Nafta maailma kuningas või Achilleuse kand Nafta on inimeste kasutuses olnud juba 6000 aastat enne kristust ning on seda tänini . Iseenesestmõistetavalt peab sellel olema ka mõjuv põhjus , miks nafta on tänini väga laialdase kasutusalaga . Naftat kasutatakse suures mahus ning see mõjutab kogu maailma . Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus? Esimene naftapuur avati 1855 Ameerika Ühendriikides . See oli ajalooline sündmus meile kõigile , kuna peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus . Seda seetõttu , et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt . Naftast sõltuvad tööstused on
Kiviõli I Keskkool NAFTA Referaat Koostaja: Elina Sergunina XI klass Kiviõli 2009 Nafta -on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Ajalugu Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks. Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puutornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Siim Aru GLOBAALSED NAFTARESERVID, NAFTA TARBIMINE JA TULEVIKUSTSENAARIUMID Referaat aines Ärilogistika Õppejõud: dotsent Tarvo Niine Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 1. NAFTA KUI RESSURSS .......................................................................................... 5 1.1 Nafta definitsioon .................
IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi
Puuvill- Hiina, USA, India, Pakistan, Usbekistan, Türgi, Austraalia Tsitruselised- Vahemere ääres ( Hispaania, Itaalia, Maroko, Egiptus), USA (Florida ps) Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik) Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks hk rannabarrideks 27. Maailmamere reostumise põhjused ja selle mõju vee-elustikule, inimestele, majandustegevusele ja keskkonnale; maailmamere kaitse vajalikkus Rannikmere reostumine on põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning 15 madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakhti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri. Omaette probleem on merekeskkonna reostumine naftaga või selle saadustege. Kõige suuremad naftareostused on põhjustatud tankerite avariidest,kus korragavõib vette sattuda
leevendamisega, erinevate riikide finatnts kriiside leevendamisega ja riikidele laenu andmisega. Preaguseks ca 180 riiki k.a Eesti. Euroopa Liit tekkis pärast II Maailmasõda, et ära hoida tulevasi sõdasi võttes enda alla terase tootmise Beneluxi ning Saksamaa ja nende naabermaades. Ülesandeks on koostöö migratsiooni, majanduse, poliitika, intregatsiooni, tülide, keskkonna ja muude valdkondade probleemide lahendamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks. NAFTA "Põhja- Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon". Org. Ameerika, Kanada ja Mehhiko vahel, et muuda kaubanuds lihtsamaks. Ülesandeks on kaotada tollimaksud ning kvoodid. ASEAN "Kaug-Aasia Assotsiatsioon". Org kuuluvad igasugused Kaug- Aasia maad ning põhimõte on nende maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ning nende aregnu kiirendamine. OPEC "Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon". Ülesandeks on reguleerida
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
sajandil INDIAS ja HIINAS. Edela-Aasia ja Põhja- Aafrika vähem. TÖÖSTUS - ehk INDUSTRIAALÜHISKOND 15.-20. saj. Tehnoloogilised uuendused nn. tehnoloogilised murrangud I- 15. saj. mitmeväljasüsteem, uued taime- ja loomasordid, vesi- ja tuuleveskid, metallisulatus, tulirelvad, trükikunst, kellad, navigatsiooniriistad, II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel
Saaste suurenemine on inimpopulatsiooni vähenemise peamiseks põhjuseks. Prognoosid aastani 2050: 6. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. „The Limits to Growth” (Kasvu piirid) - algatas maailmas ulatusliku debati majanduskasvu ja inimpopulatsiooni suurenemise ökoloogilistest piiridest. Autorid kasutasid süsteemiteooriat ja arvutipõhist modelleerimist viie muutuja koos- ja vastasmõju hindamiseks: ● tööstuslik tootmine ● tooraine ammendamine ● saastus (reostus) ● toiduainete tootmine ● rahvastiku juurdekasv. Stsenaariumid aastani 2100; 6 stsenaariumi iga muutuja kohta eraldi. Pööre keskkonnapoliitilise mõtte arengus. Viis keskkonnaprobleemid massidesse ja poliitikasse. Andis tõuke keskkonnaökonoomika arengule. Pessimistid: väidavad, et on olemas ülemine piir sellele kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud
Tänu ASi Tallinna Sadama tõsisele suhtumisele seirekohustuse täitmisesse on Küdema lahe akvatoorium üks paremini uuritud linnustikuga merealasid Eestis. 3. TRANSPORDIEMISSIOONID JA NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osake Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O sed (tahm). Selle vähendamiseks on vaja kasutada filtrisüsteeme, leida teine kütus. 4. Referaat PILET nr. 3 1. NOOSFÄÄRI PERSPEKTIIVID Vaimsuse ja positiivse mõistuslikkuse levitamine on iga riigi haridussüsteemi esmane eesmärk ja peaks selleks saama,
valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. 33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 34. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine
valgumine intensiivsem. Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral. 33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 34. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine
2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded,
2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded,
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
kahjustavad ka inimese tervist. Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine). Majandustegevusele- väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana. Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine, takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide hävimine. 28. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus; 3) Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed
ISO-seeria vastavalt pikkusele märgitakse: 1A 40 jalga (12,19 m); 1D 10 jalga (3,05 m); 1B 30 jalga (9,14 m) VII peatükk 7. Vedellastide vedu tankeritel. 7.1. Sissejuhatus Naftat (maaõli) ja naftasaadusi veetakse tänapäeval meritsi aastas umbes 1 miljard tonni. Aastal 1972 veeti meritsi 2,7 miljardit tonni toornaftat. 1970-ndate aastate suure kütusekriisi järel langes meritsi veetava nafta kogus üle kahe korra ja on viimase kümne aasta jooksul jäänud 1 miljardi tonni piiresse. Nafta ja temast toodetav gaas katab praegu 60 % kogu maailma energiavajadusest. Suurimaks nafta tarbijaks on USA 780 miljoni tonniga aastas. Lääne-Euroopa tarbib 620 miljonit tonni ja Jaapan 245 miljonit tonni aastas, Eesti aastatarbimine on 330 000 tonni vedelkütust. Kütuse tarbimisel on toimunud nihe kergemate produktide suunas. Ikka enam ja enam kasutatakse bensiini, lennukikütust
......................... 42 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45 RAHVASTIK JA ASUSTUS .........................
Toornafta tööstuslikul töötlemisel saadakse muude naftasaaduste kõrval mitmeid vedelaid energeetilise kütusena kasutatavaid kütuseid. Maailma naftavarude suurust on hinnatud kuni 3 triljonile barrelile, sellest 24 % on hinnanguliselt kasutatud (barrel = 0,16 m3; barrel=42 gallonit). 2 Maagaasi päritolu on üsna lähedane nafta päritolule. See on tekkinud samuti miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Naftatooted Bensiin on kerge naftasaadus, mida kasutatakse valdavalt transpordis. On ette nähtud kasutamiseks sisepõlemismootorites. Diiselkütus kuulub samuti kergete naftasaaduste hulka, kuid teda kasutatakse
Millised tegurid soodustavad või takistavad sademetevee imbumist pinnasesse numbritega märgitud kohtades 27. 33. 33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt Mõisted: veereziim, maailmameri, rannaprotsessid, rannavall, järsk ja laugrannik, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon; MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 34. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; (vt materjali algusesse) 35
...........14 2.2 KÜTUSTE OMADUSED....................................................................................................................................15 2.2.1 Kütteväärtus....................................................................................................................................16 2.2.2 Tuha sulamiskarakteristikud...........................................................................................................17 2.3 NAFTA...........................................................................................................................................................18 2.4 NAFTA ÜMBERTÖÖTAMINE...........................................................................................................................21 2.5 MAAGAAS.....................................................................................................................................................21 2.6 KIVISÖED..
Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas
osatähtsuse suurenemises. Tingitud sellest, et rahvastiku arvu tohutu kiire suurenemine on toonud kaasa tugeva surve ümbritsevale keskkonnale. Globaalprobleem - ulatuslik nüüdisühiskonna arenguraskus, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris. Ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Rahvastiku kasv Loodusressursside kiire vähenemine Keskkonna reostus Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine jms.) Kliimamuutused Hapestumine, osoonikihi lagunemine, kasvuhoonegaasid. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Ohud keskkonnas: Kultuurilise mitmekesisuse vähenemine Liikide levmine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist leivilat Haiguste levimine on kontrollimatu, epideemia puhkemisel oleks see väga laiaulatuslik.
maavaradeks. Maavarade paiknemine mingis piirkonnas on tingitud maakoore geoloogilisest ehitusest. Üldiselt ei ole Euroopa maavarade poolest rikas, pikaajalise kasutuse tõttu on suur osa maavaradest juba ammendatud. Maavarade paiknemine ja leiukohtade rikkus on oluliselt mõjutanud mäetööstuse kujunemist. Vanemad ja traditsioonilisemad mäetööstuse harud on metallimaakide ja söe kaevandamine. Ülemaailmse tähtsusega on siin kaevandatavad rauamaak, pruun- ja kivisüsi, elavhõbe, nafta, keedusool, boksiit, väävel. Tööstuse jaoks tähtsaimat - rauamaaki - leidub rohkem Venemaal (Kurskis asuvad teadaolevalt maailma suurimad rauamaagivarud), Ukrainas (Krõvõi Rigis) ja Rootsis (Kirunas - linn rajatigi rauamaagi leiukoha juurde). Mangaanimaagi varud on suurimad Ukrainas. ((Kaart: Euroopa maavarade leiukohad. Kaardil märgitud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, uraanimaak, plaatina, grafiit, väävel, apatiit, fosforiit, kaalisool, vasemaak,
· Mõõtühik mg/l 3. Toitained (biogeensed elemendid) 3.1 Fosfor P Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 3.2Lämmastik N Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 4. Raskmetallid, toksikandid · Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet)
· Mõõtühik mg/l 3. Toitained (biogeensed elemendid) 3.1 Fosfor P Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 3.2Lämmastik N Mõõtühik mg/l Määramismeetod kolorimeetriline 4. Raskmetallid, toksikandid · Hg, Cd, Cu, Zn, Pb · PCB, PCT · Kloororgaanilised ühendid 15 · Fosfororgaanilised ühendid · Nafta produktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus · koolera, kõhutüüfuse, paratüüfuse, tuberkuloosi jne. bakterid · viirused määratakse kaudselt (indikaator: kolibakter) mõõtühik-koli-liiter; koli-index L/1 bakteri kohta, N/1 Lämmastik Mineralisatsioon ja nitrifikatsioon · Protsess, kus vees leiduvad bakterid ja teised mikroorganismid lagundavad surnud taimi ja loomi(orgaanilist ainet)
Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja tulevastele põlvedele. Säästva arengu korral tuleks arendada kõiki kolme komponenti korraga. Eesmärgiks on saada minimaalse ressursikuluga maksimaalne hulk hüvesid ja minimaalne hulk jäätmeid. Ehk miinimumini tuleks viia: · ressursside tarbimine, · taastumatute varade kasutamine, · keskkonna reostus, · toksilised ained (lõpatada ohtlike ainete kasutamine), · jäätmed. Maksimumini: · efektiivsus, · korduskasutus,taaskasutus, ümbertöötlemine · ringlussevõtt (pikendada toodete elutsüklit (kestvust) · taastuvate ressursside kasutamine. Soodustama peaks säilitamist, looduslike süsteemide funktsioneerimisest arusaamist. Inimestele peaks
Sama ühing korraldas mitmeid edukaid ekspeditsioone just Nigeri jõgikonda. Esimene edukas maadeuurija oli šotlane Mungo Park (1771-1806). Nigeri avastuslugu on suuresti tema nimega seotud. Ta oli maadeuurija, kes mõistis selgesti ekspeditsiooni tegelikku eesmärki ning kirjutas selles enda päevikus. Ta võttis ette kaks reisi aastatel 1795-97 ning 1805-06. Ta oli varem tegutsenud laevaarstina ning ära käinud Indoneesias, nii et talle võimaldati kulukas ekspeditsioon. Ta jõudis avastada Senegali jõe alamjooksu ning suutis rännata kaugetele sisealadele. Ta leidis, et Niger voolab itta ning suubub lõunasse Guinea lahte. Ta jäi esimese ekspeditsiooni ajal ka haigeks ning sattus põliselanike kätte vangi. Teise avastusretke 40 inimestest jäi lõpuks enne viimast saatuslikku kohtumist neid hävitanud vaenlastega ainult 8. Kohalikud hõimus ründasid nende paati kaldalt vibude ja nooltega ning kõik hukkusid
Prantsuse asumaid oli Aafrikas, Indo-Hiinas, Okeaania saarestikus. Kolooniate pindala ületas 21 korda emamaa pindala. Prantsusmaa kolooniates oli palju loodusrikkusi, kuid finantskapital ei olnud huvitatud kolooniate tootlikust kasutamisest, sest ta sai tulusid oma Euroopa võlgnikelt. Seetõttu etendasid Prantsusmaal kolooniad hoopis väiksemat rolli kui Suurbritannia majanduses. Kolooniad ei olnud Prantsusmaale niivõrd müügitugudeks, tooraine allikaks ja kapitali mahutamise sfääriks, vaid pigem sõjalis-strateegilisteks baasideks. Saksamaa tööstuslik tõus 19. sajandi viimastel aastakümnetel Saksamaa tööstuses toimus 19. sajandi viimasel kolmandikul kiire areng. Kiiret arengut tingisid: 3 · Saksamaa poliitiline ühendamine ja tsentraliseeritud riigi loomine. Ühtses riigis kadusid
Globaalne kliima soojenemine Keemia uurimustöö 2009 SISUKORD Mis on globaalne soojenemine..........................................................................................6 Globaalne kliimasoojenemine on muutnud loomade käitumist........................................8 Kliimamuutused ja rahvusvaheline julgeolek..................................................................10 Kliimamuutuste uurimise rahvus- vahelised programmid on jõudnud finisisse.............13 Kliimamuutuste põhjused ja mõjud.................................................................................17 Kliimamuutuse põhjused :............................................................................................17 Kliimamuutuse mõjud:.................................................................................................18 Kliimamuutused Eestis...............................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
