Marmorplaadid Lubjakiviplaadid Dolomiitplaadid Betoonplaadid : Terratsoplaadid Plaatide Omadused EN normide kogumiseks (European Norm) on määratud plaatide vastupidavus kulumisele, veeimavusele, külmakindlusele. Plaatimine : Plaadimört laotakse seinale tugevalt surudes kammsiluti sileda poole või kelluga. Mört püütakse tihedalt seina külge kinni suruda. Mörti laotakse korraga 2-3 plaadirea suurusele alale. Aluslaua peale väljapressitud mört eemaldatakse. Mörti laotades võib kasutada kummikindaid, sest mört on aluseline ja kleepub kergesti käte külge. Mört kammitakse lahti kammsilutiga. Kammsiluti hamba suurus sõltub plaatide mõõtmetest. Mördikammi hoitakse u. 45° nurga all. Alumine plaadirida surutakse oma kohale ja kontrollitakse püstvuukide vahekaugusi.
hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). Erinevatelt mörtidelt nõutakse järgmist koonuse vajumist:
Tallinna Ehituskool Madis Aavik Armeeritud müüritise ladumine Juhendaja: Õpetaja Rooland Allak Tallinn 2013 Sisukord 1.1 Ladumine 1.2 Armeerimine 1.3 Müüritise tugevdamine armeerimisega 1.4 Müüritise tugevdamine ladumise ajal 1.5 Müürivõrk Ladumine Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea all täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis
krohv peaks vastu niiskusele ja pinnaviimistlus mõjudele. Kui krohvida võib arvestada ka sellega, et kui õigesti ei krohvita tekivad krohvi vead. Krohvivigade vältimine on lihtne, kui jälgida juhendit õigesti. Üks vigadest on lööve, see tekib kui mört valmistatakse laagerdamata lubjast. Selle vältimiseks tuleb kasutada alati täiesti kustutatud lupja. Kuivamispraod tekivad kui mört on rasvane või halvasti segatud või siis on pinnale on kantud korraga liiga paks kiht mörti. Kui krohv koorub lahti või kerkib üles on järelikult krohv kantud märjale pinnale selle vältimiseks tuleb alati märjad pinna enne krohvimist ära kuivatada. Pragude võrk tekib alati kas puit- või tellispinnale mööda vuuke või krohvipeerge. Selle vältimiseks tuleb kasutada 2cm krohvipeerge, krohvikihi paksus peab olema tellispindadel 0,5cm ja puidu peal 2cm. Krohvi aluspinnast lahti tulekut põhjustavad
arhitektuuris. Kuna nad oskasid hästi kasutada kaari ja võlve, sai võimalikuks suurima amfiteatri, Colosseumi, ehitamine. Ehituses on näha, kuidas roomlased põhinesid kreeklaste kogemustele ja lisasid neile enda teadmised ning avastused. Colosseumis on kasutatud korraga ka kõiki kreeka arhitektuuri stiile- Dooria, Joonia ja Korintose stiili vastavalt korrustele. Erinevalt kreeklastest oskasid roomlased kasutada ehitusel ka mörti, millega seoti omavahel kive. Mörti kutsuti hellitavalt ka ''Rooma betooniks''. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm 06.04.2010) Vana-Rooma arhitektuuris tähendas aatrium elamu keskel olevat ruumi, kuid tänapäeval on tähendus veidi teine- klaaskatusega kaetud õu.( http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium - 06.04.2010) Tähenduste muutumine on paratamatu, kuna aeg läheb edasi ja midagi ei säili päris nii, nagu see oli kaua aega tagasi, kuid jäänud on
Seinad püstitatakse kahe- või mitmekihilise seotisega, sambad ja kitsad aknavahepostid- neljakihilise seotisega. Müüri ladumine koosneb mitmest tootmis- ja kontroll-mõõtmisoperatsioonist, mida tehakse mitmesuguste tööriistade ja- vahendite abil. Joonis 7.8 Kaldjõu mõju müüritisele 7.2.2 Tööriistad Tööriistad on mördilabidas, kombineeritud kellu, tellisevasar ja vuukrauad. Mördilabidaga segatakse kastis mörti ja tõstetakse seda müürile. Kombineeritud kelluga tasandatakse müüril mörti, täidetakse sellega vertikaalvuuke ja tahutakse telliseid. Tellisevasaraga raiutakse ja tahutakse telliseid. Kumerate ja nõgusate vuukraudadega antakse mördiga täidetud vuukide välispinnale projektikohane kuju. Kontroll-mõõteriistad ja-vahendid on nöörlood, vesiloodidega rihtlatt, suundnöör ja selle kinnitusklambrid, kihilatid, nurgik, tollipulk, mõõdulint.
Krohvitööd Välisnurga tegemine *Välisnurgad viimistletakse samaaegselt seinte krohvimisega teravnurksetena või faasituna. Faasituna tehtud nurgad on vigastustele vastupidavamad. *Eemaldada varempaigaldatud juhtlaua juba viimistletud pinnalt kergelt koputades ja paigaldada selle teisele küljele. *Juhtklauaserva järgi tuleb nurgale määrida mörti ja siis siledaks hõõruda. *Juhtlaud eemaldadakse ja parandatakse vead; *Niisutada nurka ja hõõrukit kergelt edasi-tagasi liigutades teha kumenurk; *Nurga faasimiseks juhtlaud asetatakse väikese tagasiastega ja lõigatakse nurk maha ja poolhõõrukiga tehakse nurk siledaks; Avakülgede krohvimine *Seinte krohvimisel tuleb viimistleda akna- ja ukseavad. *Avakülgede krohvi defektid hakkavad eriti silma, seetõttu tuleb neid eriti hoolikalt viimistleda.
mört on niipalju tardunud, et vuugipinna siledus või kui jääb püsima. Kuivsegu on parim kuni 6 kuud peale pakendamist. Ladustamisel tuleb hoida pakendeid kuivas kohas ja alustel. Mört peab olema nii tugev, et peab vastu müürile tulevatele koormustele. Peab ka olema hästi töödeldav- plastne, sitke ja voolitav. (Silikaat AS) 2. MÜÜRIMISTÖÖST 2.1. Müürimistööde vahendid Müürikellu peab olema nii suur, et korraga saab kohale panna ühe kivi müürimiseks vajatava hulga mörti. Sirge otsaga müürimiskelluga saab hästi viimistleda lõõri nurga- vuuke. Veel läheb tarvis plaatija kellut. Puhastuskellut võib kasutada ka korstnamüüritise puhul ja viimistlemiseks teistes kitsastes kohtades. Võib ka olla sirge otsaga. Müürsepavasar, mille peitlisarnast otsa kasutatakse tellise tükeldamiseks ja kujundamiseks. Lubjapintslit kasutatakse peamiselt korstna võõpamisel. Müürsepa- hari, pehmevõitu jõhvhari. Seda kasutatakse puhastamiseks pärast vuukimist.
2.Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Mört 2.Betoon 3.Kaar 4.Põletatud tellised 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Pantheon Milline on selle templi katus?poolkera kujuline kuppel 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. nad kasutasod mörti kivide sidumiseks, betoon 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi. (term, triumfikaar, Colosseum, akvedukt) Term Colosseum Triumfikaar Akvedukt Colosseum on rooma suurim ampfiteater Akvedukt ehk sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit.
õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Mahumassi järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500 kg/m³) ja kergeteks (alla 1500 kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. Mörtide üldomadused Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus, veehoidvus ning kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust. · Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane
Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist.[2.] Vaade Machu Picchule [b] Machu Picchu keskmistel ehitistel on kasutatud inkade klassikalist arhitektuuri stiili, kus on mördi asemel kiviplokid tükeldatud ja lihvitud perfektselt omavahel sobima. Mördita hooned pidasid maavärinatele paremini vastu. Üldiselt mörti ei kasutatud, kuid mõnedel vähem olulisemate hoonete ehitusel kasutati mörti. Osaliselt taastatud hoone Machu Picchus [b] Machu Picchus on ka tähtsad arheoloogilised aarded (Intihuatana, Päikese tempel ja Kolme akna ruum), mis on pühendatud inkade päikese jumalale Intile. Päikese tempel Machu Picchus [b] Kokkuvõte Inkad olid arhitektuuriliselt väga arenenud nad teadsid, kuidas ehitada, et maavärinad nende
................................................................................................................... 3 3 Kõrge betoneerimine.....................................................................................................................4 2 1 Üldised soovitused. Õõnesplokid tuleb laduda nii, et õõnsused asuksid kohakuti. Mörti ei soovitata laotada esimese plokirea alla täies ulatuses, sest täitebetoon peab saavutama kontakti vundamendiga. Kõik vuugid tuleb mördiga täita ja vuukida, et saavutada küllaldane veetihedus. Vuuk ei pruugi olla täidetud terve müüritise laiuses. Kui müüritise armeerimine ja betoneerimine toimub vahelduvalt teatud sammu järel, siis tuleks mördiga katta betoneeritava õõnsuse kõik küljed. Kui aga müüritis
Kolmas tase Neljas tase Viies tase Lateraani palee Altare della patria Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Rooma ehitised Silmapaistvaimaks VanaRooma arhitektuuris olid kaared ja võlvid, mis olid kivist ehitatud, ning kõige tähtsamad kuplid. Kivide sidumiseks kasutati mörti. Ehitised muutusid toredamateks mitmekesisemateks ja oli võimalik ehitada väga suuri siseruume. Kreeklastelt võeti üle sambad, millest eelistati Korintose stiili. Kasutusel olid poolsambad ja pilastrid (nelinurksed, lamedad poolsambad), millel oli vaid dekoratiivne eesmärk. Uueks arhitektuurseks saavutuseks oli kaarte ja võlvide otstarbeline kasutus, kus nad moodustasid ehitiste kandefunktsiooni. Roomlased ehitasid ka silmapaistvaid teid, sildu ja akvedukte. Circus Maximus
Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes).
maha. Mört peab olema hästi töödeldav. Töötlemise seisukohalt sobivalt plastne, sitke ja voolitav.Sobiv plastsus tähendab et tellist on võimalik õigesse asendisse paigaldada kergete käeliigutustega. Kui müürsep laseb tellise lahti ja tellis jääb samasse asendisse ega liigu kohalt on mört sobiv. Vasar mördi (mitteplastne segu) korral tuleb tellis paigale koputada. Mört on sobivalt sitke kui tellist paigldades pressib vuukidest välja veidi ülemäärast mörti. See väljapressitud mört ei tohi kohe katkeda ega müürile valguda vaid tuleb müürikelluga ära kaapida tellist mitte määrides. Voolitavus seondub eelmainitud plastuse ja sitkusega. Kui mört on müüri ehitamisel laotatud kelluga müürile peenraks ja tasantatud kellu otsaga vagu tehes ühtlaseks kihiks siis jääb mördile selline kuju tellise paigaldamiseni. Hästi voolitavast mördis saab vuukrauaga töödeldes kergersi soovitud kvaliteedi ja kujuga vuugi MUID NÕUTAVAID OMADUSI:
· Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); · Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); · Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Tähtsaimad ehitised olid templid. Need olid tavaliselt ristküliku kujulised. Materjaliks puit, savi ja hiljem kivi ning marmor. Mörti ei kasutatud. Välisvaates eraldame 3 osa: 1) alaehitis 2) sammastik 3) talastik. Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5. saj. eKr. Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme.Nendest tuntuimad olid(3): · Veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga amfora: · Kolme käepidemega veenõu hüdria: · Lai vee ja veini segamisnõu krateer: Eri tüüpi templite põhiplaanid.
avatoed ja muud vajalikud toed ning 12. Töötasapinnad peavad olema tööta- kohale märgseguna. Mördi valmistus- ja suundlatid. Avatoed tehakse puidust või miseks ja liikumiseks sobival kõrgusel. ladustuskoht tuleb valida nii, et teisal- kasutatakse reguleeritavaid terastuge- Töötasapindu tõstetakse müüritöö duskaugus oleks võimalikult väike. Mörti sid. edenedes. Tõstmissamm sõltub näiteks valmistades kantakse respiraatorit. Kui rajatavast tarindist ja plokkide kaalust. mört tehakse valmis töökohal, tuuakse Tellingutööd Tavaliselt on see u 1,4…1,7 m. kuivmört kohale kottides või ehitusplat- 11
vajaliku paksusega Kujundamine ja silume sisenurgad Mört, mis on maha kukkunud, tuleb visata pinnatühimikesse Pinna täpsust tuleb kontrollida rihtlatiga diagonaalidega möötes Kui kontrollitud, siis hõõrume üle höörutiga ja juhul kui esineb veel tühimikke, tuleb need mördiga täita Krohvi silumine: Silume pinda hööruti ringikujuliste liigutustega, hööruti vastu pinda surudes ja edasi liikudes Kui vaja, lisame erinevatesse kohtadesse veel mörti Kuivada jõudnud kohti piserdame veega Kui peaks tekkima siluti jälgi, tuleb need kõrvaldada vilthöörutiga ühesuunaliste liigutustega või surume sluti jäljed pehme pinna sisse Kui võimalik kasutada elektrihõõrutit, saame sellega viimistleda alles 4-6 tundi peale tasandamist Elektrihõõrutiga ligipääsmatud kohad tuleb siluda käsitsi Liivata viimistluskihi tegemine: 'Kõrgekvaliteedeilise krohvi viimistlemiseks, mis ei vaja lauspahteldamist
amfiteatrite areenidel. Rooma linna suurim amfiteater oli suurim osaliselt säilinud ehitusmälestis Colosseum. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist telliseid, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Nad kasutasid ka enda leiutatud betooni ja metallsõrestikku. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermanni torn Tallinnas. Tohutute mõõtmetega Colosseum oli 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast
Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu, kuid sellekohta puuduvad igasugused ajaloo allikad. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188x156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86x54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Tema osavalt paigutatud trepid võimaldasid 50 000 pealtvaatajal kiirelt sisse ja välja pääseda. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti (liiva ja lubja segu), vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed. Need sai ereda
mördid õhkmörtideks ja hüdraulilisteks mörtideks. Õhkmörtide sideaineks on lubi, kips, savi või mõni muu õhksideaine. Neid mörte saab kasutada ainult kuivades kohtades. Hüdrauliliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Kui mördis on ainult üks sideaine, siis nimetatakse seda lihtmördiks; kui aga sideaineid on kaks või enam, siis segamördiks. Tiheduse järgi jagatakse mördid rasketeks (üle 1500kg/m³) ja kergeteks (alla 1500kg/m³). Kerget mörti nimetatakse ka soojaks mördiks, rõhutades sellega tema soojapidavust. 9.2. MÖRTIDE ÜLDOMADUSED Värsket mörti iseloomustavad tema plastsus ja veehoidvus ja kivistunud mörti tugevus ja nake kividega. Plastsus iseloomustab mördi töödeldavust (paigaldatavust ja silutavust). Eriti tähtis on plastsus krohvimörtide puhul. Mördi plastsust kontrollitakse standardse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi (cm-tes). JOONIS 9.2.1
Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Akropolile kerkis Partheon pühendatud jumalanna Ateenale mis on täiuslikem dooria stiili näide . Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: pidulik- suursugune Poseidoni tempel Poseidonias ja Zeusi tempel Olümpias. Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel või platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme võrra kõrgem- krepidoma. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Reegel nägi ette, et pikiküljel pidi sambaid olema kaks korda rohkem kui otsaseinas pluss veel üks. V sajandi alguses kujunes Kreekas välja kõrgreljeefi tüüp, mida ei tundnud vana- idamaade ega egiptuse kunst
8. Hellenistliku kunsti iseloomustab suur tundelisus. Ei pööratud tähelepanu enam väga templitele vaid vabaõhuteatritele ja jalutusplatsidele. 9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus. Võidujumalanna Nike kuju. 10. Rhodose koloss, artemise tempel Ephesoses, zeusi kuju olümpias, aleksandria tuletorn, halikarnassose mauseleum 11. Roomlaste tehtud uuendused ehituskunstis: ehitasid kivist kaari, võlve ja kupleid, kasutasid ladumiselt mörti, võtsid kasutusele sambad. 12. Rooma termid Need olid avatud saunad, kuhu koguneti kümblema, aega veetma, poliitikat arutama jne. Need mahutasid üle 1000 inimese. 13. Foorum- rahva kogunemis paik. Poliitiline ja ärikeskus, kohtu paik. 14. Rooma skulptuurid ei olnud nii täiuslikud kui kreeka oma. Püüti jäädvustada ajalugu ja austada esivanemaid. Tehti reljeefe ja portreeskulptuure, tõetruud. 15
Kodune töö rooma kunstist 10. klassile Vastamiseks vajad kindlasti järgmisi allikaid: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/arhitektuur.htm 2. http://www.meeri.org/Tekstid/ ; ETRUSKID.doc 1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid Hakkati kasutama mörti kivide sidumiseks. Roomlased roomlased kasutusele? õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks . 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Linn, mis ei lagune koost, hoiab rahvast õnnelikuna. riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? Sellepärast olid vastupidavad ja ilusad hooned tähtsad. 3
1. Seinte loodimine, majakate ja juhtlaudade paigaldamine 2. Lagedele mördi kandmine ja tasandamine 3. Mördi kandmine seintele 4. Mördi tasandamine seintele 5. põrandalt mördi kogumine 6. sisenurkade viimistlemine ja karsiiside tõmbamine 7. välisnurkade tegemine ja juhtlaudade eemaldamine 8. liivata tasanduskihi paigaldamine ja selle lihvimine 2. kirjelda sisenurga krohvimist. 1. viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhõõruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontrollime nurki hiljem rihtlatiga. 3
veesurvet. Keldri hüdroisoleerimise etapid I.Lekkekohtade likvideerimine. Kui keldriseintel on näha sinna immitsev vesi, siis tuleb see tõkestada. Või kui on lausa veenired seinal, siis tuleb need lekkekohad mördiga sulgeda. Oluline on, et kõik lekkekohad saaks suletud ja et pinnal ei oleks enam veeniresid ega sinna immitsevat vett. II.Nurkade ümardamine. Seina ja põranda ühenduskohtadesse kantakse 200mm ulatuses mörti, et teha nurgad ümaraks. Selleks kasutada spetsiaalset nurgaümarduse mörti, näiteks on selliseid materjale Primostaril. Ümara kuju saab teha ümara esemega värskele mördile. Ümarad nurgad on vajalikud, kuna siis saab hüdroisolatsioonivõõpa paremini peale kanda ja sellega välditakse riski, et täisnurgad niiskust läbi hakkaksid laskma. III.Hüdroisolatsiooni paigaldamine täispinnaliselt. Selleks kasutatakse
Seest poolt ja väljast poolt Amfiteater, mis mahutas 50 000 vaatajat. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188*156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86*54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjamördist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Colosseum on neljakorruseline. *Vana rooma teater Tänapäeval Vana-Rooma ajal Üks vanimaid töötavaid majakaid maailmas. 57m pikk Arvatakse olevat foiniiklaste poolt rajatud enne meie ajaarvamist. *Herakles * Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn inseneriehituses.
kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus. *Inkade ehituskunst: Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püstitati inkade peakindlus. Hoonekompleksi ühendasid linnaga tunnelid. Kolm maa-aluste ruumidega torni, mida ümbritsesid paksud müürid. Tähtsaima torni – ümartorni Moyok Marca sees asus joogivee allikas. See torn oli Sapa. Inca kindlus ning kõik selle müürid olid kaetud kullaga. Ehituseks ei kasutatud mörti. *Machu Picchu ehk ketšua keeles “vana mägi” või “vana tipp” on Andides 2430 meetri kõrgusel asuv inkade püha linn. Linna ehitus algas aastatel 1430-1450, ehituse algatajaks peetakse inkade valitsejat Pachacutec`i. Linnast on säilinud enam kui 200 hoonet. *Llactapata, muistne linn. *Inkade teedevõrk: Inkade riiki ühendas umbes 25 000 km pikkune teedevõrk. Tähtsamad olid mägedes Kuningatee (5300 km) ja rannikul Rannikutee (3200 km)
...........................................................................15 2.11.1 Eelvalatud betoonelemendid on:.................................................................................15 2.11.2 Töötamine:.................................................................................................................. 15 3 3. Osa: Müürimört.......................................................................................................................15 3.1 Mörti eristatakse kui:........................................................................................................... 15 3.1.1 Mört = täitematerjal + tsement + vesi...........................................................................16 3.1.2 Müürimört.....................................................................................................................16 3.1.3 Erinevad müürimördid:...............................................................
VANAKREEKA KUNST *1200 saabuvad doorlased *(Ühtset riiki ei kujune, tekivad linnriigid polised. 9 saj. e.m.a algas ka kolonisatsioon Musta mere rannikul. Lõuna-itaalias. jm. Kuid ühtne kultuur ja religioon) *Jumala inimeste sarnased, vigadega *TUME ajajärk *ARHAILINE AEG 600-480 E.M.A.(ALGAS KOLONISATSIOON) *KASSIKALINE AEG 480-323 E.M.A. *HELLENISTLIK AEG 323-30 E.M.A. ARHITEKTUUR *TEMPLID (alselt puust ja savist, hiljem marmorist, mörti ei kasutatud) *Olid ristkülikukujulised ja seda ümbritsesid sambad (pikem külg 2-korda enam+ 1 sammast) *DOORIS STIIL (vanem stiil, sambad jässakad , puudub baas) *JOONIA STIIL (sambad saledamad, asetsevad baasil, laosas kapiteel, voluudid *KORINTOSE STIIL (sambad eriti saledad, kapiteel on ehitud taimevormidega) *Kapiteel- samba pea SKULPTUUR *materjalid (marmor, pronks, puu, mis kastud elevandiluust plaatidega)
Rooma vabariik 510-30 eKr Kolm ühiskonnakihti: patriitsid (suursuguste suguvõsade liikmed); plebeid (lihtkodanikud e. talupojad, sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekutel); orjad. Aristokraatlik valitsemisviis: riigiametitesse kuulusid patriitsid ja rikaste plebide esindajad. Arhitektuur Roomlased õppisid etruskidelt kaarte, võlvide ja kuplite ladumist. Kivide sidumiseks kasutati mörti Akende ja uste kohale laoti kaared, müürid laoti tellistest ja tähtsamad hooned tehti seest marmoriga ja pealt kaeti silindervõlviga. See viis ehituskunsti uuele tasemele. Nüüd oli võimalik ehitada mitmekesise plaaniga ehitisi ning suuri siseruume. Ristvõlv ja Silindervõlv Ristvõlv võimaldas ehitada nelja suunda avanevat ilma seinteta ruumi, sest võlvi raskus toetus nurga postidele. Sambad
Nii tagatakse segamise ajal mördi õige liikumine. Kõige tähtsamat rolli mängib õige doseerimine: täitematerjal, sideaine, vesi ja piisav segamisaeg. Ehitusplatsil peab olema küllaldaselt abivahendeid (kaalumiseks või mahumõõtmiseks). Tuleb järgida doseerimisjuhendeid ja töö tehakse hoolikalt ning õiges järjekorras. NB! Kui töökäik on pikk siis tuleb valmis olevat segu aega-ajalt niisutada vältimaks selle kuivamist. 6) Pane märgitud joont mööda mörti ning lao esimene rida kive mördile, seejärel sea õigeks ja tasanda joonlauda ja loodi kasutades. Ladumisel peab ka jälgima, et vuukidega paigaldavate kivide vahele jääks enam-vähem ühtlane. 7) Kui vuugivahed on tahenenud, kuid pole veel päris kuivad, kaabi ära liigne segu ja puhasta kivikontuurid kasutades selleks puust või metallist pulka. Puhasta vahed ja kivipinnad harjaga.
maani. Edasi liiguti Saarema tugevaima linnuseni – Valjala linnuseni. Saarlased olid kuulnud, mis Muhus juhtunud oli ja nad pakkusid rahu ja olid nõus ennast laskma ristida. Nende pakkumine võeti vastu ja ristimine kestis mitmeid päevi. Sellega oli Eesti vallutamine lõppenud ja kogu Eesti oli ristisõdijate käes. Kaotuse peamiseks põhjuseks oli ristisõdijate kõrgem arengutase. Nad olid rohkem organiseerunud ja neil oli parem relvastus ja väljaõppe. Samuti oskasid nad kasutada mörti ja ehitada kivikindlusi. Relvastuses olid neil ammud, kiviheitemasinad ja soomusrüü. Ristisõdijaid toetas kogu Lääne-Euroopa ja paavst, lisaks rüüstasid Eestit taanlased ja rootslased. Koostööd ei suudetud teha leedukatega ega ka eriti palju venelastega. Peale halbade tagajärgede ka oli positiivseid tagajärgi. Sakslaste valitsus tõi kaasa tehnilist uuendust ja kõrgemat arengutaset. Samuti tänu sellele sai Eesti siseneda Euroopa kultuurimaailma.
tugevakarvalise harjaga. Aluspinnast irdunud krohvist annab märku koputamisel kostev kõmisev heli. Tükkidena maha kukkuv krohv annab tunnistust krohvipinna alla sattunud niiskusest. Mahavarisenud krohvipinna kaudu satub aluspinda niiskust, mis põhjustab krohvipinna jätkuvat lagunemist. Krohvisegu koosneb sideainest, täiteainest, veest ja võimalikest abiainetest. Traditsiooniliselt on krohvimiseks kasutatud lubja ja liiva segu ehk mörti. Lubi- ja savikrohv annavad eheda, hingava ja looduslähedase pinna. Kipskrohv pehmendab siseruumide õhuniiskuse muutust: niiskemal ajal neelab õhust niiskust ja kuivemal ajal "hingab" niiskust tagasi. Krohvitud pinna paranduste tegemiseks tuleb kasutada sama tüüpi mörti, nagu on kasutatud ümbritseval pinnal. Vastasel juhul võivad tekkida pinnas pingeerinevused ja krohvilapp võib aluspinnast lahti lüüa. Parandused tuleb teha aegsasti, siis jõuab paranduseks kasutatud mört
Lüüasaamise põhjused (tavaliselt 5 punkti välja tuua!!!) o Eestlastel puudus küllaldane ühiskondlik organiseeritus (puudus juht) -> maakonnad olid aeg-ajalt vaenujalal o Polnud piisavalt jõukad, et sõjamehi välja koolitada ega pidada o Eestlastel puudus sõjaline haridus, kuid ordumehed olid õppinud sõjamehed osavamad, parem relvastus jms o Puudus riik, riiklus o Ei kasutatud linnuse ehitamisel mörti (linnus oleks tugevam olnud) o Vaenlasi oli palju, peamiselt tolleaegne kristlik Euroopa II. Mida negatiivset tõi kaasa vallutus? o Inimkaotused o Majanduslik langus, lakkasid olemast eestlastest ülikkond o Eestlaste loomulik areng katkestati tõstes meid muinasajast kõrgemasse keskaega o Keskaja 3 seisust: vaimulikud, feodaalid, talupojad. Eestlastest said talupojad
1.s a ja ndil pKr. · Ehitus t a lus ta s 70.a a s ta l ke is e r Ve s pa s ia nus ja lõpe ta s 82. a a s ta l te ma poe g. · Rooma Colos s e um s a i nime tus e lä he dus e s a s unud ke is e r Ne ro hiige lkuju (nn. kolos s i) jä rgi. · Colos s e um on põhipla a nilt e llips ikujuline , mõõtme te ga 188x156 m. · Vä lis müüri kõrgus on 48,5 m. · Ehitis e üldpikkus 524 m. · P e a mine ma te rja l on lubja kivis t te llis e d, mille kinnita mis e ks e i ka s uta tud mörti va id ra udkla mbre id. · Antiika ja l s uurus e lt kolma s s ta a dion. · Ma huta s 50 000 pe a ltva a ta ja t. · Tribüünide a ll kulge s id ringga le riid ja tre ppkä igud. · P e a ltva a ta ja d olid ja ga tud ne lja ks : na is e d, orja d, va ba s ta tud orja d ja va ba na s ündinud roomla s e d. · Aukoha d olid ke is ril ning ta s a a dikute l ja Ve s ta pre e s trinna de l. · Ehitis koos ne s ne lja s t korrus e s t.
ning sarrus pannakse esimese ja teise ning eelviimase ja viimase rea vahele. Et armatuurraud ei lase seinal nii palju mängida, annab see sellele ka üldist jäikust juurde. Esimene plokirida Esimese plokirea juures tuleb kindlasti meeles pidada paari olulist momenti. Esiteks muidugi seda, et vundamendi ja müüri vahele on kindlasti vaja hüdroisolatsiooni niiskus ei tohi ju vundamendist müüritisse imbuma hakata. Esimese rea puhul tuleks kasutada "rammusamat" tsementliiva mörti, et müür püsiks kindlal alusel ja tsemendi kivinedes tekiks tugev kiht, mis aitab hüdroisolatsioonil oma üles-annet täita. Loomulikult tuleb enne esimese rea alustamist vundamendipind hoolikalt puhastada ning võimalikult sirgeks ajada. Mõistagi lähevad kõigepealt paika nurgaplokid ja siis jätkatakse nagu tavalise tellismüüri ladumist. Kui esimene rida paigas ning mört kivistunud, tuleb plokirea pealmine pind ideaalselt sirgeks hööveldada (selleks kõlbab tavaline
töösisekorra eeskirju. ettevalmistatud mördipeenrale; ladumise õigsuse kontrollimine; 6 oskustöölist, iga korruse kohta 2 oskustöölist, palk töölise Materjalid vuukimine. Ladumisel tuleb kasutada sitket plastsest mörti ja teha kohta 13 tunnis. sein täisvuugiline. Vuukida tuleb iga viienda kuuenda kihi järel, Silikaattellis mõõtmetega 250x120x88mm Müüritööde ajanorm on 1 m2 tunnis. Müüritöödeks kuluv aeg on
nagu amfiteatreid ja sellega kaasaarvatud Rooma Colosseumi. Kaar andis ilu ja toetas ehitist. Kreeklased muidugi lisasid oma teadmisi ka ja sellega kaasnesid uued stiilid arhitektuuris nagu juba ees mainitud. Rooma Colosseumi eripära on see, et kõik kolm ehitusstiilid, eriti sammastel on kasutatud. Dooria, Joonia ning Korintose stiil on seal esitatud. Roomlased olid aga kreeklastes ehitamisega veidike ees pool. Nad oskasid kasutada mörti. Sellega seoti omavahel kive. Sellepärast on roomaehitised nii tugevad ja stabiilsed ja paljud on säilinud. Roomas olid kasutusel ka ühepereelamud, kuid seda vähesel määral. Neid on leitud väljakaevamistelt Pompeijst ja Herculaneumist- kahest linnast, mis jäid Vesuuvi tuha alla ja on kaevatud välja paksu tuhakihi alt. Roomas on kõige rohkem säilinud ehitis Panteon.See tähendab usundi või mütoloogia
Kenade kehavormidega, harmoonilised, tugevad Aktid, liikuvad kujud. Hellenistliku ajastu skulptuur: toretsevad figuurid, väljendasid tundeid, väga Looduslähedased. Kuulsamad tööd : · ,,Milo Venus" · ,,Nike" · ,,Lakooni" grupp. VANA-ROOMA 1.Millised on ehituskunsti uuendused ? Leiutati betoon. Õpiti ehitama kivist võlve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama mörti, põletatud telliste kasutusele võtt . 2.Mis on V-Rooma suurim teater? Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3.Mis on termid ja akveduktid ? Termid Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid veejuhtmed. 4.Mida ehitati kuulsatele väepealikele ? Väepealikele ehitati võidu e. triumfi kaari. 5.Mis on ratsamonument ? Ratsamonument on hobusekuju. VARAKRISTLIK JA VANAVENE KUNST 1.Mida ristiusk kuulutas ? Ristiusk kuulutati Rooma riigiusundiks. 2
sümbolmärkidena. Palju on leitud ka nefriidist kujukesi. Keraamikat tehti potikedrata- sellel võis olla kaunistuseks lapse nägu. Nende kõige silmatorkavamateks mälestisteks võib pidada mitme meetri kõrguseid kõvast basaldist välja raiutud inimpäid. Nende ehitistest tuntakse peale linnamüüride veel ka astmikpüramiide, staadione kultusega seotud pallimängudeks, observatooriume, paleesid jpm. Ehitusmaterjaliks kasutati looduslikku kivi (nt basalt, vahematerjalina ei kasutatud mörti). Erandina leidub ka tellikiviehitisi. Ei tuntud võlvimist, kuid selle asemel kasutati nn. astmik- ehk pseudovõlve. Suuri saavutusi on sealsetel ehitusmeistritel ka linnade heakorrastamise, veevärkide rajamise ja teedeehituse alal. SKULPTUUR, KERAAMIKA, MAALIKUNST JA TARBEKUNST Tuntakse palju kiviskulptuure (tihti basaldist), reljeefidega kaetud steele, kuid on levinud ka keraamika. Keraamikat esindavad vaasid ja potid, kaunistatud
klassile Vastamiseks vajad kindlasti järgmisi allikaid: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/arhitektuur.htm 2. http://www.meeri.org/Tekstid/ ; ETRUSKID.doc 1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning roomlased kasutusele? lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Ehitustehnilised oskused võimaldasid rajada mitmesuguseid riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? ehitisi, kus sai korraldada koosolekuid riigivalitsemise
Tuulekoobaste tempel - sealt on välja kaevatud nii tempel kui inimese ohverdamise stseen (4 luukere ja müütilise looma peaga pronksist pistoda). Mükeene Mükeene on Egeuse kultuuri hilisem ajajärk 1400 1200 eKr. Lõvide värav(1300 eKr) - üks kuulsamaid ehitisi Mükeenes. See on peavärav, ehitatud liivakivist. Üldjuhul on lossid kõik kindlustamata-ilma kaitsemüürideta. Seinad laoti kivist ja ilma mördita. NB! Kreetal tarvitati mörti! Kükloopilised e. kükloopsed müürid. Kuningate haudade ring - sealt on leitud 5 saht- e. kaevushauda. (Leidis Heinrich Schliemann.) Surnutele pandi kaasa kullast ehteid. Kui laip oli kõdunenud, võeti ehted ära. Kuppelhauad - munaja kujuga pseudokuplid. Kivid laoti üha väiksemate ringidena. Tholos ümarhoone kreeka kultuuris, siin: hauakamber. Dromos kaldtee hauakambrini (aeti kinni, kaevati välja). Talamos - kamber, kõrvalruum hauas. Klytaimnestra kuppelhaud (Agamemnoni naine)
· Eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria · Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930. aastatel, tähistamaks osakesi, millest sai maailma üles ehitada. Ja nendeks olid elektron, prooton, neutron ja footon, puudu jäi(d) tuumajõudude ülekandja(d). Kuna hiljem on seda nimetust kasutatud (ja kasutatakse ka praegu) osakeste jaoks, mis ilmselt pole enam elementaarsed (hadronid!), siis on mateeria n.ö. tõelisi ehituskive ja "mörti" hakatud nimetama fundamentaalosakesteks. Mõnikord tehakse ka vahet. Ehituskive - kvarke ja leptoneid - nimetatakse fundamentaalfermionideks. Mördi osakesi - vastastikmõjude (jõudude) ülekandjaid - aga vahebosoniteks. Meid ümbritseva tavamateeria ehitamiseks läheb vaja vaid kolme elementaarosakest: u- ja d-kvarki ning elektroni. · Kvargid kombineeruvad kolmekaupa, moodustades prootoneid ja neutroneid · Prootonidest ja neutronitest koosnevad aatomituumad
moodustab puit seinakonstruktsioonist 40-60%, ülejäänud osa täidab mördisegu ja isolatsioonimaterjal. Puuriitehitis võib olenevalt projektist ja ehitusprotsessist olla väga säästlik. Puuriitkonstruktsioone on kaht liiki: läbiv ja MIM (mört-isolatsioonimaterjal-mört). Läbiva konstruktsiooni puhul sisaldab mördisegu ise isolatsioonimaterjali, milleks on enamasti saepuru, pilliroog, ajalehepuru või paberimass; vahel moodustab see väga suure osa kogusest (80% paberimassi ja 20% mörti). Enamlevinud MIM-meetodi puhul ei täida mört (erinevalt läbivast meetodist või ka tellismüüritisest) kogu seina paksust. Selle asemel annavad seinale toe ja stabiilsuse kaks 7-10 cm laiust (vahel ka laiemat) mördiriba seina kummaski ääres ja nende vahel asub eraldi isolatsioonikiht. 1 Puuriitkonstruktsiooniga seinad võivad olla ise kandvad (kui kasutatakse üleslaotud nurki või
3. Usund ja müüdid laenatud kreekast, jumalatele ja kangelastele anti uued nimed. 4. Kreeka mõju suurenemine pärast kreeka emamaa vallutamist 2.sajandil eKr 5. Roomlaste üheks teeneks ajaloos peetakse kreeka kunstipärandi sälitamist. Roomlased ehitasid: 1. Kivist kaari 2. Lihtsaid võlve 3. Kupleid ehitiste katmiseks 4. Hakkasid kasutama mörti kivide sidumiseks 5. Sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume Rooma psnteoni ümara siseruumi läbimõõt on üle 40 meetri. Hiigelsuur kuppel on sajandite väitel olnud eeskujuks hilisematele ehitusmeistritele ja arhitektidele. Roomlased võtsid üle: 1. Kreeka sambad, eelistatikorintose stiili 2. Sambad dekoratsiooniks 3. Kasutati poolsammast ja pilastrit 4
tsementkrohvid on reeglina sellised krohvid vett mitteläbilaskvad. Seetõttu leiavad need krohvid kasutamist soklikrohvina ja keldri väliskrohviga maapinna piirkonnas. Tsementkrohviga ei tohi krohvida lubi-tsement ja lubikrohve. Lubikrohvid ja lubi- tsementkrohvid ei sobi soklikrohviks tänu kõrgele kapillaarsele veeimavusele. 2.6 Mördilisandid Kaasaegsed fassaadikrohvid sisaldavad mitmeid lisandeid, mis parandavad ühte või teist krohviomadust. Tähtsamad mördilisandid on mörti tihendavad lisandid ning õhupooritekitajad. Tihendavad lisandid on sellised, mis takistavad pooride teket ning seeläbi toovad kaasa tihendusefekti. Tihendavate lisandite hulka kuuluvad ka hüdrofobiseerivad lisandid, mis tõstavad krohvi veekindlust sarnaselt silikoonimpregneeriga. Need lisandid sulevad poorid sel määral, et kapillaarne veeimavus on takistatud. Selliseid lisandeid pannakse eelkõige viimistluskrohvidesse. Avatud struktuuriga viimistluskrohvide
Kreeka arhitektuur. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks templite ehitamine. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas Tirynsist pärit megaroni. Ehitusmaterjaliks oli esialgu enamasti puit ja savi, hiljem hakati kasutama kivi(marmor). Kivide sidumiseks kasutati mörti.Tempel asetses alusel. Aluse ülemiselt astmelt kerkis sammastik, mis ümbritses igast küljest. Sammastik oli välisilme määrav osa. Sammas koosnes kolmest põhiosast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia
Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistusmeetodist, põletus temperatuurist ning põletusajast. Tihedus on vahemikus 800...2250 kg/m3. Telliste põhisuurused: 250 x 120 x 65 standardtellis 250 x 120 x 88 moodultellis Täistellise standardmõõtmed on 250 x 120 x 65 mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised markidesse: 300, 250, 175, 150, 125, 100. mark näitab keskmist survetugevust (kg/cm²). Et tellis imeks endale mörti külge, peab tema veeimavus olema vähemalt 8%. Auktellis (õõnestellis, kärgtellis) on pajude läbiulatuvate õõnsustega. Aukude arv ja kuju on mitmesugused. Mõõdud 250 x 120 x 65 või 250 x 120 x 88 mm. Viimast nimetatakse ka mooduliteks Fassaaditellis (vooderdustellis) on mõeldud uute või vanade hoonete vooderdamiseks, nende mõõdud on 250 x 85 x 65 ( tavalisest tellisest kitsam). Viimistlustellis on kujult ja mõõtmelt täpsem ning ilmastikukindlam. Külmakindlus vähemalt
Möödas on ajad kui infot edastati pärgamendirullidel ja toimetati kohale kirjatuvi või postihobusega. Oleks ju päris kentsakas ette kujutada tänapäevase firma kontorit, kus peamisteks töövahenditeks oleks lükati ja abakus. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli ka vändaga Felix arveametniku laual juba päris kõva sõna. Kas infotehnoloogiat saab kasutada igas valdkonnas? Võtame näiteks ehitusfirma. Keegi laob müüri, keegi viskab mörti seina... Kus on seal siis kohta infotehnoloogiale? Aga ehitamine ei koosne ainult sellest, mis toimub ehitusplatsil. Viimast peab toetama hästi funktsioneeriv insener-tehniline pool. Ja ilma kaasaegsete lahendusteta infotehnoloogia vallas jääks ehitusfirma varsti ajale jalgu. Toon mõned näited: Ehitamine algab projekteerimisest. Vanasti joonistati pliiatsiga, seejärel tehti kalkadele kümneid koopiaid. Hiljem võeti kasutusele koopiamasinad ja jäi ära jooniste käsitsi paljundamine
annaabi.ee 
