamaaki, rikastatakse, ja saadakse raud · Alumiinium saadakse boksiidist · Vask vasemaagist Teras saadakse rauast, roostevaba, elastne, vastupidav Must metallurgia tegeleb raua ja selle sulamitega (malm, teras) Värviline metallurgia teiste metallide töötlemine
Burgundia ·Midi-Pyrénées Bretagne ·Nord-Pas-de-Calais Keskpiirkond ·Pays de la Loire Champagne-Ardenne ·Picardie Korsika ·Poitou-Charentes Franche-Comté ·Provence-Alpes-Côte d'Azur Ülem-Normandia ·Rhône-Alpes Majandus: väliskaubandus Eksport Import Vein ·Autod Autod ·Naftatooted Lennumasinad ·Automaatikaseadmed Autode tagavaraosad ·Autode tagavaraosad Ravimid ·Naftatooted Elektroonikatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Kliima Prantsusmaa ei torka eriti silma ei klimaatiliste ega muude äärmustega. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas,
energiamajandus Mari-Liis Kiis 11.B Geograafiline asend Ümber paikneb Lamanche'i väin, Atlandi ookean, Hispaania, Vahemeri, Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburg ja Belgia Koosseisu kuuluvad ka Guadelupe ja Martinique,UusKaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana LõunaAmeerikas, Reunion India ookeanis ning Saint Pierre ja Miquelon Energiavarad Õli Kivisüsi Maagaas Tuumkütus Hüdroelektrienergia Energiavarad (2) Ekport kivisüsi Import naftatooted Elektrijaamad Tuumaelektrijaamad Keskmine elektrienergia toodang ühe inimese kohta on 6800 kWh (tegu on arenenud riigiga) Lisa Minu soovitus energiamajanduse tõhustamiseks, on kasutada säästlikult olemasolevaid ressursse. Tuuleenergiat on võimalik kasutada. Praegune majanduskriis võib takistada uute tuuleelektrijaamade ehitamist. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/P%C3%B5hjalikreferaatPrantsusmaakohtam41484.html AITÄH!
Saksamaa 35 400 2,4 29,7 67,8 42,6 45,2 3,99 8,18 10,9 Niger 700 90 6 4 14,9 15,4 116,66 51,6 14,83 Türgi 11 900 29,5 24,7 4,.8 27,4 28,1 25,78 18,66 6,1 Võrldevad diagrammid: Rahvastiku hõivatus Keskmine eluiga Imiku suremus, sündimus, suremus ( 1000 inimese kohta) Kaubavahetus Eksport Ekspordimaht: 31.53 miljardit $ Eksporditav kaup: vask, kuld, tsink, toornafta ja naftatooted, kohv, kartul, spargel, tekstiilitooted, kalatooted Ekspordipartnerid: USA 18.9%, Hiina 14.9%, Kanada 7.8%, Jaapan 6.6%, Tsiili 5.5% Import Impordimaht: 28.44 miljardit $ Imporditav kaup: nafta ja naftatooted, plastmassid, masinavärk, sõidukid, raud ja teras, nisu, paber Impordipartnerid: USA 24.5%, Hiina 10.6%, Brasiilia 7.8%, Tsiili 5.3%, Ecuador 5.2%, Argentiina 4.7%, Kolumbia 4.1% Kaubanduse struktuur
Languedoc-Roussillon 14. Limousin 15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid * Riigilipp * Hümn * Deviis Rahvuslikud sümbolid * Marianne * Gallia kukk Tähised * Vapp Majandus Väliskaubandus Eksport 1. Vein 2. Autod 3. Lennumasinad 4. Autode tagavaraosad 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1. Autod 2. Naftatooted 3. Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 5. Naftatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Energeetika 77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Ajalugu Gallia Next.svg Pikemalt artiklis Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1
piirkonnas Sines; lõunas Algraves Faro ja Portimão. Assoori saartel on viis ja Madeiral kolm sadamat. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamate infrastruktuurid on üles ehitatud peamiselt kaupade käitlemisele. Eksport 2011. a olid Portugali Masinad ja seadmed 14,5% peamisteks Sõidukid ja teised ekspordipartneriteks: transpordivahendid 13,3% Hispaania 24,8%; Mitteväärismetallid 8,1% Saksamaa 13,6%; Naftatooted 7,2% Prantsusmaa 12%; Plastik ja kummitooted 6,8% Angola 5,5%; Suurbritannia 5,1%. Import 2011. a olid Portugali Naftatooted 17,9% peamisteks Masinad ja seadmed 15% impordipartneriteks: Sõidukid ja teised Hispaania 31,6%; transpordivahendid 10,6% Saksamaa 12,4%; Keemiatooted 10,4% Prantsusmaa 6,9%; Põllumajandustooted 10,4% Itaalia 5,4%; Holland 4,8%. Vaatamisväärsused Cabo de Sao Vicente (Vincenti neem)
15. Lorraine 16. Midi-Pyrénées 17. Nord-Pas-de-Calais 18. Pays de la Loire 19. Picardie 20. Poitou-Charentes 21. Provence-Alpes-Côte d'Azur 22. Rhône-Alpes Sümbolid Riiklikud sümbolid · Riigilipp · Hümn · Deviis Rahvuslikud sümbolid · Marianne · Gallia kukk Majandus Eksport 1. Vein 2. Autod 3. Lennumasinad 4. Autode tagavaraosad 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1. Autod 2. Naftatooted 3. Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 5. Naftatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Energeetika 77% tarbitavast elektrienergiast toodetakse tuumaelektrijaamades. Ajalugu Gallia Praeguse Prantsusmaa ala, mida asustasid peamiselt gallialased ja teised keldi rahvad (erandiks olid baskid territooriumi edelaosas ja liguurid lõunarannikul), moodustas 1. sajandist eKr 5
2009 juba 12,7%. Suured võlad ohustavad Kreeka, Euroopa Liidust välja kukkumist. Tänu võlgadele on rahva usaldus riigi vastu väga madal. Majandus Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. Tööjõulisi inimesi 2007. aasta seisuga 7 miljonit, ehk 61,4 % rahvaarvust. Umbes 2% rahvast elab alla vaesuse piiri. Väga arenenud riik, 22. kohal inimarengu ja elukvaliteedi näitajate poolest maailmas. Eksport ja maavarad Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Rahvastik Rahvaarv 2010. aasta seisuga 11 305 118. 95,5% Rahvaarvust moodustavad kreeklased. Suurimad vähemusrahvused on makedoonlased (1,5 %), türklased (0,9 %) ja albaanlased (0,6 %). 98,1% kreeklastest on kristlased. Riigijuhid Károlos Papoúlias, president Georgios Papandreou, peaminister Reisimine Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba. Kui Kreekas viibitakse kauem kui 90 päeva, tuleks
oktoobri seisuga 9 503 807 inimest. Valgevenelased moodustasid 83,7% elanikest, venelasi oli 8,3%, poolakaid 3,1%, ukrainlasi 1,7% ja juute 0,1%. Majandus Suurem osa riigi majandusest on riigi kontrolli all. 51,2% Valgevene töötajatest töötab riigisektoris, 47,4% eraettevõtetes (neist 5,7% välisosalusega ettevõtetes) ja 1,4% välisettevõtetes. Valgevene sõltub Venemaast mitmete impordiartiklite osas, sealhulgas naftatooted. 2006. aastal oli Valgevene põhikaubanduspartneriks Venemaa, mille arvele langes ligi pool väliskaubanduse käibest. Euroopa Liidu arvele langes umbes 1/3 väliskaubandusest. Tööstustoodangust moodustavad olulise osa traktorid ja muud põllumajandusmasinad, mootorrattad, veoautod, kodumasinad, väetised ja tekstiilid. Valgevene rahaühik on Valgevene rubla (BYR), mis võeti kasutusele mais 1992. 23. mail 2011 devalveeriti Valgevene rubla 56% USA dollari suhtes. 1. juunil 2011 palus
3 60 40 20 0 õunte ja pirnide lambad ja kitsed kaltsiumfosfaatide rafineeritud vask toores puuvill EKSPORT (mln.) IMPORT 500 450 431 400 366 350 300 292 250 220 200 165 150 100 50 0 nisu autod naftatooted toorsuhkru päevalilleõli IMPORT (mln.) Ekspordi sihtkohad 300 274 255 250 200 180 175 150 100 84.4 50 0 Egiptus Jordaania Saudi Araabia Liibanon Türgi EKSPORDI SIHTKOHAD (mln.) Imporditud päritolu 1000 899 900 800
India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Joonis 2. India rahvastiku paiknemise kaart. Enamik rahvastikust on elama asunud põhja või merede äärde. Väliskaubandus Peamised ekspordiartiklid on: 1. Teemandid (USA-sse, Hongkongi) 2. Naftatooted 3. Rõivad 4. Juveelid 5. Puuvillane lõng 6. 2 7. Peamised impordiartiklid on: 1. Toornafta 2. Teemandid 3. Kuld 4. Naftatooted 5. Palmiõli 8. 1. Praktilist infot · Liiklus on vasakpoolne. · Kuupäeva formaat: dd/mm/yyyy · Postiindeks koosneb 6 numbrist. · Ametlik mõõdusüsteem: meetermõõdustik (SI). · Elektrivõrk: 220 V; 50 Hz · Telesignaal: PAL B/G · Majandusaasta algab 1
sugugi mitte vähem olulisena nauding. Igapäevaelu karmi reaalsuse keskmes on kaks mõistet: dharma ja karma. Need on "õige" käitumine ja põhimõte, et inimese tegude kogusumma eelmises elus määrab tema koha käesolevas ja tulevastes eludes. Neile, kelle teod on head, lubatakse tulevases elus paremat taassündi. Lõppeesmärgiks on vaimne vabanemine ehk moksha- uuestisünni tsüklist pääsemine. Peamised ekspordiartiklid on: 1. Teemandid (USA-sse, Hongkongi) 2. Naftatooted 3. Rõivad 4. Juveelid 5. Puuvillane lõng Peamised impordiartiklid on: 1. Toornafta 2. Teemandid 3. Kuld 4. Naftatooted 5. Palmiõli Üks India suuremaid huviväärsusi on haudehitis Tadz Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal. India kirjandus India kirjanduse aeg algab u 2. aastatuhandel eKr. Selle alguseks loetakse usuliste hümnide kogu "Rigvedat", mis oli tol ajal pühakirja tähendusega ning mis püüab
mõnel aastal siiki toiduaineid importima. Peamised ekspordiartiklid on suhkruroog, puuvill, dzuut, tee, tubakas, vürtsid, banaanid, ananassid. Loomakasvatuse arengut pärsib söödanappus, loomade üldarv on aga ülisuur (lambad, kodulinnud). Ka veiste kitsede ja pühvlite arv on maailma suurim. Religioossetel põhjustel sööb liha ainult 1/5 elanikkonnast. Turismist saadav tulu pole suur. Väliskaubandus Peamised ekspordi artiklid on: 1. Teemandid (USA-sse, Hongkongi) 2. Naftatooted 3. Rõivad 4. Juveelid 5. Puuvillane lõng Peamised impordiartiklid on: 1. Toornafta 2. Teemandid 3. Kuld 4. Naftatooted 5. Palmiõli Huviväärsused Üks India suuremaid huviväärsusi on haudehitis Tadz Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal. 7 Loodusvarad Kliima Kogu India kliimat mõjutavad mussoontuuled, mis suviti toovad kaasa rohkesi sademeid.Põlluharijad on nendest vihmadest täiesti sõltuvad, sest kui vihma ei
suved. · Kreeka osaleb paljudes rahvusvahelistes organisatsioonides ja liitudes, tähtsaimad neist on: Euroopa Nõukogu (CE) Euroopa Liit (EL) Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) Schengeni lepe Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) Eksport ja import Kreeka suurimad ekspordiartiklid on · toit ja joogid · tööstuskaubad · naftatooted · kemikaalid · tekstiil Kreeka suurimad impordiartiklid on · masinad · veoseadmed · kütused · kemikaalid · tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa , Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Holland, Lõuna-Korea, Belgia ja Hispaania (2009). Põllumajandus · Kreeka põllumajandussektori arengut pidurdab loodusressursside vähesus. · 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu. · Vein on paljulubav ekspordiartikkel ning valitsus on tungivalt
SKP aastal 2009 - 167,652 (mln ) riigi kohta - 15,176 inim. kohta Peamised majandusharud Terasetööstus Veinitööstus Tekstiilitööstus Keraamikatööstus Keemiatööstus Autotööstus Kalatööstus Laevaehitus Eksport, import 2009. aasta peamised 2009. aasta peamised ekspordiartiklid olid: impordiartiklid olid: · Masinad ja seadmed 16,5% Masinad ja seadmed 19,4% · Sõidukid ja teised Naftatooted 12,3% transpordivahendid 12,1% Sõidukid ja teised · Mitteväärismetallid 7,9% transpordivahendid 11,8% · Plastik ja kumm 6,0% Keemiatooted 10,6% · Rõivad 3,9% Põllumajandustooted 10,2% Portugali kolooniaimpeerium Click to edit Master text styles Second level Third level
Peamiselt kasvatatakse Kreekas Apelsinipuu Apelsine. Apelsini kasvatus Loomastik Kärp Mäger Rebane Ilves Linnud Haugas Haigur Vutid Faasan Pelikan Import ja Eksport · Kreeka suurimad ekspordiartiklid on : · Toit ja joogid · Tööstuskaubad · Naftatooted · Kemikaalid · Tekstiil · Kreeka suurimad impordiartiklid on : · Masinad · Veoseadmed · Kütused Tööstus · Valmistatakse veine, kuivatatakse ja konserveeritakse puu- ja aedvilja. · Kreeka vanimad tööstusharud on tekstiili- ja toiduainetööstus: kergetööstuskaupadest toodetakse villaseid, puuvillaseid ja sünteetilisi kangaid, samuti vaipu, toiduainetest veini, õli, suhkrut, puuviljakonserve ja mahla.
mais, jahubanaanid. Viinamarjad, apelsinid, ananassid, guajaavid, banaanid, õunad, sidrunid, pirnid, koka, tomatid, mangod, oder, sibulad, nisu. Tööstustoodang: teras, naturaalne gaas, kalad, tekstiil, riided. d) Elektri ja nafta tarbimine: elektri tarbimine 28,97 biljonit kWh, maailmas 60. kohal. Nafta tarbimine 157000 barrelit päevas, maailmas 65. kohal. e) Väliskaubandus: eksport $33,73 biljonit, peamised tooted- vask, kuld, tsink, toornafta ja naftatooted, kohv, kartulid, spargel, kalajahu, tekstiil. Import $25,74 biljonit, peamised tooted- petrooleum ja petrooleumi tooted, plastik, plastmass, masinad, sõidukid, raud ja teras, nisu, paber. 6. Turism ja vaatamisväärsused.
Toulouse ja Nice · Prantsusmaal on kõrgelt arenenud tööstus · Tähtsal kohal on kalandus ja kaevandamine · Prantsuse linnade vahel kihutavad Euroopa kiireimad rongid ja hästi on arenenud maanteevõrk. · Prantsuse tehased toodavad mitmesuguseid kaupu, sealhulgas autosid, lennukeid, keemiatooteid, masinaid ja tekstiilitooteid Eksport,import kaubad · Eksport : IMPORT: Vein Autod Autod Naftatooted Lennumasinad Automaatikaseaded Autode tagavaraosad Autode tagavaraosad Ravimid Elektroonikatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Elu Prantsusmaal · Kuigi Prantsusmaal on rohkesti metsi ja rohelust, elab kolm neljandikku prantslastest linnades · Prantslaste eelistatumad spordialad on jalgrattasport, jalgpall, ragbi ja tennis
ligikaudu 165 on asustatud. Geograafilised koordinaadid: 39 00 N, 22 00 E Rahvastik Kreekas elab 98% kreeklasi ja 2% teisi rahvuseid 98% on ka Kreeka õigeusku ning 2% teist uski Naiste keskmine vanus on 81 aastat ja meestel 75 aastat. Kreeka rahvastik on vananev Majandus Põhilised majandusharud: Turism Laevandus Pangandus Põllumajandus Energeetika Maavarad ja eksport Suurimad ekspordiallikad: Toit, joogid. Tööstuskaubad Naftatooted Puuviljad Maavarad: Nafta Marmor Raud Sool Reisimine Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba. Kui Kreekas viibitakse kauem kui 90 päeva, tuleks pöörduda Kreeka Suursaatkonna poole Tallinnas. Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisiht Vaatamisväärsused Ateena akropol Ateena linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus, tuntuim Vana-Kreeka akropol. Ateena akropoli küngas ulatub 150
Keemiatööstus toodab peamiselt mineraalväetisi.Suuremad lämmastikväetistehased asuvad Sindris ja Nangalis. Tekstiilitööstuses toodetakse puuvillast riiet,siidriiet,villast ja sünteetilist riiet. Arenenud on ka naha-ja jalatsitööstus. Kasutatakse raudtee-,vee-ja lennutrasporti. Peamised ekspordi allikad: Peamised impordi allikad: 1.teemandid 1.toornafta 2.naftatooted 2.teemandid 3.rõivad 3.kuld 4.juveelid 4.naftatooted 5.puuvillane lõng 5.palmiõli Sotsiaalsed väärtused Tervishoid Tervishoidu juhib perekonna-ja tervishoiu planeerimise ministeerium.Tasuta arstiabi saab umbes 5% elanikkonnast.Peale euroopaliku meditsiini kasutatakse ka ajurvedameditsiini ning
aastal juhtis osariikide edetabelit California 2 202 mld USD-ga, järgnesid Texas 1 533 mld ja New York 1 311 miljardiga. Kokku moodustavad need kolm osariiki ligikaudu 29 % kogu USA SKP-st. California, Texas ja New York on ka kõige rahvarohkemad osariigid ja seega suurima turuga. Peamised tööstusharud USA-s on põllumajandus, kalandus, metsandus, töötlev tööstus, turism, mäetööstus, nafta-ja gaasitööstus, energeetikasektor (30% osakaal maagaasil, 24% kivisöel, 24% naftal (sh ka naftatooted), 10% tuumaenergial ja 11% taastuvatel energiaallikatel), finantssektor (börsid, kindlustus-ja pangandussektor, USA Keskpank). 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED Nii USA impordi kui ka ekspordi struktuur on alates 1990. aastate algusega võrreldes oluliselt muutunud. Peamiste põhjustena võib nimetada Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkonna loomist 1994. aastal, Maailma Kaubandusorganisatsiooni Uruguai vooru läbirääkimiste järel
Suur prantsuse revulatsioon e. Prantsuse kodanlik revulatsioon, toimus 1789 - 1799 a. Prantsusmaal. Algas Bastille vangla vallutamine rahva poolt. 1789 kukutas prntsuse revulatsioon rohkem kui 1300 a. kestnud monarhia. Sellega algas ajajärk, kus võimul vaheldusid vabariiklased. Majandus Eksport Import 1. Veinid Autod 2. Autod Naftatooted 3. Lennumasinad Automaatikaseaded 4. Autode tagavaradeosad Autode tagavaraosad 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted NB! Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Hispaania ja Norra. Loodus Kogu Prantsusmaa pinnast on metsade all vaid 25%. Metsa on rohkem säilinud mäestikes nõlvade alumises osas leht-ja segametsad, kõrgemal okasmetsad. Bastille
Euroopa Liidu ja Maroko vaheline vabakaubandusleping jõustub loodetavasti 2010.- 2012. aastal. Marokos oluliseks loodusressursiks on kalavarud, fosfaatide kaevandused ja vee-energia, 2000. aastal avastati Maroko idaosas ka naftavarud. Maroko ekspordi peamised sihtturud olid 2009. aastal Hispaania (22%), Prantsusmaa (20,2%), India (4,9%) ja Itaalia (4%). Peamised ekspordiartiklid olid: rõivad ja tekstiil; elektroonilised komponendid; mitteorgaanilised kemikaalid; toormineraalid; väetised; naftatooted; tsitrusviljad; juurviljad ning kala ja kalatooted. Eesti peamised ekspordiartiklid 2004. a. olid: Elusloomad ja loomsed tooted - 28% , puit ja puidutooted - 26% , paberimass ja tooted sellest - 23% Maroko oli Eesti 107. ekspordipartner. Eesti peamised impordiartiklid 2004. a. olid: Mööbel ja mööblilisandid - 44% , kivist, kipsist tooted - 28% , masinad ja seadmed - 23%Maroko oli Eesti suuruselt 88. impordipartner. 2009.a. kaubavahetuse maht 31 miljonit krooni (74.koht)
milline annab riikide järjestuses 33. koha, kuuludes sellega väga kõrge arengutasemega riikide gruppi. 2.7 Import, eksport ja kaubanduspartnerid Peamised ekspordiartiklid on Burundis kohv, tee, suhkur, puuvill, nahad. 2013. aasta andemtel oli kogu ekspordimaht 127,1 miljonit dollarit.Peamised impordipartnerid on Saksamaa 14.8%, Pakistan 9.1%, Hiina 8.7%, Austria 7.5%, Rootsi 7.2%, Belgia 5.1%, Prantsusmaa 4.7%, Ruanda 4.4%, USA 4.1%. Burundi impordi moodustavad tootmisvahendid, naftatooted, toiduained.Saudi Arabia 16.3%, Hiina 7.9%, Uganda 7.7%, Belgia 7%, Keenia 6.7%, Sambia 6.6%, India 5.5%, Singapur 5.1% . 2013. aasta andmetel oli impordi kogumaht 810 miljonit dollarit. Väliskaubandusbilanss oli negatiivne, kuna eksport ületas importi 6,38 korda, mille põhjal saab järeldada , et riik on majanduslikult sõltuv doonorriikidest ja ei ole jätkusuutlik. 4 2.8 Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia
aastal oli järgmine: Eksport. Portugali peamised ekspordipartnerid: Hispaania 25,2%; Saksamaa 13,8%; Prantsusmaa 12,24%; Angola 5,0%; Suurbritannia 5,0%. Portugali peamised ekspordiartiklid: Joonistus 9. Oliiviõli Masinad ja seadmed 14,5% Sõidukid ja teised transpordivahendid 13,3% Mitteväärismetallid 8,2% Naftatooted 7,0% Plastik (Joon.10) ja kumm 7,0% Import: Portugali peamised impordipartnerid: Hispaania 31,1%; Joonistus 10. Plastik Saksamaa 12,4%; Prantsusmaa 6,9%; Itaalia 5,3%; Holland 4,8%. Portugali peamised impordiartiklid: Naftatooted 17,8% Masinad ja seadmed 14,8% Sõidukid ja teised transpordivahendid 11,0%
kindad, portselan, mööbel ja palju muud. Prantsusmaad külastab igal aastal miljoneid turiste, kuna riigis on palju arhitektuuri-, kunsti- ja ajaloomälestusi, 11 muuseume ning teatreid. Vahemere rannik on aga hea piirkond suvitamiseks. 3.3 Majandus sidemed Eksport 1. Vein 2. Autod 3. Lennumasinad 4. Autode tagavaraosad 5. Ravimid 6. Elektroonikatooted Import 1. Autod 2. Naftatooted 3. Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 5. Naftatooted Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra , Euroopa Liidu maad. Eesti ja Prantsusmaa majandussuhted Eesti Prantsusmaa majandus- ja kaubandussuhted on võrreldes poliitilise ja kultuurialase suhtlemisega tagasihoidlikumad, ehkki ärikontaktid ja kaubavahetus on aastate lõikes pidevalt kasvanud. 2000. aasta mais loodi Tallinnas Eesti
Elektrienergia Elektrienergia tootmise maht sõltub otseselt Daugava jõe veetasemest ning vastavalt toodetud hüdroenergiast. Gaas Gaasi osa energiaressursina on pidevalt kasvanud (8%-lt 34%-ni). Tuleviku prognoosi kohaselt on oodata gaasitarbimise kasvu kuni 1,7-1,9 miljardit m3 aastaks 2005, vähendades samal ajal masuudi jm. raskete kütuste tarbimist. 82% gaasitoodetest tarbib Riia regioon. Nafta(õli)tooted Vastavatest ressurssidest moodustavad ca 7% nn. madalama fraktsiooniga naftatooted (masuut jne.) ja ülejäänud on bensiinid, diiselkütus ning õlid. Fossiilsed kütused Fossiilsetest kütustest moodustab ¾ Poolast ja SRÜ-st imporditud kivisüsi. Ülejäänu näol on tegemist kodumaise toormega (turvas ja ahjupuud). Tuuleenergia Alternatiivsete energiaallikate (väikesed hüdroelektrijaamad erakätes (0,6%) + tuuleenergiapargid Lääne-Lätis Grezinis võimsus 20 MWh) osakaal Läti energiabilansis on marginaalne. 2004.a. moodustas see 6,2% tarbitavast energiast
Tööstus:24,3% Tööstus: 22,7%, teenindav: 71,8% teenindav: 74,5% Rahvastiku hõive Töötlev tööstus Prantsumaa on kõrgelt arenenud riik.Prantsusmaa põhilised tööstusharud on autotööstus, metallurgia, lennukitööstus, elektroonika, tekstiilitööstus, toiduainetööstus ja turism. Tähtsamad ekspotkaubad on: vein, autod, lennumasinad, ravimid, elektroonikatooted. Tähtsamad importkaubad on: autod, naftatooted, automaatikaseaded. Tööstuse kogutoodangult on ta maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. Prantsusmaal kaevandatakse kivisütt ja rauamaaki ning sulatatakse metalle, valmistatakse mitmesuguseid masinaid, sealhulgas sõidukeid ( autod, lennukid, laevad ), aparaate, kemikaale ja toiduaineid. Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted, lõhnaõlid, ehted, daamide rõivad, kübarad ja kindad, portselan, mööbel ja palju muud.
Õnnetuste oht kasvab: laevaliikluse ristumiskohtades Tallinn Helsingi, Sillamäe Kotka liinil. Merereostusi keskmiselt kolm kümne aasta jooksul Julgeolekupoliitika eesmärk: riigi ja rahva kestmajäämine Julgeolekut mõjutav tegur: keskkonnakatastroof Naftareostus=keskkonnakatastroof Riigijuhid: julgeolekuoht nr1: keskkonnakatastroof Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini Toornafta ja naftatooted on Eesti transiitkaupadest laias laastus 80%. Vene naftatrantsiit moodustab 4,5 % Eesti SKPst Naftavärav, mis ühendab Venemaa Euroopaga. Rongidega trantsporditakse laevadele u. 30 miljoni tonni naftat aastat. Õnnetused parvlaevadega, kaubalaevadega, tankeritega Vedellasti veoste teostamine ühepõhjaliste naftatankeritega Tõenäoline toimumisaeg: halvad ilmastikuolud sügistalvel, kevadel NarvaTapa Tallinn liin, tankerid
põlvkonna konteinerlaevu 24 tundi ööpäevas. Kui uued terminalid novembris 2014 avati, ootas seal juba 25 kraanat. Ambitsioonikas laienemine näitab ilmekalt, kuidas Rotterdam on viimase 60 aasta jooksul arenenud tänu ühtsele turule. Rotterdami saabub aastas 32 000 ookeanilaeva ja ligi 87 000 alust Euroopa siseveekogudelt ning kokku saab sadamas tööd üle 90 000 inimese. Sadama aastane käive ulatub ligi 600 miljoni euroni. Sadama põhilised kaubagrupid on vedellastist toornafta ja naftatooted, puistlastist rauamaak, selle jäägid ja süsi. Eksport Ekspordi poolest on Holland maailmas viiendal ning Euroopas (Saksamaa ja Prantsusmaa järel) kolmandal kohal. Dominantsel kohal on ka re-eksport (60-70% impordist taaseksporditakse) ja äriteenuste sektor, mis tänu Rotterdami sadamale (kaubamahtude poolest maailma suurim sadam) toodab 2/3 SKP-st ja hõivab 2/3 tööjõust. Rotterdami sadam võtab igapäevaselt vastu ja töötleb
Tuukan Nümfi kakaduu Valge kakaduu Veeloomad,roomajad ja kahepaiksed Väga palju on erinevaid liike madusid,kalu,krokodille Kollane püüton Boa Piraaja Anakonda Mureen Kaiman Majandus Riigi suurim majandusharu on naftatööstus Naftamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venetsueela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest.Samuti eksporditakse ka boksiiti,alumiiniumi,terast ja põllumajandussaadusi. Imporditakse tooraineid,masinad ja trantspordivahendid,tööstuskaubad,ehitusmaterjalid SKT(2008) ulatub 315,6 miljardi euroni Põllumajanduse tooted:mais,sorgo,riis,banaanid,köögivili,kohvi.,kala Loodusvarad Loodusvarasid on Venetsueelas rikkalikult ja mitmekesiseid nafta,maagaas,kivisüsi,rauamaak,ku ld,teemantid,muud
Märgalade kahjustamine - suur osa on tänapäeval kuivendamise ja pinnasega täitmise tagajärjel hävinud. Põhjuseks põllumajanduse ja arendustegevuse areng. Mõjutav faktor on ka vooluveekogud kaevatakse kanaliteks, neile ehitatakse paisud v need reostuvad. Elupaikade killustumine - lõhutakse väiksemateks osadeks põldude, maanteede, raudteede, asulate v linnadega eraldades. Loomad ei ole võimelised ületama neid piire. Veereostus - pestitsiidid, herbitsiidid, naftatooted, raskmetallid, pesuvahendid ja tööstusheitmed on mürgised ja surmavad. Veekogusid kasutatakse selleks, et vabaneda tööstus ja olmejäätmetest ning heitvetest Happevihmad - tööstusettevõtted suurendavad reostusainete sh väävli ja lämmastiku hulka atmosfääris. Pestitsiidid - kasutatakse kahjurite tõrjumiseks kuna see aitab suurendada põllumajanduse saagikust, samas saastavad need aga pinnast ja vett ning paljude taime ja loomaliikide arvukus langeb.
Rahvaarv: 4 400 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 19 maakonda (fylke`t) Pealinn: Oslo Rahaühik: Kroon Linnastumine: 76% Sündimus: 13 Suremus: 10 Keskmine eluiga: 78 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 Eksportkaubad naftatooted, kemikaalid, metallid, puit Norrale on iseloomulik suur põhja-lõuna-suunaline ulatus: põhjapoolseima (Knivskjelloden) ja lõunapoolseima (Lindesnes) punkti vahe on 1752 km, laius 6,3 km (Narviki kohal) kuni 4630 km. Põhiseadus kehtestati 1814. aastal, mille järgi on riigipea kuningas, kes omakorda nimetab ametisse peaministri. Kuningal on suhteliselt palju võimu, ta on ka relvajõudude ülemjuhataja. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele neljaks aastaks
Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning punane tähistab Hispaania okupatsiooni alt pääsemist. Venezuela iseseisvus 5. juuli 1811. Hetkel käibel olev rahaühik on bolivar. Joonis 1. Venezuela riigikaart. Allikas: http://geology.com/world/venezuela-satellite- image.shtml Riigi suurim majandusharu on naftatööstus. Nafrtamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venezuela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest. Eksporditakse ka boksiiti, alumiiniumi, terast ja põllumajandussaadusi. Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. Osariigid: Amazonas, Anzoátegui, Apure, Aragua, Barinas, Bolívar, Carabobo, Cojedes, Delta Amacuro, Falcón, Guárico, Lara, Pealinnaringkond, Liidusõltkonnad, Mérida, Miranda, Monagas, Nueva Esparta, Portuguesa, Sucre, Zulia, Táchira, Trujillo, Vargas, Yaracuy Joonis2. Venezuela osariigid.
tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust. Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse. Rootsi peamised ekspordiartiklid: paberikaubad, elektrilised- ja arvutiseadmed, mootorsõidukid, masinad ja seadmed, keemiatooted, farmaatsiatooted, raua- ja terasetooted, toiduained. Rootsi peamised impordiartiklid: naftatooted, mootorsõidukid ja nende osad, masinad ja seadmed, elektrilised- ja arvutiseadmed, toiduained, tekstiilitooted, jalanõud. Väliskaubanduse maht aastatel 1998-2004 (miljardites SEKides): 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Eksport 673,1 700,1 796,5 787,9 789,9 823,9 900,6 Import 542,1 564,6 667,2 657,7 647,7 673,4 729,9 Välis-kaubanduse
Tsiviillennukite (täieliku) ... $3,7 miljardit (9,9%, 95,3%) Tsiviilõhusõidukite (täielik)... 3700000000 $ (9,9% kuni 95,3%) · 3. Tsiviillennukite diiselmootorite ... 3.0 miljardit dollarit (8%, kuni 9,2%) Tsiviilõhusõidukite mootorid... $ 3,0 miljardit (8% kuni 9,2%) · 4. Kogumisobjektide (nt kunstniku, antiikesemete, templid) ... 1.974 miljardit dollarit (5,3%, 20,1%) Kogumine (nt kunsti, antiik, templid)... 1974000000 $ (5,3% kuni 20,1%) · 5. Muud naftatooted ... 1,967 miljardit dollarit (5,3%, 54,3%) Muud naftatooted... 1967000000 $ (5,3% kuni esindasid 54,3%) · 6. Alkohoolsete jookide kui vein ... 1,4 miljardit dollarit (3,7%, 13,6%) Alkohoolsed joogid, va vein... 1400000000 $ (3,7% kuni 13,6%) · 7. Veini ja nendega seotud tooted [...] 1,3 miljardit dollarit (3,6%, 20,1%) Vein ja seonduvad need tooted... 1300000000 $ (3,6% kuni 20,1%) · 8. Kosmeetika & toiletries..
Prantsusmaa on sisemajanduse koguprodukti (SKP) poolest maailmas viiendal kohal peale USA-d, Jaapanit, Hiinat ja Saksamaad . Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Eksport Import 1. Vein 1.Autod 2. Autod 2.Naftatooted 3. Lennumasinad 3.Automaatikaseadmed 4. Autode tagavaraosad 4.Autode tagavaraosad 5. Ravimid 5.Tarbekaubad 6. Elektroonikatooted 6 RIIGIKORRALDUS Prantsusmaa on presidentaalne demokraatlik vabariik. Praegune Viies Vabariik põhineb 1958. aasta referendumil vastu võetud ja 1962
otseselt või kaudselt süüdi inimfaktor. Maailmas on palju kohti kus tankerite ning reisilaevade teed ristuvad, eriti kitsastes või väikestes veekogudes. Kui vaadata veel laevade arvu, kes kõik korraga ühes alas kulgevad, on üldse imekspandav, et neid õnnetusi niivõrd vähe juhtub. Põhinedes HELCOM-i (Läänemere keskkonnakaitse komisjon) näitajatele liigub Läänemerel pidevalt kaks tuhat suuremat laeva, milledest kahesaja lastiks on ohtlikud naftatooted ja 3 kemikaalid. Kuna Venemaal on nii mõnedki sadamad Läänemere ääres, siis tahes tahtmata sõidavad paljud suured tankerid ka Soome lahest läbi, ning ühtlasi ka suhteliselt meie ranniku lähedalt, mistõttu on oht ka meie kaldaäärsete piirkondadele reostatud saada. Läänemeri on ohtlik ka talvel, kui meri on jääs ja läbitavad koridorid kitsad. Näiteks 2003
Kaubandusbilanss 149,1 146,5 165,6 141,0 150,6 109,9 96,5 83,8 68,9 Allikas: Rootsi Statistikaamet Rootsi suurimaks ekspordiartikliks on masinad ja seadmed, telekom- ja elektronseadmed ning transpordivahendid (ca 45%), millele järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted ca 13%), puit ja paberitooted (ca 11%), mineraalid (raud ja teras ca 11%), naftatooted (ca 8%). Suurimaks impordiartikliks on samuti masinad ja seadmed ning transpordivahendid (ca 42%), järgnevad naftatooted (ca 14%), kemikaalid ja kummitooted (ca 13%), mineraalid (ca 9%) ning toidukaubad (ca 18%). Enamus Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga, mille osakaal ekspordis on ligi 60% ning impordis ligi 70%. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid (14,4% sh Norra 8,9%), USA (6,6%) ning Aasia (10,1%). Eksport Eestisse kasvas vahemikus jaanuar kuni
SKP(Sisemajanduse kogutoodang). Töötuse määr on 2010. aasta seisuga 12%. 5.1 Import ja Eksport Tähtsamad imporditavad kaubad: masinad veoseadmed kütused kemikaalid Kreeka tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 13,73%, Itaalia 12,71%, Hiina 7,08%, Prantsusmaa 6,1%, Holland 6,02%, Lõuna-Korea 5,68%, Belgia 4,34% ja Hispaania 4,08% (2009). Tähtsamad eksporditavad kaubad: toit ja joogid tööstuskaubad naftatooted kemikaalid Tekstiil Kreeka tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 11,11%, Itaalia 11,05%, Küpros 7,28%, Bulgaaria 6,74%, Ameerika Ühendriigid 4,95%, Suurbritannia 4,4% ja Türgi 4,23% (2009) 6. Loodus 6.1. Pinnavorm ja rannikud 4/5 ulatuses on Kreeka territoorium kaetud mägedega, mis seab asustusele ja majandusele piirangud. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka
Pletamine Glasuurimine Kasutamine: tellised katusekivid Ahjupotid Drenaatorud Lillepotid Savinud Kunstiesemed Tsement Tootmine: Tooraine (lubjakivi, savi, titeained) jahvatamine pletamine 1400 C Margid 200, 400, 600 Kasutamine: betoon raudbetoon paneelid sideaine Klaas Tootmine: Sulatamine peenestatud sooda marmori ja liiva massist 1400 C Vrvimine Valamine, puhumine vi vormimine Kasutamine: Aknaklaas Klaasplokid spets. klaas Nud Uksed Seinad Plastikmaterjalid Tootmine: Tooraineks naftatooted Polmeriseerimine Valamine, vormimine vi mni muu mte Kasutamine: prandakatted pinnakatted aknaraamid viimistlusmaterjalid isolatsioonimaterjalid Olmematerjalid ja koduhooldus TEHISMATERJAL Snteetiline materjal- tehismaterjali alaliik, mida looduses ldse ei leidu ja mis on inimese looming tehismaterjalide kasutusalad: liimid pinnakatted(mbel, kirjutustarbed) plastmassid kunstnahk tekstiilid vrvained LIIMID JA LIIMIMINE Liimitavad pinnad- karedus, hdrofiilsused ained ja hdrofoobsed ained
12 8) Riigi tööstuse areng Tööstuslikest toorainetest leidub Nepalis kvartsi, pruunsütt, vaske, koobaltit ja rauda. Tööstusharudest on esindatud vaibatööstus, tekstiilitööstus, toiduainetööstus Tööstusettevõtted paiknevad põhiliselt pealinna Katamandu piirkonnas, kuna seal on rohkem tööjõudu. Nepal ekspordib peamiselt riideid, vaipu, nahktooteid, dzuuti ja nisu ning peamised impordiartiklid on naftatooted, masinad ja varustus, elektroonika. joonis 11. Nepali ekspordipartnerid allikas: The World Factbook joonis 12. Nepali impordipartnerid allikas: The World Factbook 13 kasutatud materjal: kaart, lipp, vapp en.wikipedia.org (5.10.08) riigi arengutase, riigi rahvaarv, rahvastiku tihedus ja paiknemine, loomulik iive, keskmine
Eksport/Import EKSPORT: Rootsi suurimad ekspordiartiklid: masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass,raua- ja metallitooted kemikaalid. Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa 10,5%, Norra 9,8%, Suurbritannia 7,8%, Taani 6,9%, Soome 6,5%, Ameerika Ühendriigid 6,4%, Holland 5,2%, Prantsusmaa 5,2% ja Belgia 4,3% IMPORT: Rootsi suurimad impordiartiklid: masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras,toidukaup, rõivad. Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa 18,3%, Norra 8,5%, Taani 8,3%, Holland 6,2%, Suurbritannia 5,7%, Soome 5,4%, Hiina 4,9%, Venemaa 4,9% ja Prantsusmaa 4,7%. Kõrgkoolid Göteborgi Ülikool -Ülikool asutati 1891 ja see on praegu tegutsevatest Rootsi ülikoolide seas vanuselt kolmas. Karolinska Instituut- Stockholmis asuv meditsiiniülikool
kaubavahetus 12% ning Rootsi eksport ületas esmakordselt triljon krooni. Eksport kasvas 2006. aastal rohkem kui eksport, seega Rootsi kaubandusbilanssi ülejääk suurenes veelgi. Eksport EL-i suurenes 14%. 60% kõikidest Rootsis toodetud kaupadest veetakse välja. Rootsi suurimaks ekspordiartikliks (ligikaudu 50%) on masinad ja seadmed ning transpordivahendid, millele järgnevad kemikaalid ja kummitooted (sh farmaatsiatooted), puit ja paberitooted, mineraalid (raud ja teras), naftatooted. Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed ning transpordivahendid (umbes 44%), naftatooted, kemikaalid ja kummitooted, mineraalid ning toidukaubad. Enamus Rootsi kaubavahetusest on seotud Euroopa Liiduga, mille osakaal ekspordis on ligi 60% ning impordis ligi 70%. Ekspordi sihtregioonidest järgnevad muud Euroopa riigid, sh Norra (14%), USA (11%) ning Aasia (10%). Impordis järgnevad Euroopa Liidule muud Euroopa riigid (14%), Aasia (9%) ning USA (3%). 3.10
Majandus Import/export Aastal 2009, ÜK tootis 1500000 barrelit õli päevas (BBL / d) ja tarbis 1700000 BBL / d. Eksport Toodang on nüüd langenud ja ÜK on õli Elektritooted netoimportija alates 2005. Kemikaalid Alates 2010 on Ühendkuningriigis 3,1 miljardit barrelit tõestatud naftavarudest, suurim ELi Sõidukid liikmesriikides. Nalfta ja naftatooted Aastal 2009 oli Ühendkuningriik 13. suurim Eksport maagaasi tootja maailmas ning suurim tootja Ameerika Ühendriigid ELis. Toodang on nüüd langenud ja UK on Saksamaa maagaasi netoimportija alates 2004. Prantsusmaa 2009. a. Tootis Ühendkuningriik19700000 tonni Holland kivisütt ja tarbis 60200000 tonni. Iirimaa Aastal 2005 oli tõestatud tõsta söevarud 171 mln Import tonnini
annaabi.ee 
