Portugali geograafiline iseloomustus (0)

PORTUGAL

Portugal asub lähistroopikas, seal valitseb lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugali sisemaa lõunaosas esineb väikesel alal ka kuiva poolkõrbe- ehk stepikliimat. Lõuna-Portugali kliima on riigi põhjaosast soojem ja kuivem. Lõunarannikul, Faros, on augusti keskmine maksimaalneõhutemperatuur 28,8 °C. Kõige vihmasem kuu on seal detsember, mil sademete hulk on 94 mm. Samal ajal on Põhja-Portugali tähtsaimas linnas Portos augusti keskmine maksimaalne õhutemperatuur 25 °C ja seitsmel kuul aastas ületab sademete hulk seal 100 mm. Päikesepaistet on keskmiselt 2500–3200 tundi aastas, talvel keskmiselt 4–6 tundi päevas ja suvel keskmiselt 10–12 tundi päevas. Portugali kõige vihmasem piirkond on  Serra da Estrela mäeahelik, kus aasta sademete hulk on tihti üle 2500 mm. Piirkonniti on aastane sademete hulk väga erinev, kuid Mandri-Portugalis on sademeid keskmiselt 920 mm aastas. Portugali pindalast moodustab põllumaa 22%, metsamaa 38% ning rohumaa 20%.
Portugali mullad on suuresti välja kujunenud vulkaanilise tegevuse mõjul ning on valdavas osas kuivad ja happelised liivmullad, mis ei ole taimekasvatuseks soodsad. Nii kliimatingimused kui ka mullatüübid eeldavad põllumajandusega tegelemiseks rohket niisutust. Erandiks on mõningate jõgede orgudes jõesetete baasil tekkinud liivsavimullad , samuti Lõuna-Portugali Alentejo regiooni üksikud dioriidi väljasopistused, mis on tekitanud viljakaid mustmulla ladestusi.
Portugali pinnamoes võib eristada kahte küllaltki erinevat piirkonda: riigi põhja- ja keskosa, mis asuvad Meseta kiltmaa äärealal, koosnevad peamiselt lavamaadest ja mäeahelikest. Riigi lääne- ja lõunaosas domineerivad peamiselt madalikud ja madalad mäed. Riigi lõunaosas on vaid üks mäeahelik. Üldse jäävad Portugali keskmised kõrgused alla 700 m.
Tööjõu hõive põllumajanduses on 11,7% ja põllumajanduse osa riigi SKT-s on 2,6%, seega on selle majandusharu roll riigi majanduses suhteliselt väike.
Portugal on keskendunud pigem taime – kui loomakasvatusele ning peamise põllumajandustoodangu moodustavad teravili (eriti  riis , mais, nisu ja  oder ), kartul ,  tomatid , oliivid ja  viinamarjad . Olulisel kohal on puuviljakasvatus, mille põhilisteks liikideks on õuna- ja apelsinipuud.
Kohati on levinud ka looma- ja linnukasvatus , kuigi selle tähtsus on piirkonniti erinev: kasvatatakse veiseid,  sigu , kitsi,  lambaid  ja kanu. Portugali loomakasvatus ei suuda rahuldada elanikkonna vajadusi ja riik sõltub liha impordist.
Portugali peamised impordiartiklid on põllumajandustoodang, keemiatooted , sõidukid ja sõidukiosad, optikatooted, arvutitarvikud ja -osad, pooljuhid ja muud elektroonikatööstuse komponendid, naftatooted, metallid, toiduained ja tekstiilid.
Oliive kasutatakse peamiselt toiduks, kuid toodetakse ka suurtes kogustes oliivõli. Suur roll on viinamarjakasvatusel ja veinitootmisel. Portugal on üks suurimaid veini eksportijaid Euroopas ning seal toodetud veinid on tuntud üle maailma. Peamised ekspordiartiklid ongi põllumajandustoodang, toidukaubad , vein, naftatooted, keemiatooted, plastid ja kumm, nahktooted, puitmaterjal ja kork , puidumass ja paber, tekstiilid, riided, jalatsid , masinad ja masinaosad ning metallid.
Peamised keskkonnaprobleemid Portugalis on pinnase  erosioon , tööstuse ja sõidukite põhjustatud  õhusaaste  ning eriti rannaalasid mõjutav  veesaaste.