d. positronemissioontomograafia e. kasutatakse kõiki eelpool mainitud meetodeid Õige Selle esituse hinded 1/1. Question6 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni B. Närvirakkude üksteisest isoleerimine C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvimürkide toime lõpetamine Õige Selle esituse hinded 1/1. Question7 Punktid: 1/1 Milline on neuroni ülesehitus? Vali üks vastus. a. Neuron koosneb rakutuumast, aksonist ja närvilõpmetest. b. Neuron koosneb dendriitidest, rakutuumast ja aksonist koos närvilõpmetega. c. Neuron koosneb dendriitidest ja aksonist. Õige Selle esituse hinded 1/1
hüüf- ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit mükotoksiin- seenetoksiin, mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum mükoloogia- seeneteadus, seeni uuriv teadusharu. plasmiid- bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi saprotroof- organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus
RAKUKEST Avaldab jäikuse tõttu vee sissetungile vastumõju ja takistab nii vee liigset sissetungi rakku Laseb vabalt läbi pooride vett ja paljusid selles lahustunud aineid rakku ja rakust välja Pooride kaudu on naaberrakkude rakuplasmad ühenduses Mille poolest erineb taimerakk VAKUOOL loomarakust? Sisaldavad vett ja varuaineid Koguvad jääkaineid ja lagundavad neid Reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju. Mille poolest erineb taimerakk loomarakust? KLOROPLASTID Neis toimub fotosüntees
Vali üks vastus. a. elektriliselt b. elektriliselt ja keemiliselt c. keemiliselt Question 2 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e
selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesialguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Rakkude diferentseerumine on organismide arengus (ontogeneesis) protsess, mille käigus rakk või kude kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks. Embrüonaalne induktsioon ühtede rakkude eristumine (erinevateks kudedeks) tingib naaberrakkude eristumise kindlas suunas. Embrüogenees Looteline areng Postembrüogenees lootejärgne areng Otsene areng järglased on vanematega ehituse poolest sarnased Moondega areng järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad N:konnad Vaegmoone muna à vastne à kestumised à valmik N: lutikad, tarakanid, prussakad, tirtsud Täismoone muna à vastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min
a. küpsed sugurakud. Kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees – tekivad organid. Ernst Haeckeli BIOGENEETILINE REEGEL Lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Loode sarnaneb eellaste lootele, mitte täiskasvanud isendle. kala salamander kilpkonn lind siga vasikas jänes inimene *Embrüonaalne induktsioon • Loote arengus teatud rakkude eristumine kutsub esile naaberrakkude eristumise sobivad suunas (tagatakse kudede-elundite õige paiknemine üksteise suhtes). • Rakud vahetavad üksteisega informatsiooni (teatud keemilised ühendid, hilisemas arengus nt hormoonid) Teratogeenid – tegurid, mis põhjustavad lootelisi väärarenguid Bioloogilised • Viirused (punetised), bakterid (süüfilise tekitaja), algloomad (toksoplasmoos) • Toitainete puudus • Toksiinid (mükotoksiinid) • Ema haiguslikud seisundid (diabeet, kilpnäärme üle-või alatalitlus)
Loomses rakus (osades seenerakkdes) on üks tsentrosoom, mis osaleb rakkude paljunemisel. Raku jagunemisel moodusatavad tsentrioolid kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome. Taimerakk Rakukest Esineb taime- ja seenerakkudel. Koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes kest järjest pakseneb, lõpuks kas korgistub või puidustub. Taimeraku kestades on poorid, mille kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmavaatide ehk plasmoesmide kaudu. Funktsioonid: Kaitseb väliste mõjutuste eest Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse ning taimedel püstise asendi Kaitse rakku siserõhu (turgori) eest Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklitel, kirsi seemnetel). Vakuool Ühekihilise membraaniga ümbritsetud struktuur, mis sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid. Noores taimerakus on mitu väikest vakuooli, vananenud taimerakus nad liituvad ja
võrgustik -- endoplasmaatiline retiikulum (ER). See koosneb kanalikestest ning nende laienditest (tsisternidest). Kanalikesed läbivad plasmodesme -- rakukestade poorides sisalduvaid plasmaniite -- nii moodustub ühendus naaberrakkude vahel. Kohati on ER kaetud ribosoomidega, kus toimub valgusüntees (translatsioon). Mikrokehad on väikesed (diameeter 0,5-1,5 µm), ühekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Taimedes esineb kahesuguseid mikrokehi
haploidsusest). KÜSIMUS Paljunemine 4. On tehtud katse, kus gastrulastaadiumis lootelt eraldatud teatud piirkonna rakukogumik siirdati teise samas arengustaadiumis lootesse. Retsipiendist (nn vastuvõtjaorganism) arenes mõningate topeltorganitega isend (süstikkalal kaks selgroogu, kaks närvitoru jms). Mida selle katsega taheti tõestada? Kuidas on antud nähtuse nimetus? Kommentaar Paljunemine 4. Nähtus, kus rakkude eristumine ehk diferentseerumine kutsub esile naaberrakkude eristumist, kannab nimetust embrüonaalne induktsioon. Keemilisi aineid, mille kaudu rakkude mõju teistele avaldub nimetatakse embrüonaalseteks induktoriteks. Bioloogias saab siin hea paralleeli tõmmata füüsikaga: elektromagnetiline induktsioon (ja induktsioonivool) tähendab ju samuti millegi "esilekutsumist". Elektromagnetiline induktsioon on elektrivoolu tekkimine juhis (elektrijuhis) pööriselektrivälja toimel.
raku pooldumisel moodustub rakuplaat, see eraldab tütarrakud ja kasvatab nende vahele uue rakukesta 5. haploidse ja diploidse eluperioodi vaheldumine TAIMERAKK lk 15-19 Tsütoloogia - rakke uuriv teadusharu. IGA RAKK PÄRINEB RAKUST! Taimeraku läbimõõt 10-200 µm. Taimerakk on liikumatu. Rakuehitus 1. Rakukest tselluloosist, väljaspool membraani. 2. Rakumembraan ümbritseb rakku. 3. Plasmodesmid e tsütoplasmaväädid ühendusteed naaberrakkude vahel. 4. Tsütoplasma raku poolvedel sisu, liidab kõik organellid üheks tervikuks, koosneb tsütosoolist. 5. Rakutuum juhib raku elu ja paljunemist. Tuumas on kromosoomid ja tuumake. 6. Tuumake siin valmivad ribosoomide koostisosad 7. Plastiidid e proplastiidid taimerakule omased! Jagunevad: Kloroplastideks fotosüntees, roheline pigment Kromoplastid teised pigmendid õites, viljades. Leukoplastid ilma pigmendita, maa-alustes organites.
algosa. Rakukihtide arv varieerub, sõltuvalt organi seina väljavenitatusest. Mitmekihiline prismaatiline epiteel mitmekihiline epiteel, pealmise kihi rakud on prismaatilised, esineb konjuktivaalvõlvis, higinäärmete viimajuhas, osalt nais-ja meesureetras. Basaalmembraan koosneb basaalkihist(kollageen 4) ja retikulaarkihist, mis on suuremalt osalt kollageen 3 3.loeng A. Arend Rakukontaktid Rakke hoiavad koos: · Glükoproteiinid glükogaalüksis põhjustavad naaberrakkude kleepumist · Interdigitatsioonid Rakukontaktid tiheliidused, ankurliidused ja aukliidused Tiheliidus suleb tihedalt naaberrakkude vahelise ruumi, ka väikestele molekulidele, kuna peab sulgema ainete läbipääsu rakkude vahelt. Ankurliidus seostab raku tsütoskeleti kompnente, rakud on mehhaaniliselt tugevalt seotud. · Desmosoomid rakumembraanid ei liitu, vaid kinnistuvad (intermediaarsed filamendid)
tahhüarütmiani. Normaalses südames saab elektriline impulss alguse sinuatriaalsõlmest ning levib korrapärasel viisil läbi kogu südame depolariseerides kõik müokardikiud. Tekkinud elektriline impulss sureb välja normaalses olukorras, kui ta on levinud läbi kõikide erutusjuhtesüsteemi teede ja kõik südamelihasrakkud on erutunud. Seda tagab rakkude refraktaarperiood, mis hoiab ära juba erutunud rakkude uuesti erutumise depolariseeruvate naaberrakkude poolt. Taassiseneva rütmi ajal ringleb elektriline impulss ning ei sure välja, vaid kohtub pidevalt erutuva koega ning depolariseerib müokardi uuesti. Tekib ennast säilitav elektriline ring ehk taassisestusring. Tavaliselt levib elektriline impulss mööda juhtetee harusid ning nendes harudes, mis paiknevad paralleelselt on ühesugune juhtivuse kiirus ja refraaktaarperiood. See tagab selle, et impulssid lõpetavad üksteist, kui nad distaalsemas juhtetee piirkonnas kokku põrkavad.
keskendumist ja uute potentsiaalselt mõjusate seoste märkamist. 7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Nähtamatult toimiv, tunnetusel põhinev. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustutamisele? Miks? 9. Millised on õppimise neutraalsed alused? · Närvikoe plastilisus sünapside ja dendriitide hargnemise tasemel · Uute dendriidogade kasvamine avab uusi sideliine naaberrakkude vahel. · Aplüüsia populaarne uurimisobjekt · Presünaptiline hõlbustamine · Pikaajaline potenseerimine 10. Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja levib piki aksonit närvilõpme suunas tänu ioonide liikumisele läbi närviraku membraani. Uue närviimpulssi teke oleneb erutava ja pidurdava stimulatsiooni suhtelisest osahulgast kõigis neuronini jõudnud mõjutustes 11. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada
imendunud lipiidid enterotsüütides või pikaajalisel adipotsüütides). Vajlikud on nad energia tootmiseks. 2. Sekretoorsed inklusioonid Näärmerakkudes. Põiekestega ümbritsetud. Väljutatakse rakust, vaja läheb neid ühendeid rakust väljaspool. 3. Ekskretoorsed inklusioonid rakule mitte vajalikud, väljutamisele kuuluvad ained. 4. Pigmentinklusioonid melaniin epidermises(mis on vajalik naaberrakkude tuumade kaitseks), lipofustsiin (kollakaspruun värvaine makrofaagides; skeleti-, südamelihases, neuronites, maksarakkudes raku vananemisel, sis lipiide, metalle, orgaanilisi molekule näitab märke rakustressist). Hemosideriin (hemoglobiini lammutamisel tekkinud rauda talletav kompleks põrnas, alveolaarmakrofaagides (peale väikesi verevalumeid alveoolidesse). Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit.
ajal B: Patoloogiline hüperplaasia Kasvufaktorite ja hormoonide suurenud stimulatsiooni koostoime tagajärg (nt. emaka endometrioos) Atroofia- Rakkude, koe, organi atroofia, so. eelnevalt normaalselt väljaarenenud koe/elundi mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral. Rakusurm (variandid)- Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus – mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid . 22. Koed, põhitüübid (klassifikatsioon)– ühte funktsiooni täitvate rakkude ning nende poolt produtseeritud ETM (rakkude vaheaine) kogum.Koe moodustumiseks peavad rakud: üksteist ära tundma, omavahel adhereeruma
Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad-tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett
3) edasi tekivad "apoptootilised kehad", st.1 või mitu membraaniga ümbritsetud struktuuri (sees laguproduktid); 4) DNA fragmenteerub(~150bp); 5) fagotsütoos spetsiaalsete rakkude poolt; Algetappidest 1.-3. võib toimuda veel tagasipöördumine ellu, pärastpoole on protsess pöördumatu. Vastandina toimub rakkude äkiline ehk juhuslik suremine: nekroos. Näiteks haavade tekkel vm keskkonnamõjutusel. Mingi raku nekroos häirib ka naaberrakkude arengut, kuni nende surma põhjustamiseni. Lagunemine ei toimu kinnistes põiekestes, jääkproduktid põhjustavad uute rakkude kahjustumist. 8. Molekulaarne neurobioloogia. 9. Biosensorid. Bioelektroonilise seadme tööpõhimõte glükoosi oksüdaasi kasutamise näitel. Biosensorid. Bioelektroonilise seadme tööpõhimõte glükoosi oksüdaasi kasutamise näitel. NB! Teave biosensorite kohta on saadud TÜ MRI prof Ants Kure konspektist üliõpilastele (A.Kurg, http://www.biotech
Süsivesikute struktuurne funktsioon avaldub selles, et monoosid on polüooside ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning polüoosid kuuluvad sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. Süsivesikud on inimorganismis seotud mitmete bioregulatoorsete ülesannetega, sest neid leidub ka hormoonide koosseisus. Biomembraanide välispinnal asuvad oligosahhariidsed jäägid osalevad retseptoride talitluse tagamises. Retseptorid vahendavad naaberrakkude ja signaalmolekulide seostumist konkreetse rakuga. Retseptoritega seostuvad aga ka mitmesugused erinevad haigustekitajad (viirused, bakterid). Viimastele on need rakupinna retseptorid sobivaks kinnituskohaks. Inimese ja ka teiste imetajate puhul tuleb rõhutada ka süsivesikute toitelist rolli. On ju piimas leiduv laktoos esimene süsivesik, mida imetajate noorloomad tarbivad toiduks. Unustada ei tohi ka süsivesikute biosünteetilist rolli. Nii vajatakse
Rakkudes kujunevad morfoloogilised muutused, mis on iseloomulikud rakusurmale. Raku surm. Apoptoos programmeeritud rakkude surm, mis leiab aset spetsiaalsete rakusiseste surmamehhanismide käivitumise kaudu ning kujutab endast raku geneetiliselt determineeritud eneselikvideerumist. Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid . 16. Mõisted: atroofia, hüpertoofia, hüperplaasia, metaplaasia, düsplaasia. Atroofia ehk kõhetus- eelnevalt normaalselt välja arenenud elundi või koe mahu vähenemine langenud funktsionaalse aktiivsuse korral.
Diferentseerumine e. eristumine Ühe organismi keharakud on ühesuguse pärilikkusega. Ühe organismi keharakud on ehituselt ja talitluselt erinevad, inimeses on ligikaudu 200 erinevat rakutüüpi. Erirakkudes avalduvad erinevad geenid. Eristunud rakus avaldub 5-10% geenidest. 1) Sügoodi tase avaldub üle 95% geenidest, kuna sellest areneb organism. Rakkude esmane eristumine 1) Tsütoplasma mõju sügoodi tuumale muudab geenid avaldumisvõimeliseks 2) Hulkraksuse tasand: naaberrakkude mõju ja kontaktid, rakkude asend, vanemorganismi hormoonmõjutused, edasisel arengul lisandub 3. 3) Embrüonaalsete induktorite mõju need on peptiidid, mis mõjuvad rakurühmadele, ja kujundab nendest tulevase elundkonna. Nt. neuraliseeriv peptiid. Miks embrüonaalseteks induktoriteks on peptiidid, mitte valgud? need on väiksemad. Kudede teke ehk histogenees Kaks etappi: 1) Üldine a. Rakud paljunevad b. Rakud kasvavad c
elusad bakterid. 2. nad toodavad ühendeid, mis tapavad tõvestavaid baktereid (piimhape, H2O2 e vesinikperoksiid) Päristuumne rakk Taime, looma ja seenerakud Kestade süsteem: 1. Taimerakud rakukestad esinevad, noortes taimerakkudes on rakukestad venimisvõimelised, noortes taimerakkudes sisaldavad pektiine, valke. Puitunud vanades taimerakkudes tselluloosi ja ligniini. Puitunud taimerakkudes on naaberrakkude tsütoplasmad üksteisega ühendatud (ühenduskohad ehk plasmodesmid). Taimerakkude puhul eristatakse esikestasid ja teiskestasid. Esikestad moodustuvad esimesena, teiskestad hiljem. Esikest on välimine, teiskest sisemine. Rakuseina mõistet ei ole soovitatav kasutada, kuna ta on väga spetsiifilise tähendusega. 2. Seenerakud kestad on täiesti olemas. Seenerakkude kestad koosnevad valkudest, kitiinist, ja süsivesikust nimega mannaan. 3
imenduda seenerakku. Kõige aktiivsem imendumine toimub hüüfi tippudes. (Heterotroofne, piiramatu rakkude jagunemisvõime, varusüsivesinikuks on glükogeen, tsentrosoom on osades rakkudes, plastiidid puuduvad, on väikesed lipiidivakuoolid.) 42.Taimeraku ehitus. Rakukest koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist. Noorel rakul on kest õhuke, raku vananedes see pakseneb. Raku kestades on poorid, milel kaudu toimub ainevahetus. Naaberrakkude tsütoplasmad ühenduvad tsütoplasmaväätide ehk plasmodesmide kaudu. Taimerakus on vakuoolid, plastiidid(proplastid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid), ribosoomid, karedapinnaline ja siledapinnaline tsütoplasma võrgustik, tuum, mitokonder, Golgi kompleks, tsütoplasma, lüsosoomid. 43. Restriktaasid. Ehk endonukleaasid lagundavad nukleiinhapet, lõhkudes suhkur-fosfaat selgroos nukleotiidide vahelist sidet ehk fosfodiestersidet ahelasiseselt, mitte otstest.
vähkkasvajate tekkes Sünteesi- ja toimekoha järgi: · endokriinne endokriinnäärmerakud sünteesivad hormooni ja sekreteerivad verre, kus transporditakse siht-rakuni. · parakriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ja toimib naaberraku retseptoritele · autokriinne hormoon sünteesitakse rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele · neurokriinne hormoon sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberrakkude retseptoritele · neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni. Rakuvälise signaali ülekanderada Sekundaarsed signaali ülekandjad (Ca2+, cAMP, cGMP) vabanevad rakus, kui hormoon seondub sihtmärk- raku ekstratsellulaarse retseptoriga. Hormoon (primaarne ülekandja)
Kloroplastid-neis toimub fotosüntees 2.Vakuoolid-sisaldavad vett ja varuaineid, koguvad jääkaineid ja lagundavad neid, reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju. 3.Rakukest-kaitseb ja toestab rakku ning annab sellele kuju, avaldab jäikuse tõttu vee sissetungile vastumõju ja takistab nii vee liigset sissetungi rakku, laseb vabalt läbi pooride vett ja paljusid selles lahustunud aineid rakku ja rakust välja, pooride kaudu on naaberrakkude rakuplasmad ühenduses. BAKTERITE LEVIMISVIISID -vaja on niiskust, soodsat temp., toitainete olemasolu, vähe jääkaineid, keskkonna happelisus, õhu hapnikusisaldus olemas või puudub, fotosünteesivatel bakteritel on vaja ka valgust et levida. BAKTERHAIGUSED 1.närvisüsteem-baktermeningiit, teetanus ehk kangestuskramptõbi, borrelioos 2.hingamisteed-kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria. 3.nahk-vistrikud, pidalitõbi, muhkkatk. 4
miinus ........... MPa? 28. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes Juurerõhk on madal positiivne 0,1-0,5 MPa. Kui ioonid sisenevad mullalahusest veega taime, siis läbi apoplasti, sümplasti ja sümplasti plasmodesmide satuvad ksüleemi. Ksüleemis madaldub seetõttu veepotensiaal (võrreldes mullalahuse omaga) ja vett hakkab ksüleemi sisse tulema. Samal ajal tekib ksüleemitorudes rõhk, tekib juurerõhk. 29. Millist õhulõhede liikumist nimetatakse passiivseks? Kui sulgrakkude naaberrakkude turgorrõhu muutustest on tingitud liikumine 30. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Tingitud sulgrakkudesse sissetulnud veest, mis põhjustab turgorrõhu sulgrakkudes. Sulgrakkude õhupilupoolsed seinad muutuvad nõgusaks (radiaalse mitsellatsiooni tõttu tselluloosi mikrofibrillid paiknevad õhulõhega risti) ja turgorrõhk on suurem kui kaasrakkudes, mis ka piirnevad õhulõhet. Selleks, et vesi liiguks sulgrakkudesse, peab olema
Rakukestad on : - taimerakkudel - seenerakkudel - protistidel (vetikad, algloomad) - mõnedel loomarakkudel.(muna rakud) TAIME RAKUKESTAD 1.Taimedel eristatakse : a)esikest - *tekib esimesena(elastne ja veniv[võimaldab rakul kasvada]) * sisaldab pektiini, hemitselluloosi, valke. b)teiskest - teiskest moodustub peale raku kasvu lõppemist. Ta on paks ja tugev. Teiskest puitub. Sisaldab tselluloosi ja ligniini. Teiskestas on poorid, ja nende kaudu on ühendatud naaberrakkude tsütoplasmad. Teiskest on puidu tekke aluseks. Taime rakukesta ülesanded : *kaitseb välismõjude eest. *annab kindla kuju. *täidab tugifunktsiooni. *kindlustab turgori. Bioloogia konspekt III tsükkel Paljunemine ja Areng Paljunemine - üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks Paljunemine jaguneb : a) suguline b) mittesuguline (vegetatiivne ja eoseline) Vegetatiivne paljunemine jaguneb kaheks
Sügoodi tsütoplasma eri piirkonnad on geenide avaldumisele eri mõjuga. (NT: kannuskonna sügoodiga tehtud katsed, sügoodil pigmenteerunud ala- hall sirge, võeti sügoot ja peenikese siidiniidiga jagati pooleks, mõlemale poole jäi hall sirge, saadi kaks kullest; teine katse: võeti sügoot, ühele poole jäi hall sirge, teisele poole muu ala, halli sirgega alast tuli kulles, teisest tuli moorula.) Moorula tasandil: geenide valikulise avaldumisele aitavad kaasa järgmised tegurid: naaberrakkude mõju, hormoonmõjud, embrüonaalsed induktorid (peptiidid [väike molekulmass], mis toimivad kompetentsetele rakkudele ja määravad ära terve organsüsteemi kujunemise [seedekulgla, närvisüsteem]). Juba eristunud rakkudes (spetsialiseerunud) avalduvad 5-10% geenidest. Ülejäänud geenid on olemas kuid blokeeritud (ei tohi jätta muljet,et ülejäänud geenid on ära kaotatud!!!) KUDEDE KUJUNEMINE e. HISTOGENEES 1) Üldine- rakke iseloomustavad: a) toimub intensiivne rakkude kasv
Peentes närvikiududes on erutslaine kiirus 0,3-3m/s, müelliinkattega kiududes diameetriga 1-22mikromeetrit levib erutus hüppeliselt müelliinkatteta sooniselt teisele müelliinkattega soonisele 3-130m/s. Rakult-rakule levib erutus sünapsi vahendusel, mis on moodustunud närviraku aksonite ja dendriitiide vahel, ja rakusoomadega ühendused. Erutuse ülekandemehhanismid on kas keemilised või elektrilised. Elektrilise sünapsis on naaberrakkude membraanidevahelised ühendused nii tihedad, et takistus nende vahel ei erine ülejäänud membraani omast.Raku erutuyse korral avanevad Na+ voolukanalid põhjustades teise raku depolarisatsiooni, mis võib teises rakus esile kutsuda aktsioonipotensiaali.Elektrivoolu kandvad ioonvoolud läbivadrakumembraane piirkondades, mida nimetatakse neksusteks e. (gap junctionns) mulkühendusteks. Mulkühendustes on talituslikult koos funktsioneerivad rakurühmad eriti südame-ja silelihases
Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on palju vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit ehk mediaatorainet. Rakumembraanipidi leviva aktsioonipotentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmittes, tungib sünapsipilusse, mis asub presünapsi ja postsünapri vahel. Transmitter kutsub nii esile postsünapsi membraanipotentsiaali muutuse. Elektriline sünaps Naaberrakkude membraanidevahelised ühendused on nii tihedad, et takistus nende vahe ei erine ülejäänud membraani omast. Kui üks rakk erutub, suundub naatriumivool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Transmitterid Transmitteriteks võivad olla atsetüülkoliin, noradrenaliin, serotoniin jt. Hulkrakse organismi rakud edastavad üksteisele infot elektriliste impulsside kaudu. Elektriliste impulsside kaudu liigub ühest rakust teise aktsioonipotentsiaal
rakkudega Näit: mitmekihilise ripsepiteeli asendumine lameepiteeliga Raku surm · Apoptoos- programmeeritud rakkude surm, mis leiab aset spetsiaalsete rakusiseste surmamehhanismide käivitumise kaudu ning kujutab endast raku geneetiliselt determineeritud eneselikvideerumist Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel · Nekroos ehk kärbus - Mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid 4 Kudede põhitüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude Lootelehed: Ektoderm (epidermis, hamba email, aju, seljaaju jne) Endoderm (siseorganite kattekoed, tüümus, kilpnääre)
kaltsium, retinoidid ja folliikulit stimuleeriv hormoon (FHS). 17. Rakusurm. Programmeeritud rakusurm ehk apoptoos soovimatute rakkude tahtlik eemaldamine; füsioloogiline; mittejuhuslik; aktiivne; kontrollitud; rakk osaleb enda surmas; esile kutsutud füsioloogiliste või patoloogiliste stiimulite poolt; morfoloogilised tunnused: kromatiini kondensatsioon, raku kahanemine, organellid ja rakumembraanid säilivad, põletiku ennetamiseks kiire allaneelamine naaberrakkude poolt, DNA tükeldamine. Kaspaaside kaskaad apoptootilised proteaasid viivad läbi apoptoosi; kaskaad aktiveeritud initsiaatorkaspaasid aktiveerivad efektorkaspaasid, mis viivad raku apoptoosi, pöördumatult. Troofiliste faktorite roll apoptoosi pidurdamisel sekreteeritud lahustunud ellujäämisfaktorid. Troofiliste faktorite retseptorite seondumine ligandiga surub apoptoosi aktiivselt maha. Nekroos ehk programmeerimata rakusurm rakkude tahtmatu tapmine tõsise vigastuse poolt;
silelihasrakkude pikkus varieerub oluliselt (20µm väikestes veresoontes kuni 500µm raseduseaegses emakas) Igal rakul on üks tsentraalselt paiknev tuum – tuuma sisaldav raku osa on kõige laiem ja selleks, et silelihasrakkudest moodustunud lihaskestad oleks enam-vähem ühtlase paksusega paigutuvad naaberrakud üksteise suhtes väikese nihkega – tuuma sisaldava laia rakuosa kõrvale jäävad naaberrakkude peenemad osad Silelihaskude esineb organismis laialdaselt – seedekanali lihaskestas, veresoonte seinas, hingamisorganites, kuseorganites, suguorganites, aga ka mõnel pool mujal (karvapüstitaja lihased, silmasisesed lihased jt.) Areneb mesenhüümist ja koosneb käävjatest silelihasrakkudest – müotsüütidest Rakkudes paiknevad aktiinist, müosiinist, desmiinist ja vimentiinist koosnevad filamendid
· Vastupidavad äärmuslikele tingimustele · Väga erinevate C(süsinike) allikate kasutamine · Eritüübilised energia hanke viisid on bakteritel · Võime moodustada spoore, mis säilitavad eluvõime üli pikaks ajaks. Kestade süüsteem: 1. Taimerakud: · Esikest on veniv ja elastne ja see tähendab, et rakk kasvab. Tuleb juurde valgud, pektiinid, tselluloos · Teiskest, mis tekib esikestast sisse poole. Tuleb juurde ligniin, SiO2 / CaCO3 Naaberrakkude tsütoplasmad on omavahel ühendatud plasomtestidega. · Taime rakukest kaitseb: · Siserõhueest · Mehhaaniliste välismõjutuste eest · Annab kindla kuju · Osaleb kaudselt ainete transpordis · Bioloogiliste ohutegurite eest. 2. Seen rakukestad: · Koostis: kitiin, mannaanid, valgud, mineraalühendid 3. Protistide rakukestad · Väga varieeruva koostisega: SV(mitmekülgsed), valgud, mineraalid 4. Loomarakukestad:
rakusisu hävineb. Rakumembraanid Õhukesed kilejad moodustised rakus, mis ◦ Moodustavad tsütoplasma ja organellide pinnakihi ◦ Jagavad tsütoplasma eraldatud osadeks ◦ Kujundavad tsütoplasma ja organellide sisestruktuuri ◦ Sisaldavad lisaks fosfolipiididele kolesterooli ja glükolipiide Plasmalemm – membraan, mis eraldab rakukesta tsütoplasmast Tonoplast – membraan, mis eraldab vakuooli tsütoplasmast Plasmodesm – rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Koosnevad fosfolipiididest ja valkudest. Kahes kihis – keskel fosfolipiidid (hüdrofoobne osa), kummalgi pool välisküljel valgu molekulid (hüdrofiilne osa), membraani sees erineva funktsiooniga valgud: transport, retseptor, ensüüm; Need membraanid on poolläbilaskvad – osa aineid läbivad membraane väga raskelt, teised väga kergelt, isegi kõrgema kontsentratsiooni suunas Membraanid on nö iseparanevad – membraani rebenedes organiseeruvad fosfolipiidid automaatselt
Süsivesikute struktuurne funktsioon avaldub selles, et monoosid on polüooside ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning polüoosid kuuluvad sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. Süsivesikud on inimorganismis seotud mitmete bioregulatoorsete ülesannetega, sest neid leidub ka hormoonide koosseisus. Biomembraanide välispinnal asuvad oligosahhariidsed jäägid osalevad retseptoride talitluse tagamises. Retseptorid vahendavad naaberrakkude ja signaalmolekulide seostumist konkreetse rakuga. Retseptoritega seostuvad aga ka mitmesugused erinevad haigustekitajad (viirused, bakterid). Viimastele on need rakupinna retseptorid sobivaks kinnituskohaks. Inimese ja ka teiste imetajate puhul tuleb rõhutada ka süsivesikute toitelist rolli. On ju piimas leiduv laktoos esimene süsivesik, mida imetajate noorloomad tarbivad toiduks. Unustada ei tohi ka süsivesikute biosünteetilist rolli
käigus ei ilmne. Apoptoosi teket mõjutavad mitmed geenid. On apoptoosi soodustavaid, kui ka pärssivaid geene. Apoptoosi protsessis esinevad morfoloogilised nähud: 1. Suremisprotsess rakk eraldub naabritest, kortsub, tuum ja tsütoplasma koos organellidega kondenseeruvad ja kämpuvad, laguneb rakumembraani terviklikkus ja tekivad membraaniga ümbritsetud põiekesed apoptootilised kehakesed. 2. Eliminatsiooniprotsess rakujäänused e. apoptootilised kehakesed fagotsüteeritakse naaberrakkude ja makrofaagide poolt. Apoptoosi tähendus: 1. Embrüogeneesis varvaste ja sõrmede teke. Teatud üleliigne piirkond sureb apoptootiliselt ja langeb ära. 2. Organite optimaalse suuruse tagamine vanad rakud eemaldatakse pidevalt elu käigus. 3. Mesnstruaaltsüklis endomeetriumi rakud irduvad. 4. Piimanäärme regressioon pärast laktatsiooniperioodi lõppu. 5. Immunoloogilise tolerantsuse teke autoantigeenidega reageerivate lümfotsüütide häving. 6. Atroofia - pikaealistel 7
Progress: Bioevolutsiooni iseloomustab diferentseerumine ehk eristumine (toimub väga erinevatel tasemetel- DNA tasandil, DNA eristub struktuurgeeniks, regulaatorgeeniks jms; rakutasandil- tsütoplasma ja rakustruktuur; organismi tasemel- eristumine organiteks ja organsüsteemideks; liigitasandil- eristumine liigiks). Suurem seostumine (rakutasandil tagab suurema seostumise ringiliikuv tsütoplasma, tingitud ka ATP hulgast; hulkraksuse tasandil tuleb suurem seostatus- naaberrakkude kontaktidest, ringeeluundkonna vahendatud mõju, hormoonid, närviüsteem). Organismide mõju keskkonnale (taimede mõju eluta keskkonnale 1.) õhuniiskuse sisalduse muutmine; 2.) Mulla koostise muutmine (mineraalne toitumine ja mahavarisenud osade kõdunemine, veereziimi muutumine), 3.) Lähtekivimite murendamine juurtega või juureainetega). Polüfunktsionaalsus- üks biostruktuur hakkab täitma mitut funktsiooni, nt: põdrajäsemed (eriviisil liikumine, kaitsefunktsioon, toiduotsimiseks)
annaabi.ee 
