Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hüdroksiidid e. alused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Hüdroksiidid e. alused
Hüdroksiidid koosnevad 
metallioonist   Me+....  ja 
hüdroksiidiooni(de)st   OH-
Hüdroksiidide nimetused ja valemid
Nimetused
• Püsiva o.-a.-ga metalli puhul:
Al(OH) alumiiniumhüdroksiid
3
• Muutuva o.-a.-ga metalli puhul:
Cu(OH)  vask(II)hüdroksiid
2
Valemis hüdroksiidioonide arvu määrab 
metalliooni laeng: Fe+3(OH-1)3
Kirjuta järgmiste aluste nimetused:
• Fe(OH)3
• Zn(OH)2
• KOH
• Fe(OH)2
• Ca(OH)2
• Cr(OH)3
•  LiOH
Kontrolli aluste nimetusi
• Fe(OH) raud(III)hüdroksiid
3
• Zn(OH)
tsinkhüdroksiid 
2
• KOH
kaaliumhüdroksiid
• Cu(OH)
vask(II)hüdroksiid
2
• Ca(OH)
kaltsiumhüdroksiid
2
• Cr(OH)  kroom (III)hüdroksiid
3
• LiOH
liitiumhüdroksiid
Koosta  järgmiste aluste valemid:
• naatriumhüdroksiid
• magneesiumhüdroksiid
• vask(II)hüdroksiid
• alumiiniumhüdroksiid
• baariumhüdroksiid
• kaaliumhüdroksiid
•  mangaan (II)hüdroksiid
• liitiumhüdroksiid
Kontrolli aluste valemeid
• naatriumhüdroksiid  NaOH
• magneesiumhüdroksiid
Mg(OH)2
• vask(II)hüdroksiid
Cu(OH)2
• alumiiniumhüdroksiidAl(OH)3
• baariumhüdroksiid
Ba(OH)2
• kaaliumhüdroksiid
KOH
• mangaan(II)hüdroksiid
Mn(OH)2
• liitiumhüdroksiid LiOH
Aluste keemilised omadused:
• Kõik alused reag. hapetega,
 tekib sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H O
2
• Kõik alused reag.happeliste oksiididega
tekib sool ja vesi: Ca(OH) +CO =CaCO +H O
2
2
3
2
•  Leelis  reag.vees lahustuva  soolaga ,kui 
vähemalt üks saadustest on sade (↓)
Ba(OH) +CuCl =BaCl  +Cu(OH)  (↓)
2

2
2
• Vees  lahustumatud  alused lagunevad 
kuumutamisel, tekib  oksiid  ja vesi
 Cu(OH)  (↓) = CuO + H O
2
2
Aluste saamine
Leeliste saamine:
• Leelis-või leelismuldmetalli reag. veega
tekib leelis ja  vesinik
2 Na + 2 H O = 2 NaOH + H  ↑
2
2
• Tugevalt aluselise oksiidi reag. veega 
Na O + H O = 2 NaOH
2
2
Lahustumatute aluste saamine:
Vastava vees lahustuva soola reag. 
leelisega: CuCl +2KOH=Cu(OH) ↓+2KCl
2

Lõpetage reaktsiooniõrrandid, mis 
toimuvad:
1) Raud(III)hüdroksiid+süsihape→
2) Vääveldioksiid+kaltsiumhüdroksi d→
3) Magneesiumhüdroksiid→
4)  Fosforhape +naatriumhüdroksiid→
5) Liitiumoksi d+vesi→
6) Süsinikdioksiid+raud(II)hudroksiid→
7)  Kaaliumoksiid +baariumhüdroksi d→
8) Vask(II)hüdroksi d+ soolhape
9) baariumhüdroksi d+ naatriumsulfaat
10) Kaalium  + vesi→
Kontrolli võrrandid:
1) Raud(III)hüdroksiid+süsihape→ 
2Fe(OH)  +3H CO = Fe (CO ) + 6H O
3
2


3 3 
2
2) Vääveldioksi d+kaltsiumhüdroksi d→
SO  + Ca(OH)  = CaSO  + H O
2
2
3
2
3) Magneesiumhüdroksi d→
Mg(OH)  ↓ = MgO + H O
2
2
4) Fosforhape+naatriumhüdroksi d→
H PO  + 3NaOH = Na PO  + 3H O
3
4
3
4
2
5) Li tiumoksiid+vesi→
Li O + H O = 2 LiOH
2
2
6) Süsinikdioksiid+raud(II)hudroksiid→
CO  + Fe(OH)  = FeCO  +H O
2
2
3
2
7) Kaaliumoksiid+baariumhüdroksiid→
(Aluseline oksiid ei reageeri alusega)
8) Vask(II)hüdroksiid+soolhape→
Cu(OH)  +2HCl = CuCl  + H O
2
2
2
9) Baariumhüdroksiid+naatriumsulfaat→
Ba(OH)  +Na SO  = BaSO  ↓ + 2NaOH
2
2
4
4
10)Kaalium + vesi→
2K + 2H O = 2KOH + H  ↑
2
2
Aluste rahvapäraseid nimetusi
• NaOH   seebikivi, sööbenaatrium
• KOH
  sööbekaalium
• Ca(OH)  kustutatud  lubi , lubjapiim(hägune 
2
lahus), lubjavesi  (selge lahus)
• NH ∙H O 10%-line lahus- nuuskpiiritus
3
2

Document Outline

  • Hüdroksiidid e. alused
  • Hüdroksiidide nimetused ja valemid
  • Kirjuta järgmiste aluste nimetused: 
  • Kontrolli aluste nimetusi
  • Koosta järgmiste aluste valemid:
  • Kontrolli aluste valemeid
  • Aluste keemilised omadused:
  • Aluste saamine
  • Lõpetage reaktsiooniõrrandid, mis toimuvad:
  • Kontrolli võrrandid:
  • Slide 11
  • Aluste rahvapäraseid nimetusi
Vasakule Paremale
Hüdroksiidid e-alused #1 Hüdroksiidid e-alused #2 Hüdroksiidid e-alused #3 Hüdroksiidid e-alused #4 Hüdroksiidid e-alused #5 Hüdroksiidid e-alused #6 Hüdroksiidid e-alused #7 Hüdroksiidid e-alused #8 Hüdroksiidid e-alused #9 Hüdroksiidid e-alused #10 Hüdroksiidid e-alused #11 Hüdroksiidid e-alused #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rait1994 Õppematerjali autor
Hüdroksiidid ehk alused. Hüdroksiidide nimetused ja valemis.
Aluste keemilised omadused. Aluste saamine, leeliste saamine.
Aluste rahvapärased nimetused.

Sarnased õppematerjalid

Metallid
11
doc

Metallid

Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate ­ aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone

Keemia
Konspekt
29
rtf

Konspekt

molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed ­ HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed ­ H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped ­ HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed ­ HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed ­ H2SO4, HNO3, HCl b) nõrgad happed ­ H2CO3, H2S Alused (hüdroksiidid) on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiide liigitatakse vees lahustuvuse järgi: 1) vees lahustuvad hüdroksiidid e. leelised (tugevad alused) ­ aktiivsete metallide (IA ja IIA Ca¯ ) hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 2) vees lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) ­ enamuse metallide hüdroksiidid. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest (näiteks Na2SO4)

Keemia
Leeliselised ained keemias
6
doc

Leeliselised ained keemias

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma LEESLISELISED AINED Referaat Olustvere 2010 Sisukord Alused Nimetuste määramine Liigitamine Saamine Keemilised omadused Kaltsiumhüdroksiid Kasutatud kirjandus Alused Alused ehk hüdroksiidid on ained, mis reageerivad hapetega ja annavad soola ja vee. (Tegelikult ei ole "alus" ja "hüdroksiid" kattuvad mõisted.) Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv võrdub metalli ioonilaengu või oksüdatsiooniastmega. Kõikide hüdroksiidide valemid

Keemia
Alused
2
doc

Alused

8.kl konspekt ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH - . Alused on ained, mis seovad lahusest prootoni H +. Alustele vastavaid oksiide nim. aluselisteks oksiidideks; aluselised oksiidid on metallioksiidid, kuid mitte kõik metallioksiidid ei ole aluselised oksiidid. Kindlalt on aluselised oksiidid IA ja IIA metallide oksiidid. Alustele vastavates oksiidides on metalli OA sama, mis aluses. Alustele antakse nimetusi sarnaselt metallioksiididega ja sooladega. Aluseid liigitatakse kaheks vees lahustuvuse järgi kaheks ( ja tugevuse järgi kaheks):

Keemia
KEEMIA KONTROLLTÖÖ
9
docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

näiteks sidrunhape, bensoehape ja oblikhape. On ka selliseid happeid, mis esinevad ainult vesilahustes (puhta ainena neid ei esine), näiteks süsihape H2CO3, väävlishape H2SO3 ja mitmed teised. Hapete saamisvõimalusi:  happe saamine gaasilise vesinikühendi lahustamisel vees  happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega  happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis Neid hapnikhappeid, millele vastav happeline oksiid veega ei reageeri (näiteks SiO2), saadakse kaudselt - sellele happele vastava soola reageerimisel tugeva happega. Näiteks ränihapet on võimalik saada vees lahustuva silikaadi lahusele väävelhapet lisades. Kuna ränihappe lahustuvus vees on väga väike, sadeneb ta lahusest välja sültja massina. Na2SiO3 + H₂SO4 → Na2SO4 + H2SiO3 (t)↓ SiO2 +H2O ei toimu Füüsilised omadused:  hapu maitsega  kontsertreeritud lahused sööritavad

rekursiooni- ja keerukusteooria
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone

Keemia
Keemia põhiteadmised
17
pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed ­ koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused ­ koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone

Keemia
KEEMIA 12-klass
2
docx

KEEMIA 12. klass

CaO- oksiid; SO3- vääveltrioksiid P4O10- tetrafosforheksaoksiid; Fe2O3-diraudtrioksiid H2SO3-väävlishape-hape; H3PO4-fosforhape CuSO4-vask(II)sulfaat- sool; BaCl2-baariumkloriid Ca(NO3)2-kaltsiumnitraat; Na2CO3-naatriumkarbonaat AgNO3-hõbenitraat; Al2(SO3)2-alumiiniumsulfiit Na2S-naatriumsulfiid; K2SiO3-kaaliumsilikaat Mg(OH)2- magneesiumhüdroksiid- alus KOH-kaaliumhüdroksiid ; Fe(OH)3- raud(III)hüdroksiid LiOH- liitiumhüdroksiid Baarium-baariumoksiid- baariumhüdroksiid- baariumnitraat 2Ba+O2->2BaO; BaO+H2O->Ba(OH)2 Ba(OH)2+2HNO3->Ba(NO3)2+2H2O Fosfor-fosfor(V)oksiid-fosforhape-kaltsiumfosfaat 4P+5O2->P4O10; P4O10+6H2O->4H3PO4 2H3PO4+3CaO->Ca3(PO4)2+3H2O Väävel-vääveldioksiid-väävlishape-naatriumsulfit S+O2->SO2; SO2+H2O->H2SO3 H2SO3+2Na->Na2SO3+H2 Vask(II)hüdroksiid-vask(II)oksiid- vask(II)sulfaat-vask Cu(OH)2->CuO+H2O; CuO+H2SO4->CuSO4+H2O CuSO4+Zn->Cu+ZnSO4 Raud(III)hüdroksiid-raud(III)oksiid- raud(III)kloriid- raud(III)hüdroksiid: Fe(OH)3->Fe2O3+H2O; Fe2O3+6HCl-

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun