Nafta – maailma kuningas või Achilleuse kand ? (6)

Nafta  – maailma kuningas või  Achilleuse   kand
Nafta  on inimeste kasutuses olnud juba 6000 aastat enne kristust ning on 
seda tänini . Iseenesestmõistetavalt peab sellel olema ka mõjuv põhjus , miks 
nafta on tänini väga laialdase kasutusalaga . Naftat kasutatakse suures  mahus  
ning see mõjutab kogu maailma . Kuid kas nafta  mõjuvõim  on meie õnn või 
õnnetus?
Esimene 
naftapuur avati 1855 Ameerika Ühendriikides . See oli ajalooline sündmus meile 
kõigile , kuna peale seda hakkas arenema kogu naftat puudutav tööstus .  Seda 
seetõttu , et nüüd sai seda genereerida juurde suuremahuliselt . Naftast sõltuvad 
tööstused on enamasti kütuse- ja keemiatööstused , kus seda kasutatakse 
toorainena . Nafta  tooraine  töötlemine on aga väga  kulukas  ettevõtmine ning 
seetõttu on ka enamuste kaupade hinnad sõltuvad nafta  hinnast  .  Seetõttu 
mängib see eriline , põhiliselt süsinikust ja vesinikust koosnev, tooraine meie 
eludes  vägagi suurt rolli. 
Nafta on kõrge väärtusega tooraine ning vajab 
palju  pingutusi  ja investeerimist . Kuid alati ei pruugi puhta nafta tooraine 
tootmine tuua mitte kasu vaid hoopis kahju . Näiteks maailma suurim keskkonna 
katastrood USA ajaloos tõi kahju 32 miljardit USA dollarit . Sündmus leidis aset 
2010 aasta . Seda katastroofi võib lugeda ka üheks suureks majanduslanguse 
põhjustajaks , mistõttu  on kannatanud paljude riikide majandus ning väga paljud 
riigid pole sellest veel  senini  toibunud. Võlad  on tänase päevani täies mahus 
tasumata ning mõju avaldub veel  tulevikuski. 
Nafta 
kõrge hind maailmaturul võib tulevikus põhjustada ka suuri sõdu . Seda seetõttu ,
et riigid , kes sõltuvad teiste riikide transporditavast naftast , jäävad sõltuvateks 
ning nafta varusi  omavad riigid saavad nii kasvatada oma ülevõimu teiste 
sõltuvate riikide suhtes . Riikidel , kellel pole piisavalt naftavarusi või puuduvad 
need üldse , on oht mitte ainult majanduslikul tasemel lüüa saada vaid ohu seab 
see ka kõikidele tööstustele . Samuti on enamus masinate kütuseid nafta baasil 
põhinevad ning see omakorda võib paisata  segamini  ka trantsportiva tööstuse ja 
üleüldise  liikluse  nii kaupade kui ka tööjõu osas . 
Naftareostus  pole ohtlik vaid meie heaolule vaid 
üleüldiselt kogu maailmale . Meie eluolu ja  jätkusuutlikus  on alati olnud 
mõjutatud loodusest  .  Maa  pinnasest  saame me toidu ja  veest joogi . 
Naftareostused  aga kahjustavad näiteks toiduahelate normaalset toimimist . 
Naftareostused võivad kahjustada erinevaid  pindu  ja süveneda  maasse  ning 
ühtlasi taimedesse, mis pinnases kasvavad . Eeldatavasti  pinnase probleem nii 
suur ei ole , kuna inimesed lihtsalt väldivad sellistelt  alalt viljade söömist . Kuid 
loomadele pole antud sellist ajumahtu ja ühtlasi teadmist , et vees olevad naftast
reostunud  taimed ja väikeloomad on  mürgised  ja tapvad . Loomad,  kes söövad 
sisse naftast reostatud toitu ja hingavad sisse mürgiseid  aure  , on järgnevalt 
võibolla elus veel mõningat aega haigena , kuid üldjuhul lõppeb see loomadele 
siiski surmaga . Põhjuseks on see , et loomad ei suuda ennast ise aidata . 
Kui mitte  suhtuda  naftasse nii negatiivselt võib näha naftat meie „sõbrana“
ka  hilisemas tulevikus . Naftareostustest ja võimalikest ohtudest oldakse 
teadlikud ning nende probleemidega ka tegeletakse.  Näiteks käivitati aastal 
2010 projekt EnSaCo- "Keskkonna- ja  ohutusalane  koostöö Läänemere keskosas 
2009-2011" , mille raames tehti pingutusi Läänemere keskosa kaitmiseks 
naftareostuste eest . See on vaid üks näide sadadest projektidest, mis on 
käivitatud , et vähendada  naftareostuse  kahjulikust  loodusele  . 
Naftat kasutatakse mitte ainult tööstustes 
vaid ka  muudes  valdkondades. Filtreerimise ja erinevate  eeltöötlemise  
protsesside käigust saadakse palju saadusi , mida saab kasutada näiteks 
toiduaine- , ravimi – ja sõjatööstuses ning paljudes muudes valdkondadeski . 
Kokkuvõttes siiski tuleb tänapäeval leppida tõsiasjaga , 
et nafta tarbimine on tänapäeval ligipääsmatu . Tuleb leida uusi võimalusi selle 
vältimiseks ning kui see ei  õnnestu  , tuleb leida naftast põhjustatud 
probleemidele  üha uusi lahendusi , mis täidavad enda otstarvet .  Arvan, et nafta
on siiski väga kahjulik ja olen ka ise väga looduse- ja  öko  sõbralik ning  üritan  
mitte tarbida erinevaid bensiine , sõites näiteks  rattaga  . Paraku  on see aga täies
mahus võimatu , kuna nafta sisaldub väga väga paljudes toodetes , näiteks 
kasvõi jalanõudes , millega me igapäevaselt kõnnime . Nafta on meie Achilleuse 
kand , sest ta on maailma kuningas .