Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Üllatav on tema võime luua lihtsa, sageli vaid mõnest noodist koosneva rahvaviisi alusel ulatuslikke kooriteoseid. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist. Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kreegi loomingu kuulsaim osa on koorilaulud: - "Meil aiaäärne tänavas" (L. Koidula) - "Jaaniussike" (C. M. Redlich) - "Kuula valgusest imelist juttu"(M. Heiberg) - "Meie err" - "Sirisege, sirisege, sirbikesed" - "Maga, maga, Matsikene" Oluline osa on vaimulike rahvalaulu seadetel: - "Oh kui õndsad on need pühad taevas" - "Mu süda, ärka üles" - "Ärgake! nii vahid hüüdvad" - "Kui suur on meie vaesus" - "Taaveti laulud" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/kreek/elu.htm http://www.google.ee/url?
12. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste järgi. Joonspekter-üksikud kiirgusjooned mustal taustal; tekitavad gaasilised ained madalaltemperatuuril. Pidev spekter- kõik lainepikkused on esindatud; tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud. 13. Soojuskiirgus- ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel(hõõglamp, lõke); kemoluminestsents- ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel(jaaniussike); katoodluninestsents- tahkele kehale langevad elektronid (teleri kineskoop); elektroluminestsents- ergastusenergia elektroni ja aatomi kokkupõrkel (reklaamvalgus); fotoluminestsents- ergastusenergia: valguse langemisel tahkele kehale (päevavalguslamp) 14. Fluoroestsents-kui luminestsents kustub samal hetkel kui ergastusallikas välja lülitatakse. Kestvat järelhelendust nimetatakse fosforestsentseiks.
Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kuulsamad koorilaulud "Meil aiaäärne tänavas" (L. Koidula) "Meie err" "Jaaniussike" (C. M. Redlich) "Sirisege, sirisege, sirbikesed" "Kuula valgusest imelist juttu"(M. Heiberg) "Maga, maga, Matsikene" Vaimulikud rahvalaulud "Oh kui õndsad on need pühad taevas" "Mu süda, ärka üles" "Ärgake! nii vahid hüüdvad" "Kui suur on meie vaesus" "Taaveti laulud" Näide https://www.youtube.com/watch?v=YcXuJdL-ST0 https://www.youtube.com/watch?v=HUNVG1On-RI Mart Saar (1882 - 1963) Õping, töö ja elu lõpp 1901
SIPELGAS: Ei see vihm enne hommikut üle jää.Miks pidin ma ometi vihmavarju koju jätma?See sobib!(hüüatab)Seenest paremat ulualust poleks teadnud soovidagi. Näib, et siin keegi ei ela. Seda parem. Jään siia, kuni vihm üle jääb. Sean enese koduselt sisse! ROHUTIRTS: Kuule, sipelgas! Kas on luba sisse astuda? SIPELGAS: Ikka sisse, ikka sisse! Mul on hea meel ,et seltsilise saan. ROHUTIRTS: Tulen peolt mängimast. Aeg on hiline ja ilm halb. Päris õnn, et võin ööseks siia jääda. JAANIUSSIKE: Olge head, lubage mul siin ööbida. Tahtsin Sammaljalale lellepoja juurde minna, aga eksisin teelt. SIPELGAS JA ROHUTIRTS: Tulge aga sisse. On hea, et valgust tuppa saame. PÕRNIKAS: Olen sattunud päris õigesse kohta. (Hüüatab) Siin on ju minusugusele hea öömaja. TIGU: Oli see aga kihutamine. (Lõõtsutab) Mul oli lähemas külas kiiret asjaajamist. Küll ma aga jooksin! Kuid keegi ei suuda üle oma jõu, eriti veel kui ta oma maja seljas peab kandma
suundades. Fokaaltasand on tasand, kuhu läätsega koondatakse prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud. Mattklaas on fokaaltasandis tekkiva spektri vaatlemiseks. Spektromeeter-kui spektrit ei fotografeerita, vaid registreeritakse mõnel muul viisil. 17. Kiirguste liigid, tekkimistingimused (ergastusenergiad) ja nende rakendused? Soojuskiirgus-hõõglamp,lõke. Ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel. Kemoluminestsents-jaaniussike. Ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel. Katoodluminestsents-teleri kineskoop.Ergastusenergia-tahkele kehale langevad elektronid. Elektroluminestsents-reklaamvalgus. Ergastusenergia-elektroni ja aatomi kokkupõrkel. Fotoluminestsents-päevavalguslamp.Ergastusenergia-valguse langemisel tahkele kehale luminofooridele. 18. Millal ja kelle poolt avastati röntgenikiirgus, röntgenikiirguse põhiomadused? Avastati 1895.a. Saksa füüsiku Wilhem Röntgeni poolt.
1950. aastatel töötas Kreek Haapsalu Pedagoogikakoolis klaveriõpetajana. Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962. aastal ja ta maeti Haapsalu vanale kalmistule. 2001. aastal avati Kreegi kortermuuseum ja mälestussammas. 2.4 CYRILLUS KREEGI LOOMING • Mitu vokaalsümfoonilist teost • Koorimuusikast • Üle 600 vaimuliku laulu • 4 instrumentaalteost Kreegi loomingu kuulsaim osa on koorilaulud: • „Meil aiaäärne tänavas“ • „Jaaniussike“ • „Kuula valgusest imelist juttu“ • „Meie err“ • „Sirisege, sirisege, sirbikesed“ • „Maga, maga, Matsikene“ 3. KOKKUVÕTE Cyrillus Kreegi osa eesti rahvaviiside kogumisel on olnud suur ja sügav. Teda võib pidada Läänemaa rahvaviiside ületamatuks tundjaks ja suurimaks kogujaks. Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Saare looming kuulub ajajärku, mil paljud
Kui kõrgele lendaks fosforhappe jääk kui molekul oleks orienteeritud vastupidiselt eelmisele näitele? ADP molekulmass on 410, fosforhappejäägil 96. mgh=35000; hADP=35000/(0.41*9.81)=8700m; hPi=35000/(0.096*9.81)=37000m. 18. Kõrgushüppaja massiga 80kg hüppab 2m. Mitu mooli ATP tuleb hüppel hüdrolüüsida, kui lihaste mehaaniline kasutegur on 20% ja ATP hüdrolüüsienergia on 35kJ/mol? 80*9.81*2=n*35000*0.2, kust n=(80*9.81*2)/( 35000*0.2)=0.224 mooli. 19. Jaaniussike helendab siniselt. Kas ühe ATP energiast jätkub ühe kvandi kiirgamiseks? Kui ei, siis mitme ATP energia oleks vaja summeerida? Arvesta ATP hüdrolüüsi energiaks 35kJ/mol. Siniste kvantide energia on umbes 3eV ehk 3*96.5=290kJ/mol. Tarvis oleks 290/35=8.3 mooli energia. 20. Fotosünteesis kulub ühe CO2 sidumiseks 10 punast kvanti. Kilogrammi puidu põlemisel saadakse soojust 3500kcal. Kui suur on fotosünteesi energeetiline kasutegur? 10 mooli punaseid kvante = 10*1.8*96.5=1737kJ
annaabi.ee 
